15. juuli 1829 eelmisel päeval oli novellode abielupaar külaskäigul Mozarti lese juurde oma rõõmsaks üllatuseks tutvunud ka suure helilooja noorima pojaga, kes juhuslikult just sel ajal sattus oma ema külastama. Vastavalt kokkuleppele tuli ta samuti Wolfgang Amadeus nüüd hotelli, kus novellot peatusid, et saata neid visiidil oma tädi mad Anson nenbergi juurde. Missugusena nägid nad siis Mozarti õde kaunist Nannerlit nagu kodus, et teda hellitavalt olid nimetanud sedasama võluvat Maria annat, kes kunagi koos oma väikevenna Wolfgangiga oli oma sädeleva andega pannud imestama Viini Pariisi Londoni publiku. Nüüd oli ta 70 seitsmeaastane. Ma mõtlesin, et õde lebas rahulikult voodis patjade najal, pool istukile, pime, peaaegu liikumatu, jõuetu ja nõrk, kõnelemise eest peaaegu võõrdunud vana naine. Tema vennapoeg selgitas talle väga armastusväärselt, kes me oleme tundes minu arvates ise esitatud andmetest suurt rahuldust. Kogu selle aja hoidsin oma peos vana daami kerget kuivetud kätt ning surusin seda õrnalt, püüdes väljendada oma siirast südamest tulevaid tundeid. Mozarti õele näis valmistavat erilist rõõmu see, et teeme talle väikese kingituse just enne tema kaitsepühaku Püha Anna päeva, mis on 26. juulil. Tema enda sünnipäev on 30. juulil ja siis saab ta 78 aastaseks. Tema hääl on vaevukuuldav ja kõige järgi otsustades läheneb ta kiiresti sellele piirile, kust enam tagasipöördumist ei ole. Tema nägu, mida haigus ja loomulikult vanus on tugevasti muutnud on siiski säilitanud sarnasuse portredega, mis varem tehtud. Et raske on ette kujutada, et seesama liikumatult voodis lamav abitu kogu oli kord väike terane tütarlaps, kes venna kõrval istudes tema mängu saatel laule ja aariaid laulis. Avara toa keskel seisis instrument, millel Nannerl ori sageli koos vennaga neljal käel mänginud seal klavikord. Selle kõrval lauake, seal oli kaks noodivihikut. Nendesse kirjutatud muusikat oli Mozarti õde mänginud alles kuus kuud tagasi, kui haigus polnud teda veel lõplikult voodi külge aheldatud. Need sisaldasid kuulsat aariat Võru Freudist ning Mele Oti don Jovannist. See oli liigutav tõend tema otsatust kiindumusest venna muusikasse, millega ei katkenud side kuni viimse hetkeni. Lahkudes sellest auväärsest enda vastu siirast huvi äratanud leedist. Ei suutnud ei mina ega Meriend keelata suudlemas tema nõrka elutud kätt väljendamaks oma õrnust ja austust ning tunnetades täie selgusega, et enam iialgi ei saa seda kätt puudutada. See tunne oli õige. Sama aasta 29. oktoobril, seega kolme ja poole kuu pärast. Marja anna Sonnenberg lahkus igaveseks. Veel samal päeval pärast lõunat suundusid Merja Winston Vello taas juba tuttavasse majja Nonbergi tänavas et jätkata eile pooleli jäänud intervjuud konstantse Mozartiga. Õigemini nüüd juba proua fonissaniga. Kes kolleegide seast oli Mozarti kõige lähedasem sõber ja kes kolleegidest teie arvates hindas kõige täpsemalt tema võrreldamatut geniaalsust? Väga kõrgelt hindas mu meest Hain. Kord tunnistas tema pojale, et kui esimesena oleks Inglismaale läinud Mozart siis poleks temal Haydnil olnud seal enam midagi teha, sest pärast Mozarti teoseid ei saa enam midagi kirjutada. Hänn käis meil sageli taas ja kordas aina, et Mozart on suurim muusikageenius, kes kunagi maailmas on elanud. Kas Mozart kodus olles mängis ja laulis palju? Kui ta oli ooperi lõpetanud, siis tõi ta selle minu kätte ja palus mul läbi vaadata ning öelda, mis tal on kõige paremini õnnestunud. Seejärel mängise laulis Mozart selle tavaliselt koos minuga mitu korda läbi ja selle tõttu õppisin ma selgeks kõik meloodiad, isegi sõnad jäid pähe. Ühte Maarjat Idovi näost eelistas ta kuulata just teinud minu esituses. Küllap sellepärast meeldibki see aaria mulle siiamaani kõige rohkem. Mozart veetis oma elu kõige õnnelikum aia Münchenis Idomineos kirjutades ja see seletabki tema erilise armastuse nimelt selle teose vastu. Kas talle meeldis lugeda, missugust kirjandust ta eelistas poeesiat, proosat, ajaloolisi romaane. Mozart armastas väga lugeda. Ta tundis hästi šeik spiri tõlgete järgi. Veel ühe tema lemmikkirjaniku kuueköiteline teoste kogu on praegu minu käes. Ma loen neid raamatuid sageli uuesti, ent tänases Austria keisririigis on see keelatud vili. Ja ma ei taha autorit nimetada. Tõenäoliselt on see keegi prantsuse revolutsiooni aegsetest autoritest ent tagasi muusikasse. Kas Mozart mängis hästi veel mõnd muud pilli peale klaveri? Kas ta orelit mängis? Esitas ta ise sellele oma missasid ja kui, siis millistes kirikutes? Mozart oli väga hea organist, ta mängis mitmetel orelitel nii Salzburgis kui Viinis. Pean muidugi silmas kirikuid. Orel oli ta lemmikpill. Millega tegeles Mozart siis, kui ta oli väsinud, kui ta tundis vajadust puhata oma pingelises loometööst oli ta varane või hiline tõusja, millisel ajal eelistas töötada hilisõhtul või varahommikul. Täitsa ilmselt suri Mozart ülepingutuse tagajärjel. Ta ei suutnud oma muusikalistest mõtetest kunagi eemalduda. Muusika helises ta peas pidevalt. Muide, armastas piljardit mängida, ent isegi giid käes, hoides lõida muusikat. Ta lõi muusikat ka sel ajal, kui vestles sõprade ja kolleegidega. Tema aju ei katkestanud, tööd puudus ja endale võetud kohustused olid temas välja arendanud selle hukutava harjumuse mis ilmselt oleks laastanud ta tervise ja viinud ta hauda ka sel juhul, kui ta polekski haigestunud palavikku mis nii ootamatult ta eluküünla kustutas. Kord istusin ma öö läbida kõrval siis, kui ta kirjutas üles Joannit avamängu ja Mozart kirjutas muusikat sageli kella kaheni öösel ja tõusis juba kell neli, et tööd jätkata. Just niisugune pinge ta hukutaski. Millise sündmuse puhuks on kirjutatud kahetsev Taavet? Algselt oli kahetsev Taavet SUUR missa, mille Mozart tõotas kirjutada, kui kõik läheb õnnelikult meie esimese poja sündimisel ta nii kirglikult toob, kuidas poega? Mis sa Kanteete Salzburgi katedraalis ja mul tuli esitada seal üht kandvamat partiid. Mozart uskus oma teose olevat täiuslik. Ent armastas seda nii väga, et tegi hiljem siiski mõnesuguseid täiendusi, muutis teksti. Ja nii sai missast kantaat või isegi oratoorium. Ajaloolise tõe huvides tuleb mainida, et Constance Mozart ajas siin asjad pisut segi. Mozart kirjutas selle missa tõepoolest tõotuse peale. Ent selle tõotuse andis ta siis, kui nad olist konstantsega alles kihlatud ja too raskesti haigestus. Konstantse paranes ja seejärel nad laulatati. Kui noorpaar 1783. aastal külastas Salzburgis Mozarti omakseid, kes polnud nende abieluga veel lõplikult leppinud, oli teos veel lõppenud vaatamata et seda ette kanda lisasta mõned fragmendid oma eelmistest teostest. Ettekanne toimus 25. augustil Püha Peetruse kirikus. Konstantse laulis sopranipartiid. Mida te võiksite öelda Mozarti teoste ettekannete kohta? Talle ei meeldinud see ruttacus, millega mitmedki orkestrid tema oopereid mängisid. Sama pilti võime kohata tänapäevalgi. Liiga kiire tempo tapab Mozarti muusika, eriti puhkpillid sellisel juhul tihti lihtsalt tähivad, mitte ei mängi nii nagu vaja ja soovitud efekti jääb saavutamata. Ma ei suuda kuulata ei reekviemi ega Idomineod. Ja kui viimati kuulsin Tonio vannid, ei suutnud ma pärast kahe nädala vältel hingerahu tagasi saada. Kõige paremini esitletakse tema oopereid Prahas. Vahel kohtab päris häid esitusi Viinis. Aga et seal üldiselt valitseb itaalia lauljate surve, siis ei ole eriti palju võimalusi tõelisi Mozarti oopereid kuulata. Kui nemad sealt lahkuvad, siis olukord paraneb. Mozarti eluajal teatasid Itaalia lauljad, et nemad muusikat laulda ei saa. Aga pärast tema surma on nad kõikide oopereid esitanud. Ja ikkagi on nad kurtnud, et Mozarti teosed on rasked häälele ebamugavad. Tegelikult on aga kõiges süüdi nende endi küündimatus. Niisugusel arvamusel on nendest ka minu poeg. Ta rääkis, et tal endal on tulnud saata niisuguseid lauljaid, kellele valmistab raskusi määrata isegi tonaalsust, milles ta mängib. Talle tegi kõvasti nalja, katalaani kord palunud too Kasparasbontiinil parandada ühe Mozarti ooperipartituuri et kohandada see tema häälele. Selle peale vastanud spontiinid täiesti ausalt. Kas te peate mind idioodiks? Kas Mozart oli tuttav Hendele oratooriumidega? Mozart oli siiras endale austaja ning tundis hästi tema teoseid, eriti juustoratooriume. Tal oli kavatsus kirjutada ka ise mõned Hendeli stiilis oratooriumid. Ent saatus ise tahtis, et selles vallas jääks särama üksainus täht. Saatus eemaldas teise nimelt selle, kellel oleksid olnud kõige suuremad eeldused hindelit ületada. Milline oli Mozarti lauluhääl kõrge või madal vali või vaikne, tugeva või keskmise kõlavusega? Ta laulis tenori häälega, kõne hääl aga oli pehme, kui te just ei olnud orkestriproovil. Seal muutus Mozart energiliseks äkiliseks ning võis mõnikord isegi vihaselt jalaga põrutada. Ükskord lausa karjus kirikus orkestrantide peale kartuli ette niisugune juhus. Me olime haaremiröövi etendusel ja Mozart tundise torkestrandid võtsid liiga kiire tempo. Tema ärritus oli nii tugev, et ta hakkas valju häälega muusikutele märkusi tegema, pööramata saalis viibivale publikule vähimatki tähelepanu. Loomulikult ei saanud novellod oma visiidil Mozarti lese juurde jätta, puudutamata ka helilooja viimast lõpetamata jäänud teost reekviemi. Oli ju selle teose ümber nii palju salapära, kuulujutte, kahtlustusi, müstilisi laimusi. See kumu ei olnud veel novellode külaskäigu ajakski päriselt vaibunud. Alles neli aastat enne seda 1825 ajakirjanduses taas pandud kahtluse alla Mozarti autorlus. Salapärase tellija isik oli küll selgeks saanud. See oli krahv valdsect Su Stupachi teener. Tema auahnel ja andeka lisan. Tal oli kombeks tellida heliloojatelt teoseid ja lasta neid omadega esitada. Reekviemi tellis ta oma naise mälestuseks ja kavatses ka selle autori naise esineda. Ehkki Mozart oma viimastel elukuudel pingsalt teose kallal töötas, jäi see siiski lõpetamata ja võlgades lesk oli meeleheitel. Nüüd tuleb veel see salapärane isand avansiks makstud summat tagasi nõudma. Raske oli tal olnud nagunii juba mehe viimastel elukuudel, mil alatini muretult rõõmsameelne Mozart oli haigusest muserdatuna muutunud hoopis tundmatuks. Ent laseme rääkida konstantse Mozartil, nii nagu Vello ta sõnade oma päevikusse kirja on pannud. Kord tuli ta minu juurde kaevates tugevaid valusid kubeme piirkonnas ja öeldes, et üle koguda keha veerevad mingid seletamatult raske väsimuse lained. Kohustus kirjutada reekviem piinas teda kohutavalt ja kutsus esile musti mõtteid. Loomulikult oli nende tegelik põhjus tema nõrk tervis. Umbes kuus kuud enne surma haaras teda pöörane mõte, et ta on mürgitatud. Ma tean, et olen surmale määratud, kaebas ta kibedalt. Keegi on andnud mulle akvatofanat arvestades täpselt välja selle toimimise aja ja minu surmapäeva. Nii et jõuaksin veel nende poolt tellitud riikviemi enne valmis kirjutada. Ma ei kirjuta seda nende vaid iseenda jaoks. Meie aja meditsiiniraamatutes niisugust mürki ei mainita. Ent 1837. aastal Veneetsias ilmunud kaasaegses entsüklopeedias kirjutatakse, et akvadophana on aeglase toimega. Mürk leiutas 1659. aastal keegi Napollanna nimega Tophana. Rooma politsei paljastas ta viies läbi juurdluse grupi õnnelikult lesestunud naiste seas. Selle mürgi peamine väärtus seisnes selles, et viiduna organismi imetillukeste praktiliselt avastamatustes annustes viis ohvrisurmani küllaltki pika aja pärast. Ma keelitasin teda sellest tööst loobuma, veendusid, ta on lihtsalt haige. Kust muidu oleks võinud tekkida niisugune jampslik idee. Mozart nõustus minuga, pani reekviemi kõrvale ja kirjutas väikese massonigantaadi, millega ta lausa võlus seda seltskonda, kellele see olime tatud. Koju tuli ta otsekui linnutiivul lennates. Kui ma ei teaks, et olen loonud ka üht-teist paremat, siis oleksin veendunud, et just see ongi mu parim teos. Aga ma püüan siiski teha valmis ka terve partituuri. Ja nüüd ma näen, et olin tõepoolest haige, kui mulle võis pähe tulla see tobe mõte minu mürgitamisest. Anna õige reekviem siia, ma kavatsen seda jätkata. Ent mõne päeva pärast tuli haigus tagasi. Ja nagu varemgi, haaras teda jälle see Kunnatumate Kolm päeva enne surma sai Mozart keisrikorralduse oma määramisest Püha Stefani kiriku peakapellmeistriks. See oleks ta otsekohe vabastanud Sawyeri intriigidest ja õueteatri lauljate kiusust. Täring diskibedusega. Nojah, nüüd, mil ma olen saavutanud niisuguse positsiooni, kus võiksin luua kõike, mis süda soovib ja ma tunnen, et suudaksin anda tõepoolest midagi väärtuslikku. Nüüd pean ma surema. Vähe aega enne oma surma laulis Mozart koos minu ja siis Mayeriga läbi reekviemi valmis osad. Mõned leheküljed liigutasid teda pisarateni. Ta nuttis ega jätkanud enam laulmist. Esmalt oli Mozart valmis kirjutanud kõik peamised osad ja rekordid are ning ta kordas mitu korda. Kui ma suren, siis teadke just see on kõige tähtsam. Pärast laulmisstend pisut kogunud, kutsus ta siis Mayeri enda juurde ning tegi teatavaks oma soovid juhuks, kui tollel tuleb pärast tema surmateos lõpetada. Mozart osutas huugale, mille ta oli kirjutanud päris algusse ning palus seda kindlasti lõpus korrata. Samuti seletas ta, kuidas tuleks lõpetada teised osad, mis tal visanditena olid juba olemas. Ohanud jätkas ta ohvertooriumi kirjutamist. Kuni lõpuks jõudnud Randeni Fazzgazine tärnum. Tema käsi peatus. Sulg libises sõrmede vahelt. Ja ta tegi viimase hingetõmbe. Ei 1800. aastal kirjutas Mayer Laitselisse praid kohvile, kes andis reekviemi trükis välja otsekui oleks tema teose põhiautor. Ausalt öeldes pärast seda, mis Mozart oli visandanud ja järgides tema antud nõuandeid oleks iga helilooja võinud kirjutada selle, mille kirjutas siis Maire ise poleks midagi ligilähedast ta loonud ei enne oma sõbra surma ega pärast seda mitte midagi niisugust, mis võiks tõestada temas niisuguse ande olemasolu. Aga äkki ses Mayer ei olnudki Mozarti siiras sõber ja tänulik õpilane vaid hoopis salajane kadesta ja vaenlane? Ehkki Mayer võttis Mozartilt mõningaid tunde harida siiski Salieri õpilane ja sõber Wellude kohtumisest Mozartile lähedal seisnud inimestega Viinis kõneleme järgmises saates ent tagasiteel sattusid nad veel kord Salzburgi. See oli kolmandal augustil. Postijaamas kohtasid nad juhuslikult Mozarti poega Wolfgang Amadeus Sawyeri, kes kavatses just istuda Tripolisse suunduvasse tõlda. Kohtumisrõõmust loobus ta oma sõiduplaanist ning palus novellod veel kord oma pere külalisteks. Seekord lisandus seltskonnale konstantse õde Sophie käibel. Temagi viibis Mozartit majas helilooja viimastel elutundidel ning täiendas omalt poolt lese jutustust. Merino Vello jäädvustas selle oma päevikus nii. Ma tahan ka, rääkis meile, et figuuri poolest oli Mozart just samasugune nagu poeki ainult tunduvalt lühemat kasvu. Maran Mozart märkis, et tema mõlemad pojad on väga isa moodi, aga noorem eriti. Ma tahan ka, Aivar ütles ka, et Mozart suri tema käte vahel. Oma surmapäeval jätkas ta ühe reekviemi osa kirjutamist ja seletas oma sõbrale ilmselt siis süzmaierile. Kuidas nimelt on vaja üht või teist kohta kirjutada. Seejärel ütles Mozart talle. Kallis Sophie, ma sooviksin, et sa jääksid täna meie juurde. Ole koos oma õega, tee seda tema pärast. Ma tunnen, et suren. Sophie püüdis teha kõik, et õemeest rahustada ja ta meeleolu tõsta, musti mõtteid peast ajada. Ent tema muudkui kordas, et ta läheneb kiiresti saatuslikule künnisele ja tunneb juba keelel surmamaapealset maitset. Mozart õliga kibedasti kurtnud, et jätab maha oma pere ilma varanduseta. Ma tahan kaebel palusemalt luba jääda ööseks õe ja tema mehe juurde. Õhtu eel saatsid nad arsti järele, ent tooli teatris ei saanud teatama patsiendi halvast seisukorrast vastas et tuleb otsekohe pärast ooperi lõppu. Mängiti muuseas Mozarti võluflööti. Kui ta siis lõpuks kohale jõudis. Keskiste madaam Kaiblil hõõruda Mozarti oimukohti ja pead äädika ja külma vee seguga. Tema vaielnud veel vastu, kartes, et äkiline temperatuurimuutus võib haige seisundit halvendada sest tolle käed, eriti liikme kohad, olid paistes ja punetasid. Ent doktor jäi oma nõudmisele kindlaks ja madam kaevul asetas märja käterätiku haige laubale. Ta võpatas kergelt sellest puudutusest. Ning mõne minutiga pärast tegi tema käte vahel viimase hingetõmbesel hetkel olid toas vaid ma tahan Mozart. Arst ja tema. See tuba asub tema maja teisel korrusel. Aknad on tänava poole. Intervjuu 1829.-st aastast jätkub meie saates nädala pärast aga siis on juba teised intervjueeritavad. Selle saate lõpetame aga konstantse Mozart Nissani lahkumist sõnadega, nagu Vello nad oma reisipäevikusse on talletanud. Kui Mozart oleks elus, siis oleks ka talle teie visiit meeldinud. Te oleksite talle väga meeldinud. Teie ja proua Mary. Me oleksime kindlasti moodustanud toreda seltskonna. Ja kui teil oleks tulnud pähe mõte asuda alaliselt elama Salzburgi siis oleksime me kohtunud õhtul ja tingimata mänginud ja laulnud midagi Mozarti loomingust.