Ma ei too hange ja rahurütmi mett, meil liunen. Mina olen Mari Tarand ja tahes iki veel mulgi asja, aia õppi tasakesi oma vana vanempidekeelt ja kogendnik, taht või minugi, ütle nõps. Tämbetsen saaten hommikul õige õpetaja. Kige päält. Keeleteadlane Edward vääri. Mulgi keel või mulgi murre teaduslikult mõrvase on siis vana Sakalamaa keel ja nagu teate, Lõuna-Eestis oli kaks suur maakonda, vanasti need olid siis Sakala ja Ugandi selles mõttes hästi teineteisest eraldi, et vahele jäi Võrtsjärv, vahele jäi siis ka jõgi ja selle tõttu nad vastastikku kuigivõrd teineteise murrete ei ole mõjustanud ja alles hiljem siis 19. sajandil, kui hakkasid mulgid talusid ostma, siis tulid nad Tartumaale ja vastupidi. Niisiis tekkisid niisugused kindlamad, see osaleda sellesama mulgikeelega palju vaidlusi, eri arusaam olnud ja see arvatakse, nagu oleks mulgimaa viljandimaa. Muidugi, see ei ole Viljandimaa Mulgimaal lõunapoolne osa, kus kõneldakse mulgi keelt või mulgi murret, need on viis kihelkonda ja üle jäänumise Viljandist põhja poole, sinna on tulnud siis Sakala maale on tulnud Kesk-Eesti inimesed oma keelega ja ilmselt kas kadus sealt muttidel või läksid mulgid lõuna poole nihkusite, seda me ei tea. Nii et mulgi on siis selline. Võib-olla siin meil arutleda ka seda, et kust see nimi pärit vanades allikates mulgi nime ei ole olemas ka Sakala ja vanaste Halliste kihelkond on ka Läti Henriku kroonikas juba olemas. Mitu seletust, kõige lihtlabasem seletus, et see läti keelest, kus mulkis tähendab loll ja et siis sellest otsasena nimetus pärita, aga see on täiesti ebateaduslik selles mõttes etav võõrakeeles sõimusõna ei hakka iialgi rahvas ise kasutama. Seal on siis teisi seletusi, mis on tõenäolisemad. Ilmselt on siis see õigem, et omal ajal tulid lõuna poolt igasugused sõja käigud ja rünnakud ja kuni põhjasõjani välja varem veel tihedamalt ja siis seal olid siis niisuguse kohaga, kust sõjateede käisid, neid kutsuti siis mulkudeks. Sõjateede Ma ei kujuta ette ka auk või pauk ja praeguste Lätimaa Eestimaa vahel, seal on ju niisugune soine ala metsaala ja väheasustatud ala veel praegugi ja tol ajal olid ilmselt täiesti tühi ja altpoolt tulid need sõjakäigud ja teadsid, kust läbi saada. Ja siis need nimetati siis mulku täks ja noosiste mulgu tagused inimesed ja sealt ilmselt see sõna on tulnud. No kui keegi mulle seletuse veel annab, siis võib anda, aga need kaks on siis nüüd nii käigus. Nii et Viljandimaal, iseasi ja võime üldse meil teadmiseks võtta. Kõige vanemad meil on siis need vanad kihelkonna Pürg, Eesti kihelkonnad, maakonnad, vanad maakonnad, Sakala, Ugandi ülespoole läheme Lugandi kohaloni ogenud taganeja Sakala kohal nurmekunde Läänemaa pole tagala ja nii kaardipaate võime need Põhja- ja Kesk-Eesti vanu maakondi lugeda, kui palju need on jälle Henriku kroonikas enam olemas. Keelekihelkonna mulgimurdja Kihelkonnal, Sis, Halliste, Karksi, Tarvastu, Helme, mis veel? Paistu Paistu, Paistu ja ees minu vana asja, nagu need iseloomustada, siis kõige paremini on oma keele hoidnud need keskmised siis Karksi ja Tarvastu ja Paistu võib-olla. Ja kõige rohkem on segunenud hallist, sest see on vastu Pärnumaad, seal juba ütlesin, et sinna on tulnud elanikud Läänemaalt ja keskel Eestist surunud need multijälle kokku poole ja kuivõrd siis need maakonna piire ja valla piire, need olid ka juba tsaariajal rõhutati siiapoole ja sinnapoole siis õnnetu, hallistan niiviisi olnud kolmanda Pärnumaa küljes kolmanda Viljandimaa küljes, mõnikord on tükke Viljandimaa küljes, teine Pärnumaa küljes või kuskil mujal veel. Nii et selle tõttu siis seal on niisugused Põhja-Eesti mõjuda Kesk-Eesti mõjub või kirjakeele mõjud väga suured ja kui seal mõni ütleb puhtalt kirjakeelset vormi, no siis ei saa pahaks panna, sest ta on juba segamini läinud oma keelega. Ja helmes on siis tublisti Tartu voorude mõjusid eriti kuldses Helme jõge vestleb poole Valga poole, minna siis seal Emajõest üle saada ja paadiga vähemalt saadi üle, nii et seal on siis ka mõju ja selle tõttu need keskmised on siis kõige puhtamad, kui keskmised koju tulevad. Nii vaikses ja. Eduard vääri kade, mõistate, mulgi keelt kõnete. Mina ei mõista kõnerdamina kõnele väga halvast. Atartogi nato kühm hammast läästega ta nagu tahetas. Aga kas te usute? Ma proovin nüüd. Kas te usute, et keeledäedusest näituses saas murden kõnelte? Saab pikimas pärast ei saa kõnelda, kuid nii, et neid säädvusi, kuidas naasna käela siis võitme kääste Lembit Eelmäe kõnelapi poliitikast ja kultuurist ja kõigest muust vaja, nii ilusal mulgi keele niisama mina või kirjutada Tartu keel on kõik mas vaja. Mia looda neid, ma katsun mulgi keeles ütelda, mäluda on näide või? Mina loodan, et te saate te saade saadlejate saade, näe, mul hakkab juba minema. Ja looda, et saade tartu keelest kõnelda kõnelde kõnelte ja mina looda ette saade tartu keelest kõnelt mede viimetsen, saaten, komeet tartu keele manovic jõuame silmame mulgi keeles ka, jõuame jälle nii, aga nüüd räägime mulgi keelest natukene tema üteldakse, et kuskilt ma lugesin, et Heley appi, me ja, ja ma olen nüüd ise seda mõtelnud, kuna minu ema selle keelemälestisi on mulle asi andnud kas teadlikult või ebateadlikult ka oma päega nüüd tagasi mõteldes olen ma tundnud, et mul on mingisuguseid mõjud sees, väldetes ja ka mõned sõnad. Näiteks ma ütlen meelsamini minevasta, möödunud aastal tuleb meelde, ema ikka ütles, et mine vaata, oli nii veni ja siis mõned teised niisugused, millest ma saan aru, et seda tausta mul on, aga räägime siis nüüd tähenduslikult. See on niiviisi, et üksjagu on ühiseid jooni kõikidele lõunaeesti murretele, siis on mõlemal tähele pandud näiteks Kaaesson Essex laenuta maas ja massaja mas saame ja suures ja pikas ja ja see on kindel reegel, kuidas täishäälik on teine asi, aga ainuke väike erand on jälle seal selle Halliste pärnu pool nurgas, siis vanasti oli üks niuke ühend kaati D-i vaid ka tee mis kirjakeeles on Kaaessiks läinud, no näiteks kaks kakti vanasti siis oli kaksi ja Lõuna-Eestis on seal ainult süsteeessiks kaitse, üits, kaitse, püüdsee, aids, lits ja Laitse lapsekene Mia Teeka ja on siis kakaks läinud, kuid aja täishäälikute vahel on taku so ja kakkuda sõtkuda, katkuda sõtkuda Te ka, eks hakkaks. Ja mitmetes-mitmetes sõnades, mis siis veel. Geminatsioon koordist toomist on palju pime asemel pinne ja sõge asemel sõkke, kõik ei teagi, mis tõkke tähendab sõge tähendab Peemias soome keeles sokke ja, ja teen pime, nii et siis veel võib-olla nõeltüüpi sõnad, on need siis Geon allesse tugevaastmeline jäänud Nagel ja Nõgelia Sõgel. Keel, ründame sööklaga Vetrandaja siis ülipikkade täishäälikute kõrgenemine kolmanda välte kõrgele mäele. See on üks huvitav nähtus, sellega ei ole paljud hakkama saanud. Näiteks kaks oode kolmandas vältes. Kool kool koolingul kooli kooli tooma. Toova veel suul, see tähendab sool ja pange tähele, kallid kuulajad, et see ei ole niisugune tavaline q näiteks mõõta, millel suu kuul. Aga suul need on Erifoneemide erihäälikud. Ta ei ole kõrged, ainult niipalju kui Kaher tõsise u puhuja temal siis nüüd poole tee peale jäänud. Aga no Me kirjutame mulgi kui Tartus seda kahe huugaja, kas inimene oskab hääldada või mitte, see ei ole ka nii väga tähtis. Bike-on-iks läinud täpselt sama kiilme kiilkeel või misena veel Deepe, Teeba seep, seesama ööga pikki öö ülipikki öö on üks läinud süüme lüüme tüüpi. Võib-olla koos sellega ära rääkida ka see, et vokaalharmoonia on Lõuna-Eestisse alles kõige puhtamalt anda, siis Võrumaal ja ta seto murdesse tartu ja mulgi murdes ei ole rongides enam Võrumaal Kälbe. Aga meil on, käib käe ja nii ettevokaal Harman tähendab seda, et täishäälikud ühest reast ka sees vokaalid või tagavokaalide soome keelt. Kas sa tead väga hästi? Nüüd ma tahan veel kord korrata, nii et lõunaeesti keel on säilitanud väga palju vanu jooni ja selle tõttu on häälikutes väga palju ühist soome keelega, soome keeles on puhas vokaalharmoonia nagu meil Lõuna-Eestis. Ja kõige lihtsamad sõnad on ju igapäevased igale inimesele armsad sõnad. Eme. Isa ema ja isa ja teela ja ka vormiõpetuses võib-olla on selliseid vanu jooni, mis ka Eestis on kummaliselt, ma olin vihane, iga päev kuulen, kuidas jälle seal sosistatakse. Haavikke ütlased Esson kolle häälicagal põhjaeestlased ütlevad kogu aeg. Jalgasiidia metsasid ja roogasid ja. Aga siin ma pean protesti esitama, sest ma pean olema poliitiliselt korrektne oma saates ja ma ei tohi olla Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti vahel, pean säilitama Raudse erapooletu. Ja saatejuhil on see kohustus, aga esinejal täielik vabadus, nii et selle tõttu siis meil jalgu, seinu, taimi ja kõike lühikese, nii palju, kui vähegi saab, on lühikesed mitmuse osastavat Eesti keeles on täiesti lubatud eesti kirjakeeles ja mida Johannes Aavik propageeris, kui vanu ja ühiseid soome keelega nagu jalgu soome keeles, jalgoja annab jalgu, kust siit tuleb metsast tulnud teabevorm ja nii teisigi veel lühike sisseütlev soome keeles on peaaegu ainult lühike, siis ütleme, meil on kuskilt SSC tulnud Suisustame jällegi koledasti, nii et siis ka mitte metsa ütleme, met metsasse. Või äkki jalga jalasse jätame muidugi neete rektsioonide eraldi, et see puutub jalasse ja pind läks jalga. No see vahetegemine on tehtud nii, et see on õige. Aga kas on mulgipärane, ma panin nagu tähele näiteks, et ma sõidan Pärnus Pärnusse asemel. See hallist hallist ja, ja nendel on sisse ja seesütleva on ühtemoodi niukse natuke tugevama Essiga ja need õigesti kuulsite, mujal ei ole muideks, aga, aga sealkandis on veel koos sellega käivad kohanimede ja jällegi jõle kuulata, lähen jälle poliitiliseks, näiteks. Televisioon, kus seal tammi tegija suguvõsad kehvavõitu, neid ma luban kritiseerida, nemad sõidavad Otepäält Elvasse koha peal Lõuna-Eestis keegi ütelda, Elvas ikka Elva minnakse, rõõma minnakse ja Võrru minnakse, Valka minnakse ja Rõngu ja siis muidu ja kas võndu põldu muidugi ja Võnnu mitte Võnnusse kerko kella voolama välja vennake võndoitamina, eks ju, ja need reeglipärased, needsamad soome keeles on koha nime täpselt ainuke see võimalus ongi ja sellepärast need koledaid reklaami on õudne kuulata. Edward vääri teie olete kokku panden ütte õpetuse. Teie olete kokku seadnud õpetuse või juhised või mingisuguse õppekava, kuidas võiksid need inimesed, kes tahavad nüüd oma alles olnud murret elustada või uuesti seda õppida? Kuidas seda võiks teha? Mul paluti see teha ja kuivõrd ma olen õpikuid teinud ja õppevahendeid eesti keele alal, nii et mõtlesin, et ma proovin siis ka selle teha, kuigi ma jah olnud talvel ei ole puhas mulk tegin siis esimese 60 tunni peale. Metoodika on seal selles, et kõigepealt õpetaja Peab olema kohalike keelt oskama, tal peavad olema mingite pedagoogilised metoodilised oskused. Ja õpetamine peab toimuma mulgi keeles endas ja kui hätta jääb õpetaja, siis kirjakeeles võib ta aidata ja, ja seletada ise kirjakeeles. On need siis natukene metoodikast ja siis edasi veel kirjandust, ta, meil on siis väike lugemike mulgi keelel ja meelel, aga see ei ole õpika kahjuxe. Nii et, aga lihtsamaid tekste saab seal kasutada siis mulgi luuletajad, häid luuletusi, kas või nendega Adamson või rännid või siis mulgi murdes on ulatanud ka Nikolai batuurin. Ja siis edasi veel ajalehti. Kahjuks vähe on Sakalas mulgikeelset võiks olla rohkem siis praegu ilmub kohalike mulk ja mis on ka mulgikeelne ja ülejäänud ajalehtedele tahaksin ütelda toimetajatele, pange igasse kohalik kui ajalehte igasse numbrisse mingi mulgikeelne lugu, no näiteks praegune Valgamaalane avaldab iga nädal ühe niisuguse väljetoni taolise loo siis tartu keeles selle mõru Dalton piirimail olevas keeles, seal on mingi väga hea oskaja ja inimesed tahavad, saavad lugeda. Nii et praegu on seal kohalikud mulgi omavalitsused annavad lehti kõik välja, aga ma hoolega vaatasin, ei leidnud arvastustega sellest päris mulgi omasega kuskil mulgikeelset ei leidnud, nii et ilmselt toimetajad, vallavalitsus ei ole üldse seda märganud, nii et nüüdsest peale võtame järgmistest numbritest, siis leiame ka niisugust, mida siis kasutada. Saabas, mõni õpetaja kirjutab sealsamas, uhke lugeda, meie õpetaja kirjutas mulgi keeles midagi rohkemat, midagi. Meil Ahja ilmus nüüdse jah, salvet Anningu mulgi murre. Ta kindlasti saab kasutada, kui inimene kontrollib, et kas ma ütlen õigesti, võtab selle lahti ja vaatab kohe sealt on näha, missugune mulgi katse murrakus on õige ja kui kartslasem õige küllashis muiaga enam-vähem on õige. Mina juba jõudsingi sellele natuke toetuda. Vormi hakkasin vaatama, siis leidsin sealt küll. Aga veel üks probleem, kui nüüd rohkemat kõnelda, see on siis mulgi kirjaviisist. Sest lapsed peavad ju ka kirjutama ja oskama lugeda. Ja seni ei ole ühtegi komisjoni olnud ega kedagi, kes oleks siis kuidagi reeglistanud selle kirjaviisi. Aga ma arvan niiviisi, et eeskujuks võib võtta, sest tavaline Tartu viimane niisugune kirjutusviise, kus kirjutatakse nii nagu eesti kirjakeeles, ainult et mulgi sõlmida multihääldus kirjutatakse sinna sisse, kui on kuskil süve Guyonääses kirjutab väär, kui kaks veed on siis kirjutada kaks Veedia, need looma ja tuumajaseen ja need jätta siis ikka kahe kuuga hüügaja i'ga skemansis palatalisatsiooniga ehk peeniendusega. Tartus on ka märgitud vahel märkimata jäetud komakesega selle tähe järel, nii et võiks siis panna ainult sinna, kus ta erineb kirjakeelest sõna kuival mulk Belt panna kuidagi on mulguga segamine läheb, aga kui ei, siis võib ta jääda ka ilma märkimata või kui pann, siis ei ole ka oluline, aga võib sellele ühele ennile panna. Ma ise soovitan esimese enne kohale see väike märk panna ja mingit keerulist kirjaviisi nakkuga niukesed on teinud, ei ole küll mõtelda. Mida te arvate sellest, kuidas peaks lastele hakkama õpetama? See on muidugi väga keeruline ja niisugune ka õrn küsimus sest inimestel on suur soov ja see väike lilli, kool, kust me kuuleme ka lõigukest, kuidas lapsed esimesi samme teevad. Aga kui arvestada, et lastel nendel väikestel ei ole kodus murdekeelset tausta ja kui neile nüüd hakata õpetama, kuidas seda peaks tegema. Nojah, eks ta raske on rasse jah, aga eks ta ikka nii tuleb võtta, et õpetada nii seda, mis on erinev ja kogu aeg ütelda, kelle keeles öeldakse nii, aga mulgi keeles öeldakse nii ja hoiatada ikka ka lapsi juba, et need segamini ei läheks. Kirjakeele vormeli, tule mulgi Marcia, mulgi oma, veel halvem ei läheks kirjakeele omasse, aga lapsed juba selles eas õpivad ju New Yorgi veelgi, nii et siis nüüd ei saa neid erinevusi ära õpetada. Ja muidugi jätsin ütlemata, et Lõuna-Eestis on teistmoodi intonatsioon kui Põhja-Eestis või kirjakeeles, nii et selles mõttes, kui kohalik on, siis ta oskab seda ka õpilastele õpetada. Ma ise tean seda liivi keele õppimisel, näiteks liivis on ka absoluutselt erine intonatsioon ja väga vähesed meie uurijad on selle osanud ära õppida. Ütelge midagi liivi keeles? Meguam tähendab põdesa ja Võgandum ylimulk keel. Me oleme täna siin, räägime mulgi keelest. Meguantesa ja rõgan Tõmgil, mulk keel. Kumm. Väike-Lilli kool asub üsna Läti piiri lähedal, see on Karksi kihelkonna lõunanurk. Karksi murrak on omamoodi õnnelikus seisus. Üks selle murraku suurkogujaid ja paremaid tundjaid. Salme tanning koostas selle murraku monograafia juba 1950.-ks aastaks. Kandid jäädi väitekirjana tookordsete vajadusele. Nii keeruliste olude tõttu jäi väitekiri kaitsmata ja käsikiri jäi Eesti keele Instituudi arhiivi seisma. Ühes ekse päris ja alles tänavu. Salme tallingu 100.-ks sünniaastapäevaks ilmus raamatuna rõõmuks kõikidele mulgi murdest huvitatuile. Käsikirja valmistades trükiks ette juba hoopis uue põlvkonna keele lane Karl Pajusalu. Karksi murraku alale, nüüd siirdumegi. Siin on lilli külas väike erakool. Lilli mulgimeelne vabakool, mis töötab käsikäes raamatukogu ja rahvamajaga. Nagu nukumajad seisavad esimeses sügis lumes, koolimaja rahvaaja koos raamatukoguga, puhtad, soojad, remonditud ja värvitud toad, lahked ja rõõmsad inimesed. Alli laande ja Hille Muska. Mõlem Olliv kotal nime kuuluvee üleselt tsi ja molkeseltsi. Edimetses kõnele ille. No mina olen päris siin, sama on sündinud, kasvanud ja elanud terve oma elu. Ja raamatukogu on, olen ma kah kogu aeg tühine olla. See on niisugune imeasi, et juba lapsest peale mängisin raamatutega, mul meeldis neid mäda ja nõmmelt. Ja nüüd ma olen neid siis eluaegse ajateenija, Nummert. Ja ütle sõnagi, mulle meeldib siin. Ja sellest on mul hea olla, et mul on kogu aeg käe, inimese ümberollu, terves elu ja nüüd me oleme allige. Ja nüüd imeasi küll tulisi mulgi keel veel. Sellepärast, et ralli siis enne pesta Lives kõnelt mulgi keelt selle kohta ütelda siiami intelligent. Ja pididki seda kirjakeelt, kõneleme aga, et nüüd võib päris vabalt mulgi keelt. Nimelt on ütleja pisike juba harjutama ema ja ese ema ja isa kõnelive mulgi keelt, isa oli peris mulk. On küll Sõrve sääre pealt Tullu, aga tema hakkas ka mulgis. Ja nüid alli laante, Mulgi Instituudi juhatuse esinaine No mina ei ole Bristasid pürit, mina ole tegelikult Berite Tänassilmast summe 10 kilomeetrit Tartu puule, Viljandist aga minu vanaisa elas siin ärikülal. Ja noh, need juure on siit nagu Berit. No see müts, pärane asi küll, kui oman, külan oma kuul ka ja nendel on siis see olemen, säänest teist ei ole, aga jah, me ei arva küll, et Eestimaal ei ole jah. Aga see on lastel väga vajalik asi, et nemas ava, oman koduküla koolis käia. Siin on turvalise paiku ka lasteaiast saati juba käive siin ja siis tunneme kik seda koolimaja ja rahvamaja ja raamatukogu ja nemasin, loed hästi palju ja üldse tunned ennast koduselt seal nagu oma küla ja oma kool ja see on väga tähtis laste jaos. Selle siin rahvamaja on juba 15 aastat Tollu ja seda rahvakultuuri asja Sõjamäe lähedases Bellu ja tänu nende raamatukogu juhatajale illele siis seda mulgi asja eriti nagu viimaselt aastat tahtlu tehta ja siis nüüd koon oleme siis hakanud tegema ja ealiste mulgi keelt ka siis nõnna ille kõrvalt ära õpnu, noh ka veel viga, see tulevad sisse, aga mina arvat sedasi aeglaselt Õppa ja sisse Ast selgeks, ega see lihtne ei ole platsile siis nüüd me oleme kaitseaastat ennu juba ühte projekti pektis latsekene kõnele mulgi keelt ja Medelatsest siis ka juba suurete kõnelev, hästi. Aga kuulin on siis esimest aastat peris meil programmin, seen, see mulgi keele tund, aga see on kassalt alguse asi, Etnen kulleme jaa. Jaa, tantsime, laulame ja siis mina kõnele nii palju, kui mina saa ja siis Illega aidas manu ja siis sedasi saame nagu latsile selgeks detajat, simulgi, kiilum, silus, asi, väiksed lapsed nendele neid mulgi keelt päris nagu võõrkeelt ja õpetada päris nind haaras endasse. Jah, aga mida varem, seda parem. Mina arvas edasi, tahtmine on kõva. Minamia paljudel amegi veel koduni vanaisasid ja vanaemasid, kes iki mõistame veel seda keelt kõnete ja kuule, et kuna sellel keskkonnana kus seda kodune kõneldes, et noh, siin tuleb nagu esiendest Te näete, sellel, Mõtet ja niisugust oma koduvaimu kinnistamist ja vanade juba ununenud asjade tagasitulekut või uuesti. No mina arvan küll, et see on nõnda omane asi et me peast nagu latsile Antma valida, kas tema tahab seda deta või ei taha praegu valikut, nagu ei olegi KIK kõneleva kirjakeelt ja siis see vana asi nagu unustatakse ära ja siis noh, pärast katse küsivat Mikke pärast ei ole seda nagu nendele õpetatud, et sa mede süüsis. Tubli väga tubli, nii Gerlini luge vabaga diaga kullerit, mis tena luges, punab Pihelg, mis on Pihelk? Tubli Tüge põek, jõgi rüge Me ei ole üts, kõrgeim kõnellu, rügavam rukis. Sega, jahtis tuulan, külmem, Rene külmem. Tuul on külm, just külmem ja mõttes on vagusi madin. Mac Vaik, tubli linnu lännu. Nii olnud on läinud ja ootne, jään kevadet. Ootame kevadet. Padist, tubli poiss. Väge. Näitad vedele lase ja siis te kõnelete minule kõik tigedalt loene. Ja siis minu ja eesti keeli mina viina Liu, minu Viiu ja valla valla valla välja, mis homme välja valla Ussam valla lahti, oh täpselt õigeusuuks. Ta vist on uh, poisoks ja nii tall Ta on ütleme õigesti, sama san san mis oli ka saun ja nii Ama aaviame, ema, ame, pluus, duubli ja. Ja see on kõige tähtsam sõna eeku mulgi kõneleja, isa ei saa, aga Hiina ja Iraan ese ja särk ja. Ele ema. Mu lapsepõlve peene mäleta ning ja mõtelgi rääksi läbi käib ses linnu suubel käsvjevil joomik ja käru nüüd ja suure töö pääl kirud mõisniku tuled velg. Meil kambril Lägi oli madal ja aknast kivist põldu näid, jäi usse sagar sõrmuläputma, neid. Seal Võrtsjärv nagu peegel, veere pääl. Kärsni mäe voore kolime, näete seal. Tulge läheni. Pekki, kik linnu peseme, käsi ei lähe meelest. Ma ei, ma ei too, hangi ja rahva reid v mitt, meil ju nänni. See oli neljas tükk murdejutu saatel kõnelive Eduard vääri alli laante Hille Muska ja lilli koolilapseks. Liivaku, Leena meelelise Medera raadiokannu linte hulgast. See on lindi pääle kõneltu 40 aasta eest. Muusikas am Külli tüli kasutan Veljo Tormise sätt, rahvalaulu mulgi kiitus ja Jaak Johansoni mõtid Mulgimaast. Meede toetajas Amiki riiklik raiN. Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Ja mina olen saate toimetaja Mari Tarand kuulmiseni.