Suvel käisid mordva rahvamuusikat kogumas Heino Sarv ja Viktor Danilov. Kaugelde Sis käisite. Käisime Volga tagultit Mordva küladel, Tatari ANSV Baskeeaa NSV deegolossvee oblastid juuli lõpus, augusti algul ning ajend, miks me sinna õieti läksime oli minupoolselt, oli see, et etnograafiamuuseumi mordva esemekogud olid suhteliselt väheseks jäänud võrreldes teedeegahvatega meie etnograafiamuuseum tõudelt kogunud udmurdi mari laste juured. Kuid mordva laste juures, kelle kogud meil algselt oli kõige suuremad tähendab muuseumi rajamise aastail on praeguseks jäänud soome-ugri rahvastest suhteliselt väikesteks. Nii et minupoolne põhieesmärk oligi siis esemete etnograafilise materjali kogumine. Aga kuivõrd mudeli olin esimest korda mordvalased Eugetid, oli mul vaja seal maal ka teejuhti ning selleks oligi siis Viktor Danilov, kes Omalt poolt kogud rahvalaule Ja Victor käib ju oma kodukandis peaaegu igal suvel. Mitmes kord see neid oli siis magnetofoniga kodus käia. Päris palju siiski vaata et umbes 15 võib arvata juba nii palju käidud laule korjamas regulaarselt iga suvi muidugi. Augusel nagu hakkasin korjama istuva kodukülast, siis oma rajoonist, tähendab tatar jänes veest. Niiviisi ja siis hakkasin edasi nagu minema, kui oblasti mõnedes rajoonides kogunes neljas käinud ja hakkasingi nagu Tatarimaalt kuumaida poole, et kuna ikka teada, Murdo külasid kuni Siberini on olemas ja just enne seda oli nagu kõige kaugem käigul Orenburge oblasti mordva laste juures. Ja see oli juba mitu aastat varem juba planeeritud, et sõidaks vist enne kõige Baskeeriasse. Ja kuna Henno oli nõus kahja kahekesi muidugi päris sigamõnus käia iga üksinda natukene raskem siiski. Victori rääkiski mordvalased asualadel peaaegu huvitav on tõesti, Moldovat asuv alad ulatuvad piki metsastepivööndit siis peaaegu et alates Moskva oblastitagusest kuni voogeliteni välja. Ja just sellel kitsal mullavööndil. Ja sellest siis seda ilmselt tingidelt mordva laste juba küllaltki traditsiooniline tegevusalades põllunduse alal ning seda oli ka märgata. Põllundustraditsioone ja sellega seostuvat ka laule. Viktor sinu kodukeel on Errzilmargen ersa mordva keel või ersa keel kirja. Ja põhiliselt need teie rännualad hõlmasid siis ersamordvalased. Valasid on küll ja tegelikult ikka rohkem, nagu just erialased elavadki väljaspool oma murdlane Svet. Ja siiski vot olime ühes rajoonis mas kirjanese Födruga rajoonis. Seal on ikka paar küla, muidu rajoonis on suurem osa just else külasid ja seal siiski paar küla moksa külasid ja loomulikult me ikka käisime heaneliga moksa külaskaja ja vaja ütelda rahva luure poolest oksaga üle jättis väga hea mulje. Peaaegu saab ütelda, et iga rikkalikum olgugi vaja ütelda vasrajoon niiviisi ikka no arvatavasti täiesti moksa materjal. Rahvalaulumaterjal on väga ilus, väga võimas niisugune. Ja ersa lased kah kohe, võtsid hulga laule, laulavad just moksa omaside Augusele oli see kuidagi ootamatu momendiks niisuguseks, et üks vanem naisterahvas hakkab üksinda laulma ja kohe moksa keeles laulab Loksa laulus ma küsin, mis sa oled moksalada või ei olevat. Aga mille poolest me kaugelt hästi ei kujuta ette seda erinevust maksalaste Errcialaste vahel. Mis need põhilised keele erinevused? Eks seal no kelleerinjuuseumiga palju üldse enne kõige, kui võtta hääldnemistuda seda foneetikas on päris suur vahe ja kui nii võtta, siis mokša keel on niisugune väga palju neid redutseeritud häälikuid mokša keeles, mida eelse keeles ei ole, jäävad just selle süüeffeurooga rajoonis juba vaat Nelly Kahersi alastel juba laga Surbase redutseri uuskeeles ja juba justad nagu niisugune sugulus mõni just moksa lastega. Aga muidu noh, kirjakeeles ja suurem osa iga erialaselt räägivad ikka kõik lahti häälikut väga, nii pikalt neid hääldatakse ja Smorfoloogiason loomulikult väga palju vahet ja Lexi, kas nii, et vahe on suriga Johvi taset, kaks kirjakeelt ja ja iga ju mordvalased ise ei ütle kunagi, et ma olen mordva, alanes ikka, ütleb, et, et kastan loksovjersia. Aga kas te üksteise keelest aru saate? Niiviisi kui üldse näiteks vaat võtta ega enda pealt, kui ma esimest korda sõitsin Mordva ANSV-sse ja sealt saigi ma esimest korda konstanteerida moksalastega, ennem ei olnud seal tatari Maugus kandis finaal kuivus joomas, seal ei ole muks alasi lähedal ja ei juhtunud kunagi niit kuulma ja kui esimest korda sai just seda keelt moksa keelt kuuldud. Ja oli just väga imelik kuidagi, et kohe niisugune mõte tekkis, et kujutate, et Wayne, miks ta nii murrab seda ersa keelt. See väga huvitav jäiustad, mõned momendid nagu selgelt arusaadavad, teised ja ükskord küsin mordva keeles kuulendad, nagu murdakilt räägivad, küsin, juhtusid moksalannad ja midagi, otsisin Mordva pealinnas, jalad mureseletas ida ranni, aga ausalt ütelda, ma ei saanud aru siiski, et mida nad mulle seletasid, et kuidas kuu Boreni. Sa oled tuttav ka kellal. Die Eesti murretega. Kas võib mingisugust analoogiat tuua? Ja aga siiski ikka. Jälle eesti ja soome keel on ka siiski kaugem, suurem vahe ikka niiviisi, see on ikka lähem siiski ersa ja Puuksa keele vahel või pole midagi, oleks nii. Vadja keele moodi paistab ikka siiski päris praegu arusaadav eestlasele eks ole. Võib-olla vaat niisugune vahe oleks. Millest siis ersi alasid? Laulavad. Laule ikka palju laule, palju igasuguseid, siiski kui võtta näiteks varastad tagasi, käisime Henno vennaga Mikuga salvemikuga, käisime Orenburgi hüvasti, see oli niisugune suur pettumus, et vaat niivõrd vahelaule ja nihed vat ei ole üht-teist, küsituurid igalt poolt ja ei tea. Ei tea, kuulsid nagu ära unustanud, ei tea. Vaat siin siiski seda momenti ei olnud, ikka. Laule oli palju, veelkord ütlen. Jaa. Mida te olete trükkis veel, siiani on päris palju trükis ilmunud ka murda rahvalaul, et soomlased oma ajal kogusid oma mordva koguja oli kolmekümnendatel aastatel varem juba kogunud Magarjev seeria. Ja siiski sai päris palju uusi laule ka liida avastada. No muidugi, parema meelega näiteks. Vaat selles söderooga rajoonis Me olime kahes rajoonis mas kirjas, tegelikult jäävad Hüdroloogia rajoonis ikka suurem osa siiski lüürilised laulud väga palju just neid nagu meeleldi lauldi, just paistis, need olid naguniisugused lemmik lööklaulud ja igas külas, kui läksid esimene asi, kui Saiga kooriga kukkus, siis kohe niiviisi pakkudiga esimees just aeti neid laule. Muidugi on eepilise lauluga palju, aga kui olime juba Ufaledal Haurgazinski rajoonis, vaat seal oli juba teine pilt ja selles külas juba rohkem lauldi, iga oli nagu noh, lemmikumaks žanriks oli juba eepiline laul ja neid on niivõrd palju absoluutselt, et need igasugused küll seal linnade ehitamises, küll seal kiriku ehitamisest, küll siis naiste tapmisest Külli mehedatmisest küllili, ma ütlen, need on niivõrd palju absoluutselt igasuguseid. Ja igasuguse õpetusega ikka väga palju siiski lauled, kus nagu ikka laul õpetada kui ka elada ja austada ja mõtelda ja. Kuidas siis kulges etnograafilise ainestiku kogumine? Mingil määral ongi laulud nagu tee jõudli etnograafilise materjali juurde. Twitteril just rääkis siin baskilia ainet V8 rajoonist šarlokovkaga Aulgadiniga joonilt. Fjodorov rajoon, Witter mainis ka LL oli niivõrd tugev moksa küla passidetele, kultuuril oli mingi mõjuga ümber ümberkaudsetele tegelda küladele. Ning tõepoolest nende Elsa külade aineline kultuur, materiaalne kultuur oli Jeld telliti viimaste aastate jooksul, nii nagu nad seal mainida, et üsnagi vaeseks jäänud mingisugused rahva giididega mitte midagi ei olnud käsitööline, kui täiesti välja surnud. Nagu põhiline kultuuri väljendus oligi tegelikult ainult turul kauplemine ja muidugi säilinud. Siiski oli nii rahvuslik toidulaud ka samal ajal moksa küla. See oli kogu tööd rajoonid, ainult küla, kus veel oli. Vähemalt arvati, üks, 10 või 10 aastat tagasi oli veel täitsa nii aktiivselt olnud rahvariided käibel meil küll ei õnnestunud seal rahvariided koguda, kuid linikuid ja muid taolisi asju veel leidus ja hoiti neid alal. Seevastu aulgedeniga joonid oli muidugi etnograafiliselt, see oli nagu etnograafi väike paraadid. Seal oli tõesti väga palju vana säilinud, just nii nagu lauludelgi oli eetikat säilinud. Nii oli talgi selle olukorra kohta, et ta asub nii suurte töötlevad keskuste lähedal Ufaajad tellitamaki vahel. Ei oleks iial osanud arvata, et seal võib nii palju vana päralt järgaditsioonilist leida. Ska etnograafilises ainestikus võib leida midagi, mis seob Mordva lasi meiega ja kui siis just millise eesti kandiga kõige rohkem. Keeleliselt ju mordvalased, nagu on Volga, toome rahvastelt kõige lähedasemad eestlastele siis rahva viidide odadande tild nii väga kergelt tekkiv, isegi tee, et siin rahva muidugi konverentsidel me oleme näinud, kujutletud ja mordvalased, leiavad juskui Ühide laulu, keele rahvariiete osas on see natuke keerulisem. Kuigi sild ilmselt on olemas. Aga mingid vahelülid kuskilt tunduvad puudu olevat. Ning seda tuleks veel hoovide kahtlemata hästi on, muidugi teostavad Mordva seotatavad Moldova rahvariided teiste volga soome rahvaste rahvariietega Marilaste murtide. Seal on nende analoogiat tõmmatavad aga juba arvestanud, kui palju on Volga toomi rahvad omavahel erinevad. Selle tõttu pole ka imestada, et mordva ja meie Eesti rahvariiete vahel on erinevus veel suurem ja teiseks ka see, mida me tunneme siin Eesti rahvariiete all, mis meil üldtuntud on, need on juba 19. sajandi lõpu rahvariided. Ühisjooni tahaks otsida kuskil seitsmeteistkümnenda sajandi eesti rahvariiete hulgas, mida me tunneme ka Eestis üsna vähe. Aga näiteks tarbekunstis mustris? Ja Eesti vahepeal elavaid teistelt rahvaid mustrites on ikkagi üsna palju märgata, et nagu mingisugune ühesugune mõtlemisstiil ühesugune ideedele Multilahenduse taga on, kuigi neid kasutatakse võib olla täiesti erinevates kohtades. Mida lauludest on üks, mis on väga hästi elav, seal? Muidu naiste asi tegelikult ja need ei tegele selle itkumis, kunstiga paistab tüdrukud ise, seda õpivad ära ja ta on muidugi niisugune improvis ehitlemineson, luuletamine. Kui keegi lähedane sureb ära lapsel tüdrukul isa või keegi juba, siis temal niivõrd see südamesed kohe kuud, kui tuleb see kitkumine ja loomulikud juba naised, heas juba nii 50 aastased, juba suured meistrid itkumis alal. Ja kui iga surnu Mordvas, siis teda väga palju ikka itkedaks tulevat kõik, loomulikult sugulase sugulane, nad kõik peavad teda Raikuma, kõik naabrinaised tulevad üldse, kõik. Ükskõik kes võib oma küla inimene tulla ja, ja rikkuda, justad. Ikkus ennekõike muidugi sõna- pühendus, kus iga meenutatakse kadunu elu. Kui mälestuspäevad ka need on kevadel-suvel vaat siis ka surra, ajada siga kõvasti lihtsalt surnuaeda ja siis haava peal käib suur niisugune omapära ja justatiga kindlasti, et see samm ja piga püsima hulgaks ajaks, vot Setumaal olid ka, aga siiski see ei paista nii suurt. Mis nagu munevad, ei juhtunud nagu nägija muidugi, mis veel iga pulma ka on, mõned detailid on vanast pulmas olla alles. Ja just päris kommetka lähevataris mõneti ka siiani. Vaat neid ka, kui ta juhtudiga suvel kuskil mordva külades ja vaata tiga neid, kui pulmiga toimub viga, neid üks ja teeniga elemente, mis on ikka päris siga. Hästi vanast ajast, mis on siiani ja seda ikka väga ilus näha alati. Ja pulmalaulud ka. Ekstra pulmalaulud, need on Kitmis või kytuse laulud neid hulka ja need on iga aladiga omal kohal ja ikka siiani siiski ühtki Mordva pulma ei ole, ilma nendeta jäävad säuga oli väga palju itkumisi Brutikus tohutu palju niiviisi kirjutatud ka nendes titt, kuidas ta on mitmeid raamatuid kohe väga suure mahu, ka need ikud. Aga vaat neid pulmahetke saab pulmaajalgi kuulda ainult vanade naiste suust, kes omal ajal läksid sureikumisega mehelevad küll nadiga siiani heidavad, aga Brutid kahjuks siiani ei taha millegipärast itkumisega tegelda. Arvatavasti, et meil elavad omal soovil ja armastusega mitte vanasti ju oli niiviisi mindi, kus jäi, kähvatasid isa ema, kes on rohkem nagu võiks sobida Nende pojale ja siis mindi saun, siis kosja lepiti ära Bruti vanemaga ja niiviisi oli isegi niiviisi, kui võeti mõnest külast, kus võib-olla 40 50 kilti kaugelt ja siis peaaegu peigmees ei ole näinudki oma seda Bruti ja Brut täpselt samuti oma peigmeest ja ja vaat seda Just seda, et võib-olla tal see armastus jääb omadele ja miks tähid kaevad? Nüüd see, ma arvan, kui pulmad kõik nutmata, tera nutaksid edaspidi elus ei tule enam nutta, aga tänapäeval, kui tuge rõõmuga abil tekib, hakatakse hiljem nutma. Ka kindlasti.