Algasime reisu Kanadast 10. juulil jää lähme tagasi 10. Kustil, siis hulk aega on veel ees, kui tahad vaadata ja meil on nolk, kes veel kaduma, et vajadusel me oleme väga palju siin näinud. Ja meil on väga hea mulje alates Viru hotelliga ja Nende juhatajate ja nende ametnike ja teenistujate ka. Kas enne, kui ta kodumaalt lahkust Te olete Tallinna elanikud või? Olin õnnelik ja ja siis ma ütlen põhjuse lihtsalt ja ausalt ära. Vaat siis oli niisugune asi, et eelmise esimese valitsuse poolt, tead, ma lihtsalt ütlen teile ausalt, et ma natukene kartsin. Minul ei ole olnud isiklikult mingisuguseid, tähendab Albu jälgi minevikust ei kusagil. Ja siis, kui elu oli muudetud noh, siis oli juba natukene hilja tagasi pöörduda või nii Barcoshis jääb püsima, siis sa püsid seal. Ja kui see aeg olin siin vil, siis tähendab minu elukutse, kui nii on meremees, eks ole. Ja siis käsivad sakslased mind naermas laeva, mina ei võtnud seda, kohtamine on elu elukutseline meremees. Ja muidugi ma tahtnud nendega tegeleda. Bottas tähendab ja siis muidugi lasime Rootsi esialgu ja siis pärast muidugi edasi Kanadasse. Aga pärast ma võtan, nii et ma ei ole sugugi kahetsenud, oleks, ma ei andnud algusest peale kodumaale. Sest ma näen, et siin on väga palju tehtud ja väga meeldib, on elu siin ja võib-olla isegi vanas eas, praegust, kus mul oleks rohkem nii alust tarvis olnud, nii veel vaheldust, eks ole. Ma leian, et siin on palju rohkem, kui meil seal on. Teil on siin muuseumiteerumisendiaatritelon, siin tähendab väga palju kohti ohtu, kus te käite, veedate Maega lõbusalt, nagu ma näinud olen. Ja võib-olla see oleks pakkunud mulle ka tera, aga ma nüüd juba nii vana olen hakanud lähenema 70-le, loomulikult siis ei ole mul mõtet mingisugust kohta vahetada. Uue elu alge algamiseks on selleks liiga vana, eks ole. Ma tahtsin lisada seda, et kõik see oli meile väga üllatus, seal on väga palju kunsti, osa on palju kõrgem, odavam kättesaadavam. Ja me oleme siin palju seda nautinud. Me oleme siin käinud kunstinäitustel. Aga siin on parke, see puhtus. Ma nimetan seda veel üks kord. Tallinn on puhtam kui kunagi varem. Meil seda ei ole. Ei, üldine üldine mulje ja minul kodumaast praegust, nii et ma lihtsalt kasvõi pisar tuleb silma. Mul on siin talle lahkuda, sest ta on armas. Ja kõik me oleme siin näinud, olen, on tõesti pakkunud nul, palju, te olete väga palju teinud. Ja siis nagu mu naine praegust nimetatud puhtusest siis see oli lihtsalt üllatust minule, kui teie suudate hoida oma linna ja rahva niisuguses arusaamises, mis tähendab puhtus ja määrsõnana aru, et seda teevad inimesed kõik vabatahtlikult mitte üksi siin ka, kui me Leningradis käisime, see oli täpselt minule nii samma üllatus, kui me seisime selle sabas seal, kus olid tuhanded turistid seal Iisaku kirikul ja siis ma kohtasin seal ühte vene perekond on nooremad inimesed ja nemad olid Baikali tagant. Ma panin seda tähele, siis me, kui me juttu ajasime, meil ei olnud seal otsekohe mitte seda prügikasti peale paneb kohta ja tema korjas omad need sigareti otsas, millest seal väga palju aega ja tuha kõik bioosse ja palusid, et ma panen omajagu ka siin seda viis selle ära. Ja siis ma mõtlesin ise, et, et nii head miljonid inimesed, siin alluv, vaat vabatahtlikult nii ilusale nii-ütelda, mitte distsipliinile keegi, sul on sissekasvand, mida ma kunagi varem ei olnud näinud, aga oodanud ja see oli minu mulje ja ma praegu ei oska võrrelda meie oludest Kanadas. Teie seda ei näe. Meil on. Kui on seal üks rahvakooskäimine või midagi, siis on seal rämpsu, pöörasin, niiet juurdub talle vastu silmi. Kas te ei arva seda, te olete siiski ainult fassaadi tohtinud? Ei, ma ei ole, fassaadi poolt. Ei ole. Ei ole fassaadi. Me oleme siin palju sõitnud linnas ringi, see on igal pool ühesugune. See on meie mulje. Kuidas inimesed seda võtavad. Meedias on meie mulje. Siis üks üllatus oli mul see, ma ei teadnud, et siini Diana laev, ilus laev on praegust Helsingi ja Tallinna vahet sõitma, eks ole. Kui soomlased tulivad, kui lõbuseks läksid roomlased imekiirelt ja söök, mind huvitas ka eesti söök ja siis mina hakkasin sööma ja mu naine ütles, et sa nüüd lähed lõhki, ma tõin kolm korda, võtsin mul see toit oli nii maitsev, ausalt ütelda. Teie süüte väga head toitusid. Kallike, väga hea sööt, meele maitseb, see leib on teistsugune, rukkileib ja väga hea. Ja siis muidugi, mina olin väga üllatunud, kuidas see naabrirahvast siin kohe ennast lõbusaks tegi ja sellest peale, kui mina Tallinn on astunud, on igav pool olnud väga lõbus ja rõõmus olla, sellepärast et mul ei ole mingisuguse segadusega sekeldusi tekkinud ja see on üks väga tähtis asi, tead meil jah, inimesed võib-olla on arvamisel, ma ütlen ausalt, võib-olla arvamusel on nii, et et ei julge ja räägitakse nishi, diskuulujutte ja minu pealmine peamine põhjus naisega on see, et nähe kõike seda oma silmaga. Ja kui me lähme praegust tagasi, siis ei ole meie muljetas midagi muutunud, tähendab neid annan mina otsekohe edasi Kanadas oma inimestele, keda ma tunnen ja kui Eesti oleks lähemal vanas eas, siis ma külastaks seda sagedamini, siis on tõesti väärt seda teha. Ja ma ütlen, nii et võib-olla, kui ma ka siin sees on, siis ma lähen päris eestlase moodi jälle tagasi. Võtan rasvakihi ka peale. Just ja uskuge, ma olen tähele pannud ainult ühte ja ma tegin nalja naisega, kui me käisime näiteks Nevski peal jalutamas. Ja kui ma praegu liigun Tallinna tänavatel, siis jääb mul umbes ka niisugune mulje, et te olete liiga mugavad, süüte, palju juute palju ja see on, mis ma saan ütelda, tähendab siia lisaks, eks ole, päris tõsi, jäävad päris ja sellega ma olen täitsa, sellest on viimasel ajal üsna palju juttu olnud, et elu on teistsuguseks läinud, kuid seeme ikka vanaviisi rohkem kui vanad viis, sest toidud on retseptid on niivõrd maitsvaks läinud, tähendab, et meie Niirust loomulikku toitu seal ei saa nagu loomulikult mahlad, mis te siin saates siis need veinid, mis te siin kaagutada ja mul eila üllatustasime naisega kohvikus. Ja meie võitsime muidu kohvi ja Tormis tuli sisse, võttis pudeli šampanyeri, tead, ja, ja tegi selle tühjaks, aga mitte nii. Tõesti ei saa. Aga nähede rahval peab olema palju raha, muidu nad seda ei saaks endale lubada ja tähendab Kindlasti mingisugune ettekujutus, nüüd te võite juba otsustada, kas ole siis väär või õige oli teil juba seal olemas oma kodumaast. Ei olnud täpselt, sest meil on seal mõned väiksed lehekesed ja nii meid valgustati teisiti Manius suhtes. Peamine põhjus oli just Eestisse tulla ja mina isiklikult tähendab, tahtsin just näha, kas on nii või teisiti ja nüüd ma tean, omad muljed, sest meil oli, et teil on niisugused hädad ja niisugused hädad ja puudused ja näiteks noh, et kas isegi võib-olla ütelda otsekohe toitude näol, eks ole, et inimestel pole külluses või nii, siin on teil üle pea seda, ma näen seda tõesti. Mis seal nii väga juste öeldakse, et mitte siia tulla. Aga meie inimesed, väga paljud käivad ja sinnanesse maikuu tulid palju inimesi tagasi, ütles täpselt samma jutt, mis me rääkisime siin väga hea mulje, neil seal on üks teatud grupp inimesi kes soovitavad mitte tulla tagasi, miks ma ei suuda sellest põhjusest seal aru saada ja seal. Ma vaatajad, vanad aju kivistused, tähendab kus inimesed ei taha ajaga kaasas käia, mina leian seda nii. Ja neid inimesi võib-olla kohtade siin ja meie kohtume seal, kes ei taha tunnistada Kressimite võib-olla mõni inimene kivistunud oma vanade vaadete juure ja ei saa kuidagi seda painduvust, annan peaajju, et, et vaat, see asi peab olema nii, aga mitte nii, kuidas viis 60 aastat tagasi, eks ole. Võib-olla ma olen ka vanamees, võib-olla kindlasti mõtle kaugeltki enam nii, kui noored seda teevad. Ja noored on kindlasti need siin ja seal, kes viivad selle elu niikuinii edasi, mitte mina. Aga meil on jäänud justeks klik nisu inimesi, tähendab kes on selle juures kinni, mis oli 50 aastat tagasi katsuvad oma muljet puistata siis üle ka teiste talle, eks ole. Kas momente? Meie noored on väga huvitatud Eestist ja kodumaast ja nad tulevad siia külla päris 100 protsenti kindlasti. Nad on väga huvitatud sellest. Telenoored ei olnudki, on juba lennuki ja nad tulevad. Muidugi, kui te seal käisite, siis te näete oma silmadega, et seal on ikka väga vähe siin ja seal teil on siin kõik kättesaadav ja teil on õppemaksu ei ole kõik saanud, mis haridusse puutub. Teil on kultuuri väga palju, millest väga hoitakse kinni nii. Ja te auses austate oma kultuuritegelasi palju. Meil on seda väga väiksel määral, ma ütlen seda nii. Meie eestlaste ringis, siin on teil kõik külluses ja haruldaselt head näitlejad, kirjanikud, näitajatesse, kõik, me oleme siin nende maalikunstinäitustel käinud. Lihtsalt haruldane mees ilmale, see on hoopis teistsugune kui seal. Ja kui me nüüd siit tagasi lähme, siis meil on terve kari inimesi, kellel me peame seda rääkima, järgmine räägin seda õigust. Ma ei kahtle tõesti, et meie, aga nad ei ole huvitatud Eestist. Ma soovitan, kui mina tagasi on tõesti, noortele nad peaks tulema ja mul oleks hea meel, kui nad saaksid kontakti just Eesti samasuguste noorte harid lastega. Ja kui mul mulje nii-ütelda ausalt, siis mina leian, õige intelligents on kujunud siin selles Nende seas, justkui mina olen puutunud nende haritud inimestega kokku. Ma olen tõesti leidnud, et neil on ajus palju rohkem kui, kui, kui me seda oleme võinud arvata. Hoopis teine kasvatus siin on kasvatuslastele näiteks, ütleme nagu lasteaiad neile pannakse kohe minu arvates üks õige idulapsesse ja see on algusest peale meil niisugust lastekodud praegult on luksus, ehk on kättesaadavad ainult eakamatele inimestele, sest meie maksame oma laste eest nädalas 30 dollarit. Kui me võrdleme dollari ja rubla praegu võrdselt, siis te teate, et see on 30 rubla nädalas ja iga inimene ei suuda seda oma lapsele pakkuda, sest meil on lasteaiad küllalt vähesed, see on üks põhjus ja teiseks on nad, nagu te kuulete, praegust on kallim ja teie panete siia laste aidanud maksta kolm rubla nädalas, see on ikka väga suur vahe. Minul isiklikult paistab et siin Eesti rahvas ja muidugi kogu selle uue süsteemi juures kogusi rahvas, neil on palju vähem muret, kui meil on. Teil on palju vähem pinget, kui meil on selle pärast, mis teil on garanteeritud haiglast elule muret, eks ole. Koolist ehk haridusest teil ei ole, muretsöökidel on küllalt olemas, eks ole. Vanaduse saate pension, eks me maksime selle eest sisse, eks ole. Mina ei tea, tee süsteemi täpselt, aga ma leian, et inimestel ei tule muretseda. No praegu kõik mullegi, mis ta siiamaani olete rääkinud, on kõik head olnud, aga kas on ka midagi, mis pinnuks silma jääb? Ja ma ütlen teile ausalt, ma ütlen, et Mihkel võiks olla natukene rohkem võib-olla tarbekaupades Jon isiklik muljet, aga muus osas. Aga teie perenaise pilguga? No täpselt seesama umbes nagu, nagu mu mees ütles, et tänavapilt jätab hea mulje. Naised on väga, lihtsalt väga puhtalt riietatud. Kuigi meil oli ennem teistsugune arusaamine, mis räägiti nüüd teistmoodi pidi olema see köiti, et töö ei ole riietust ja kõik nii edasi, aga nüüd see on ju vale. Kui te täidate oma pead, hea kunstige kultuuriga, mis teil on kõik kättesaadav, see on ju ometigi tähtsam kui üks mingisugune uhke riietus või ei tea, missugune Gintel jalas. Vaadake, meie saame mina isiklikult ja ma arvan, et minu naine saab ka sellest probleemist aru. See oli üks hirmus sõda, üks hirmus sõda, mis neist üle käis ja Venemaast üle käis, kes jättis tuhahunnikut, külad, linnad kõik maatasa, eks ole. Kui ma võrdlen seda näiteks Kanada ja Ameerikaga, kus ühtegi koera kongis on ümber lükatud. Ja kui me läksime Kanadasse, siis meil oli ikka väga suur korteripuudus ja on praegu veel. Ja siin oli hoopis vastupidi, 60 protsenti hävitati kogu tööstus, kus sakslased ulastest, eks ole, peale seal on loodud 20 miljonit inimelu. Siis võtabki, ma mõtlen natukene rohkem aega ja kui inimestel mõnel peaks tekkima rahulolematus mingisuguse tarbekaupade või niisugusel puhul siis ma mõtlen, teie peavarjud on olnud tähtsamad esialgu kui mingisugust luksused, eks ole, ja see on täiesti arusaadav. Ja kui ma vaatan isegi Tallinna ümbrust, sest ma pean ütlema, tõesti, siin on tehtud tööd, on tehtud tööd. Võib-olla alguses ei saanud seda kvaliteeti loomulikult üle ühe päeva ehitada mingisugust riiki üles, aga mingist linna üles, eks ole, siin on tarvis inimkäsi ja siin on peab olema materjal ja kui kõik need asutused ja ettevõtted on purustatud, mille läbinud vaata siis loomulikult see võtab rohkem aega. Aga mis teil viluks, eriti väljapaistev osa on teie igapäevases elus, see on teie transport. See on lihtsalt imestuseväärselt hea, siin ei ole mingisugust ootamist, üks tramm on läinud, tuleb teine ja nagu ma kuulen praegust inimese käki söödavad. Üks vanamees oli siin nüüd Pärnu ja Tallinna vahet, oh iga tund lepp või kaks tundi läheb, buss maksab talgi kaks rubla. Ta võib sõita nii lõbu pärast siia iga päev siis maale, tähendab, ma kuulsin Pärnus seal kohtasin väga vanu inimesi, üks oli 73 ja mees oli 83. Oh, see on väga lihtne sõita Pärnu-Jaagupis, iga iga tund läheb omnibuss iga poole tunni, järeldab omnibuss. Te sõitsite Pärnusse, siis bussiga. Me sõitsime siit Inturisti autoga ja Pärnus on nii palju muudatusi olnud, et, et lihtsalt, kui sa esialgu esimene Korlasena sisse vaata, et ei oska selles väikses linnas kohe orienteeruda, need ilusad pargid, mis seal on ja. Oi mõlema rannas käinud ja seda ilusat valget liiva katsunud ja paljajalu. Darnell haruldaselt ilus ja tähendab nii tee ehitused, mis seal nüüd uued juurde tulnud ja mul oli õnneks neid ka näha, kuigi see aeg oli lühikene. Aga tõesti pakkus väga-väga ilusa mulje kõigist sellest loost. Nii selle sõidu peale siis kindlasti aega puhata maantee ääres ja siis meie maad näha ka maarahvast ja töid ja suuremad ettekujutust ei ole. Niisugune pilt, vaata vanasti meil räägiti ja kas oli õige või mitte, mina ei tea täpselt rooside elusteni ja nüüd on teie oma inimesedki kolhooside peale isegi kadedad, nad elavad seal niivõrd hästi. Mina olen kuulnud seda praegu kõigi käest, kellega mina olen kokku puutunud, tähendab, kui tuleb elu tähendab küsimusest poosides, kolhoosidest, sovhoosidest, siis need on rajanud nagu mingist mõisnikud oma elu seal, et neil on head korterid, neil on väga head sissetulekut ja nii edasi ja kõik need vanad probleemid, mis ütleme ennem olid füüsiline raskus, nyyd on asendunud masin. Ma vaatasin neid ehitu siiani vanad, mis endise talupidajad kellani talud olid, tähendab, kes elavad, saavad seal elada ja kuulsin, et nii ta lähevad, väga hästi peavad, lehmad saavad omad väga head sissetulekut neist pensionilisana. Ja see oli see mulje. Ei, meil on üldine mulje. Tehke, kuidas tahate, jääb Eestis meil väga hea. Ja see on tõesti 100 protsenti, millega me viimisele kaasa. Oleme rahul ja õnnelikud, et me võtsime sõidu ette, aga me tegime kõik kaasa, mis võimalik. Nii palju tänaseks muljet kodu Eestist kogutud väliseestlase pilguga.