Kordan, Toompead rünnatakse, taevas saab ainult sellises kriisis grammis ma tahaksingi elada, mis on sellel pildil valesti olukorrast riigis? Tere. Kena varasegist pärast lõunat eetris on taas olukorras riigis, olukorrast riigis ja stuudios on Andrus Carnovi, Ahto lobjakas. Tere, head raadiokuulajad. Räägime täna esmalt sellest, et suure tõenäosusega saab Eesti homme uue presidendi siis teise teema, vala kõnelema ja võimuvõitlusest keskerakonnas. Seejärel räägime sellest, et riigifirma Tallinna sadam võttis laupäeval üleparvlaevaühenduse, Hiiumaa ja Saaremaaga siis nõiajahist, Eesti Rahva Muuseumi ühe näituse eksponaadi ümber. Ja lõpetam Meie arutluse siis sellega, et räägime 101 avaliku elu tegelase kirjast, kus nad soovivad rail Balticu raudtee projekti peatamist. Ja nädala konkurentsitult esiuudis on Kersti Kaljulaidi leidmine Eesti vabariigi presidendikandidaadiks riigikogu nõndanimetatud vanematekogu poolt. Nädala alguses hääletus, nagu juba öeldud ja nagu saab ka öeldud, saate keskel ilmselt mitu korda tuleb esmaspäeval ehk homme. Nädala sündmus number kaks on siis parvlaevaliiklusest Tallinna sadam tütarfirma, võttis siis esimesel oktoobril üle üles siis veo korraldamise siis Hiiumaa ja Saaremaa vahel. Uudis number kolm on meil jällegi üks parteide edetabel või reiting, autoriks seekord turu-uuringud ning ennustatavalt nagu ikka, kui EMORi oma Emori edetabelit juhib Reformierakond viimastel aegadel, siis Turu-uuringute oma Keskerakond. Tegemist on metodoloogiliselt erinevustega, mida me siin kirjeldama hetkel ei hakka, aga Keskerakonnal on praegu 26 protsenti reformierakonnal 25 protsenti. Siis on tükk tühja maad ja tuleb tulevad sotsiaaldemokraadid 12-l protsendil EKRE 10-l protsendil, mis on üsna huvitav lagi on ilmselt saavutatud vabaerakond jätkab langustendentsi ja on üheksal protsendil ning IRL hulbib seal natukene kõrgemal kui valimiskünnis seitsme protsendi peal. Nädala sündmus number neli tuleneb riigieelarvest, mille peaminister siis kolmapäeval andis üle riigikogule ja siis üks detail sellest, nimelt siis õpetajate, ametiühingute protestid õpetajate ametiühingud väidavad, et valitsus ei täida siis neile antud palgatõusu lubadusi. Ja nädala uudis number viis ning viimane on fakt, et uksed suleb või väljaandmine lõpetatakse venekeelse Postimehe ajalehe puhul, kui nii tohib öelda, eesti keeles on, vist ei tohi. Ja ajaleht lõpetab ilmumise, et tegemist oli veel paar aastat tagasi Eesti kõige suurema tiraažiga venekeelse lehega üldse, nüüd on tiraaž langenud niivõrd madalale, et selle pidamine ei ole enam renti. Tabel. Eesti meedia siis selle grupi omaniku grupi seletus on, et need inimesed, kes on varem lugenud lehte, on kolinud internetti ja jätkavad ka edaspidi venekeelse Postimehe internetisaidi kasutamist. Ei ole küll kurb, on see uudis selles mõttes, et kui me loeme siit ja sealt, et Eesti venekeelne elanikkond üha vananeb siis arvata on, et vanemad inimesed kindlasti internetti ei lähe ja nende jaoks lihtsalt üks konventsionaalne meediakanal omas keeles jääb vähemaks ning see on kindlasti halb. Olukorrast riigis. Ja alustame selle lõputu presidendiralliga, kus nüüd on sel nädalal toimunud areng, mis näib hetkel vähemalt otsustavana. Nagu öeldud, uudisteski on pärast pikka selliste demokraatia suve, kus see protsess üha liikus, edasi debatile ja suuremale avatusele, kõigele muule see kõik pea peale pööratud ning sisuliselt tehtud presidendihange. Kuna näha oli, et valimiskogu seda asja ära ei valinud, senine süsteem ei toiminud, siis erakondade esimehed, Parlamendis, fraktsioonide esimehed parlamendis moodustavad nõndanimetatud vanematekogu ning rohujuure tasandilt või enam-vähem sealtpoolt tuleva liikumise asemel on meil nüüd selline ülevalt alla ettevõtmine tehti, siis peeti koosolekuid paar päeva ning jõuti madalaima ühise nimetaja ni. Nii teatud mõttes küll see asi oli, kuigi me võime vaielda, kas Kersti Kaljulaidi valib seda tiitlit aga siis põhimõtteliselt tehti talle sihitud pakkumine, kui selline termin eesti keeles on olemas, ehk kasutati protseduuri, mis millel on juba väga vähe ühist valimistega ja väga palju ühistuselektsiooniga. Ma ei tea riigifirmade juhtide paikapanemise muu sarnasega. Küsimus on nüüd selles, kas Kersti Kaljulaid, kes homsel hääletusel on ainus kandidaat jällegi meenutab sellist üsna nõukogude aegset situatsiooni, milles olukord. Kas Kersti Kaljulaid nüüd suudab realiseerida Need 90 häält, millega ta esitati 68-ks poolthääleks, mis on vajalik parlamendis äravalimiseks. Spinn on erinevaid, et, et räägitakse siin, et võidakse siis Kaljulaiult nii-öelda tool alt ära tõmmata ja, ja ta ei pruugi 68 häält kokku saada. Kas see nii läheb, on keeruline öelda, ilmselt ilmselt suure tõenäosusega siiski mitte. Sest nagu me lugesime siin kas või EKRE ühe juhtiva poliitiku Martin Helme kirjast erakonnakaaslastele, siis isegi Helme, kes küll esitajate hulgas ei ole, ütleb, et kaljule valimine oleks oleks mõistlikum, kui, kui mõelda selle peale, et pärast Kaljulaiu läbikukkumist võiksid tulla järgmised kandidaadid. Aga kõik see, mis sa ütlesid selle protseduuri puuduste kohta või selle kohta, et, et on justkui selline suunatud pakkumine edasi, aga et see, see kõik võib niiviisi olla, aga see kiki vastab meie seaduse mõttele, et seaduse mõte on see riigikogu leiab presidendi, riigikogu lepp kokku presidendis. Ja seetõttu ei, minu meelest ei ole ka ühtegi etteheidet, vähemalt praeguse korra alusel mõtet teha sellele, et et esmaspäeval on meil riigikogus ainult üks kandidaat, kes suure tõenäosusega siis osutub valituks. Aga luba oponeerida sel juhul põhi, ma olen sinuga nõus selles mõttes, et protseduur on seaduses paika pandud ja see on ka põhjus, miks erinevad riigijuhid alates veel täna istuvast presidendist, kuni sain Eiki Nestori, nii, kes on riigikogu spiiker, on öelnud, et kriisi ei ole, kuna seadus paneb paika, mis edasi juhtub, on riigikogu, on valimiskogu, on riigikogu, valimiskogu ja teoreetiliselt võime seaduse järgi jätkata niimoodi põhiseaduslikku kriisi, aga kriis kindlasti oli äärmiselt, aga kus on minu arvates ka põhiseaduslik kriis ja ma lihtsalt jätkan seda, mida ma olen öelnud ka eelmistes saadetes on asjaolus, et meil on demokraatlik riik, meil on põhiseadus, mille alusväärtused on demokraatia Inimõigused, üksikisiku õigused ja õigusriik. Ja minu arvates Need peaksid kajastuma ka igas valimisprotseduuris, eriti sellises, mis paneb paika riigi kõige tähtsama põhiseaduslikku institutsiooni. Ehk siis, kui institutsioon pannakse paika meetodiga, mis ei ole demokraatlik või töötleme otototoot eraldas. Ohtlik ei ole, sul on vaja vähemalt kahte kandidaati, seal, esimene nõue, igale demokraatlikule valimisele saad aru, ükskõik, sa võid saada loomulikult ühe kandidaadiga parema tulemuse, aga oluline on valik, mitte maksimumtulemus. Demokraatias. Vabaduse definitsioon on valik, mitte kõige tehnokraatlikult parim juht riigile. No ega see sundvalikuid tingimata demokraatiate tähendavat. Aga ta on kirjas esimese nõudena isegi enne seda, et oleksid need valimised vabad ja õiglased, peab olema valik kahe või enama indiviidi vahel ja kusjuures muidugi pretsedent on 2006 olemas, sellele osutab Jaak Allik väga tänuväärselt ja seegi ei ole hea. Aga eriti halb on tänane situatsioon, sellepärast et meil eelnes sellele neli või viis kuud üha demokraatlikumad protsessi, mis nüüd pöörati pea peale ja ma ei saa jätta kordamata, et presidendi institutsiooni, nende põhiseaduslikke, alusväärtuste eiramine selles protsessis kahjustab, kahjustab selle riiki. No minu meelest see kaks protsessi, mida sa siin kirjeldasid, et see protsess, mis toimusid valimiskogus valimiste läbikukkumiseni, on see, mis nüüd toimus eelmisel nädalal, see siis lihtsalt defineerib seda, et või aitab defineerida seda, et mida me presidendilt ikkagi ootama, et kas me ootame presidendilt seda, et ta oleks poliitiline liider. Ootame presidendilt seda, et president oleks Kõrge riigiametnik sellega on raske vaielda, aga kas ta kõrvale Idefineeriga seda proovisime demokraatiat nii palju, kui vähegi suutsime, see ei toiminud. Ja nüüd lähme kindla meetodi peale, mis ei ole demokraatlik. Kas see vali mõttes pretsedenti loov, kuidas järgmine kord, kui tekib meil mingi probleem, lihtsam on see asi teha määramise selekteerimise ja mitte valiku kaudu. Kuidas see ei ole demokraatlik, kui protseduur toimub rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel ja protseduuri viib läbi riigikogu? Ototot, kas sa tahad öelda mulle näiteks seda, et kui riigikogu otsustab midagi ükskõik mida, siis see on demokraatlik automaatselt sellepärast et on valitud demokraatlikult, ei ole ka riigikogu sees või riigikogu otsused alluvad samal samal analüüsile peaksid alluma ja tohid teha otsuseid, mis ei ole demokraatlikud, mis ei ole õigusriiklikult vastuvõetavad, mis ei ole inimõiguslikult vastu, võeti vastuvõetavad. President täna valitakse, mil viisil või ma arvan, et me arvame, et valitakse homme ära, see pole päris kindel, võime seda arutada, peame arutama, aga see viis ei ole demokraatlik, kuna tegemist on ühe kandidaadiga ülevalt poolt määratud. Sisuliselt ei ole ka riigikogu liikmed, eeldatakse, et nad ei ole suveräänsed, kuna vanematekogus otsustati asi ära. Kusjuures meil on selline autoriteet nagu Reformierakonna eksminister Laine Randjärv, kes ütles sellesama vanematekogu. Ma ei tea kohe pärast seda, eks, et et see on kohutav, ei lastud inimestel reformierakonnal oma otsust teha, vaid tuli. Nestor ütles, kes on kandidaat ja kohe nõudis allkirja. Kui Reformierakond juba kurdab, et demokraatia on ohus, siis ma ütleksin, et midagi. Kui Laine Randjärv eales selle korraga rahul, siis ta saab esmaspäeval ju hääletada vastu või jätta hääletamata, mida iganes, aga ma saan aru, et ta on andnud allkirja, ajad on nõustunud selle protseduuriga, nii et aga ta võib oma valijatele meeldimiseks öelda mida iganes, aga, aga ma saan aru, et ta hääletab lõppkokkuvõttes ikkagi poolt või vähemalt hääletab nii, nagu fraktsioon talle ütleb. Aga mis ütleb sulle, et need 90 häält tõlgendavad 90-ks hääleks esmaspäeval esitajate häält tõlgendavad tõlgendavad poolthäält, eks? Mulle ütleb see sedasama, mis ma ilmselt olen selles sahtlis juba kaks korda täna öelnud, et kui seaduse mõte on selline, et president leitakse sellisel viisil siis seda mõtet hetkel järgitakse täpselt ja ja nüüd siis järgmine samm on juba see, et kas see seaduse mõte on ja sinu jutust ma sain aru, et see ei ole hea, ma arvan, et ma olen sinuga nõus selles küsimuses, et järgmine presidendi puhul me peaksime tõsiselt kaaluma valimiskorra muutmist ja lisama kõikide nende kohustuslike demokraatlike elementide elemente juurde, mida sa siin toonitud. Mina teeksin üldse seadused totaalset ringi, ma paneksin selle asja kohe algusest peale valimiskogu õlule, määraksid kindlaks mingi proportsiooni riigikogu liikmete, kohalike kohalike omavalitsuste esindajate vahel, mis ei muutu sõltumata haldusreformist ja muust sarnasest. Et oleks kohalikul võimul oma sõna öelda ja see asi viia välja parlamendist. Ühesõnaga, see on nagu kompromiss otsevalimiste ja praeguse süsteemi vahel ja tehase viimane voor selliseks, et kes iganes saab kõige rohkem hääli mingisuguse, ütleme, mingisuguse lävega, mingi mõistliku Rädaga tühjad sedelid ei mängi, on, on, on võitnud valimised, aga räägime korraks ka sellest, mis homme hakkab juhtuma. Siin on siit ja sealt tulnud andmeid teateid sellisest üsna üllatavast taga toalikust agitatsiooni, tööst, saadikute seas, fraktsioonide seas mille eesmärgiks on ikkagi see, et 90 häält ei tõlgendatud, kas esmaspäeval homme, 68-ks hääleks, on ebatõenäoline, et see õnnestub selle asja selle asjaga seostatavad inimesed on avalikult öelnud Facebookis ja mujal, et nad toetavad Kaljulaidi, aga ometi on kohtumised toimunud. Ning üritatud on luua sellist ebapüha allianssi Reformierakonna tagatoa, mida võiks öelda siis Rosimannus liku tagatoa keskerakonnas Savisaare fraktsiooni ja siis võlga EKRE vahel piisaks põhimõtteliselt 34-st häälest. Et see asi põhja lasta. Ja noh, küsimus on, kas saadakse kokku, aga ma ennustan, et 90 häält Kaljulaidi esmaspäeval ei saa. Jah, see on tõenäoline, aga lihtsalt, kui, kui nüüd edasi mõelda, et et kui see püha allianss ka sünnib ja eba eba ebapüha ebapüha allianss sünnib, ega valimised läbi kukutatakse, et mis siis edasi saab, et siis me oleme täpselt samuti uuesti uue, lõhkise küna ees ja see ebapüha allianss annab endale väga hästi aru et valimiskogus neil ei õnnestu neid hääli kokku saada isegi selle kandidaadi, kelle nimel nad on nõus nõus siis koostööd tegema. Et ma arvan, et lihtsalt nad lõpuks loobuvad ja teevad selle kompromissi ja, ja me saame endale riigipea. Sul on tõenäoliselt õigusega oma loogika, lootuse loogika meil on tegelikult olemas ja see on, ma õieti aru saan selline, et kui kaljulaid läbi kukub, siis tuleb teisipäeval teha kohe kaks. Teine ja kolmas voor Riigikogus otsa. Väga vähe aega jääb kandidaatide esitamiseks, tõenäoliselt esitatakse Jüri Luik ja lootus on, et luik läheb läbi. Kolmandaks siis kui see niimoodi ei juhtu, läheb asi tagasi valimiskogus. Kaljurannale on öeldud, ma saan aru, tema seatakse üles suure tõenäosusega siis võidaks. See tähendaks muidugi seda, et see kriis oleks keeratud veel kakskolm, vinti tihkemaks ja noh, sellega siis tõenäoliselt kaasneks valitsuse vahetus. Mulle jääb mulje, et see võimalus ei ole täiesti paberitel kadunud, kuna ta kaoks ära siis, kui kaljurand ütleks avalikult, et ta ei kandideeri nendel presidendivalimistel enam ta ei ole loobunud ja see näitab mulle, ütleb mulle, et on inimesi tema kõrval ja taga, kes seda võimalust lahti hoiavad kuni viimase minutini, homme. Sa ütled, et demokraatia esimene nõue on kaks kandidaati, vähemalt kaks kandidaati, minu meelest demokraat esimene nõual usaldus, et juhul kui nüüd need 90 inimest, kes on allkirja andnud ja presidendikandidaadi esitanud, seda esmaspäeval ei hääletanud, tõenäoliselt võib-olla läheb mõni hääl kaduma, võib-olla ei lähe. Aga ikkagi, kui, kui see mittehääletamine kasvab juba selliseks, et et kaljule laid ei lähe läbi, siis pärast seda enam rääkida mingistki usaldusest Parlamendi vastu oleks juba väga keeruline. Jaanus poliitikud Machineerivad, see on peaaegu et nende marineerida täpselt nii palju, kui neil on usalduskrediit ühel hetkel usalduskrediit lõpeb, Eestis on süsteem selline saavat vaktsineerida järgmiste riigikogu valimisteni, alles siis hakatakse taas hindama usalduskrediiti, nagu me teame, tuleb siis Reformierakonna peaminister ütleb, et Venemaa on kohe meid ründamas ja kõik see usalduskrediit kaob ära. Kus su seda, ma arvan, et nad arvestavad omaosalus, krediidi piir ikkagi praegusest, sest muidu ei oleks terve hulk poliitikuid ei oleks tunnistanud pärast valimiskogu läbikukkumist, et käes on kriis, sest kui nad lähtusid sinu sellisest külmavereliselt loogikast, siis nad ütleksid, et protsess läheb lihtsalt edasi. Aga ometi on ju terve hulk poliitikud tunnistanud, et kriis on kriis, tuleb lahendada. Aga midagi ei, oleme siin mõistuspärane, kui ma seda protsessi me analüüsime selle osalisi. IRL kõige nõrgem partei, nagu me nägime uudistest, Parlamendis praegu puistab presidendikandidaate nägu käisest Jõks, luik, Kaljulaid, Matti maasikast räägiti, ainukene erakond, kes on, oli üldse võimeline pakkuma neid erakonnaüleseid kandidaate siin riigikogu voorus, mis ühesõnaga kus, kus, kus, kus kaljulaid lõpuks välja tuli, eks. Kust see võim tuleb, neil, Reformierakond on sisuliselt tagatuba Rõivase toetus, nagu ütlevad ka siin teised suured kommentaatorid, on ebaselge, kas, kas ja kuivõrd rebasele üldse toetust omaenda parteis, sotsid on järsku need, kes vanematekogus kõik nii-öelda kompromiss diilid paika panevad. See muidugi jällegi, miks ma olen skeptiline Kaljulaidi diili osas on osalt ka sellepärast, et seal Nestori diil ja kust järsku tulebki autoriteet Nestorile, et, et usaldada kelle või keegi saaks usaldada seda, et see diil hoiaks esmaspäeval. See kõik on suhteliselt pea peal ja midagi ei ole päris nii, nagu paistab. Ja see ongi põhjus, miks ma arvan, et Kaljulaidil ei ole 100 protsenti need hääled koos ka need 60. No see hinnang, et IRL on parlamendi kõige nõrgem erakond, ei ole ju nii, et nad on retsenti, nad on suuruselt suuruselt parlamendis neljast fraktsioon, ananan kaotanud seda krediiti. Ja selle kasvõi selle presidendivalimiste kontekstis ikkagi nägime, et neil on väga tugev toetajaskond valijameeste hulgas, et see ei ole sugugi kõige nõrgem erakond ja see, mida me siin ju näeme, et need kandidaadid, kes on välja käidud, et ilmselt ma ei eksi, kui ma ütlen, et need on ikkagi IRL-i puhul siis nii-öelda Isamaa tiiva kandidaadid, ehk siis selline vana poliitiline kapital, vana poliitiline tuumik, nüüd siis ikkagi näitab oma parteis oma tõelist mõjuvõimu ja jõudu. Ja natukene kavalat Machineerimist, ma pakun siia analüüsi väikse infokillu juurde, mis ei ole 100 protsenti tuvastatav, aga tuleb väga soliidsetest allikast. Jõksi toetus oleks olnud 20 häält väiksema, umbes esimeses voorus valimiskogus, kui nad ei oleks suutnud ära nihverdada Kaljulaiult umbes sedasama kahtekümmend häält argumendiga, et kaljulaid, kaljurand, vabandust nüüd, kaljurand saab edasi nagunii, aga Jõks ei pruugi saada. Andke natukene hääli endalt ära jätka, jätka sellega Siim Kallase teise vooru ukse taha ja Jõks sai nii palju hääli kaljuranna toetajate poliitilise kogenematuse tõttu, et ta võitis selle esimese vooru ära. Kui ma seda kuulan, siis mulle mulle meenutab see sellest Reformierakonna tagatoaaegses kaljurannasalongi. ETA lõppude lõpuks see pole oluline, et millise poliittehnoloogiline, et aga hääled kokku saadakse, sest me ju terve nädala oleme, kui me Keskerakonna teemani jõuame, siis me räägime sellest, oleme kuulnud seda, kuidas Savisaar justkui on kümmekond häält ära tõmmanud, juurde pannud et minu meelest see lõppkokkuvõttes oluline, milline poliittehnoloogiline nõks on kasutuses. Oluline on see, kui palju on lõpuks kokku hääli ja fakt on see, et esimeses voorus oli Jõksil Jõksi toetanud IRL-i ülitugev tulemus. Võitsid esimese vooru aga on üks huvitav majanduse põhimõtteliselt nõus, aga siin on Sa räägid nagu staatikas teatud mõttes nagu punktmassidest, mis on esimene voor ja siis teine voor ja midagi ei liigu. Aga mis oli huvitav, minu arvates oli just see, mis nagu liikus, esiteks liikusid hääled, võib-olla nagu öeldakse, siis kaljurannalt Jõksile tekitast kõige populaarsema kandidaadi esimeses voorus, aga siis ja see on oluline Jõksi enda minu arvates poliitilise arengudünaamikas. Üks tuli väga lähedale, teises voorus Siim Kallasele, nelja häälega jäi ainult alla ja siin on see huvitav asi, isegi väga kontrolli. Mochineeritud keskkondades on olemas selline asi nagu kandidaadi hoogeks. Üks sai selle hoo sisse ja see näitab teatud mõttes potentsiaali, mis oligi, ma ütleksin, ala realiseeritud, aga näha vaja oli seda esimese ja teise vooru vahelist liikumist, eks ma ei taha üldse üksi selles mõttes alahinnata. Varem tunnistan ausalt, alahindasin, aga üks on kandidaat, kes suutis selle hoo üles korjata. Ja ma kujutan ette, et kui ta tahab poliitikas jätkata, siis see on väga tugev krediit. Aga räägime mõnusana presidendist ka et mulle tundub, et me ikkagi saame homme Eesti riigile hea presidendi. Aga defineeri hea inimene, kes on määratud kolm korda enda elus läbimurdele, sel hetkel ametikohale sisuliselt on korjatud, nagu mitte kusagilt ta ise kirjutatud, kirjutab seda esimest korda helistati, et tule Laari nõunikuks. Teinekord helistati, mine kontrulligoya Eesti esindajaks kolmandat korda, ütleb, et helistati tule presidendiks. Ütle mulle, kas see ei ole selline kokkusattumus, rada, mis ütled meile väga ohtlikult, vähe selle inimese enda võimete kohta. Minu meelest see aitab väga palju selle inimese võimete kohta, et ta on ju kõikides nendes ametites väga hästi hakkama saanud. Ühesõnaga, kui sul ei ole kusagil lihtsalt halb mees kes need seal jõule just ja mis selles mõttes, et kui helistata ja tähendab see siis on mingi juhus, aga teatavasti juhus ja õnn ja head juhused avanevad ikkagi nagu väga tugevatele inimestele elus Eestis eriti ja, ja mis su juttu kuulata, siis ma jõuda tahtsin, on see, et, et, et inimene tuleb eikusagilt, et minu meelest on see väga hea, et see niimoodi on, sellepärast et see näitab seda, et Eestis on sotsiaalne mobiilsus võimalik, et et selleks ei pea olema umbes Siim Kallase kombel 25 aastat enne teeninud Eesti riiki erinevates ametites, selleks, et saada lõpuks presidendiks. Andrus, aga siin on jälle seesama vahe põhimõtteline vahedemokraatliku ja mittedemokraatliku meetodi vahel avatud ühiskonnas inimesi, kes jõuavad tippu teostada läbi valimiste, mis on ka väga oluline tingimus või kriteerium, ütleme poliitilise tõusu puhul Lääne-Euroopas küsitakse, kas inimene on olnud valimistel, kas nad võitnud valimisi, parem, et ta on, et, et ta saaks kõrgele kohale. Valimised on avalikud vähemalt mingil määral, eks, okei, mahineeritaks, aga nad on ikkagi avalikult näha. Inimesed, kes saavad telefonikõnesid, tõusudel saavad. Ühesõnaga, kerkivad protsessis, mis fundamentaalselt on suletud, pime, hämar ja ei ole demokraatlik, kuna neil ei ole vastaskandidaate, kui on olnud, siis need on hinnatud, nagu hinnatakse riigi, ütleme, mingi firma juht. Et oleme meie vestluse alguse juurde tagasi, et mis on, mis on valik, et, et valik on see, et kas presidenti nimeline institutsioon on kõrge riigiametnik või ta on poliitiline liider. Antud juhul me saame endale kõrge riigiametniku, ühelegi ühtegi kõrget riigiametnikku edutatakse. Mis ei tähenda seda, et see kõrge riigiametnik ei võiks kasvada. Teiseks, liidriks ma näitan sulle kohe ära, kui ma tohin sinu mõtlemises oleva pearežissöör vea. Oota, kuule korraks lühike jutt, president Eestis, sa oled nõus, eks see on põhiseaduses kirjas, on riigikaitse kõrgem juht. Kaitse On midagi, mis peab olema poliitiliselt suunatud selles mõttes, et ametnikud ei saa teha poliitilisi otsuseid, eks ametnikud ei ole seda võimet, neil pole seda kompetentsi, nad ei ole valitud, ainult valitud juht saab teha sellise tähtsusega poliitilisi otsuseid, mis puudutavad Eesti riigikaitset. Kui sa ütled mulle, et Kersti Kaljulaid tuleb ametisse ametnikuna siis mina küsin talt, kus küsinud sinult, kus on tema kompetents demokraatlikus protsessis langetada otsuseid, mis puudutavad riigikaitset. No eks ta langetab oma otseseid oma kompetentsi piires, aga nagu ma ütlesin, et see noh see see tähelepanek, mis sa ütlesid, on õige, aga nagu, nagu see seinad, mis mina etena, kas ametnik või poliitiline liider, see on pigem selline nagu väärtushinnang või et kas kas inimene täidab lihtsalt oma koha? Sina sina, sina, tulevase presidendi lemmikkolumnist panid ta paika selle portselankuju kaminasimsile lausega see ei ole paikapanemine, see lihtsalt on küsimus selles, et missugune ootused, et kas me ootame ametnikku, kes täidab oma ülesandeid või vaatame poliitilist liidrit, kes annab suuna. Ja kui ma nüüd enne kui ma enne kui sa mult sõna ära võtsid, hakkasid rääkima sellest, et valitakse ebademokraatlikult, et mõtlesin, et minu hinnangul tuletamast hea president, miks temast tuleb hea president, et kui ma olen kuulanud kõiki neid esinemisi, mis ta sel nädalal teinud minu meelest on ta esinenud minu jaoks ei olegi otseselt sümpaatselt väljaütlemistega võtan esimesest lausest kinni, mis ta ütles raadiointervjuus, et ta soovitab valitsusel pakkuda kõikidele inimestele eesti keele õpet. Et seesama vaidlus mulle, kui ma seda lauset kuulsin, tuli kohe meelde üks vaidlus, mida me pidasime sinuga kevadel selle üle, et kas riigil on õigus kohustada venekeelsed taksojuht eesti keelt õppima või mitte. Et sa olid maruvihane, kui ma ütlesin, riik peaks õpetama neid. Ei, ei, sina oled seisukohal, et, et seda ei tohi peale sundida. Tuletame meelde, aga see selles mõttes küll jah, aga mina olen alati seda tasuta täiesti käest, mis ta veel ütleb, et kui me vaatame tema seisukoht, et ta ütles seda raadiost, ma loodan, et ma tsiteerin täpselt, me peame kaitsma oma komberuumi ega ka pea siis ega pea siis demonstreerima või heaks kiitma seda, kui keegi demonstreerib oma usulisi vajadusi. Ja et jällegi väga sümpaatne, ehk siis ühte ühteaegu, teades seda, et ta on varem öelnud seda on kritiseerinud valitsust sellepärast et valitsus suhtub tõrjuvalt siis pagulastesse mitte ühtegi välja olulise väärtuse, kus ta ütleb välja seda, et et pagulasi vastu võtma, siis me ei pea taluma seda, et nad hakkavad oma riietuse või muul moel siis oma usku demonstreerima. Ühe sõna ma võiksin seda nimekirja siin veel pikalt jätkata, ma tegin korraliku konspekti. Ühesõnaga see minu meelest on see sümpaatne algus ja kõik võimalused selleks, et me saaksime endale hea presidendi, hea poliitilise liidri ja kõik need võimalused on olemas. Ma üldse ei vaidle, aga need on kaks eri teemat ristuvad niivõrd eelneva debatiga, kuivõrd Me võime ametnikult oodata, võimet ennast kehtestada. Mul on selles mõttes kahtlusi, no saame näha, see on selge, eks, aga tulles tagasi programmi juurde majandusega 100 protsenti 95 protsenti nõus, programm on suurepärane eesti sarnase riigi. Täpselt, et kuidas proua presidendikandidaat ütles, et mul ei ole programmi, et selles mõttes tõepoolest, et me näeme siin seisukohti, eks ole, ja üks üks asi, mis ma näen, ma segasin suurenenud, vahel, aga ma olen sellest juba rääkima, hakkasin, siis ma lõpetan selle ära, et minu arust väga oluline, mis ta ütles välja, on see, et et ta ei hakka oma poliitilisi seisukohti erakondadele peale suruma ja ta ei kavatsegi oma politsei seisukohti ja presidendina siis oluliselt meedia vahendusel esitama hakata. Aga milleks üldse sel juhul meile tema seisukohad, kuid ei hakanud, isegi ei ürita neid kehtestada, see on juba järgmine küsimus, aga see on lihtsalt tore inimene, aga ta teeb ikka seda, mida tegi eelmine president ja midagi ei muutu, eks. No eks me näe, milline temast tuleb, on portselanist, käpiknukk kusagil. Aga ühesõnaga, mida ma tahtsin öelda. Sorry, ma lihtsalt ütlen selle mõtte lõpuni, et ütleme niimoodi jah, et inimesena need mõtted, mida ta on väljendanud, mulle väga meeldib, et ühes niiskustanti ma olen nõus pööratud kahes kohas, mis tekitavad tõsiseid küsimärke, üks oli, kolmapäeval oli Tal on väga pikk seeria ETV-s igasuguseid intervjuusid, ühest talt küsiti, et teid peetakse vaid siin on presidendilt tahetakse mingisugust sellist rahva emaks olekut ja ta selle asemel, et öelda, et kavatse kellegi ema olla, ütles ta kohe, et emadele meeldib rääkida, emad räägivad rahvaga. Aga võttis selle rolli kohe vastu ja minu arvates see on sihuke rasvane miinus tema nina kõrval. See võimetas öelda, et rahval ei ole ema vaja näiteks olemas, olemas, eks. Ja see selles kirjas, mis ta kirjutas avalikus kirjas. No see oli ikka piinlik sai väga sinu presidendikandidaat, esiteks no mis mõttes mul ei ole presidendikandidaati ja mind sinatada, on ka natukene ülbeks? Et see, see oli nagu piinlik, et eriti kusjuures selle selle avaliku kirja toon või sa oled pöördumatu toon erinev nagu täiesti diametraalselt nende esimeste stiiliga, mida ta avalikkuses teeb, et ma kahtlustan, et selle avaliku kirja tooni nagu mõtlesid sinna juurde välja tema suhtekorraldajat, kes ei teinud kõige paremat valikut, kes muuseas needsamad inimesed nagu olid Jõksil no sellest, meil ei ole ilmselt rääkida, et tegemist on mõtet rääkida, et tegemist on mingisuguse erakondadevälise kandidaadiga, et ikkagi, kui siin otsida Link, kes need lingid on IRL-i juurde ilmselt. Täpselt, aga ma ütlen, et IRL on puistanud neid kandidaate viimase mõttena, ütleksin lihtsalt ära selle, mis mulle teine asi, mis mulle ei istu, praegu on ja ka loogiliselt on problemaatiline. Kalju Kaljulaid on öelnud, et Ta tahab õppida sellest debatist, mida teised kandidaadid pidasid enne teda ja tema eest teatud mõttes ja et ta ei taha nendega rääkida ükskord vaid kogu aeg. Ta on nagu nende kogemus ja selle debati lisaväärtuse tahaks nagu kaasa võtta, üks lisaväärtus oli ju see, et kaljurand on venelanna ja seetõttu esindajas venelasi teatud mõttes ei ole ju mingi. Oota korraks, kallas oli inimene, kes ütles, et eestlast, eestlust, eestlast tuleb defineerida läbi riigi, kõik, kes on Eesti kodanikud, on eestlased. Tähendab, mõlemad tegid väga pikki samme selles suunas, et vene kogukonda kohelda kui päris omanikke Eestis, eks eestlastega võrdselt rahvuselt eestlastega, veretu, mis iganes eestlastega võrdselt. Kaljulaid on korduvalt ja ilmselt siis trelli taustast tulenevalt, mis iganes defineerinud eestlast kui kedagi, kes on keelest, verest ja nii edasi kantud, tema kõrval on eestimaalane, kus jah, võivad olla siis kõik koos eestlased ja venelased. Aga sellest ei piisa. Kui ta tahab selle debatti nii-öelda hea osa ka kaasa võtta, siis ta tuleb ka siin samm astuda ja näha defineerida eestlast nagu Lääne-Euroopas tehakse prantsuse ja briti ja sakslasega. Kõik, kes on selles riigis Kodanikud ma tahaksin tsiteerida ühe lühikese lause tema, tema siis arvamusfestivalil peetud kõnest. Tsitaadi algus, enesekindel eestlane teeb ise ennast õnnelikuks. Tsitaadi lõpp. Mul ei ole siin mitte midagi. Teiseks, ja kah oluliselt Keskerakond ja Savisaar, mis juhtunud on, teatavasti on siis see, et keskerakonnas institutsionaalselt on nüüd muutunud jõuvahekord. Tänu sellele, et Oudekki Loone on vabastatud juhatuse poolt partei peasekretäri kohalt üle, on võetud sisuliselt juba partei juhatus, majana lukud ära vahetatud, Savisaar nagu seebiooper, lõngade vahetamine, soovidetas, paberite otsimine meid ei antud savisaarlastele nute uurimi Reinud täpselt tormi näinud ja lasti lahti ajakirjanik siis, kes on pikki aastaid juhatanud kesknädalat varsti lahti Tallinna TV-ga tahetakse suuri asju teha, ühesõnaga see partei üritab ennast formanemisi normaliseerida. Oudekki Loone. Oot, mis mõttes normaliseeruma meile peavoolule muuta, ennast vastu võtta? See on selgelt. See, mida me näeme, seal on ikkagi puhtal kujul võimuvõitlus ja see, milliseks erakond pärast selle võimuvõitluse lõppu muutub, seda me veel ei tea. Aga ma arvan, et Oudekki Loone on õigus, ta ütleb seda, et see erakond, selle erakonna domineeriv jõud praegu Kadri Simsoni ja Repsi Ratase teistega üritab sellest erakonnast teha salongikõlblikku partnerit praegustele teistele erakondadele, et osaleda ka valitsuses piruka jagamisel. Siin ongi nüüd see suur dilemma selliste erakondade jaoks, kas jätkata, nagu tahaks oodeki Loone sellise põhimõttelise ideoloogia ideoloogilise vastandumisega nagu opositsiooni positsioonilt seni kuni rahva huvid? Ma ei tea revolutsiooni näol saaksid siis lõpuks kehtestatud või hakata diile tegema ja osaleda riigi valitsemises. Ma näen, et üha suurem osa Keskerakonnast on väsinud sellest opositsioonis olemisest ja mulle tundub, et umbes samasuguse tõenäosusega nagu Kersti Kaljulaid on Eesti president, ei ole Edgar Savisaar. Pärast novembrit enam Keskerakonna juht. Selle sellega me ilmselt võime olla nõus, et kui ei juhtu imet, et siis Edgar Savisaarest saab vist kuidas see oli au esimestest Saabistamast, kui ta selle positsiooniga nõustub. See on, mul ei tule kohe ette eestikeelset terminit, aga see on auesimees sundkorras umbes nii nagu Artuvate Arnold Rüütel. Talle meeldib olla auesimees. Aga ma usun, et see Savisaar tuleks tuua mingisuguseid kongis välja järgnevatele kongressidele käeraudades. Et ühesõnaga, aga mis ma öelda tahtsin? See puuritantsija kujund, milles lõid seal lihtsalt oli niivõrd naljakas ja ega, ega, ega selles suhtes on sul tegelikult õigus, et mida olid Savisaare kukutajate teha tahavad, ongi ju see, et sulgeda sellisesse puuri ja siis hoida teda erakonna juures ja siis tema sellise karisma ja toetuse abil siis ka ennast üleval hoida Nonii valimistel, näidata teda valimistel valimistel, näidata teda jah, et siin peaks olema mingisugune naerupaus. Aga, aga mis seal tähtsam kui nüüd see, et Savisaar tõenäoliselt kukutatakse, on see, et mis saab edasi ja mis, mis, mida me praegu, et minu meelest on see, et me ei näe selgelt troonipretendenti on Jüri Ratas, kes minu teada siiani ei ole ametlikult öelnud, et ta kandideerib esimeheks siis on Kadri Simson, kes on öelnud, et kui Jüri ei ole nõus, siis on tema nõus ja, ja see, mida ma lähen, seal on see, et, et erakond on killunenud mitmeks osaks ja praegult neid erinevaid osasid erinevaid grupeeringuid ühendab see, et tõugata võimult Edgar Savisaar. Kui Edgar Savisaar on tõugatud siis järgneb omakorda uus võimuvõitlus, sest ma usun, et igas grupeeringus on kandidaate, kes tahakski saada mitte esimeheks siis muud väga rasvast kohta, näiteks suur küsimus on see, kellest teeb erakond. Tallinna linnapeakandidaadi seast ju aasta pärast. Aasta ja kahe nädala pärast on kohalikud valimised ja, ja see, kui Savisaar ei ole enam erakonna esimees, siis tõenäoliselt Ta ju ei kandideeri ja ta ei saa ka selle ametikohta pidada, sest ta läheb kohtu alla. Et, et kes on see kõigi kandidaat, et see on siin, on väga hulk olulisi küsimusi lahendamata. Siin on, vaatan sulle paar spekulatsiooni põrganud põrgatades nagu sina mõtetest ennast ära praegu esimehe osas, ma saan aru, et see loogika on selline, et ratas on kunagi proovinud, kaotanud Simson proovis, kaotas Reps proovis ja nüüd on jälle Ratase Corey. Mu loogika on selles, et nende loogika tähendab, mis ma öelda tahan, et, et pole sellist väga tugevat pretendente, kellel oleks piisav toetus, sest seal seal on seal mitut-mitut, tahtjat, kes kui tahaks mitte esimehe kohta, siis tahaks esimehe koha järel kohe mingit muud väga rasvaselt ametikohta. Ühe sõnad, mida ma tahtsin öelda? On see, et nende loogika tundub olevat Ratase kord, kuna Simson ja Reps on oma korrad saanud, aga millest mina aru ei saa, on see olnud lühikest aega, Tallinna linnapea ei oota korraks, me räägime esimeest nagu erakonna esimeest. Millest mina aru ei saa, on see, et kui Ratas ja Simson on kaotanud olulised valimised, siis Repson võitnud Repson just pidanud väga eduka ikkagi presidendikampaania. Ma ei saa aru, miks Repsist ei tehta praegu esimest, kuna Reps on selgelt nende kõige suurem, lihtsalt meil ei ole seda röntgenipilti, mis näeks seda sisu grupeeringute jooksmise seal partei sees, vahutav metafoor, aga okei, see röntgenipilt, aga teine point klišee tahtsid sa metafoor, see on võrdlus, on kohutav. See toob mulle mõttesse asju, milles, millest ma ei taha mõelda praegu. Aga okei, teine point on rääkida Keskerakonna segastest rahaasjadest. Ei, ma tahan rääkida Tallinnast ja Mulle tundub, et võtmeisik lähimate kuude ja võib-olla aasta ja pooleteist aasta Keskerakonna nendes mis iganes katakalismides on Yana toom. Siin on selgelt olemas potentsiaal sellest ammu räägitud eesti ja vene tiiva eraldumiseks selles parteis ja võib-olla nad, et lehvitaksid üksteisele lõplikult head aega, kui inimese, kui inimene, nagu Yana Toom otsustab selle parteid koos hoida ja näiteks minu pärast, miks mitte Tallinna linnapea kandidaadina võite need valimised ära ja siis ma arvan, et kui, kui Toompea võtavad üle nii-öelda eesti jõude, eks, siis ilmselt tuleb kompenseerima meetmena anda Vene jõududele rohkem ruumi Tallinnas. Ja kui seda suudetakse tehase parteis. Koos arvestas Keskerakonna nõrkus, siis ma arvan, et nii-öelda eestijõududel, nagu sa ütled, siis on elavatel kohalikel valimistel ikkagi väga suur šanss, et enda koalitsiooniga siis Keskerakond kukutada ja tulla uuesti ise võimule Tallinnas. Nagu hästi ei usu, et see asi püsiks koos, kui nad ka Tallinna peale hakkavad. Kõrisid läbi naise küsimus on see, et kas see koalitsioon Tallinnas koos püsib, aga, aga kui tuua siia juurde ka veel see teadmine, et ju pärast järgmisi kohalikke valimisi on lubatud riigikogu liikmetel kuuluda ka kohalike omavalitsuste volikogudesse, siis kui enamikku teisi Eesti omavalitsuste volikogusid see seaduse suurte mõjuta, siis Tallinnas mängib seal ma arvan, võtmerolli ehk siis kui see tekib olukord, kus üks ja sama seltskond saab hoida võimu nii ülal-linnas kallinas. Siin on fundamentaalne vahe valijate mõttes. Ülal-linnas valivad ülalinna riigikogu valivad kodanikud, Keskerakonna struktuur selles mõttes on hoopis teine valijate mõtluseks. Alllinna valivad siin meil 40 45 protsenti venekeelset elanikkonda, kes on kõige tugevam plokk selles linnas üldse ja nende jaoks on vaja hoopis teistsugust lähenemist. Hoopis seltskond inimesi. Ja kui me võtame praeguse volikogu koosseisu ja kui me praegu nagu rakendaksime seda pügalat, et riigikogu liige võiks kuuluda ka Tallinna linnavolikogusse sisse Tallinna linnavolikogu koosseis muutuks kardinaalselt kardinaalselt. No ka siin on omad, ma olen siin paar kuud tagasi korraks, siis kui see teema üles tõuseb, neid arvutusi teinud, et muutus oleks väga suur, eriti mis, mida ma silmas pean, on see, et et kui me enne Keskerakonna massiivset võimu Tallinna linnas nägime seda, et ega see nii-öelda valgete jõudude blokk ehk siis meil on traditsiooniliselt moodustanud Sotsid IRL ja Reformierakond ei suutnud ennast koos hoida siis ma lihtsalt arvan seda, et juhul kui nüüd riigikogu liikmed hakkavad kontrollima ka Tallinna volikogu, siis lihtsalt see tõenäosus, et nad suudavad seda koalitsiooni koos hoida, on palju suurem. Ma hakkan sulle, ei tule. Koalitsiooni ja seni, kuni need inimesed, kes tuleksid Toompealt alla väljaspool keskerakonda riigi riigikogust juhtub nendega nagu Eerik-Niiles Krossiga, ehk nad kaotavad huvi üsna peatselt, sest et riigifirmade nõukogudes mujal on neil palju rohkem teha ja teenida kui opositsionääri. Tallinna linna. Ma ikkagi torkaks vahel, et ma ei alahindaks seda võimalust, mis on Tallinna linnas toimetamisel, sest meile tundub küll, et see on kindlasti üks omavalitsus, üks Munitsipliteet, aga see on 400000 inimest ja ühele inimesele ennast siin teostada. Need võimalused on erakordselt head. Olukorrast riigis. Et nüüd me jätkame siis rail Balticuga jätkame praamidega nauto praamidega, et Meil on siis olukord selline, et, et siis laupäeva hommikul viis, kolm kümmendistest läks esimene siis Tallinna Sadama korraldatud reis välja, see vist läks välja kuivastust, kui ma nüüd ei eksi. Ja nüüd riburada pidi on siis praamid liikuma hakanud, et ei oskagi midagi öelda, et eks Leedo ajastu on läbi saanud, et see nüüd kestnud, siis kui ma õigesti aru saan enam kui 20 aastat, kus Vjatšeslav Leedo nende suurtel parvlaevaliinidel liiklust korraldanud väiksemaid liine siin Vormsile või kuhugi mujale on tavakaotanud juba varem. Ja mis selle muutuse all ma arvan, et ta kõige suuremat või miks see ei ole suur muutus, aga see on märgiline muutus, on nimelt see, et siis laupäevast on parvlaevaliinidel saadaval üks selline ajaleht. Kuna inimene, meie maa ehk siis Saaremaal on kaks ajalehte, eks meie maa ja teine on siis Vjatšeslav Leedo kontrollitud saarte hääl ja siis nats tahvleda siiani endale konkureerivat päevalehte laevadel müüa ei lubanud, nüüdsest peaks olema see konkurentsi muutus kaotatud. Ehk ma arvan, et see demonstreerib ka kõige paremini seda, et et selle Leedo monopoli murdmisel on terve hulk positiivseid tagajärgi, võib-olla terve hulk positiivseid tagajärgi. Sorry, ma olen täiesti ignorantne küsimusega, kas nendel lehtedel on ka mingisugune ideoloogiline. Erinevus on, kas meie maa on järsku EKRE rohkem ja saarehääl on nagu sa tead, siis Eestis ajalehed tõi erinevaid Briti väljaannetest või muust maailmast, ei võta erite ideoloogilisi positsioone, et ainus erinevus, mis nende puhul on see siis, et üks ajaleht kiidab stafeedalt nagu jaksab ja teine siis püüab kritiseerida, nagu jaksab okei ja need olijale tuvastatav vaid ja ma ei julgeks isegi öelda, et ma arvan, et ma tegin Prühm meie maa lell liiga, kui ma ütlesin, et püüab iga ennast väidad kritiseerida, et ma arvan, et pigem meie maa on teinud klassikalist ajakirjandust, öelnud seda, mis parasjagu 80 õigeks peavad ka Vjatšeslav Leedo kohta. Okei. Korraks selle sellesama vana saaga juurde, sa ütlesid, et leedu ajast läbi tegelikult ju ei ole, Leedolt renditakse neid asenduslaevu, mis hetkel ettenähtavas tulevikus jäävad kursseerima nende sadamate vahel asendada Nemad on kehvemas seisukorras, kui nad olid need vajal. Ma saan aru puhtalt ka sellepärast, et näiteks selsamal esimesel öösel ei olnud nendel nende nende toidukohtades ei võileibu ega, ega midagi muud süüa, et nagu vene aeg oleks tagasi, eks ma nägin pilte. Vabandust. Kui sa, kui sa sellist juttu räägid sellest olmetingimustest, siis sa tõmbad mind tagasi sellele libedale rajale, kus ma ükskord saades libastusin, ütlesin, et laevaliiklus on väga hästi korraldatud, et et kuulge läheb pisut aega, tulevad uued laevad, külastavad teeninduspaika kannatust. Ma tahtsingi jõuda tegelikult siia ja see oli, see näide ei olnud mõeldud kohe selleks, et sind provotseerida, minuti pealt vahele rääkima, aga lõpus midagi mulle vastu ütleksid, aga ma ühesõnaga üritan uuesti. Point on nimelt selles, et see on üks näide sellisest üldisemast võimetusest ebakompetentsusest ma ei tea, millest veel, millega TS laevad on seda asja ajanud ja ma ikkagi ei saa aru, kuidas on olemas avalikkusel või no ma ei tea ajakirjandusele mis iganes poliitikutel selline lõputu usalduse reservuaar selle firma suhtes, kui näha on, et nad ei suutnud isegi sisuliselt baarikaklust organiseerida paaris, eks, nagu öeldakse, inglise keeles. Meil oli üleminekus, need soojakud toodi samal õhtul kohale, toitu ei olnud järgmisel hommikul laevades, kõik oleks olnud ette tehtedega, Vjatšeslav Leedo ei pannud kinni ju nädal või kaks enne akvatooriumi uksi, et ei oleks sinna tohtinud hakata juba sellise, mis ta on siis sujuva ülemineku tegemiseks tooma kohale asju, mis on vajalikud. Ma ei saa aru jällegi, kust tuleb see mõte, et võiks olla riigiettevõte, see ettevõte, kes seda asja kõike juhad juhatab, kuna näha on, et nad ei ole võimelised tegutsema ettevõttena. Ainus etteheide, mis mul Tallinna sadam maalases praktilisega asjade korraldamise poole pealt on, on see, et Tallinna Sadama juht tütarettevõtte juht on avalikult öelnud, et et kõikidele siis Saaremaa laevakompanii palgal olnud töötajatele pakutakse tööd uues firmas ja nagu nüüd on selgunud, siis alustanud valeks tervele hulgale inimestele ikkagi ei ole tööd pakutud. Et see on ainus etteheide, aga nagu ma ütlen, et siis need olmelised märkused umbes, et kas kiluleiba on, et no kuulge See on näide, aga see juba see, et need laevad, mida, mis nende tellimusel ehitati, ei saabu ega saabuaga saabu. Ma saan aru, miks see niimoodi juhtub, firma tegi esimest korda, aga milleks on vaja anda selline riigifirmale, oota korraks. Mis teeb selliseid asju esimest korda? Ma arvan, et need laevad ei saabu sellepärast, et vaevlesin, telliti esiteks liiga hilja. Ja teiseks, nende laevade tellimise leping anti inimestele. Lepingu sõlmimine anti inimestele, kes nagu me nyyd teame, kellel on tõsine kahtlus, et nad ei tegutsenud omakasupüüdmatult, et nad ei tegutsenud seda. Ena ei tegutsenud oma tööandja huvides, vaid tegutsesid pigem iseenda huvides, see on nüüd küll kahtlust ei ole kohtus kinnitamist leida, seda enam riigi ega see. See ei ole süüdistus TS Laevade töötlejatele juhtkondadele, vaid see on süüdistusi poliitikutele. Ühesõnaga, poliitikud minu arvates on ettevõtlusest väga valesti aru saanud kõige osas, mis puudutab Tallinna Tallinna sadamat ja Tallinna laevu ja ma olen kindel, et see, mis me täna näeme, ei ole selle tribulatsioonide raja lõpp-punkt, vaid me jääme sellest rääkima samas võtmes ka järgmisesse aastasse. Ma pakun. No põhiküsimus on ju selles, et miks valitsus tahtis üle võtta Leedut siis laevaühenduse, põhiväide või argument selle ülevõtmiseks oli see, et riigifirma suudab seda kokkuvõttes korraldada soodsamalt, kui ta tegi seda Vjatšeslav Leedo. Et sellele küsimusele meil ikkagi usaldusväärset vastust ei ole, et kas suudab või ei suuda, et tore, nagu öeldi, meil on 10 aastat vaja oodata, enne kui hinnata. Kusjuures seal hindamine ka väga keeruline, sellepärast et kui me võtame kümneaastased lepingud, siis ega me lõppkokkuvõttes ma arvan, et sellele küsimusele vastust ei saagi, sellepärast et lihtsalt hinnad muutuvad. Inimeste nõudmised muutuvad. Liiklussagedus muutub, et et selles suhtes see on selline suur, vastamata küsimus, millele ilmselt kunagi õiget vastust ei tulegi. Nagu poliitikat tuleks teha demokraatia loogikaga, tuleb äri teha turuloogikaga, sorry. Ja näiteks huvitav teema, mis on üsna ootamatult enda sarved püsti ajanud. Ma ausalt mõtlesin, et me Eesti Rahva muuseumist väga pikalt ei räägi, paneme selle uudiseks. See fakt on nii-öelda ennast loonud, see raha on kulutatud, see madal põhja konnalaadne hoone on seal vastu maad surutud, erakordselt ilus pompöösne, ole madal, käis Soomes ja siis mõtle meie rahvusraamatukogule, mõtle linnahallile. Meil on millegipärast kõik need hooned siukseid. Riias vaatame Rahvusraamatukogu suures põhja konna, suured esindushooned on meil kõik maadligi, nagu me kardaksime, et nad pühitakse maa pealt ära. Soomes väga palju valgust, klaasi ja paasi niimoodi, et sul on avarus selles hoones, ma ei saa aru, miks eesti monumentaalarhitektuur läheb emodi, litsub ennast maadligi. No see selleks, eks ma arvan. See ei ole ju Eesti arhitektuur, see on rahvusvahelise arhitektuuri arhitektide seltskonna löödud projekt. Mida on siis sa arvad, et sa arvad, et see oleks võinud panna poolkuhja? Tähe on siin käigus kõvasti muudetud ja kirjutati, see hoone ei ole isegi surunud ennast, see on väga pompöösne valgusküllane, suurejooneline see on? Ma ei tea, ma ütleksin, et see on selline Eesti riikluse ja eesti rahva nagu suurepärane kehastus. Ta on see, ta on põhimõtteliselt sellele lennuraja või lennuõhkus, õhkutõusmisraja see ots, mis kunagi õhku tõuseb, eks ma näen seda. Aga noh, see selleks, aga seal on meil siuke huvitav näide minu arvates ta on teatud mõttes midagi sellest nädalast nüüd, mis on kogu selle muuseumi sümboliks, nimelt tuleb välja, on seal eksponaat, kus on selline stiliseeritud Neitsi Maarja kuju, seda seda eksponaati kusagil jalaga lüües, mitte tingimata vastuseta. Neitsi Maarja kuju, Neitsi Maarja kuju läheb tükkideks sümboliseerimaks siis usu usuesemete ususümbolite lõhkumist reformatsiooni aasta 16. sajandi alguses, mis Tallinnast ja Tartust Eestist suure lainena üle käis ja noh, mina ei saa aru selle asja ütleme, sellist atraktiivsusest, kui aus olla, siis oleks väga huvitav, kui seda, kui, kui see oleks tehtud arvutimänguna või millegina näiteks sul on mingi haamer käes kuid erinevaid ikoone ja nii edasi, eks saabki ju lõhkuda aga ühte, ainsat kujul ühteainsasse kohta niimoodi, et ta lõhki tükkideks lendab ja siis uuesti üha uuesti teate täpselt sama asja meenutab mulle ühte arvutimängu, mis on väga kehvalt tehtud. Milleks üldse selline asi sinna panna? Novot, ta pole isegi hea. Selle sellega nüüd niiviisi, et ma olen seal muuseumis käinud, käisin seal sel nädalal, käisin hetkel, kui näitus ei olnud veel lõplikult valmis, seda eksponaati korralikult korrektselt ei näinud või ei saanud, lüüa ei saanud. Ma nägin seal küll, kuna see on niiviisi, et see pea põhinäitus on korraldatud kronoloogilises järjekorras, siis reformatsioon ja nõiaprotsessid on väga lähestikku selle ekraani kõrval kusagil ma kujutan ette, on siis need ekraanid, kus jookseb siis Marko Raadi film, mis räägib nõiaprotsessidest. Neitsi Maarja nõid, reformatsioonile järgnenud nõiaprotsessidest, kus luteri kiriku pastorite tal oli ka märkimisväärne roll inimeste süüdimõistmisel. Aga räägime, räägime siis sellest, et luteri kiriku peapiiskop on siis käinud neljapäeval pidulikul avamisel kirjutanud sellest Facebooki pika postituse, kus te kõigepealt on öelnud seda, et ta ei ole rahul sellega, et seda hetke, kui ta uut hoonet sisse õnnistas, et seda hetke ei näidatud siis otseülekandes. Ja siis järgmisena jõuab ta selleni, et ta leidis siis eksponaatide hulgast siis selle juba kirjeldatud. Kujutasin, mis siis peab siis olema selline interaktiivne vahend selleks et siis tuletada meelde ühte olulist punkti siis Eesti või mitte Eesti, vaid ka terve Euroopa ajaloos informatsioon ja sellega kaasnevad pindiriistad. Ja mis selle kohta öelda on, on see, et, et see on tõsi, et ja kahtlemata see on niimoodi, et Neitsi Maarja kuju ei maksaks purustada kusagil ei füüsiliselt ega virtuaalselt. Miks? Korralik arvutimäng, kus sa saaksid korralikult, ütleme niimoodi ja hulluks minna mõnes kirikus, nagu kunagi mindi, jääks ka, kas ka seda võiks ju meenutada? Ma seletasin, küündimatult tehtud. Ma, ma ei saa, ma siiamaani ei saa aru sellest Mina ega sina ega ka ma saan aru, et 90 protsenti nendest inimestest, kes ajalehtedes veebiväljaannetes sotsiaalmeedias vaenama teiste rahvamuuseumi, ei ole seda näinud. Aga meil on teada see, et peapiiskop on siis öelnud, et see on teda solvub ja tema hinnangul teisi usklikke solvav et meil tuleb selle teadmisega leppida. Ja minu hinnangul tõepoolest, et siis see ilmselt on juhtunud väike tööõnnetus ja siis kuraatoreid, kes on püüdnud siis ajalugu elustada, muutuda interaktiivseks, teha ta selliseks, et ka teismelisel oleks seal näitusel midagi teha, on läinud pisut hoogu ja ma loodan, et küllap muuseum saab selle eksponaadi korda tegemisega hakkama ja ja Kaarel Tarand, kes iseenesest on suurepärane kolumnist saab ka aru, et kui usklik tuleb tema juurde kaebama, et siis ei ole mõtet talle ülbelt öelda, et kas ma võin naerda, nalja teha, et rohkem empaatia võimet kulub talle ära ja ma usun, et nii muuseum kui ka muuseumi avalike suhete juht saab sellega hakkama. Ma ei oska muud öelda, kui seda, et see raha aga kujuta kulutamata olnud, see tulemus tundub olevat tundub olevat saamatu ja, ja kogu see debatt selles mõttes asi neist nii-öelda saamata on ka näitus on saamas eksponaat, millest me hakkasime rääkima, eks ma tahan öelda seda, et kõik need asjad oleksid võinud selles mõttes olemata olnud, olemata olla, et neist ei ole midagi väga väärtuslikku. Ka seesama neitsi Maarja löömine on mingi tekitanud mingi usu sotsioloogilise debatti, mis on oma olemuselt küündimatu. Kas kristlastel on tunded ja nii edasi, eks seda kõike oleks saanud teha palju sügavamalt. Palju abstraktsemaid, palju kõrge lennulisemalt öelda tahan, on see, kui see, mida see muuseum praegu meile võimaldab. Suure noh, minu meelest on lahti läinud üks piinlik nõiajaht, sest need eksponaadid, mida mina seal muuseumis nägin, et nagu ma ütlesin, siis on kuraatorid püüdnud muuta seda näitust kaasahaaravaks ja kaasahaaravaks ei saa muuta, näitas niiviisi, kui see on ülimalt poliitkorrektne või usuliselt ülimalt korrektne. Seal on veel terve hulk eksponaate, et mille puhul kui sellega kuidagi seotud inimesed otsustavalt solvuda ja, ja asuda käituma nii, nagu käitub praegu luteri usu peapiiskop, luteri kiriku peapiiskop, nõudes eksponaadi eemaldamist, siis ma arvan, et kui kõik need grupid, kes keda seal ühte või teistpidi pisut võib-olla iroonilises võtmes näidatakse teevad samasuguse aktsioonisest sellele näitusele jää. Ühtegi eksponaat elama alles seal on midagi asetatud kaitseasendisse, mis ja see midagi ei ole. Tulevik. Mis tähendab just? Olukorrast riigis. Ja meie tänane viimane teemasid siis sel nädalal sai avalikuks 101 Eesti kultuuritegelase, endise poliitiku ja ametniku kiri, kus nad siis protestivad rail Balticu ehitamise vastu. Ja, ja kui nüüd kird refereerida, mis nende seisukohad on, on see, et nad ütlevad, et et see on liiga kallis Eestile. Et see on transpordi mõttes arusaamatu, sellepärast et, et transpordi loogika mõttes arusaamatu, et seal uuele trassile ülikiirele trassile ei ole ette nähtud peatasi siis nendes punktides, kus tavapäraselt praegu rongid peatuvad Eestis. Ja peale selle toob see ju selline tohutu infrastruktuuri projekt, siis kaasaga terve hulga probleeme inimestele, kes elavad nendes paikades, kus raudtee hakkab läbi minema. Ning üks mure veel, millele minu meelest kõigist nendest, mis ma praegu ütlesin, on räägitud, siis üks mure on veel, mis minu meelest on rail Balticu vaidluses trassi vaidluses saanud põhjendamatult vähe tähelepanu on just nimelt see looduspool, nimelt rail Balticu ülikiire rongitrass, kus rong peaks hakkama kihutama üle 200 kilomeetri tunnis on ette nähtud siis ümbritseda taradega. Ehk siis selle tulemusena tekib Eestisse selline hiiglaslik aed, mis ulatub Tallinnast kuni Läti piirini. Ja suure tõenäosusega, kui see aed saab sellisel kujul ehitatud, siis Eesti, siis loomade asurkond jagatakse kaheks, ühed, mis jäävad Lääne-Eestis sellised, mis jäävad ülejäänud Eestisse. Ja kava järgi ilmselt ei ole raske ära arvata, et geneetiline vaesumine, mis üsna kiiresti siis nendes asur kasvades tekib võib olla üsna hukutava tagajärgedega meie loodusele. Ma arvan, et seal on võib-olla kõige tugevam argument üldse selle üks tugevamaid argumente üldse selle raudtee vastu, kuigi jällegi me räägime nagu teatud mõttes post factum, see kiri oleks pidanud tulema kaks-kolm-neli aastat tagasi, kui need otsused tehti. Kui ma loen seda tausta, siis ma saan aru. Suurim argument selle rail Baltica poolt on, et raha on olemas, Euroopa Liit, seda raha on nõus välja käima ja muidu ta seda välja ei käiks. Mul tekib küsimus, kas seda raha on vaja tingimata kulutada, kuid kui teda meile tingimata vaja ei ole? Ühelt poolt olles pikalt elanud Lääne-Euroopas, ma ei ole kusagil näinud probleeme rongiliiklusega, rongiliiklus on tulevik, teatud mõttes. Ta on tulevik, aga sa ütlesid meil siin enne saadet olnud vestluses, et jah, kas Tarasemeli oleks mõtet panna nagu rootsis lihtsalt sahk rongi ette, mis pühib mõned ette, jäävad haruldaselt ära, ülejäänud saavad ikka üle, eks see on üks küsimus, aga üldisemalt ma tahaks küsida seda, et et kas meil on tingimata vaja head rongiühendust Riia ja Vilniuse, aga kui palju meil seda vaja on, kas selle nimel on mõtet meelse see trass ehitada läbi Eesti, nagu me teda ehitama? Ma ei ole? Meil on selle selle raudteeliini tasuvus peaksid tulema eelkõige kaubavoogudest, mis liiguvad siis kaugemale kui Riia ja Vilnius Lääne-Euroopasse. Nad liiguvad, nad liiguvad leetu, kes teeb sinna transiitkeskuse, mis läheb itta, viga, ühesõnaga Leedul on see vajalik, aga edasi sealt ilmselt enam asjad minema. Ka üks üks, üks asi veel, mis ma tahan öelda, sa ütled, et igal pool Euroopas on raudtee ennast õigustanud seal Euroopas kust sina tuled ja kus see kogemus on? Elanikkonna tihedus on märksa suurem lihtsalt niivõrd hõreasustusega aladel nagu siin Eestis raudtee ennast kahjuks ise õigustama. Mina oleksin panustanud Haapsalu ja Tartu ja Pärnu suunadele suundadele puhtalt puhtalt kohaliku liikluse tasandil ja lätlastega ehitanud midagi Riia vahele. Ma ei ole kindel, et selleks on vaja teha midagi nii massiivset, nagu me seda täna siin põhimõtteliselt on, raudtee ei kusagile, oleme ausad, sest et Eesti poliitiline kultuuriline tulevik ei ole lõunas. Teine küsimus on ikkagi selles, et raha võib selleks olemas olla, et raudtee ehitada, aga seda raudteed peame hakkama üleval pidama ikkagi ise ja kui see raudtee ennast majanduslikult ära ei tasu, nii nagu me näeme praegu kaubavedu, raudtee, enamasti tasu elaga Kaupo ja tasuda enam olemasoleva raudteeremonti ei kata, nii et probleeme võib siit tulla väga tõsiseid haapsalu ümber. Karud ja hundid lähevad lolliks geneetilisest piirata, sest eks no mis see haapsalu siia puutub, me räägime ikkagi Eesti looduse mitmekesisusest, aga sellega lõpetame ka tänase saate olukorrast riigis. Solid Andrus Carnovia, Ahto Lobjakas. Elage hästi.