Tere on käes jälle laupäev ja käes rahvateenrite saateaeg ja täna on stuudios Margus Mets Pärnu Postimees, tere, Margus. Sulev Valner, Eesti raadio, tere sulle ka. Ja Martin vallas on siis saatejuht. Suvi on nagu oma selgroo murdnud ja paistab, et sama läbi. Suvi, lähme, ma ei julge veel seda öelda, et et ta päris läbi on, aga sama kuumasid ja kauneid ilmasid, mida siin oli mõne nädala jooksul ilmselt lähiaegadel vähemasti loota ei ole, kui just vananaistesuvi. Ei, ei tule, ilus ja soe. Ja sellepärast küllap nii mõnedki meie Eesti inimesed juba planeerivad oma reise sügiseks ja me teame, mis on eestlaste lemmik reisisiht olnud viimastel aastatel on olnud Egiptus ja just nimelt Sharm el sheiki, seda kohutavam oli muidugi kuulda täna hommikul, et seal jälle järjekordset terroriaktid just just seal toimusid nii mõnelegi meie kuulajatest kindlasti ka nende hotellid, pillide nimed ja, ja Sharm el sheiki basaar tulevad tuttavad ette. Tegelikult minu seisukohalt. See oli isegi mõnevõrra nagu vapustavam. Noh, kui võrrelda Londoniga, sellepärast et eestlased on tõesti tuhandete ja tuhandete kaupa viimastele aastatel käinud seal päikest otsimas ja nüüd kuulda, et just seal toimuvat niisugused hirmsad asjad. Et see paneb küll mõtlema. Aga? Me arutasime siin enne saadet seda juba, et et ei tea, kuidas turismifirmad reageerivad, et kas tõesti lõpetavad sarnase Igi reisida ka, aga siis tõime kõrutasime tõenäosust pommi otsa sattuda. Näiteks sõiduga mööda Tartu-Tallinn maanteede, arvasime seda, et tõenäosus, kui hommikul autosse istud, täitsa satud avariisse on igal juhul suurem, kui sa sarnases Eike sõites pommi otsa kukkuda. Tõenäoliselt see nii on, et ma olen just ise, eelmisel nädalavahetusel tulid Türgist ja ma tulin päev pärast sõda eestlastele, nüüd ilmselt tuttavasse nimega linnast, kus edasi, kui seal pomm plahvatas. Et ja, ja seitsme linnas ma olin kaks päeva peale seda, kui seal oli pomm plahvatanud. Aga ausalt öeldes ma julgeks täpselt sama emotsiooni öelda nagu margus siin, et ma ei saa küll öelda, et maal oleks käed värisenud sellel hetkel, et sa mingis mõttes harjud sellega kui teatud paratamatusega, et kusagil võib toimuda midagi seal mingi teatava tõenäosusega risk. Aga, aga ega seal kohapeal ma ei saa kuidagi öelda näiteks, et nüüd elu noh, on tohutult pea peale pööratud. Kindlasti näiteks tõenäosus vähki haigestuda on kümneid, kui mitte sadu kordi suurem kui kogu maailmas. Terroristi käe läbi hukkuda. Muidugi, me peame ilmselt ise õppima nüüd siit selle, et et et ka psühholoogiliselt peaks ikkagi me valmis olema selleks, et midagi võib juhtuda ka siin. Et ja, ja et see tegelikult peaks juba nii-öelda noh, ilmselt me olemegi juba tegelikult vaikselt valmis. Et ühel heal päeval võib näiteks mingist Tallinna kaubanduskeskust kusjuures plahvatada kahjuks Tom ja, ja näiteks mõni inimene seal lähedal vähemalt väga tõsiselt viga saada. Ja ilmselt see lihtsalt on tänase maailma mingi mingi paratamatus, mis milleks, milleks peaks jälle nagu väga valmis olema ja ja millal taustal võib-olla tasuks ka ka mõelda näiteks isegi viimastel nädalatel Eesti elu justkui põhiküsimusele. Et ehk siis antropovi loole lähenedes küsida, et, et mind hämmastab see muide Türgis olles kuulsin seda troppi lugu ja ja see oli ühtpidi hästi-hästi naljakas ja huvitav lugu. Et jälle auto jälle Andropov. Aga teisest küljest kui noh, kuna silma tilkus läbi mõni üksikuudis ja kui ma sistelt see teise inimese käest, kes oli just värskelt eesti uudiseid kuulnud, ta ütles, et see on tõesti need uudis siis noh, järgmine küsimus oli, et kas mõni tegelik uudis ka? Et kas nagu ongi kõik, mis Eestis toimub et siis ei ole ju nagu noh, väga. Aga, aga et seal taustal on mind hämmastab, et, et hästi vähe on nagu küsitud või Eesti ajakirjanduses või ka arutatud seda, et, et kui hästi mupo saab politsei juhtimisega hakkama, kas Eesti politsei töötab praegu efektiivselt või mitte. Kas Eesti politsei on valmis meid kaitsma näiteks juhul, kui Eestis midagi peaks juhtuma? Kuivõrd hästi näiteks politseijuhi võimalik vahetamine muudab sind midagi paremaks või halvemaks. Et see, see dimensioon on nagu minu meelest arutelust nii palju, kui ma aru saan, täiesti kõrvale jäänud? Et, et me, me ikkagi nagu selles mõttes on näha, et me veel eriti tõsiselt ei võta seda tõenäosust, et siin midagi juhtuks. Noh, ma arvan ka, et me ei võta eriti tõsiselt seda, kuigi me oleme ka siin saab olles viimastel nädalatel pidevalt koputanud meie jõustruktuuride südamele, et ka Eestis on nõrku kohti ja nagu me oleme nüüd kuulnud just sellel nädalal. Politsei võtab taas rangema valve alla nii reisisadama kui, kui lennujaama midagi siin ikkagi toimub, ma ei tea, kuidas seda tropovi, juhtumiga või politsei efektiivsusega seostada, ma arvan, et siin on natukene ikkagi ajakirjanduse viga, selles mõttes, et meie ajakirjandus on ju töötab nagu sellisele üldlugejale ja ega meil ei ole ka ajakirjanike, eriti, kes väga tunneksid seda politsei siseelu nii põhjalikult, et nad nüüd oskaksid öelda, mida politsei peadirektori vahetamine endaga kaasa tooks. Muidugi oleks olnud ju väga tore seda tõesti ka lugeda mõnest lehest vähemasti Toomas Sildami või Küllike rooväli või kes on nagu politseiasjandusega põhjalikumalt kursis, et nad oleksid võinud seda analüüsida, kahjuks selleni jõutud, tõepoolest, kogu lööming käis ainult kuskil teisel korrusel mas või no ütleme, mingi nihukese antropovi isikuomaduste ümber mitte niivõrd tema kui politseijuhi tegevuse ümber, aga aga kas teile ei tundu, et see on üsna tavaline ju meil ka kogu poliitilise eliidi tegevust hinnates? Meie hea kolleeg Vahur Kersna on siin vahepeal silma paistnud, sellega Neljandat Toompeal? Toompeal ta küll ei tahaks olla reporterid, noh, et seal see kõik ajab teda oksele, mille peal nüüd kohe riigikogu liikmed, aga väga teravalt reageerisid, aga mingil määral selline hoiak. On ju meil nagu kujunenud, et me nagu ei hindagi ka mitte neid ministreid ja riigikogu liikmeid enam eriti nende töö järgi komisjonis või oma ametikohal, vaid selle järgi, kuidas nad isikuna käituvad, kas nad sõidavad vilkuriga või sõida või kas nad pargivad või pargil lubatud kohas. Et kõik niisugused muud asjad tõusevad esiplaanile, millest see võiks olla tingitud. Margus, sa oled ka suure väljaande vastutav, vastutav väljaandja, et millest tuleneb? Vot minu meelest ajakirjanduslik lähtub nagu väga lihtsast põhimõttest, et kui me saame kätte oluliselt tipp-poliitikute või tippametnike mingisugused isiklikud veidrusi, saame sellest teada ja kirjutame, et kes armastab vilkuritega ööklubisse sõita või uhkeid autosid ja ilusaid naisi. Et kui ta ise on oma isiksuslike omaduste selline, siis järelikult on ta oma igapäevases töös lähtub täpselt samadest põhimõtetest ja annamegi läbi isiklikke omadusi, hinnangu kogu tema sellele töös sfäärile, aga tegelikult ega see ei pruugi niimoodi olla ja ma arvan ka, et selle ant raudtee kaitseks võib-olla tasubki seda öelda, et ega politsei sees ja politseitöös mingisuguseid olulisi skandaal viimasel ajal olnud ei ole. Kui seal oleks väga suuri vajakajäämisi, küll neid ajakirjanduses ka tasapisi läbi poliitikute vilgutatakse, nii et ilmselt ikkagi ta oma nii-öelda põhitööga on hästi toime tulnud ja võib-olla ka siis Olgu, see siis Margus Leivo või kes kes iganes on neid mehi alati alati kaitsnud kõigis nendes skandaalidest, milles nad paratamatult sattunud on. Et kui nende oma nii-öelda töövaldkond oleks Ok hilja lisaks sellele tuleksid ka isiklikud pillerkaar, oled välja, et ilmselt siis oleks ametist vabastamine palju kiirem ja kergem kõigi kõigi jaoks. Nii et mina nagu isegi aktsepteeriks praegu seda arvamust ei otsust, et rapoletisse jäeti, see tähendab seda, et järelikult põhimõtteliselt suures plaanis on ikkagi ta oma töövaldkonnas asi korras. No ja ilmselt ka Kalle Laanet teab seda väga hästi, kuna ta ise seal politsei seest prefekti kohalt üles siseministriks kerkinud ja küllap see info ja side sellest politseis toimuv aga on väga, väga hea. Tähendab mind natukene ettevaatlikuks. Margus, sinu jutt, kuigi seal natukene tõmbasid pärast tagasi, et tõesti hinnatakse selle isiku noh, mingisuguse käitumusliku juhusliku käitumise järgi, no ma võin siia tuua viimase aasta jooksul selliseid hiilgavaid näiteid nagu Peep Aru ja Toomas Tein oli vist Toomas, vabandan kuuluski või, või ütleme Igor Gräzin, eksju, no kas me, keegi ei kahtle me tegelikult võib-olla nende võimekuses oma töös ma ei usu, et Igor Gräzini juristid, võimed oleksid selle läbi kuidagi kannatanud, et ta sünnipäeval lapsitas või ka Peep Karu paru senist tegevust võiks kuidagi nagu läbi kriipsutada, sellepärast et ta nüüd kusagil baaris purjuspäi vahele jäi, rääkimata ekse kirurgi töö eest. Et me tihtilugu nagu ajakirjandus on hakanud neid silte kleepima ja sellega nagu inimesi risti lööma. Vot see, see mulle ei meeldinud. Muidugi sõltub väga paljust kakk, millisel tähtsus astmel inimesega persoon ühiskonnas hetkel on. Igor Gräzin, juristi või õppejõuna võib-olla selline, nagu ta, nagu ta on ja me kõik teame juba aastaid, milline ta, milline ta on ja ta on tõesti suur, suur ja põnev, põnev mõtleja ja lisaks sellele väike napsivend ja muidu lõbus, lõbus inimene. Kui ta oleks nüüd näiteks Eesti vabariigi peaminister või oleks temal näiteks siseminister? No ma arvan seda, et ei ajakirjandus, ega ühiskond ega teised poliitikud ei andestaks talle seda, mis on tal lubatud seal. Nii et sina ka praegu on, peaminister oleks võimalikult värvitu tüüp. No ütleme jah, et ta peaks olema isiksuslikud. Isikud muidugi, aga aga, aga noh, tähendab selliseid tempe lõikamist teha ja tegelikult ei ole nõus, olen nõus. Aga mingisugune niisugune probleem siin on, kas te nagu tunnistate seda, on ajakirjandus nagu väga lihtsalt, noh, meil on siin tohutult neid juhtumeid, Juhan aaret ja Sven Sester sellel nädalal ja nii edasi ja nii edasi parkis valesse kohta mäe kohe ütleme, õmbluse vastu võitleja ongi nõmm ja et need need hinnangud otsustasid, langevad väga kiiresti ja väga-väga radikaalselt. On küll jah ja see Kersna väljaastumine muidugi. Ma arvan, et Vahur ei mõelnud seda Ekspressi intervjuus üldse mingi siukse tohutu põhiteemana. See oli seal Ekspressi intervjuus lihtsalt ühele küsimusele üks konkreetne ilmselt vastused seal see, et sellest pärast nagu suur lugu tehti, et vot, kus Kersna poliitikute kohta ütles, noh ma, ma arvan, et pigemini oli see noh, mitte kõige õnnestunum selles mõttes ütlemine, et et natuke liiga lahmiv. Et noh, päris nii ühte patta neid ikkagi, ma arvan, et ka nüüd, et. Ja sa ei pea seda nii tähtsaks nagu võtma või, või teiselt poolt jälle noh, ilmselt Kersna väga hea närviga. Ajakirjanikuna tegelikult tunnetab väga hästi, mida inimesed kuulda tahavad ja ütleb Eks Talle populaarsele valimistel ei osale, aga mine tea, äkki äkki äkki osaleb vähemalt temast. Temas on ainest kindlasti tahtmise korral saada väga heaks poliitikud väga edukaks poliitikuks, ka heaks on teine asi aga väga edukaks ütleme just nimelt väga populaarseks. Aga ma ei tea, kas kuidagi nõus olla selle süüdistusega ajakirjas aadressil, mida eriti poliitikute suust viimasele tuleb, et aeg-ajalt läheb kuidagi liiale, et ta räägib nagu ebaolulistest asjadest, see on poliitikute ametnike libastumistest, isiklikest veidrustest ja kõigest sellest. Et seda ei tohiks nagu teha, et siis kompromiteerinud kogu Eesti suurt poliitikute parlamenti, mida, mida iganes. Vaata minu meelest ikkagi ajakirjanduse ülesanne on informeerida sellest, kui meie suurkujud nii-öelda jutumärkides tempe tempe teevad. Ajakirjandus ei tohiks teha nende baasil väga kiireid üldistusi, mida sa, Mart ka vihjasid sellele ja nõuda kohe vilkurite pärast vilkuritega sõitmist selle meistrid tagasiastumisnäiteks, mida väga kiiresti ka teeb. Ja paraku teevad seda tõesti sageli kõik väljaanded, olgu see Äripäev või siis veidi kollakam. Õhtuleht. Et sellest peaks ajakirjast natukene mõtlema ja mõtlema, võib-olla ise iseenda, selle eetilise taseme taseme taseme peale ajakirjanike vempude üle. Tahtsin värskelt just Kanal2 vabandab, eks ole, Peeter võsa pärast, kes on jälle saanud hakkama millegiga. Me alles mäletame, kuidas ta baaris purjuspäi oli, oli tal probleeme. Et tegelikult tekib küsimus, et mis õigus on näiteks sellisel kanalil isegi ma ütleks sellisel kontserdil nagu Eesti meedia, kuhu see kanal2 kuulub noh, nii väga ägedalt näiteks antropovile nii-öelda sõnu peale lugeda, kui omal töötab ajakirjanik, kellele siis justkui nagu kõik on lubatud. Et Need siin tekib nagu, nagu väike niisugune küsimus, et kui kui, kui noh, nii-öelda et, et kes see ütleja ise on, kes on see, kes esimese kivi nagu viskab, eks ole, kui. Kui nii läheb, jah, aga ma tahaksin viidata jälle selle nädala Eesti Ekspress, kus Argo Ideon toob ju väga hea võrdlus inglise ajakirjandusega, et siin on, tähendab ajakirjanduskultuuri küsimus ka veidi, et meie lugejaskond, aga meie ise teinekord siin ei oska ikka väga selgelt vahetamata nii-öelda kvaliteetajakirjanduse ja sellise nagu sa ütlesid, kollaka varjundiga ajakirjanduse vahele, mis suurtes riikides on siiski noh, küllaltki selgelt tunnetatav, kuigi kogu aeg hajub, samas me saame aru, et kogu ajakirjandus liigub teatavas mõttes ühes suunas. Sinuga oma objektiivsed põhjused, näiteks Eestis tõepoolest, kõik need juhtumid, millest ma tegelikult rääkisin, on ju suureks puhutud just nimelt selle kollaka varjundiga SL õhtulehe poolt. Ega siis ei, ei Postimees ka Eesti päevalehte ei ole ju erilist kella löönud ka mitte antropovi juhtumi ümber, kui eesti mees ikka päris Postimees, aga ta võttis seda asja nagu siiski küllaltki niisuguse noh ma ütleksin analüüsiva tooniga, sest toodi välja ka tema varasema juhtimine juhtumit, kus ta on nagu ei ole täitnud politseijuhil oma ülesandeid nõutaval tasemel. No ma mõtlen siin seda üheksanda mai pronkssõduri punaseks värvimise puhul, eks ju, seda valvet ei olnud pandud ja neid juhtumeid on ju veel teisi, mis temaga seostub, ma olen siin ju rääkinud sellest kuulsast lennuki üürimisest, et sõita Lõuna politseiprefektuurihoone avamisele ja ja igast muudest sellistest asjadest, mis seal tilkunud ajakirjandusse. Et noh, küsimus ongi selles, et et võib-olla meie peaksime kõik ja ka lugejad peaksid suutma nagu selgemat vahet teha siis ikkagi informatsiooni ja, ja kommentaari vahel. No eriti veel näiteks kui ma ei näinud seda, aga see tõesti see palju nüüd täna kõneainet andev lõikrega aja selles kanal2 reporteris, eks ole, tantropovi teemal, et täiesti selgelt noh, selle kirjelduse järgi Mart ütles, et sa nägid, kirjeldasid seda mõne lausega, et see ei olnud ajakirjandus. Seal on mingi muu asi südamel, teleõli Eltonit ka nimetada, aga ma arvan, et nagu mingi Esto-TV Mul on niisugune noh, huumorisaade noh, kus siis nii-öelda, millel on ka mingi mingi väike kokkupuude tõsieluga. Ja kui sa antratovi nimi oli nagu see, millega seda koos Ta on nagu see on just kurb, et näiteks õhtulehe näol või näiteks ka selle reporteri saate näol need tegijad meelega nagu segavad mingisse kompotti ajakirjanduse ja väljamõeldise. Ja, ja, ja tegelikult toimub nagu täiesti eksitamine mis on nagu kurb, õhtulehes on ju terveid lehekülgi, kus aetakse vägagi korraliku ajakirjandust uudistes, eks ole, arvamuskülgedel ja siis tulevad, ma ei tea, suvetüdrukud ja, ja igasugust muud asja, eks ole. Ja, ja siis on, ja siis püüa nüüd aru saada, mis on siin ajakirjandus ja mis on siin mingi muu asi. Tegelikult ära unustada seda, et väga paljude lugejate jaoks on tegelikult õhtuleht ainus lehti, ainus kala, mida nad trükimeediast loevad, nii et see ongi tegelikult nendesse maailma maailmapilt. Et kui Smart rääkisite enne seda, et mujal maailmas on väga selgelt see, et ühed on kvaliteetlehed ja teised on, on nii-öelda kollane ajakirjandus, siis see, et nad hajuvad maa piiril, on, aga need piirid on ikkagi palju rangemalt paigas, kui see on Eesti Eesti ajakirjanduses. Ja kui sa mõtled ka näiteks õhtule noh, sünnilugu, milliseid sinna ju tekivad, läksid Sõnumileht ja Õhtulehes kokku üks ikka pigem nii-öelda kvaliteet ajakirjandusajalooga ja teine siis kunagine linna linnaleht, Tallinna linnaleht siis see lugejaskond on kaasa läinud ja see ongi, ei ole mitte aastakümned. Ja ühest küljest sõrmatelustele ja nagu me teame, eks joosta Ka nagu Inglis Inglismaa, kollane ajakirjandus ja kvaliteetajakirjandus, vaid see on viimaste kümnekonna aasta jooksul Eestis aga keeruliste protsesside tulemusena kujunenud ja ma arvan küll, et ega Õhtulehe lugejaskonnale tervikuna ei ole küll arusaadav seda, et see, mis neile iga päev pakutakse, et see on nagu ajakirjanduse mängu, midagi vahepealset, et see ongi nende jaoks tegelikult ajakirjandus. Mis asi on toimunud ju, Me teame kahega, mis haaratuna sellesse samasse Eesti meedia, kontserni, mida ka sina niimoodi siin esindajad. Et kuidas ta nagu toimub kogu aeg piiride hajumine, nüüd ka elektroonilise meedia ja pressi trükimeedia vahel, sellel nädalal on ju näiteks mingi lugu, on mingi selline tõsielusaun nagu buss vist, kui ma õigesti ja seal on mingi noormees, kes on, tähendab kriminaalhoolduse all ja nüüd noh, ta on nagu rikkunud neid tingimusi ja bussireality show tegijad läksid koos temaga selle kriminaalhooldaja juurde. Ühesõnaga, ja selle sellest tuleb jälle omakorda osa sellest bussishowst, et ühesõnaga meil nagu see elu, nad hakkavad juba nagu kujundama uudist kui sellist, tähendab, nad loovad ise uudiseid, me näeme juba seda protsessi, need SL õhtulehe ja, ja Kanal2 koostöös, kuidas luuakse ise uudiseid, luuakse staare nagu teda nüüd nimetatakse, et ta on juba bussis staar, eks ju. Et me meil toimub mingisugune täiesti miskine väärtuste hajumine ja, ja kui siin kallid Pedagoogid ja uurijad nimetavad, et noh, et jah, see on meedia, et see ei ole ajakirjanduses, siis noh, kui mina juba enam ei saa aru, kus seal see ajakirjandus lõpeb ja algab meedia, siis kuidas seda peaks? See tavaline lugeja, vaataja? Marjorie teoorias on asi väga lihtne, et Eesti televisioonist ja alati on avalik-õiguslik meedia ja seal on teil on need väärtusnormid nagu täpselt nagu paika pandud ja võtame paari aasta tagust seisu, kus tegelikult ETV, Kanal2 kaks ja TV3 oli praktiliselt sarnaselt kanalid, seal ei olnud programmis olulist vahet, siis nüüd on see vahe tegelikult olemas käriseb üha üha rohkem ja vaata, et peatselt niipalju tark, kus tal olema, et ta teeb vahet sellel, mis on nii-öelda tegelik ja mis on see mänguline, mänguline meedia, siin termin on isegi olemas selline, et noh et ei ole enam kõik nii lihtne, et kui on uudissaade, siis kõik lõigud on, on täpselt 100 protsenti tõde seal mänguliste elementidega algusest peale. Tõde, ega me ei saagi kunagi öelda, et uudis on alati tõde, see on ikkagi mingi peegeldus, aga et noh, nagu uudistesaade ise loob uudiseid, vaat see on minu jaoks nagu natukene uuem. Aga miks, miks CNN-ile on väga palju ette heidetud seda, et nemad on maailmas väga suuri tegusid teinud ja nende reporterid on enne kohale jõudnud, kui sündmus ise on toimunud, nii et. Meil jääb üle ainult loota ikkagi inimeste mõistlikkusele, sellepärast et ega ära keelata seda ju ei saa. Ei saa kuidagi keelata olemast õhtulehel selline, nagu ta on, või Kanal2 reporterile me võime seda noh, hea küll, halvaks panna, eks ole, me võime nii-öelda kritiseerida, aga keegi ei saa seda keelata, eks ole, et selle tõttu jääb üle lihtsalt loota, et nii-öelda vaataja lugeja valikuvõime ikkagi ja mingi teatav areneb, ütleme niimoodi haritus areneb ja ta lihtsalt suudab. Nüüd ta ei vaataks seda. Ta vaataks seda kriitiliselt. Pärast seda, kui merele vaataks sellisena, kui, kui ta on jah. Samas, ma usun, et ühiskonnas on ikkagi väga suur vajadus ka selle järgi, et saada ikkagi autentselt usaldusväärselt teada, mis meie ümber tegelikult toimub ja kõik see meelelahutuslik mäng, eks ole, paratamatult ikkagi vähendab selle asja usaldusväärsust, mistõttu nagu jälle kriitiline või selline tõeliselt inimene, kes tahab nii-öelda üheselt teada, mis toimub ja, ja selles üsna kindel olla noh, ikkagi pigem vaatab aktuaalset kaamerat ja pigem ütleme loeb ma ei tea, siis noh, kvaliteetsemat ajalehte. Aga ma arvan seda, et lugeja on juba nii tark, näiteks selle võsa intervjuusid ja saate lõike ta võtabki, kui mingisugust tele telesõud, mitte kui sellist. No ütleme, täiskasvanud, kui nad keskealise inimese puhul, ma usun seda, aga noorte puhul ma ei ole selles mitte päris veendunud, et nad suudavad ikkagi vahet teha. Heal ja mitte heal ajakirjandusel, aga läheks nagu tõsisemale toonile tagasi, et ma tahaksin teilt lõpuks küsida, et Kalle Laanet määras karistuse, Robert Andropov, et mille eest siis ikkagi, kas te, kas te eile sai nüüd selgeks, mille eest nüüd antropoloogid karistati, sest see on minu meelest küllaltki oluline avaliku arvamuse kujundamisel ja selliste asjade edaspidisel vältimisel oli see tema süüsis. Siis nüüd keegi ju ma arvan ka meil siin ei noh, meil siin laua taga, isegi kui me ütleme, et põhimõtteliselt võib-olla Laanet tegi õigesti, et ta tropolit vabastama ei hakanud, et see, see ei tähenda nüüd, et Andropov ongi kõik õigesti teinud ja et selles mõttes, et nagu üldse midagi polnud. Ma arvan, et, et oli väärtegu, see oli, see oli parasjagu minu silmis seda väärt, et sellest ükskord ühel päeval rääkida. Eks talle nii-öelda see noomitus ära teha ja eluga edasi minna, minu meelest oli see umbes selles suurusjärgus, et ühiskonnas on nii palju tähtsamaid küsimusi. Tegelikult ükskõik mis siin praegu tegelikult on väga palju suuri küsimusi üleval, eriti majanduspoliitiliselt küll Eesti raudtee ümber toimuv, küll Saaremaa süvasadama küll ökomaksud, mis lähevad nii-öelda Selle peale ütleb miljardeid, eks ole, lugeja Huckyers, keda see huvitab, aga tegelikult. Nad hakkavad sedasama, eks ole, inimest ju ikkagi elus tõenäoliselt praktilises elus vägagi mõjutama kuskil noh, nii-öelda noh, ütleme näiteks Saaremaa süvasadam, võib-olla hakkab igaühte mõjutama noh, nii-öelda seda pilti, mis Saaremaal avaneb näiteks mingite aastate pärast, eks ole, et see noh, kas raudtee ka toimuv noh, tõenäoliselt, eks ole, suurendab-vähendab mingisuguseid liikumisi päris suurtes summades Eesti Eesti riigis. Noh, kõik probleemid on nii keerulised, et neid on üle raske viia kuulajat või lugejat, selles on selle asja ausalt öeldes juba ammu. Juba ootan Eesti ajakirjanduses, kui me veel siin meediakriitikaga tegeleme, eks ole, tore võimalus seda, et keegi noh, ikkagi, et et mingis väljaandes ikkagi väga tõsised spetsialiseerunud taks näiteks keskkonnaministeeriumi haldusalas toimuvale. Sest kus, kus ikka liiguvad miljardid sajad miljonid kroonid tohutult oluliste tähtsate projektidega, küll seal keskkonnainvesteeringute keskuses, küll need ökomaksud tohutult suured, kasvõi see, kasvõi see isegi see pudelikorjamise aktsiooni noh, nii-öelda majanduslikud mõjud ja täiesti olmelised mõjud. Et, et huvitaval kombel nagu noh, tõesti, kas siis nii nii raske, et tegelikult ju tohutult huvitavad asjad. Loodan küll, rahaga rahad liiguvad. Ja ministri Reiljani käe alt läbi ja seda koomilisena sedasama variant, mis, millest sel suvel on ju Cap nii. Postimees, olles mitmel korral kirjutanud, et siit vaid kaheksa kilomeetri kaugusel Tallinna piirist on Naissaar mis justkui administratiivselt on Viimsi valla all, aga tegelikult tähendab teda keskkonnaministeeriumis, tegu on loodus looduspargiga ja seesama minister ei ole suutnud aasta jooksul leida sinna uut operaatorit peale. Ja võib öelda, et seekord on üsna käest ära, et minu minu pea on helisenud kuulitsele saba Naissaare kai peal, sest et turistid satuvad väga ülem eelikusse, kui nad on joonud viina ja söönud grill-liha peale, kipud püstolitega tulistama. Tegelikult kuritegu ja sisuliselt, kui keegi laseb, tuleb öelda, et Eesti piirivalve sekkus väga-väga otsustavalt ja need mehed juba pirita kai peal arreteeriti. Aga see selleks, aga minu teada vaidluses sellele, et viis aastat on seekord suhteliselt hästi nagu majas olnud ja seal oli autoriks oli Naissaare reisid. See lepiks eelmisel aastal otsa ja ministeerium ei ole suutnud aasta jooksul korralik konkurss läbi konkuressiivis läbi, kulutas uuesti võitjakse samale asjale, reisid aset ei leidnud kuskilt miljon krooni aastas selleks et seda loodusparki ka hallata, natuke teid ja võimalik, siis sa pead teatud kulutusi ka tegema. Ja nüüd ongi niimoodi, ratturit seal ei ole ja noh, võib öelda, et, et korralagedus visalt pidevalt süvenenud. Nii et suur rahakott, mis riigil tegelikult on ja sa ütlesid ministeeriumile, et väga kummaline on see suure rahakoti sees on tegelikult vahel ühte miljonit peaaegu võimatu leida. Ja ma võin küll öelda, et see sõltub puhtalt nagu ministri kantsleri isiklikust tahtest ja neil lihtsalt ei ole nagu vahet, kas poliitilist tahet või isiklikku huvi 100 miljonit siin anda sammas, kui nad võib-olla kümneid miljoneid panevad kuskil mõnda teise kant. Kus nendele paremini ja neil ei ole Jõgevamaal naissaarel oma valijate juurde rohkem? Ma just tahtsin öelda, naistel ei ole ju püsielanikkonda, kellele sa seal töötad, aga Naissaar oleks kuskil Peipsi järve seal Jõgeva maakonna piiri siis võib-olla. Ja leitaks või ma ei tahaks nüüd ka väga ülekohtune olla ministri suhtes, arvestades seda, kui palju on Eestisse tekkinud, kui sa vaatad mis tahes valitsuse istungit, siis neid loodusparke ja igasuguseid kaitsealasid tuleb ju iga istungiga juurde juurde suurel määral seotud Natura 2000, eks ju programmiga. Ma arvan, et kui sa ütled, et keskkonnaministeeriumil on väga suured rahad siis on ka väga suured probleemid nende rahade jagamisega. Ma ütleks ainult ühe asja välja, et tegelikult selle konkreetselt Naissaare juures tuleks ära otsast kaks asja. Kui ta looduspark ja tõesti väga unikaalne looduskeskkond siis tuleks lõpetada ära turism sinna ja mitte raha anda, säilitada sellise looduskeskkonnaga nagu ta, nagu ta on. Teine asi, kas sa tead, milleks Eesti NSV juhtkond tahtis Naissaare muuta? Seda ma ei tea, ma ei ole sinna pilvelõhkuja. Viimane on varem olümpia ajal sellest tänases lehes juttu oli mõte, et sinna teha Tallinna vangla. Ei oleks ka olnud mõte, looduskeskkond säilis kindlasti. Rootsis. Et viia ta loodust vaatama, siis sa pead tegema ka omanikuna tegelikult sinna teatud kulutusi, sa ei tohi riskida nendesamade inimeste elu ja tervisega, kes sinna saarele satuvad ja leiavad eest, et ei ole mitte mingisugust teenindust. Aga kes need hommikul tõi õhtul ära ei vii, et purjus turistid tulistavad valvuritest ja teil on kaks asja. Ja see on nüüd küll puhtalt ministri enda otsustada, kas ta teeb sellest sellise kinnise loodus pargi või siis sellise puhkepaiga, nii nagu Tallinna linn tahab teha aeglast naabersaarest? Nojah, võib-olla siis valla lihtsalt selleni veel jõutud ja kuna nüüd eks ole, on need kindlasti asja omalised kõrvad kuulsid praegu teravat kriitikat ja. Mõtlevad, et kohalikud valimised on. Ma ennustan, järgmisel nädalal võib mõnele teist või meist tulla telefonikõne. Aga samas on see Mina ei ole, ütleks, et kindlasti ei saa nagu Villu Reiljanit ministrina pidada selles valitsuses mingiks ministriks, kes silma ei paista või kellel kelle keda võiks kahtlustada selles, et ta ei ole nüüd selle aja jooksul nagu tööd teinud, et et seda, seda muret nagu ei ole mina, pigem ütlengi seda, et mulle tundub, et keskkonnaministeerium tegemist tuleb hästi palju igasuguseid algatusi, kohati nagu Vändrast saelaudu ja et just sellepärast ajakirjandus peaks palju tähelepanelikumalt jälgima, et et millised neist on tõeliselt head, sest väga paljud kindlasti on, millised, nagu ei ole nii head, eks ole, või mõned äkki lausa ei ole kohe head. Maadevahetamised siis rannas alade kasutamisotstarbe, probleemid väheses tegevuses ei saa nagu ministrit süüdistada mitte seal on ees just sama SL õhtuleht, kus sotsiaaldemokraatliku partei hinnang on, et Villu Reiljan kõige ministri minister, et ka opositsioon, kuigi noh, me mõtleme siin Tallinnas nagu enam ei ole opositsiooni. Et hindab tema tegevust, aga enne, kui me läheme selle valitsuse 100 päeva juurde, ma tahtsin, kuna Margus sattus juba jutuhoogu küsida, ainult et seal Pärnust mitte palju kaugemal on ka üks saar nimega Kihnu. Ja me teame, millised möllud käivad selle Kihnu ümber, kuigi võiks arvata, et see on ka üks väike vald ainult ja ja no mis seal siis ikka saab nüüd erilist juhtuda ja rahad ei ole kahtlemata sedasama suured kui keskkonnaministeeriumil. Mis seal siis õieti toimub, et oled sina Pärnu Postimehe juhina nagu asjas selgusele jõudnud? Noh, ütleme, et meie toimetus tervikuna all on küll see pilt päris selge juba mitu mitu aastat, et kui me siin saates ka tavaliselt räägime sellest, et Tallinnas on suurte rahade jagamisega probleeme ja jamasid, siis tegelikult nende olgu see Naissaar, olgu see Kihnu või mõni muu teine saar. Ega seal on need probleemid ka kõik olemas, aga seal on see probleem, et raha on väga vähe, et need summad on väga väikesed ja sellepärast lüüakse, kui Tallinnas on see, et nad tahavad hirmus suured ja ahnus kisub suureks siis seal väikeste rahade ümber hoopis tulisemad kaklused, autod süttivad, autod süttivad ja ma tahtsingi öelda, et see, et Kihnu vallavanem Johannes Leas lausa vangi pandi mõneks päevaks. See on tegelikult väga pikka taluga lugu, kuna meenutame viimaseid kohalikke valimisi, siis oli just Johannes Leas see, kelle auto nii-öelda pärnus ära põles, kas pomm pandi või süüterakett sisse pandi ja oli kaks versiooni, et süüdati teine versioone, see mees ise pani selle põlema ja politsei jõudnudki kindla kindla otsuseni, kuidas juhtus? Meenutan veel, et et on toodud sisse ka Acermannide nimi, kogu sellesse skandaali, siis tegelikult Kihnu saar on olnud tõesti väike ja Johannes ja see oli just see, kellele kuulus selline tuntud võõrastama nagu rock City, mida väga paljud tallinlased teavad ja mis oli kunagi Kihnu uhkus. Ja see on järjest allakäinud ja nüüd lausa nii-öelda suletud. Ja samas näiteks Akkermanni kuuluv turismindus on üha üha laienenud paranenud ja lasi käest nii-öelda seda peale väikest raha ära võtnud. Ja, ja see oli veel see mees, kes käsutas või haldas riigile kuuluvat laevajunn, kes sõitis mitmeid aastaid mandri ja Kihnu saare vahet. Akkermann oli just see, kes nii-öelda võitis viimase viimase riigihankekonkursi, kellel laevad nüüd nii-öelda mandri ja Pärnu linna vahet sõidavad. Et lea siin on tegelikult kogu aeg nagu halvasti läinud viimastel viimastel aastatel. Ja see, et ta Kihnu valla vanemaks sai, noh, eks see siis tõstis tema teatud mõjuvõimusaarel jälle jälle oma omakorda. Ja no ma ütlesin neile saarerahva, siin need pik omavaheline kiskumine, olgu see mis tahes turisminduse valdkonnas, poliitika valdkonnas, nii-öelda vallavalitsuse tasandil. Või kogu see turismi arendamisel, et siin ei ole sellised, et on päris valged ja päris mustad lambad kuigi seed lihas altkäemaksu võttis ja selline mees nagu Taivo Luik talle seda andis, noh see on selgelt kuritegu, siin ei maksa üldse mitte vaielda ja aga tegelikult ka altkäemaksuandja ei eita seda. Ei ole niimoodi, et keegi ütleb seda, et ei, ma ei, ma ei andnud või kuidagi asi segane selles mõttes väga, väga, väga selge. Ja kui nüüd mingisugust nagu moraalisid lugeda, siis ma ütleksin, moraal ei ole, ei ole olemas seda ja konflikti, mis Kihnu saarel juba tegelikult aastaid olnud on, et on kaks kui mitte kolm kolm koolkonda ja sellel on väga tugevat pooldajaid, väga tulised vastased. Seda ei juurised saadet mitte mitte kuidagi välja. Ei politsei, kohtu, kohtukulli ega kellegi teisega. Ma ütlen, et Kihnu Kihnu sündroom sellisena nagunii nagu ta, nii nagu ta on. Eks neid kohti ole palju, kus väikses vallas käib selline No aastaid Rae vallas käinud kalal sõda. Ta on minu jaoks see, et see vallavanem pidi ju teadma, et tema näppudele vaadatakse väga tähelepanelikult, et on olemas opone seal natuke sama, et umbes antroopa pidi ju teadma. Kui ta mingi auto ligi läheb, siis oma sulle siin elus kõik. Mädaneb su roostetab samal ajal ma olen Need väited vist Tarmo ajakirjanikelt, et leasid, toetus ütleme Kihnu laste seas on endiselt väga kõrge, nii et juhul kui, kui tal oleks võimalus veel kandideerida, mis on nüüd küll seatud tõsise kahtluse alla, et siis ta võiks ikkagi jällegi uuesti vallavanemaks saada. Sügisesed valimised on üsna pea tulemas, nii et ega need panevad ka Kihnu Kihnu saare ja need on need jõujooned. Uuesti uime läheb kihama. Kõik need päris, eks ole, nii-öelda kurjategijaks saab ta tunnistatud siis, kui ta kohtus on süüdi. Ma ei tea, kas liha sisu ei ole muuseas ühtegi tunnistust ja ei ole ka ajakirjandusele kommenteerinud talle öelnud ka Pärnu Postimehele seda, et kommenteerinud siis, kui selleks õige aeg tuleb, ma ei tea, millised trumbid tal nii-öelda välja välja käia, veel on see seesama see Taivo Luik kes Postimees ka mitmed korrad sõna sõna sõna saanud ja ka kanal kahes ja Pärnu raadios. Ja. Ema on Tema on väga selgelt öelnud, et andsime raha sellepärast, et saarel mehed saaksid tööd ja leiba. Et tema eesmärk on väga selge, aga on ka teada see, et tema ja tema meeskond on pikki aastaid siin väga suurte maksupettuste süüdistustega. Kohtun. Jah, eks siin ole ainukene asi oodata kohtuotsust ja juhul kui, Kinnitust leiab, et tegu oli tõepoolest altkäemaksuga. Muidugi ma ütleks nii, et ei ole väikene väikene punkt on tegelikult minister Ken-Marti eksminister Ken-Marti Vaheri juttu suunas, et korruptsioon omavalitsustes ja altkäemaksuandmine siiski on tõsiselt olemas. Ehkki muidugi jälle see üks juhus ei pea nägu näitama. Et seda peaks olema. Kus peaks olema selle, et me saaks näiteks Paide linnasära tõesti praegu mul just selles mõttes huvitav mõte, et tegelikult ju Eestis on kogu aeg vähendatud riigi rolli, me teame, eks ju, et noh, riik enam pakkis midagi otsestele ministrit jagada. Euroliiduga suhtlevad, jagavad vahendeid, noh mingil määral, noh see oli keskkonnaminister tegelikult tegelik otsustamistahan ongi ju nihkunud ju meil ju kohalikku omavalitsusse tegelikult reaalselt garaažide rahasid jagatakse ja tänapäeval rohkem just nimelt valdades ja linnades kui riigi tasemel tasemel. Et noh, see jutt, et meil riiki on väheks jäänud, ei tähenda seda, et see võim võimu oleks vähemaks jäänud, aga võimul lihtsalt läinud valdadesse. Vaata riik jagab ikka suuri rahasid, valdavalt omavalitsused jagavad väikseid rahasid ja nende väikeste rahade ümber on väga suuri kaklemisi kohaliku omavalitsuse tasandil. No välja arvatud Tallinn, kus on ka suuri rahasid Viimsi vald ja, ja see on olnud vallad, kes ära suri nahas. Jah, aga kirjeldanud võimalik. Sa oled tõepoolest see selline 130000 krooni nii-öelda, antakse käest kätte, ma ei tea, kilekotis umbes auto pardalaekas. Et noh, üldiselt nagu ikkagi No riigi tasandil nagunii ei toimi, eks ole, no riigi tasandil jah, ma ei oska nüüd muidugi kas keegi sularaha kilekotiga enam tänapäeval, kuigi omal ajal oli see üsna tavaline. Talveantakse kohvrites, kui vaja on vaja vaja on jumala lihtsalt selle võrra suuremad. Ja huvitav, huvitav lugu, aga jah tõepoolest need kohalike valimiste kontekstis tahaksin loota jah, et siin ei ole nüüd ka midagi noh, lihtsalt ka Leasi puhul seda, et tõepoolest nüüd leiab kinnitust, et ta on võtnud altkäemaksu, et ta on ikkagi süüdi, et noh, muidu jääb selline mulje, et see on nüüd jälle mingi lavastus selleks, et seda kihnu võimu üle võtta millest on ka varem räägitud, et noh nagu sa ütlesid kaks konkurent erinevat või kolm konkureerivat seltskonda ja no me teame näiteks riigikogu liikmena Soosaare suhtumist kogu sellesse asjasse, mis seal väga selgelt nii-öelda Leasi toetav ja nii edasi, et noh, see ei ole nii, ühe üheplaaniline, tänaseks. Me ei tea seda, millega lihas tegelikult välja tuleb, ta võib tõesti öelda, et see oli lavastus. Anti laenu, pakuti raha, mingi asja? Ei tea. Keegi jah, jättis oma koti sinna tema pardalaekasse ilma tema pealisõppis, valla raha võidi antama, ehitajatel ongi võlavõlg või mis iga kes, kes seda teab. Jah, see on praegu ainult ühe poole, tunnistused on ju välja tulnud ja ausalt öeldes muidugi kui need tulevad enne kohut, siis nad kipuvad alati mõjutama kohut ja ta peaks ajakirjanik. Saime kätte, ma ütlesin ka seda, et kui see koht ei oleks mitte kihnu, ollakse mõni ükskõik mingi teine pisikene vald Jõgevamaal või iganes, kas ta oleks meedias sellist ülevõimendust üldse esile kutsunud? Sest seesama kihnu probleemiga tegeleb praegu meedia väga põhjalikult, kõik raadiokanalit. Trükimeedia. Kihnu on meile kuidagi armas. Suureks ikkagi muutunud, ütleme suuresti tänu Mark Soosaare tegevusele tänu Kihnu kõigele sellele Unesco kantud pärimuse tähtsusele ja see kõik, noh, ta on sümbol ikkagi. Kihnu rahva, isegi isegi sotsiaalsele maare. Lõpetuseks siin ka seda, et seal elab väga palju kenasid ja ausaid inimesi ja. Luude ainult selliseid, nagu suvereporter taas näitas. Kindlasti kindlasti. Ei ei tasu kogu Kihnu saarele mitte halba, halb halba varjud, kõik kihnlased, sellised sellised on, aga vaidlusi tuleb ka paremates perekondades. Jah, aga me lubasime natuke rääkida ühest meie kõige paremast perekonnast ehk valitsusliidust kellel täitus suvepalavaga 100 päeva ja mille tõttu nüüd valitsusliit on seni suhteliselt kergelt pääsenud, sest me teame, et vanasti oli ikka kombeks, et kui 100 päevase valitsusel täis ajakirjanduslike avas nagu otsesihtimisega tule valitsuse pihta, praegu on ainult sellega seni hakkama saanud. SL õhtuleht, küsides siis opositsioonierakondadelt hinnanguid ministrite kohta alates peaministrist ja mis ma pean muidugi tunnistama, et et need hinnangud on mingil määral paika pidavat, kuid teisest küljest mitte midagi ütlevad, et ka opositsioonil nagu ei ole mingit selget selget kontseptsiooni valitsuse suhtes, neil ei ole nagu midagi, tegelikult neil ei ole seda vastuprogrammi või alternatiivprogrammi. Kuidas sulle tundub, Sulev? No minu meelest tegelikult ka see kriitika, mis on suhteliselt sõbralik ikkagi noh, ütleme juhtudel muidugi ütleme enamikul juhtudel lihtsalt noh, on nii-öelda tüüpiline opositsiooni kriitika on öelda, et, et see või teine minister ei tee eriti midagi. Noh, see, see käib ikkagi tegelikult selle selle jutu juurde Kui ta ei paista välja või Ja ei ole midagi midagi olulist korda saatnud. Aga see tegelikult näitab, et valitsus on suhteliselt hästi hakkama saanud. Ütleks küll, et tundub, Eestil olevat ju praegu täiesti mõistlik, valitsus teeb oma, teeb oma tööd ja lõpuks mitte mingeid. Noh, tähendab kogu see küsimus on pigemini nagu olnud kogu aeg selles, et et kuidas nad, selle tulevase, kuidas nad kõik need ilusad asjad nagu kokku panevad, selleks, et selle kõige jaoks rahaga jätkuks. Aga kuna tundub, et valitsus on sattunud Eestit valitsema ka sellisel suhteliselt õnnelikul ajal, kus riigieelarve tulud ja sotsiaal maksust laekuvad tulud nii-öelda aina kasvavad ja kasvavad nii-öelda, et kuskilt sahtlipõhjast leitakse veel. Tundub, et järgmise aasta eelarvet tehes jälle mingid sajad miljonid või isegi miljardid. Et siis isegi ei tundu enam nagu küsimus nii terav olevat, et kuidas nad sügisel selle järgmise eelarve kokku panevad. Tundub, et, Et isegi nagu on haigekassa eelarve paistab olevat täis sule vaatama. Ta vanemahüvitise tõusule, et raha ikka veel endiselt nagu on et ei peagi midagi väga drastilist äkki kokku tõmbama, kuigi noh, saame näha muidugi sügisene sügisene eelarvedebatt, et et kui seda tekki on ikkagi nüüd nii-öelda ühte voodi otsa nagu tiritud kõvasti, eks ole, mis kehaosad seal siis ikkagi paljaks jäävad, et see, seda me sügisel näeme, tegelikult seda, seda praegu ju keegi ei ütle. Aga, aga samas on see, et päris kõikjale seda jätkuda Kaisa. Aga siiski näiteks Taavi Veskimäe, kui ta sai Res Publica juhiks väga teravalt kritiseeris eelarvekava ilmselt tal tuleb nüüd natukene seda tooni maha võtta, sellepärast et noh, niisuguseid väga tõsiseid auke ju enam ei olegi võib-olla üldse võimalik näidata. Eelarve küsimuses, ma olen sinuga nõus, ootame sügiseni, aga, aga tegelikult ju noh, kui isegi haigekassa eelarve täis võib saada, siis, siis ei ole ju nagu midagi sellist, mis, mis nüüd mida saaks näiteks enne valimisi väga häälekalt välja tuua praeguse koalitsiooniparteide vastu? Meenutan üldse viimaseid aastaid siis peale ütleme, 97. aasta börsikrahhi 98. aasta Venemaa kriisi, mis Eesti majandust nii-öelda negatiivses suunas aga pikka aega ujutas, et see on läbi ja need viimased vastanud kõigile valitsustele rahandusministritele, peaministritele, selles mõttes nagu õnnelikult. Et opositsioon on alati kritiseerinud eelarvet ja seda on teinud Edgar Savisaar siin Siim Kallase valitsusele ja mis, mis iganes. Et eelarve on lõhki, auke täis, raha ei tule ja alati on see, et maksudest laekunud tegelikult rohkem. Ja kui oli oodatud. Ja selles mõttes ma arvan, et vähegi sellised arukamad ja kainemad majandusanalüütikud teadsid seda olukorda juba ette, et see tegelikult niimoodi on ja need argumendid ei olnud väga tõsiselt ja Taavi olemegi tõesti sellised avaldused, tegin ma mäletan ka seda, et see oli minu arust ka selles mõttes küllaltki suur üllatus. Et ka majandust ikkagi teatud määra tundva inimesena pidi tendentsidega ette aimama. Teadlased rahandusministrina erilisi Et sellist kriisi ei tule? Et see oli jah, natukene nagu ülepingutatud üledramatiseeritud hoiak, kuigi nüüd selle 100 päevaga seoses mind teeb natukene ettevaatlikuks tõepoolest see, et juba on käivitunud erakondade valimiskampaania kui Edgar Savisaar pensionitega seoses kui reformierakond vanemahüvitiseks seoses, kusjuures panengi tähele jälle rõhutakse enne kohalikke valimisi teemadele, mis sisuliselt ei puuduta üldse kohalike kohalike kui omavalitsust, ehk me toome jälle üleriikliku poliitika kaardimängu kohalikel valimistel, millele järgneb muidugi, et ka kõik ministrid jälle peaaegu et pannakse kandideeri, kerime kusagile suvalisse valda ja nii edasi ja nii edasi. Tegelikult me ikkagi ei ole sellest saadav tulevad kandideerima põhiliselt ikka Tallinn, põhiliselt sellepärast. Põhiline, eks ole, Eestis on küll mingi 240 nii-öelda valimist või 230 vist nüüd tuleb umbes, eks ole, valimisringkonda pärast valdade ühendamist. Aga tegelikult huvitab umbes kolme valimiste tulemus üleriiklikult, noh, nii-öelda meedia noh, ütleme nii-öelda valimiste võitjat võitjaks nimetatakse seda, kes võidab valimised Tallinnas. Noh, ja selle juures arvestatakse ka tulemust, ütleme Tartus, Pärnus. Aga, aga eriti tegelikult see ülejäänud umbes 220 omavalitsust, eks ole. Kihnu vald ka huvida, Kihnu vald, noh seal ei ole parteiliselt jälle, noh, eks ole, seal jah, tuleb ilmselt taas kohalikud valimisliidud, mis nüüd on taas lubatud, aga aga just see, et noh, see üleriikliku poliitika kaart taas tuuakse kohalikel valimistel mängu iseenesest. Noh see on loomulik, sest et tõepoolest need pingid on lühikesed, aga no näiteks sellelgi nädalal ju saime teada, et Ivari Padar tuntud talume, et põllumees on ka nüüd Tallinna seks saamas ja ja nii edasi ja nii edasi, nii et noh, selles mõttes natukene niisugune minu jaoks muudab selle, muudab need valimised jälle kuidagi ebatõsisteks. Kohalike valimiste tähtsused kogu Eesti Eesti poliitika jaoks on tegelikult palju suurem kui see nii-öelda kohalik tasand. Ega ta on see, mis paneb jälle pikaks ajaks nii-öelda parteide omavahelised reitingut paika ja palju täpsemalt, kui seda teevad Need uurimisfirmad, kes on siin esitanud ju ka, kui suur poliitikute ja parteide langusi ja tõuse siis valimised näitavad tegutseda, kas see ka tegelikult nii on või ei ole ja selle tähtsus on, on, ütleme ka Tallinna toom peaksid väga-väga suur. Jah, see midagi näitab, me teame, kui palju mõjutasid ka Euroopa Liidu või Euroopa Parlamendi valimised ju ka meil poliitilist kliimat, eks, kuigi seal ei olnud mingit pistmist. Võimalik siiski pärast öelda. See ei olnud seotud Eesti poliitikaga, vaid hoopis näitas muid muid tendents Euroopas, aga kohalike valimiste puhul juba mingisugust sellist, vastupidi, teised ei saa. Pluss veel ei maksa unustada, et kohalikud valimised näitavad suunda, aga presidendivalimistest sest järgmise aasta presidendivalimised on nii nagu nii jällegi ju valijakogu otsustada. Ma arvan, et sellest me oleme kõik üsna veendunud, et Eesti isikute seas kedagi, kes riigikogus nii suurt enamust saaks, et ta otse valituks osutuks. Hoolimata sellest, et praegune president on nii populaarne rahva hulgas, aga, aga ma arvan, et riigikogus tema populaarsus siiski veel ei ületa kahe kolmandiku taset, nii et selles mõttes kohalikud valimised ikka näitavad väga palju ja eriti kuna valimisliidud kohalikult taas lubatud, siis, siis noh, see on ju see põhiline ressurss, millega hakatakse valijakogus ja tegelikult presidenti tegema. Sügisesed kohalikud valimised panevad paika kolme nii-öelda suur partei omavahelise vahekorra. Ma ütlen sedasama siis praegu Res Publica, Reformi ja Keskerakond. Et kas see on ikkagi viimase aasta jooksul oluliselt nihkunud nii-öelda Res Publicaga kahjuks ja võib reformi Keskerakonna kasuks või, või mitte. Kohalikel muidugi, kui nüüd hakkame lugema, kui mitmes kohas keegi võidab, siis võib-olla hoopis rahvaliit võidab kõige rohkem kohti? Noh, ma mõtlen, nii-öelda puht valdade nimetas iseenesest muidugi mis, mille presidendi valimisel jälle on väga suur mõju kuigi otseselt valijate hääli, eks ole. Võib-olla nii palju üle Eesti ei saa, sest suurtes linnades nad ei, tõenäoliselt väga edukad ei ole. Jah, aga nagu me peame, maa otsustab ja presidendi, mitte linn meie valimissüsteemi järgi. Seda näitasid ka eelmised valimised, nii et tegelikult muidugi. Pigem on huvitav minu meelest ka näha seda, et kas sotsiaaldemokraadid näiteks ja mingil määral ka Isamaaliit on oma sellest eelmisest august natukenegi välja seinad või, või on nad tegelikult endiselt nii-öelda endiselt marginaalsed, nagu nad tunduvad noh, nii-öelda tundusid olevat ütleme eelmiste riigikogu valimiste tulemuse põhjal, samas kui sotsiaaldemokraatidel Europarlamendi valimistel tegid väga võimsa tulemuse. Aga samas jälle noh, selle põhisüüdlast, eks ole, ilmselgelt kohalikel valimistel ei kandideeri. See oleks tõeliselt suur üllatus, kui näiteks Pärnumaal sotsid väga oluliselt hääli juurde saaks, sest et me oleme uurinud seda, et kas on mingisugustki elavnemist nende sotside poole peal, siis ei ole, et ainuke, mis on Marianne Mikko, võtab väga aktiivselt Pärnu Postimees, sel ajal juba mitmendat kuud. Aga ta kandideerib Pärnu linnavolikogusse. Prognoosid? Jah, ega üksikute kohtade üksikute linnade-valdade osas on muidugi väga raske midagi öelda, aga ma arvan, et me võime siiski selles mõttes üksmeeles olla, et kui praegune valitsus ei satu mingisse kriisi, siis kõigil valitsusse kuuluvatel erakondadel on teatav eelis ka kohalikel valimistel. See, ma arvan, et see kandub üle ka kohalike Tänasel valitsuse 100 päeva peale, siis ma arvan, et nii-öelda valitsuse järgmised 100 päeva, järgmised mõnisada päeva selles mõttes kujunevad, tõenäoliselt läheb valitsuse püüdlus on elada suhteliselt rahulikult, sellepärast just nimelt, et kuna pidevalt hakkab toimuma niisugune valimiskampaaniarežiimil olemine ja mingeid sisemisi skandaalid ei too lisahääli. Et pigemini on jah niisugune, et saame nii-öelda niuksed, jõulurahu valitsused on ikkagi olnud kokkuvõttes populaar, lapsed ja ma arvan, et see, noh, valitsus püüab suures osas olla selline pigem niukene noh, rahulik nii-öelda stabiilne Eesti valitsus anda Eesti inimestele stabiilsustunnet ja. Madala profiili valitsuse võib-olla see ei olegi paha pärast tormilisi aastaid, kui meil enam Kus mina tahaks, et Eestil oleks stabiilne valitsus, mis siis, mis selles halba on? Mina kirjanik, me oleme juba vanemad meesterahvad. Võib-olla noored tahaksid tormilise vaid valitsuse ja aitäh Margus Mets, Sulev Valner, saatejuht Mart Ummelas järgmisel kahel nädalal Rannamäe juhtimisel läheb rahvateenrite saade hädasi kuulmiseni.