Aastail 1933 kuni 1940 ilmus Eestis õhuke laulik nimega modernlööklaulud aastas kolm kuni viis numbrit. Igatahes paarkümmend välismaa Saksa või Ameerika lööklaulu eestikeelses üsna armetus tõlkes. Samas ka tihti vigased tekstid all keelis. Numbri hind oli 25 senti kaanel mõne filminäitleja või filmitähtede paari foto ka sees. Laulude juures oli vastavat laulu filmis esitanud näitleja. Too melomaan ostsid seda laulikut meeleldi, sest ühehäälselt noodil olid peal akordimärgid kitarri või klaverisaateks. Aastaid olid selle lauliku koostamisel tegevad Raimond diisel ja tema sõber Artur pastarus. Mõlemad Eestisse, siit nime. Esimesest sai Valgre teisest Ranne. Viimane oli lauliku väljaandja Rudolf Kreismanni tuttav tav. Too teadis, et ranne mängib viiulit ja kutsus ta appi laulikud koostama. Ranne polnud aga vilunud trükitud nootidest kitarri akorde välja kirjutama. Tagudsus omakorda appi Valgre ja töötasidki. Ranne otsis noote, Valgre valmistas neid ette avaldamiseks. Peagi hakkas oma ilusa noodikirjaga ka nooti joonistama. Laule tõlkimagi. Modernlööklauludes ilmus ka esimene Valgre kibe shot laul, blond Aleksandra. Tagasihoidlikkusest kirjutas Valgre autori nimeks kee, diisel saksa moodi t i s e l. Aja jooksul ilmus modernlööklauludes kimbuga Valgre laule, siis aga tekkis mõlemal konflikt Reismaniga. Esialgu saamata töötasu pärast, siis pahandas Valgret. Preisman polnud nõus andma välja tema laule eraldi kogumikuna. Neid oli tal juba hea hulk, aga ärimees Preisma Narvas muide täiesti põhjendatult, et kes neid tundmatuid laule ikka ostab. Valgre asemele tuli Henri ämbel kurva saatusega džässi eriteadlane. Aga siis tuli juba ka nõukogude võim ja pani seisma niinimetatud kodanluseaegse trükipressi. Alates kultuuriajakirjadest akadeemia Muusikalehtedelt interning, lõpetades aja viitalistega huvitav shournaal kirilind, vallatu, magasin ning filmielu, kui meenutada vaid üksikuid. Modernlööklaulude viimane, 30. number kannab kuupäeva seitsmeteistkümnes juuni 1940. See sai niisiis ilmuda veel üle noatera, sest olime juba idanaabri embuses. Sõja tõttu ei tulnud siia enam noote, seepärast olid laulikus vanad laulud. Näidend ei tyyp. Trontinderlov, au ja teised. Ainuke uus laul oli annete Milsi moetants Vumbseteisi, millel Jon poriga plaadistada oli jõudnud, laulis Friedrich Kaasik, mu endine hea kolleeg, Eesti raadio estraadiorkestrist.