Nonii võime siis öelda, et tinglikult on teine koolipäev Bella pühapäevakoolis alanud ja ja siis täna on meil laulmistund, lugupeetud kuulajad, imestada pole siin tegelikult midagi. On ju teada, et konservatiivsed haridussüsteemides algavadki koolipäevad hümni laulmisega ja lipule au andmisega. Ja siis usuõpetuse tundides minuteada lauldakse pidevalt. Nii tuli alguses tunni keskel kui ka tunni tunni lõpus. Aga enne veel kui konkreetne teema saab avalikustatud sellest pikemalt rääkima ka meie tänaste vahetundide esineja arst, tuleks ka rääkida. Mõned laused ilmselt on suhteliselt tundmatu loomingulise kollektiiviga tegemist. Tegemist on siis uue laine ansambliga loodud 1980. aastal, esimene plaat tuli välja aastal 1982, ansambli nimi on missing. Pössons. Olgu siinkohal rõhutatud, et missing Pössens kasvas välja Frank Zappa saate ansamblist. Ja selles loomingulises kollektiivis. Laulab Teil patsia, trummi mängib Terri potsia. Patrick Ahern, basskitarril, varen kukku rulla kitarril ja kla Pille mängib tšakvailt. Olgu siinkohal veel öeldud. Terri Potseeoo ja teil, Potzee olid mingit aega ka nagu abikaasad. Ja terri leidis oma detaili siis sellises situatsioonis, et teil oli nagu tütarlaps võib defineerida või nimetada grupiks, ehk tütarlapseks siis kes armastab nagu olla ja käia koos bändiga. See ei ole kallis. Kuule täna juhuslik valik meie saates, niiet külma närvi ja hoiab pinget. Nii, nii palju siis vahetundide sisust, ajast aga konkreetse laulmist, uni põhiteema on kuidas ja kas teha bängi miljonid raadiokuulajad üle kogu selle sinatsema planeedi teavad, et vähemalt oletavad, et saatejuhi liigormaasikul on empiiriline kogemus olemas ja ja ma võin öelda, et ma julgen ennast nimetada isegi eksperdiks ja vaatlejaks on väga neutraalne eksperte vaatleja olla? Ennekõike just bänditegemise suhtes. Laiendame seda teemat võib-olla nii maatilise rakursi läbi kui ka kui ka loomingulise kursil läbi. Aga kõigest korraga ei jõua rääkida, võtame teemad ühekaupa ette. Kõigepealt peaks esitama endale retoorilise küsimuse, et miks teha bändi. Ja, ja ma arvan, et bänditegemine on üks vaba aja veetmise võimalus miinimehe, kes on musikaalne ja kelle ihu sisse nakkab, laulupisik pesa teinud, võiks ju sellise väljundi endale saada ja miks mitte, et teha näiteks. Või, või miks mitte mängida näiteks külaga Bellis viiulit? Nüüd eneseväljenduse võimalus võib muidugi laieneda ka sellistesse moodsamatesse võtmetesse ja siis on üldjuhul tegemist Kaspiitor mustriga või big bändiga või diskoansambliga või minu pärast rokkansambliga. Ja pole siin mingisugune suur saladus, et loomingulist kollektiivi ennekõike sellised inimesed, kes on saanud muusikalise hariduse ja Toetama ja pere toitma ja lapsi kasvatama, siis tehakse bändiga raha pärast. Nii, ja noh, mis siin salata, paljudel juhtudel võib juhtuda ka selline lugu, et tulevad noored mehed kokku, üldjuhul oleks hea bändi võib kahekesi ka teha, aga et bänd võiks bändi näoga, siis vähemalt kolm-neli inimest peaks ja meesterahvas seal peaks olema noortine, kõike nägusat musikaalsed ja loomulikult täis pikitud testosterooni sinna mäe oleksidki oleksimegi varem või hiljem jõudnud ja bändi võitja, aga sellepärast, et saada naisi. Nii. Ja, ja muidugi muidugi niisugune efekt nagu Koefekt, mida on siis teada psühholoogiast, et et näed, teised teevad bändi, miks mina ei võiks ka bändi teha? Ja kolmavõi ma ei tea, juba mitmes viies või kuues punkte, miks teha bändi, on sellepärast et inimesed loodavad, et siis saavad magusa elu peale tutkit ei saa väga, lihtsalt magusa elu peale ega see elu käib hoopis teist rada pidi ja muide, tänases saates me jõuame ikka ka selle maagika rikkumise juurde, mis tähendab seda, et me kiikame lavatagusesse ruumi, kuhu tavapäraselt tavainimese silm väga sageli ei jõua. Nii, kuidas teha bändi? Enim inimene peab ennekõike endale seadma eesmärgi, kas ta tahab olla amatöör sel tasandi, nii võib ka ju seltskonna. Või siis pereringis teha loomingulist kollektiivi musitseerida, saada sellest naudingu, no võib-olla mõni teine bändi ka selleks, et oma. Aga võib teha ka professionaalselt bändi ja professionaalne bänd on hoopis midagi muud. Sellel käib kaasas suuremal või vähemal määral seni definitsioon nagu šõu business enda empiiriline, empiiriline kogemus. Seal siis tagasivaade aastasse 1988 ja mõned raadiokuulajad võib-olla teavad, et eksisteeris selline loominguline kollektiivne koobee ja öörahu. Ja nüüd kõrvalt vaadates ja mõeldes selle peale, kuidas on laiemas plaanis 30 aasta jooksul bändi tegemine juhtunud siis ma julgen öelda, et see on täpselt nagu tehniline revolutsioon, mis noh, kui me saame võrrelda bändi tegemiste tehnilist revolutsiooni, mis seal toimunud äärmiselt kiire protsessina toimunud äärmiselt kiire protsessina. Nõnda. Ja loomulikult on, On olemas ka siinkõnelejal võrdlus 90.-te aastate niinimetatud fonogrammiajastuga. Ja see, see oli sootuks midagi muud, kui oli siis need napid kaheksakümnendad mis toob mind minu juurde tagasi, on ennekõike just see, et varem või hiljem ennekõike just selle fonogrammi baasil esinemise taustal peab tunnet tama ja tundma ning praegu siis ka avalikult, et nii-öelda kahetsema, et varem või hiljem selline meetod töötab esinejate ennast ära siis tegelikult mitte midagi toimub, fonogramm on kõik salvestatud, tasub ainult enda füüsiline keha lavale vedada ja ongi kõik. Ette rutates varem või hiljem jõuame selle teema juurde nii, nii. Kas. Siis siinkõneleja oleks nõus ka taas on samm Bly esinemise mees tagasi tulla lavale. Ja vastus on konkreetne. Ei, ei, ja veel kord ei, sest see enam ei paku siin kõnedele mitte mingisugust pinget. Ja kui enam ei paku pinget esinemine ansambli võtmes, oleks kõige mõistlikum see asi pooleli jätta. Teeme nüüd ühe muusikalise pausi, laseme tunduvalt professionaalsemad artistidel esineda ja meie vahetunnis on laulmas bänd, missing pääsens. No tänases pühapäevakoolis on saati hõil liigormaasiku lava, õnn ja rõõm ennast positsioneerida ekspertide ja vaatlejate territooriumile. Ja siinkohal tekivadki siis väga mitmesugused küsimused ja küsitavused, ennekõike see, kuidas on aja jooksul konkreetne Ekspertvaatleja ehk siinkõneleja saab siis vaadelda kusagil 25 aastast perioodi ja tagasi tulles küsimuse juurde, et kuidas on siis aja jooksul muutunud sooritusele esitatavad nõuded reeglipära, nii ta on ja üldjuhul see ka niimoodi on, et aegade kulgedes muutub publik nii bändi soorituse kui ka noh, minu pärast sooloesineja soorituse suhtes nõudlikumaks. Ja on iseenesest ka mõistetav, sest mida, mida enam üks orkester ei suuda, seda, teine suudab jälle mingite teiste võtetega kohe päris paremini. Samuti tuleb oluliseks määrad oluliseks kategooriaks nimetada siis ka igasuguste väliste efektide lisamine bändi sooritusele. Muide on üks huvitav erand rääkida. Jääme nüüd ainult pillimängu ja laulmise tasemele mis on popp ja rokkmuusikas äärmiselt koloriitne. See on nimelt loominguline kollektiiv Sex Pistols, kui ta alustas 70.-te aastate keskel siis nähti selles loomulikult meeletut energiat. Jaa, jaa, jaa, sellisena, nagu nad seitsmekümnendatel esinesid, loodeti, aga siis, kui nad tegid esimese kambaki aastal 1996, aga siis oli Sex Pistolsi lavaline sooritus meenutamas pigem väga hästi treenitud haad või Hemiru ansambli sooritus ja õigetele punkarid see enam ei meeldinud. Nii et paradoks. Või täpsemini fenomen selle juures, et mida, mida ütleme, mida kehvemini mängid, seda parem on ja kui hakkad jube hästi mängima, siis on asi nõrk. Midagi ei ole teha nii et, et siinkohal ei saa tuua välja üldist reeglit. Et kui on aeg edasi läinud ühest punktist punktist A punkti B et loominguline kollektiiv on siis nagu ütleme nagu öeldakse trafaretselt või retooriliselt, et on saanud lavakogemust juurde ja, ja, ja mängukogemuste juurde, siis paljudel juhtudel see tõesti niimoodi on, aga on ka erandeid ja seda erandit ma praegu väga detailselt ka kirjeldasin. Ühesõnaga ja mis siin salata, Ta, ma pean üles tunnistama, et sina, Seczpistusi kategooriasse võiks tinglikult ka saatejuhti nimetada. Nüüd sooritajal, täpsemini esinejal peaks ka üldjuhul olema enesekriitika ja enesekriitika väärtuse nii o üldiselt aastatega nagu tõuseb ja see tähendab seda, et inimesed, kes siis Aastal ütleme üks tinglikult on selle jälle välja ja esinevad, no mitte just nii, eri eriti enesekriitilisest Aspektist päris kõrgel tasemel siis võib-olla aastal kolm, neli või viis hakatakse enda suhtes ja endale suuremaid nõudmisi esitama ja ja see on mõnes mõttes väga hea. Kui nii, aga ei juhtu ja on siin samamoodi selliseid näiteid tuua muusikast ja kus iganes siis vastasel juhul võib tekkida nähtus või, või selline ma ütleks isegi, et sündmus mida võib tinglikult nimetada, nimetada laval lämbumise sündroom, see on artistile kõige jubedam saatus, mis üldse siinkõneleja ette oskab kujutada. Tähtis on see, millisele komponendile ka inimene või potentsiaalne esineja panustab. Paljud loomingulised kollektiivid teevad õigesti, panustavad pillimänguoskusele, kuid need ennekõike just poiste ansamblid, kes panustavad oma noorusele ja, ja vahvale liikumisele, võivad varem või hiljem ennekõike kui tulevad aastad juurde. Tegelikult näida väga kaarikatuursettana laval. Ma jätan sedapuhku näiteid toomata, nüüd huvitav teema, mille juurde ma tänases saates varem või hiljem oleks jõudnud ja mis on, ma julgen, kas öelda üks selg roosa, meie laulmistunnist on see, mis jääb. Julgen siis öelda vaatajale ja kuulajale kontserdi vaatajale-kuulajale nägemata Ta ja võib-olla ainult valitud ütleme üks kümnetuhandik või üks sajatuhandik ehk selles sootsiumis, kes konkreetses kontserdiruumis on, saab privileegi ka siis või pärast kontserti viibida sellises kohas, mida kutsutakse kriin ruumiks. Vaat üks huvitav tähelepanek, ma olen uurinud, kus definitsioon on tulnud kriin, ruum. Ja kõige kummalisem on, et selle spetsiifilise mõiste algsed juured ja päritolu on huvitaval kombel paraku ajaloos kaduma läinud. On väidetud küll, et kusagil 1599. aastal siis kui Londonis oli üks teater, mille nimi mulle hetkel ei meenu ja siis oli Tollel ajal siis ei kutsutud teda veel kriin ruumiks kuid siis hakati kutsuma, see tagaruum oli rohelistes toonides. Nii, aga kui me nüüd vaatame laiemas plaanis niinimetatud kriilumi ehk tagaruumi või puhkeruumi, siis üldjuhul see kriin, ruum ei pruugi sugugi olla. Nagu ma juba mainisin, rohelistes toonides kujundatud ja Seetõttu võib paraku tõdeda sellist asja, et inimesed teatud mõttes on oma definitsioonide suhtes konservatiivsed ja nimetame siis meie täna siis sellist kohta. Pealegi kas siis kriin ruumiks või, või, või tagaruumiks. Me teame, et ilmtingimata ei pea siis olema rohelistes toonides, kordan juba teist korda. Nüüd. No vot, kui ma rääkisin selle selle definitsiooni saamisloo ebamäärasusest väidetavalt kusagil 1599.-le aastal ja diaatris Londonis siis siinkohal väike vahemärkus, et kuna meie laulmise tunniteena suuremas suuremal või vähemal määral määral on seotud veel ühe tähtsa terminiga, mis tuleb meelde jätta ja see on nimelt meelelahutustööstus ehk show business aga selle tervine ilmumine trükitud teksti on täpselt teada ja dateeritud ja see oli aastal 1850, kuidas see kriilum on, jäägu see saladuseks ja ajaloolaste uurida. Nüüd. See on maagikas tungimine ja mis peab siis ühes arvestatavas kriin ruumis olema, millised need komponendid selles on? Olgu-olgu siis öeldud, et vastavalt sellele, kuidas ja millised on esineja soovid ja, ja ka, mis siin salata, muutused, siis need komponendid kasinakriin, ruumi viiakse, üldjuhul on seal olemas laud, peegel, tooli, kuid ma olen kohanud oma kogemuse toetudes ka sihukest niinimetatud kriini ruumi, mis sisaldab Õllekaste tühja taarakaste. Vot selline. Lugu, aga no küsimus on selles, et artist enne, kui ta kuhugi konkreetsesse kohta peab minema või tahab minna, Ta ei esinema, peaks esitama sellise asja nagu Raideri ja mis asi on Raida, Raider on siis igasuguste nõudmiste ja soovide nimekiri, mis siis konkreetselt peab kriinlum sisaldama. Ja muide ka, kes sinna pääseb. Nüüd, et algselt ja tegelikult peaks ka kriin ruumi otstarve olema ennekõike just selline, kus siis esineja artist puhkab, noh, äärmisel juhul togib oma pilli või vaatab oma pilli, kas ikka ta korras on tegelikult väga professionaalsetel loomingulistel kollektiividel selles ka võetud spetsiaalsed meistrimehed ja töömehed või assistendid, kes vaatavad pilli ja tegelikkuses on ikka see mõeldud nii-öelda kohaks, kus mediteeritakse ma mõtle kriiduubi. Kes aga kes aga viibivad ja kes võiksid viibida kriin ruumis, sellest me teeme õige pea juttu küllaga. Võib muide nimetada et kriin ruumiks tinglikult saab kutsuda ka garderoobi, kus siis esineja esineb. Vot sellele, sellel on see säärane. Kuidas nüüd öelda sotsialiseerumist vältiv komponent juurde, sest reeglina garderoobi need on eraldatud igal esinejal. Ei ei saa siis käised näiteks ansambli liikmed ligi, kui näiteks konkreetselt üks esineja keerab ukse lukku. Teisalt on aga jälle selline eraldatus mõnes mõttes isegi paremeid. Me räägime õige pea ka sellest, et kriin ruumi esineja juurde. Ma räägin väga maskuliinsus aspektist, lähtutuna. Imbuvad või reguleeritakse tütarlapsed või, või või David. Üks linnukene lendas raadio kahe akna peale, siis ma hakkasin naeru kukutama. Hüva, see, see selleks, et rääkisime siis daamidest. Vaata nüüd siin dilemma, et kui on olemas konkreetselt eraldi garderoob ja kui me räägime daamides, siis on see priima, aga kui räägitakse sellises plaanis loominguline kollektiiv, peab kogu aeg ninapidi teineteise juures ja vahetus läheduses olema, siis kõlbab ka selline. Suurem ruum, kui kõik inimesed ära ära mahutatakse. Raiderisest ja Raider näiteid on meil täna siin saates kaasas, kuid hoiame pinget, kuulame veel natukene. Missing, Pössensid. Õhku jäi rippuma definitsioon Raider, see on siis tingimuste ja ja soovide loetelu, mida üks või teine loominguline kollektiiv soovib sellesse niinimetatud puhke kriin ruumi ja ma täna hommikul pooluimasena tulles siia võrratusse R2 stuudiosse kiiruga trükkisin välja enda. Arhiivist mõningad Raiderid, Raiderid nii loomingulise kollektiivile, mille nimed ei kohe päris kindlasti raadiokuulajad ootate, saatejuhi suust kui ka mõnede teiste loominguliste kollektiivide Rideritest on siin valik täiesti olemas ja kui mälu nüüd ei peta, siis tegemist on vist. Aga ma võin eksida, kas ei ole mitte õllesummerile või, või on see mõni rokkfestival, igatahes on teada täpselt küll ansamblite nõudmised ja ja Raider ikka olemas, näiteks ansambel Haides tahab ja on kirjutatud Raiderisse järgmised asjad. Tehnilisi Raiderilt me täna ei puutu, see on niivõrd igav tavapärasele raadiokuulaja tunduvalt olulised teevad olme. Nii ansambel Haides, siis tahab kinnitada tagatausta seinale Aidise logo lippu, mille suurus on kaks korda kolm Peetrit siis kasseerivata joogivesi minimaalselt 500 milliliitrit bändiliikme kohta. Siin ei ole nüüd kahjuks välja toodud kas lavale või lava taha. Kuna Aides võtab palju enda asju kaasa, siis eraldada lukustatav ruum, kuhu saaks kaasas olevat tehnika turvaliselt hoida. Väga tagasihoidlik. Võtlikud ja vagad, soovid. Nüüd loominguline kollektiiv, džungin. Räpp on vägats. Juba bändi nimi on väga hea. Turvali okei, aitab eeldistasest saatejuhti Igor Maasik võiks nagu rohkem mehelikult käituda. Turvaline paks Deutsch pillide hoiustamiseks ja bändimeeste puhkehetkedeks. Vot lüürika on isegi Raiderisse sisse kirjutada, et viis pooleliitrist pudelit kasseerimata vett lavale. Üldiselt võix bändile kappa läks teisi ruumis väike keelekaste ja või snäki ette nähtud olla. Seejuures palume arvestada, et üks bändimees ei tarvita alkoholi ja teine ei söö liha. Vaat selline. Nüüd on ansambel neurocketti, selle lavataguse Raideriga mul läheb natukene keeruliseks, on kirjutatud inglise keeles, kuid ma kasutan võimalust ja Nad on sellega, et ma suudan inglise keelest otse sünkroon ses võtmes ka selle Raider eesti keeles lugeda. Kui me jõuame lava või vabandust, kui me jõuame taharuumi, siis esineja sooviks puhata lootes. Ta leiab taga tagaruumist, natukene teed kohvi ja õlut. Edasi. Nüüd esineja soovib järgmisi asju Tarvumis. Lõunaartist nõuab sooja sööki viiele ansambli liikmele. Toit peab olema serveeritud vähemalt kaks tundi enne esinemist. Kui artist peab ise oma toidu eest maksma, siis kontserdikorraldaja peab vähemalt 10 eurot garanteerima igale ansambli liikvele. Kas ei ole ilus ja muide tähelepanu tähelepanu ja siin on ka Tanel Padar, andes san. Suures. Garderoobis peab olema mõned toolid, lauad, tuled, peeglid, vannituba ja kemps peavad olema hästi lähedal kuuluva roki vedaeta löödaga. Raiderite Raider on tulemas siin, mis saab siis hiljem kommenteeritud ja nagu ma tänase saate alguses lubasin kõik kõik sündmused, mis saab kirjeldatud, on siis kas eksperdi vaataja aspektist lähtutuna või siis ülestunnistuse. Onu Bella ja öörahu Raider paks Teidsi aasta 2006 Baxeitš ruum või äärmisel võimalusel ruumi osa laua ja toolidega, tsirka 12-le inimesele. Peegel seinale, WC läheduses, kindlasti koht ja võimalus tubaka suitsetamiseks ning piisav kogus tuhatoose. Viis alkoholivaba õlut. Kohv sulgudes mitte mingil juhul laustuv. Must tee viis väikest pudelit Coca-Cola liti mõõdukas kogus salvrätikuid ja joogitopse lavale 10 väikest pudelit ilma gaasita vett, kaheksa rätikut, kaks tuhatoosi. Päkstents peale esinemist ning igivalik külm suupisteid, sulgudes taimetoitlasi pole. Mõõdukas valik lõunamaiseid, puuvilju, banaan, virsik aprikoosi, mango ja nii edasi. Üks suur pudel karastusjooki paikal. Üks pudel mingit kanget napsu, sulgudes deviina jäsbyrtreeritud veine, tume rumm, brändi ja nii edasi sobivad. Lisaks ürituse korraldaja peab hoolitsema bändiliikmete ja kaaskonna turvalisuse eest kõige otsesemas ja laiemas tähenduses. Kõrvalisi isikuid peaks teid siia lavale esinemise ajal Eivi ei. Vabandust, kõrvalisi isikuid peaks teid siis laval esinemise ajal ei viibi. Ansambli solisti intervjuusid ei anna. Tuleb võimaldada esineja, kruus esinemine filmida Kalavalt ning heliriba heli salvestada. Juhul kui mõne nõude täitmine osutub üle jõu käivaks. Palume varakult ühendust võtta esinejaga, et leida väärikas ja sobilik lahendus ja, või asendusvaat minu meelest, et võib saatejuhti konkreetses tänases laulmistunnis süüdistada selles, et ta tunneb ennast ebakindlalt. Selles õpetaja rollis elliksis laulmisõpetaja rollis. Ma tunnistan üles, et jah, ega siinkõneleja laulda ei oska, end siinkõneleja oskab suurepäraselt koostada Raidereid nii, aga nüüd me olime ära kuulanud ühe pikema Raider ja siis katsume siinjuures kommenteerida. Ja täna siis jõuame veel gruppide juurtega. Ma loodan, et meil on nii palju saateaega veel alles. Ühesõnaga realiseerus praktiliselt siia Raiderisse esitatud nõudmiste jada. Ma julgen öelda, 99-ga, üheksa protsendiliselt. Ent häda ja õnnetus oli see, kuidas ja mil, mis ajal konkreetsed. Subjektid ka siis paks Teitši toodi ja nad toodi tegelikult väga ebasobival ajal ja just sellisel ajal, kui üks noor algaja loominguline kollektiiv kes vahetult enne kollektiivi nimega onu Bella ja öörahu esines, oma lavalise soorituse lõpetas, ma ei ütle selle kollektiivi nime, jäägu see saladuseks, ent tulnud siis tulnud siis lavalt maha avastasse noor kollektiiv, et oi milline vastu. Meile on toodud kandikus, on viilutatud või banaanid virsikud, aprikoosid ja mango. Ja siis hakati seda heauskselt hea meelega hea isuga einestama. Ma vaatasin, et noored poisid tahavad vitamiin ost, las nad siis söövad, et lõunamaised, puuviljad pealegi ära. Õnneks abikaasa suutis päästa Baikali. Keele ja Eestil, nii see selleks, nüüd aga tänane juust puuviljadega on siis grupid. Ja grupinduse son, uus definitsioon, mille ma toon nüüd keelekasutusse eesti keeles on siis üldjuhul tütarlapsed või siis need nooremapoolsed naisterahvad, kes on mingil põhjusel elus petta saanud ja loodavad nüüd oma õnne ja rõõmu leida sellises tähenduses, et kleebivad külge või kurameerivad või siis dekrateerivad end armukese tasandile ning hakkavad koos aega veetma ansambli või esinejad ka see iva, ansambel peab reeglina siis koosnema. No üldjuhul ta peab ikka meestest koosnema ja esineja peab ka olema meeste meesterahvas, ma arvan, et peale seda saadet hakkab zoovolinik saatejuht Igor maasikut kimbutama, aga ma räägin reaalsusest, ma ei räägi siin fiktsiooni. Nii, ja need tütarlapsed siis. Võte, kuidas nad reguleeritud takse või täpsemini sebitakse lava taha, on minu jaoks müstika end. Mingil hetkel nad on, kas nad tulevad nüüd bändiga koos, aga ma olen näinud ka niimoodi, et bänd istub seal niinimetatud kriilumis või lava taga järsku tüdrukut kohal kus kohas nagu välk selgest taevast. Nii, nüüd milline on distsipliin? Kriin ruumis? Üldjuhul ma olen leidnud ja mõelnud selle peale, et distsipliin ja puhtus ja korr, et on üsnagi korrelatsioonis esineja ja ansambli enda filosoofiaga, mida see tähendab üldjuhul sihuke läbupõhine. Tagaruum on punkansamblitele, aga mitte alati. Nüüd tütarlaste põhine tagaruum on Disgoritel. Ja on ka poprokki viljelevad löövatel loominguliste kollektiivide, loomulikult hea raadiokuulaja, igasugused erandid on siinkohal all täiesti olemas, nii et ärme ärme tänasest laulmistunnist üldistusi teeme Davidi nõnda ja millega siis põhimõtteliselt tegeldaks. Ma ei tee mitte mingisugust saladust, et see niinimetatud lõõgastumine, mille jaoks kriin, ruum oma loomult akuga loodud on või puhkamine, on muutunud tegelikult aktiivsete tegevuste toimumise kohaks. Loomulikult toimub seal ka sotsialiseerumine, nüüd tänases saates rääkisin, et on võimalused sihuke kriin, ruum on nagu üks suur ruum, kus on kogu ansambel ja võib-olla tehniline staff on kohal ja siis on ka need grupid kohal. Kuid paremias võtmes, kui, kui konkreetse esineja juurde tuleb keegi armukene või, või või grupi või kes iganes oleks soovitav ikkagi eraldi garderoobiga. Muidugi võiks olla ka selline kombo ja see kombo tähendab siis seda, et kõigepealt niisugune suur sotsialiseerumise ruum, kus siis krussis, grupiga soetatud, kus saab tehtud seal sihuke, see on umbes niimoodi, nagu Ameerikas tehakse, istutakse kõik ringis, inimesed räägivad. Inimesed räägivad oma muredest ja, ja, ja siis leiavad teineteist ja siis kaod kaovad kuhugi ära. Näiteks koht võikski olla siis eraldi eraldi garderoob kus võiks teoreetiliselt olla dushiruum, dushiruum, sansõlm on tema laiemas tähenduses. Ja kõik see noh näiteks need mango ja virsik ja banaan ja kõike muud ka ja ja sihuke pehme diivan võiks ka olla sihukeses kohas, miks mitte. Et. Mina halvad kogemused, kriin ruumis, nagu ma juba mainisin, et kriin ruumis valitsev kord ja atmosfäär on väga suures korrelatsioonis ansambli enda filosoofiaga on jätnud väga halbu muljeid, sest seal mõnikord On ka lingitud. Ja seal on aetud igasuguseid Solven, aitäh põrandale maha on solgitud toitu ja ma ütlen oma esteetilise võtme läbi esteetikuna, et ma tegelikult ei talu siukseid, läbupõhiseid, tagaruume võib-olla mõõdukas sihuke noh, viide sellele, et siin toimub ka pillerkaar enne ja pärast ansambli sooritust. Ja aga koht peaks olema üldjuhul ikkagi inimväärselt puhas, sest ma kujutan ette, et inimesed, kes on näiteks enda kodus, ei oksenda ka põrandale või nagu ma täna ütlesin, lindi põrandal enda kodus ja, ja vedelike vedelike põrandale. Nüüd viimane selline ülipositiivne kogemus oli saatejuhi liigormaasikul, kui ta Peeter Volkonskiga tegi lavasõud kaks neitsit, seal oli meil esitatud samuti lavataguse Raider ja sellesse oli siis kirja pandud, et need tingimused, et igalühel peab olema nagu erin või eraldi garderoob, kus siis saab mediteerida ja sisuliselt kõikides kohtades selline. Selline tingimus oli rahuldatud. Ja mida tuleb siinkohal veel ilmtingimata tõdeda, et see kahenetsi sooritus ei olnud eesmärgiga, et me leiame, leiame endale uued abikaasad või, või uued tütarlaps, sõbrad, see oli tegelikult töö tegemine ja ma kujutan ette. Ansambel ennekõike profiansambel teeb kajut töö ja töö tegemine peaks olema mingilgi määral separeeritud sellisest lõbupõhisest olemisest. Aga hea on, kui lõbu ja töö käivad käsikäes. Ma arvan, et sellise ilusa mõttega võiksime laulmise tunni lõpetada ja mul on hea meel jälle paluda. P. Ansambel missing, Pössens, kes esitab pala, millel pealkirjaks on booking in lei, mis tähendab seda, et kõnnitakse Los Angeleses, see on meelelahutusshow business i pealinn Ameerika maal. Ja kindlasti on sellel maal hästi palju kriin ruume ja pissid Ari vedertsi.