Esimesed sõjajärgsed aastad olid õpetanud, mida tohib öelda, mida on targem ütlemata jätta. Ta end esialgu summutas, kaine mõistuse lapselik usk, et sõjavõit oli toonud kaasa uued, vabamad tuuled. See pettekujutus kustus ruttu. Rahva mälust hakati välja juurima kodanlus, aegseid tähtpäevi. Pidi ju kõik mälestusväärne oleme alanud alles 1940. aastal. See meenutab meie noori vihaseid, kelle arvates peaks igaveseks unustate oma 50 aastat Eesti aja- ja kultuuriloost. Taas pool sajandit tagasi ei kulunudki palju aega, kui puhkeski laulupidude nummerduse pärast. 1947. aasta kaunil juunikuul oli rahvast pärast üheksa aasta pikkust vaheaega pidanud 12. üldlaulupeokooridele õppimiseks trükitud lauluvihikud Eikobisenud veel nõukogude korda ja suurt juhti ülistavatest lauludest. Trükis avaldatud 58-st laulust kuulusid kolm kümmend, üks Eesti kooriklassikasse. Suhteliselt neutraalsed ehk part, leitud kohalikku loomingut esindas 16 laulu eesti heliloojate ajakajalisi ehk nõu kogulikus kõnepruugis. Temaatilisi laule oli kõigest neli eesti heliloojate vanu, armsaid Isamaalaule aga ainult üks vähem rahvaste sõprust, mida rõhutati, seda enam, mida enam suurenes. Siinne vene elanikkond pidid alla kriipsutama läti rahvalaul, puhu tuul ja Ukraina rahvalaul Veski, Tiiu mõlemad Eestis ammuilma tund kohustuslikuks vene lauluks oli valitud Aleksandr Vi laul merele ja veelgi kohustusliku moli laulupeo ainuke ülistuslaul Muradeeli raud tahtel Stalin juhib neid. See oli siis 47. Järgmine laulupidu otsustati korraldada 1950. aastal, tõmmata rahvast koos sellega pühitseme ka ENSV kümnendat aastapäeva. Kui eelmine oli olnud veel ammuse laulupeo pärimuse jätk, siis järgmine laulupidu ei saanud enam jääda poliitikaväliseks. Ehkki kogu aeg oli kirjutatud 13.-st üldlaulupeost ja seda numbrit kandsid ka kooridele trükid. Noodivihikud ilmus 13. mail kuu aega enne laulupidu sirbis ja vasaras. Lühike kirjutas, miks 13. üldlaulupidu? Alguses tõdetakse, et eelolevate suurte pidustuste raames toimub ka üldlaulupidu mis on nimetatud 13.-ks üldlaulupeoks. Edasi tuleb kogu rahvale väsimatu pähetambitud sotsialistliku ülemlaul. Tsitaat. Üldlaulupidu toimub ajal, millal tänu bolševike partei juhtimisele Nõukogude teiste vennasrahvaste abiga oleme edukalt täitnud sõjajärgse stalinliku viisaastaku. Millal Eesti talurahvas oma valdavas enamikus vahemärkus vähemik oli juba Siberis? Oma valdavas enamuses on kindlalt asunud ainuõigele kollektiivse majapidamise teele. Samas vaimus visatakse edasi, kuni tullakse asja juurde. Kümneaastaselt jooksul, millal on eksisteerinud Nõukogude Eesti, on see teine laulupidu. Miks me nimetame seda siis 13. saaks üldlaulupeoks. Alles nõukogude korra tingimustes on Eesti laulupeod muutunud meie töötava rahva Theo taht heroismi, patriotismi ja nõukogude rahvaste sõpruse väljendajaks. Kas ei ole targem seegi, kodanlike natsionalistide pärand lihtsalt üle parda heita ja nimetada meie eelolev töötava rahva suur pidupäev? Teiseks Nõukogude Eesti üldlaulupeoks. See ettepanek ei läinud läbi. Esialgu piirduti ajakirjandusest teadetega eelolevast laulupeost, peagi ilmus aga uus ametlik nimetus. 1950. aasta üldlaulupidu.