Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. John katsiopom Chicago ülikoolist uurib valdkonda, mida võiks nimetada sotsiaalseks neuroteaduseks. Seal püüdlus mõista inimesi ja nende suhteid uurides, mis toimub samal ajal Nende närvisüsteemis. Katsiopan hinnangul on loodusliku valiku mõjul inimesel aju loodud olema sõltuvuses sotsiaalsetest suhetest. Kujunenud andmete põhjal peab ta näiteks üksildust inimestele kaks korda ohtlikumaks ülekaalust ja ebatervislikumaks isegi suitsetamisest. Sellest hoolimata on üksildus juu inimeste seas levimas ja tegemist on juba objektiivse probleemiga, eriti vanemate inimeste seas. Üksildus on hakanud kajastuma riiklikest tervisestatistika andmetes kuna demonstreerib midagi rahas mõõdetavat. Selleks on tervishoiukulutused ja see teeb nähtusest poliitilise probleemi. Probleemi, millele tehnoloogid pakuvad lahendusi enamasti süütult naeratada. Kuidas, kuna uudset probleeme uuel moel lahendades on ju keeruline ära tunda järgmisi uusi probleeme. Üheks taoliseks lahenduseks näiteks püüdlused teha robotitest, sotsiaalne tehnoloogia. Püüdlus luua omamoodi inimese surrogaat olgu olukorra mõistmiseks stseen vanadekodust, milles kurva vanainimese ümber on kogunenud hooldustöötajad ja valdavatele kaastunnet katki läinud sotsiaalse roboti pärast millest oli kujunenud elusügises olijale truu kaaslane. Me kõik võiks olla juhtunu üle kurvad unustades. Jättes märkamata, kui jube on iseenesest olukord, milles inimesel polegi inimesest sõpru ja probleem lahendatakse robotiga. See ju tegelikult ei lahenda üksilduseprobleemi, vaid kaevab mõttelist auku aina sügavamaks. Kuni sellest polegi enam tagasiteed. Mõtteliseks kaevandamiseks pole robotitki vaja, piisab nutitelefonist, mida me ei saa maha panna, sest inimesed otsivad meeleheitlikult kontaktid teiste inimestega. Vilistades sele vormilisele teostusele evolutsioonidisainerile puudus võimalus uurida elu telefonide robotite keskel, tänu millele me ei teegi vahet kunstlikul ja reaalsel. Üheks sotsiaalselt. Tehnoloogiaefektiks on sellest saadav psühholoogiline meelehea sest miks valmistada midagi ebamugavust põhjustavad. Loodus on olnud selles osas julmem ja reaalne inimsuhe sisaldab nii head kui ebameeldivalt. Jon üleüldse kallis sotsiaalne tehnoloogia võõrutab. Aga viljastamast taolist naturaalset Actim, pakkudes alternatiiviks odavat ja kättesaadavat ühendust pungil psühholoogilist meelejad. Viimasem efekt ongi enamasti nii tugev, et üllatav juht söömisest või sõbraga vestlusest saadavat heaolu ning sunnib sõltlast ima man vahepeal Facebook. Kes pakutavad pöialdaja praasid ekstaasi harjutades meeli, suhetest destilleeritud psühholoogilise mõnutundega muutub ju üha raskemaks leida rahuldust reaalsest inimsuhtest nii seotaksegi järku, milles suurte silmadega lõbusalt niutsuv robotloom ületab kassi, koera või lapsest inimsuhte kvaliteeti. Midagi taolist võib välja lugeda jaapanikontsernid toyota loodud peopesa suuruse roboti kiroobommini plaanidest. Kirub on mõeldud lohutama ja meelt lahutama lastenappuses jaapanlasi kuna riigi elanikkond vananeb ja iga 10. naine loobub abielust. Jaapanis vaadatakse üksikemadele halvasti ja nii ei sünnita kaitsilduse pallinud naised lapsi. Sellest kurvast demograafilisest trendist on räägitud juba aastaid, aga paistab, et laste tegemist poliitikud ei suuda edendada. Ja seetõttu ei jää neil muud üle, kui kutsuda appi riigi kuulsad roboti insenerid istuvat beebit, meenutab võbelev ja häälitseb suurte silmadega tehisolevus. Manipuleerib inimeses tärkavate positiivsete tunnetega ja paistab, et sellest piisab hetkelise õnne kogemiseks. Kilo palunud insener tunnistab. Isendi abituski on tegelikult valik, kuna flirdib inimeste emotsionaalse kontakti. Tiga seotud tunnetega, mida oligi vaja tõestada. Loodetavasti ei lähe 350 eurot maksev seadeldis katki sest siis oleksime ju kõik kurvad.