154 William Shakespeare'i soneti. Miks nüüd keskpahet elama ta peaks et autus tema seltsis pääseks Põlust. Et patutema pärast peetaks heaks, sest kaunimaks muutub tema võlust. Miks petis kunst, ta paletti jäljendab talt näpapsu surnud maaliks jumet rõõska. Miks vaeni ilu vargselt väljendab võlts roosidest ta ehtsat roosi Lõõnska. Miks peaks ta elama nüüd kirjarsant on loodus, põsis Punak surmi puhkenüüd, tema on see vara viimne pant. Tast elab loodus palju üle uhke. Ning hoiab teda. Ta on ainus õis, mis näitab, mida loodusmuiste võis. William Shakespeare'i soneti number 67 luges Elmo Nüganen.