154 William Shakespeare'i soneti. Sonett. Number 120. Et kordsa olid karm, nüüd kiidan heaks, mu hingele on tollest piinast kasu, sest kui ma pole vask või raud, ei peaks ma nüüdse süüga kuskil leidma asu. Kui sind mu karmus tabab, nagu mind kord sinu oma, on see sulle põrgu kas tõesti minu kalk türanni rind, kui vaeb su valuverest, nüüd ei nõrgu? Eks meenuta, too mure ö ju mulle kui valusalt suur vaev. Me hinges keeb. Et nagu sina mulle siis nüüd sulle ma salvi tooks, mis põue terveks teeb. Ent Lunaks loen ma sinu toonast, sööd ja nõnda olemegi tasa. Nüüd. William Shakespeare'i soneti number 120 luges Margus Tabor. Tõlkinud Harald Rajamets.