Uno Naissoo sattus kutse muusikutega esmakordselt kokku Pärnus Endla teatri juures tegutsevas tantsuansamblis kuhu toona kuulusin minagi. 16 aastane Pärnu esimese keskkooli õpilane oli esialgu pisut ebalev, kuid leidis kiiresti ühise keele vanemate pillimeestega. Enne teda oli mainitud ansamblis akordionistid Arnold siirak, kelle laulud olid levinud heliplaatidel. Uno ja minu hea vahe oli viis aastat, selles vanuses oli see märgatav. Ent algaja nooruslik õhin, tõsine džässihuvi ja soov kõike lennult haarata lähendasid meid algusest peale, kuni koostöö siirdus juba kõrgemale tasandile. Tänu kanni naissoole uno õele sain rohkesti teavet tema noorpõlvest, vanemaist ja teistest omaks eest. Oleks patt jätta see oma teada. Uno Naissoo emapoolne vanaisa Mihkel Pops oli saanud Haapsalu linna koolist kooli õpetaja õigused. 1903. aastal võeti ta Hiiumaale Pühalepa valda kuri kirikusse köstriks samas ka kooli õpetajaks. Pärast kümmet aastat saarel jätkus ta teenistus mandril mitme kiriku juures. Esimese maailmasõja tegi ta kaasavels Krina. 1921. aastal pühitses metropoliit Aleksander preestriks Pärnumaale Kaisma valda kergu kirikusse. 10 aasta pärast viis uus kohavahetust laiali Läänemaale hanila valda, kõmpsile, preestriks ja koolmeistriks. 1935. aasta suvel kutsus ta seal ellu hanila rahvahariduse seltsi orkestri. Mäletatakse, et lauljatele häält andes ei kasutanud Mihkel Pops heliharki löönud ühe käe kahe sõrmega vastu teise käe sõrmi. Sellest talle piisas. Sellest võib järeldada, et tal oli absoluutne kuulmine. Suvitav oli Uno koos viis aastat noorema õe viijaga Kõmsil vanaisa juures. Sõja ajal ärkas temas ootamatult ärivaim tankis Saksamaalt igasugust pudi-padi ja müüs seda edasi, et koguda raha akordioni ostmiseks. Vajalik summa koos oli ta saatnud tellimise Saksamaale, kuid vastuseks tulnud, et peale raha on vajaga proviann, tee nii need asjad sõja ajal käisid, ema hankis võidia pekki, millega tellimust määrida. Punavägi oli juba võru all, kui kõigele vaatamata saksa täpsusega tuli 1944. aasta augustis kõmpsile härnays soole Saksamaalt sees akordion. Postkontoris küsitud, kes herr naissoo on kohalik talu peremees, päevo Mihkel, kostnud üle õla. Ah see meie karjapoiss. Uno ema Ksenja Pops oli pärit Hiiumaal, Pühalepavallast musikaalne hiiglaslikul elurõõmus neiu lõpetas 1926. aastal Pärnu ühisgümnaasiumi. Muide üks tema klassivendi oli tulevane kirjanik August Jakobson. Muusikaliselt täiendas ta end kursustel, mida juhendasid Ants kiilaspea, Arvo Ratassepp. Ükskord laulnud kursuslased vemmalvärssi Ratassepp, kui juhtis koori, laulsime kõik kuke moodi. Kui pere kolis Viljandist Põltsamaale, juhataja suuna emase Al, kohaliku naiskodukaitse segakoori töötades mitmes asutuses. Hiljem oli algkooli õpetaja Umbusis ja Põltsamaal ning algklasside õpetaja Pärnu esimeses keskkoolis. Viimases moodustas ta õpilastest meesansambli oma kõrged Broni häält oli ta saanud koolitada hääleseadja juhendamisel. Klaverit mängis ta nii palju kooli vaja lauljale hääle õpetamiseks. 1961. aastal, kui tähistati Pärnu esimese keskkooli sajandat aastapäeva laulis ta pidulikul kontserdil. Klaveril saatis poeg Uno Naissoo. Tänane pajatus meenutagu meile, et eile täitus 26 aastat Uno Naissoo lahkumisest. Kõlab tema viis telefilmist aastaajad, millele ta pani pealkirjaks, kas lill on kodumaa?