18. detsembril päeval, mil möödub 50 aastat ringhäälingu saadete algusest Eestis peame meie oma kümnendat teoreetilist konverentsi. Enne kui alustame, meenutame hetkeks neid, kes möödunud aasta kestel on meie hulgast lahkunud. Suur tänu. Meie konverentsi avamiseks on sõna tele-raadiokomitee esimehel Raimond Penu, palun. Lugupeetud külalised, kolleegide seltsimehed, oleme taas kokku tulnud, et tehtule tagasi vaadata. Selline tagasivaade on meid alati aidanud näha, paremini, kaitsta seda milleks me veelgi suutelised oleme. Tänane kokkutulek on eriline. Teeme ju kokkuvõte sellest, kuidas me lõpetasime meie partei 24. kongressi aasta ringi. Kuidas me oleme kaasa löönud ajaloolise 25. kongressi otsuste täitmisele. Tööd on kõrgelt hinnatud arvukalt, meie kollektiivi liikmed on autasustatud. See on suur tunnustus Theo võimsale töökale, raadio perele ja tehnilise keskuse kollektiiv. Suur tänu tehtud töö eest. Praegu on kõiki meie inimesi kõigi sotsialismimaade inimesi haaranud suur uhkustunne meie riigi, meie partei üle, mis väljendub suurtes austusavaldustes Nõukogude kommunistliku partei keskkomitee peasekretärile seltsimees Brežnev tema juubeli puhul, mis väljund kogu rahva üha kasvavas tööhoos. Me läheme vastu suure, oktoobri 60. aastapäevalehe. Igaüks meist läbib mõttes selle tee, mida meie riik on teinud 60 aasta jooksul. Aidaku tänane konverents selle suure tähtpäeva vääriliselt meie sammu seada. Et paremini rakendada neid kogemusi ja võimalusi, mis on meie kätte antud päeviks. Mirme, astume regulaarsete raadiosaadete teise pool sajandisse. Lubage mul sellega avada. Eesti raadio 10. teoreetiline konverents. Nüüd on üks meeldiv kohustus Kalle Mihkel, sil. Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi seadlus seltsimees Sulev metsale Eesti NSV teenelise ajakirjaniku aunimetuse andmise kohta. Viljaka töö ja teenete eest Eesti nõukogude raadioajakirjanduse arendamisel anda Eesti raadio propaganda informatsiooni saadete peatoimetuse peatoimetajale Sulev Oskari poeg metsale Eesti NSV teenelise ajakirjaniku aunimetus, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Artur Vader, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi sekretär Viktor Vaht. Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi seadlus seltsimeestele Asta Kuivjõele ja laine Soele Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetuse andmise kohta. Viljaka töö ja teenete eest Eesti nõukogude kultuuri arendamisel anda Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus järgmistele töötajatele. Kuivjõgi Asta Wilberti tütar, Eesti raadio helirežissöör. Soe laine Jüri tütar, Eesti raadiokunstiliste saadete peatoimetuse peatoimetaja, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Artur Vader, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi sekretär Viktor Vaht. Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi seadlus seltsimees Arvo Delptile Eesti NSV teenelise inseneri aunimetuse andmise kohta viljaka töö ja teenete eest raadiotehnika arendamisel anda Eesti NSV Ministrite nõukogu, riikliku televisiooni ja raadio komitee vabariikliku raadiotelekeskuse jaoskonna juhatajale Arvo Mihkli poeg Deltile, Eesti NSV teenelise inseneri aunimetus, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi esimees Artur Vader, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi sekretär Viktor Vaht. Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi seadlus Eesti NSV Ministrite nõukogu riikliku televisiooni ja raadio komitee töötajate autasustamise kohta, Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi aukirjaga töötajate kommunistlikust kasvatamisest aktiivse osavõtu eest ja nende mobiliseerimisel üheksanda viisaastaku ja 10. viisaastaku esimese aasta ülesannete ennetähtaegsele täitmisele autasustada Eesti NSV ülemnõukogu presiidiumi aga järgmisi Eesti NSV Ministrite nõukogu, riikliku televisiooni ja raadio komitee töötajaid. Hansen Jüri Jaani poeg, Eesti Raadio programmi peadirektsiooni direktor. Irjas Heino Konstantini poeg, Eesti raadio teadustaja. Jüri Salu, Vilma Johannese tütar, Eesti raadio kunstiliste saadete peatoimetuse osakonna juhataja. Pihlak Ilmar Johannese poeg, vabariikliku raadiotelekeskuse laboratooriumi juhataja. Slutsk Aado Samueli poeg, komitee esimehe asetäitja. Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi ministrite nõukogu ja Eesti NSV ametiühingute nõukogu Rus 15.-st detsembrist 1976.-st aastast number 546 Tallinn Eesti Raadio töötajate autasustamise kohta. Eesti NSV Ministrite nõukogu ja Eesti NSV ametiühingute nõukogu määravad suurte teenete eest Eesti NSV Ringhäälingu arendamisel ja töötajate kommunistlikule kasvatamisel ning üheksanda viisaastaku ja 10. viisaastaku esimese aasta ülesannete täitmisele kaasaaitamise eest autasustada Eesti NSV Ministrite nõukogu ja Eesti NSV ametiühingute nõukogu aukirjaga Eesti raadio järgmisi töötajaid. Valdma Hannes Arvedi poeg, programmide peadirektsiooni peadirektori asetäitja. Varandi Kaupo Juha poeg, vabariikliku raadiotelekeskuse direktori asetäitja Mac Toivo Augusti poeg propaganda informatsiooni saadete peatoimetuse peatoimetaja asetäitja. Selberg Edgar Rida poeg muusikasaadete peatoimetuse vanemtoimetaja. Harjo Rein Valteri poeg, arvutuskeskuse ülem. Hiion ene Viktori tütar, erikorrespondent. Üksvärav Eevi Rudolfi tütarprogrammide peadirektsiooni peadirektori asetäitja. Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe esimene asetäitja, seltsimees Tõnurist, Eesti NSV ametiühingute nõukogu esimees, seltsimees Lentsemale ja veel üks üleliidulise komitee käskkiri 10.-st detsembrist. Sanna Kaletnjuublalatvorno Rabotu Nagradiits löödešifrabotnikov kasvu tars sõnaga Mitietas ministrofess Danske SSSR, Padileviidinjoradievisseanjupaczyotne kraamatu kosmomiteeta. Kivilo andsa Hermanavicza redaktore. Kalpus Silvia Oscarownu redaktor. Lauri Lembitu Eduardo Vitša spetsiaalne vaga restandenda. Mikk Vello Johannes Sovitša korrespondent Soosaare Martti Hanssowitša Sammeszteevee Laanemäe redaktor. Mari Paulownu redaktor. Trikkel ja Ivara Antonovitša Starship, insenere. Jaansoo Milvi Tõnissoo Starssaveredaktera. Jaagura Kaljo Marta Vitša staarsevale taktora. Meil on külas Endel Nittim ajakirjanike liitu esindamas, oi vabandage. See on kõik närveerimisest vastu. Mul on hea meel meie vabariigi loomingulise liidu nimel tervitada kõiki neid, keda tänasin, autasustati valitsus autasudega ja Üleliidulise komitee aukirjadega. Suurte teenete eest vabariigi elanikkonna kommunistlikul kasvatusel tahaksin ma üle anda Eesti raadiole pisikese mälestuseseme. Sellepärast on olemas raadiolill, aga kingime nüüd ka raadiolinnu, mis toob teateid. Märkimisväärsete teenete. Teest raadioajakirjanikuna autasustas Eesti NSV Ajakirjanike Liidu juhatuse sekretäriaat järgmisi raadiotöötajaid. Leida Lukas. Merike Juttava. Palun. Peeter Hein Nüüd ma tahaksin veel eraldi tänada mari tarandit kelle pisikeste õlgade peal on olnud tükk aega siin Eesti raadios, meie liidu algorganisatsioonisekretäri kohused. Te teate, millist ränka vaeva ta nägi sellega, et Meie liidu liikmed Eesti raadios vormistaksid õigeaegselt oma liikmepiletid Aga vaatamata mari suurtele jõupingutustele on veel viis inimest. Ma ei hakka neid kõiki üles lugema, aga eraldi tahaksin ära märkida Eesti NSV Ajakirjanike Liidu revisjonikomisjoni liiget seltsimees Siimastet, kes siiamaani ei ole kriimu, ridade intega, ühtegi pilti ta on, teistel on ainult pildid. Tervituse ütleb Jüri Palma. Ma olen kahjuks niisugusest organisatsioonist kust niisuguseks puhuks kuidagi materiaalset käegakatsutavat kaasa pole võtta. Kuid sellegipoolest, ma arvan, et Meie tänane koosviibimine siin tänane päev siin majas on seda väärt, et võib-olla edasi anda mõningad soovid ja mõtted. Kõigepealt meie EKP Keskkomitee agitatsiooni ja propagandaosakonna poolt ja eraldi südamlikult just meie ajakirjandussektori poolt. Ajakirjanik elus on väga vähe neid päevi kus tema töö kohta häid sõnu öeldakse. Enamasti ja see on nähtavasti juba seotud tema kutsetööga on nagu tema kutsuda iseloom juba. Et ta enamasti on rinnutsi probleemidega elus ja probleemidega oma loomingu ümber. Ja teiselt poolt rinnutsi lugeja kuulaja vaataja pretensioonidega tema loomingu kohta. Sest nagu on tavaks öelda, ei ole midagi, mida ei saa teha veel senisest paremini. Kuid täna tahaks, et teile kõigile öeldaks ja näiteks sest ära vaid veel mitu päeva üksnes häid sõnu. Sest te olete selle ära teeninud. Ma tahaksin eraldi õnnitleda neid inimesi, keda tänavu tasustati meie vabariigi valitsus autasudega. Nad on selle tõesti ära teeninud ja me loodame, et õige pea võime jällegi märkida meie tublide raadioajakirjanikke head ja vajalikku tööd. Kõike head teile. Ma meie pere nimel tänan heade soovide eest ja nüüd asume oma konverentsi asjaliku poole juurde. Esimeseks. Oi vabanda. Olev ker, Olav kerke kõik eesnimed on täna mul seal kohas. See on ka üks naine, pannakse midagi juhtima. Meil on veel tulnud terve rida ja autasusid ja te kohe kuulete, mis meil veel saada on. Meeldiv ülesanne teha teatavaks et kokku ligemale paarsada või natukene rohkem on veel autasustatud meie kollektiivi liikmetest. Kui me need autasud täna kõik kätt oleksime andnud, siis oleks konverentsi aeg sellega otsa saanud. Ma lihtsalt loen ette, kes meie töötajatest On veel väljastpoolt meie komiteed. Millist aukirjaga autasustatud, need antakse kätte järgmisel pidulikul koosviibimisel. Pidulikumal. Üleliidulise televisiooni ja raadio komitee rinnamärgiga eesrindlik televisiooni ja raadiotöötaja saavuti Katarina Irissanova, Erni järsso, Felix Leet, Lembit Lauri EKP Tallinna linnakomitee ja Tallinna linna TSN täitevkomitee aukirjaga on autasustavad Kustas Teder, Alfred Saarnack, Gunnar Hololei EKP Tallinna mererajooni komitee, Tallinna linna TSN linna Mererajooni TSN täitevkomitee ühisaukirjaga, Tõnu Teder, Enn Kask, Igor Kono, Feliks Undusk, Juhan Pirita, Ivar Viil teatriühingu aukirje, Einar Kraudile, Aino Laurile haridusministeeriumi aukiri, Silvia Markus Zeiti raid Edit Võhandu, Lembit Siimaste rahvaloomingu maja Augeri, Krista Kilvet Elia Rood, Jaan Sarv kehakultuurikomitee spordikomitee Augur Augeri Albert turg, Tiit Rääk, Tiit Karuks, Harri Madskim välismaaga sõpruse kultuurisidemete arendamise Eesti ühingu haugeri juriiviloosius ülev aaloe, Ester Püvi, Ülo Saldre Lembi Arro taimiseljama Eesti NSV siseministeeriumi haugeri Heda Haas Wilhard pilvist, Karin Mänd Räime Meejärv, Tiit Kasemetsa Avo-Rein Tereping liia Kaljuste, Maarja Käsper Helmut kesa ELK nüüd keskkomitee aukirjad Hilda raudkivile, Ivo Waltarile, Leho Männiksale, Helme väljastele, Helgi Erilaiule Marju-le, Marie Lengile Ellgaa nüüd Tallinna linnakomitee aukiri Maddie matiivseline Roosi põllule Virve pulderile, Ülle Kilvetele, Riina Mägile kiragahnile. Elkeni Tallinna linna mererajooni komitee Audri Tiit metsale Aasmaale, Anneli sarnakule kaja kärnarile, kultuuritöötajate ametiühingu vabariiklik komitee Augeri, Eino Jaago Mägile, Mare Raspedele, Eldur Ploompuule, Hubert Veldermanile, Vilma leevenbergile, Astrid mütsile, Harri Kõrvitsale justiitsministeeriumi Augeri Aare Soomele, Maret Lehto, Tiia pupisele Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukirjad, Kaarel Toomile, Liidia möldrile, Salme reeglile rinnamärk, eesrindlik kultuuritöötaja on penid Kultuuriministeeriumi kolleegiumi ametite nõukogu. Määrusega Elfriide ilvesele ainus trotskinile ja põllumajandusministeeriumi Augeri Aldur Päärolevat koorile, Juhan Virkusele, Esko tasale August kavaldile. Komitee aukirjad on ligemale 90-le töötajale ja käskkirjaliselt tänu pooleteistsajale töötajale. Siis on tulnud telegrammid valitsuse Telegram. Eesti Raadio tähtsa juubeli puhul palun vastu võtta raamatu tegijate südamlikud õnnitlused ja parimad soovid raadiotegijatele Lembit kaik. Südamlik. Südamlik veterani tervitus kõikidele, kes kahes raadiomajas saated teevad. Kroonika, teie loovad teod, tööd, uued kordaminekud, kaik, parašenkirsson. Kõige paremad õnnesoovid juubelipäevaks. Täname meeldiva koostöö eest ja soovime raadio perele uut loomingulist indu tema tegevuses ja looduskaitseideede ja taotluste levitamisel. Eesti looduskaitse selts. Sõna ettekandeks on komitee esimehe asetäitjal seltsimees Lutsk. Eesti raadiokoht ja ülesanded massiinformatsiooni vahendite süsteemis. Nõukogude Liidu kommunistliku partei 25. kongressi otsuste elluviimisel. Pärast pidulikku sissejuhatust raskendas standard õlitada asjalikule toonile. Ja ja nagu ei tahaks praegu eriti argipäevastes asjades rääkida. Parem oleks. Well I jagada ja võib-olla üks klaas šampostki jõua nende terviseks, kes täna nii palju ja kõrgeid autasusid said. Lubage ka omalt poolt südamlikult õnnitleda ja loodame, et meie selline tore ja ühtekuuluv kollektiiv saab hakkama ka teiste keerukate ülesannetega, mis me et püstitatakse. Ja võin teid rõõmustada sellega, et selline tulevik on meil garanteeritud ja et meie töö muutub keerukamaks ja, ja ülesanded huvitavamaks ja põnevamaks. Selleks palju jaksu ja jõudu. Raamidesse? Muidugi ei mahu. Kõiki probleeme ära rääkida, mis on seotud raadio kui mass kommunikatsioone fenomeenega. Kui sellise Organiga mis on läbi teinud oma aja või ajaloo vältel pika evolutsiooni Tema positsioonide muutust vastavalt tekkivale olukorrale. Ühesõnaga raadio, kes läbi aegade on vastavalt olukorrale täitnud oma spetsiifilisi funktsioone Kui seda selliselt vaadata võiks ju rääkida raadiost eraldi tema arengu koidikul rääkida tema tehnilistest prom tehnilisest progressist. Tolle aja ja sisulisest tööst võiks eraldi rääkida tema tugevnemise ajajärgus, kus jaotati maid. Ajalehtedega võiks eraldi peatuda eilsel ja sõjaaegsel situatsioone, eriti raskes konfrontatsiooni olukorras Nõukogude raadiopositsioonilt. Võis rääkida täiesti uuest. Ja ja väga huvitavaks ja põnevast ajajärgus, mis tekkis seoses informatsioonikanalite süsteemi ilmumisega televisiooni ilmumisega. Televisiooni. Mass informatsiooni fenomeni triumf, tema võidukäik ja seoses sellega kõiki neid ennustusi analüüsida, mis ennustati nii kinole kui ka raadiole, mis ennustati ka kogu ajakirjandusele ja võiks rääkida eraldi sellest, millised kujunesid lühikese aja jooksul aastate jooksul vahekorrad televisiooni, raadio, kinovahe. Aga ma arvan kõike seda. Me täna ei suuda läbi analüüsida ja vaataks täpsemalt ja konkreetsemalt võib olla käesolevat ajajärku ja ma julgeks ütelda sellist. Seda aega võiks nimetada stabiliseerimise ajajärguks, kus enam-vähem on välja kujunenud nii. Üksikute massiinformatsioonikanalite ülesanded on enam-vähem ära jaotatud, kuigi mitte lõplikult. Ja mitte päris selgepiiriliselt funktsioonid on enam-vähem välja kujunenud, kindel auditoorium ei toimu, erilisi nihkeid ei vähenemisel, ei suurenemise osas. Ma julgen seda väita, aga räägin ma muidugi praegu ainult meie vabariigi kogemustest, ma ju julgen seda väita, sellepärast et. Me oleme aastaid neid situatsioone uurinud ja viimaste aastate tulemused kinnitavad just seda viimast seisukohta. Need seisukohad leiavad kinnitust muutustes auditooriumi kvantiteedi kohta, nagu ma ütlesin Aga enam-vähem on ka välja kujunenud meie meie auditooriumi eri gruppide hoiakud eri kanalite suhtes, kusjuures ma mõtlen mitte ainult raadiokanalit, vaid kõikide mass kommunikatsioonikanalite suhtes. See rõõmustab meid muidugi, et see näitaja on meie vabariigis võrdlemisi kõrge. Me teame, et igas perekonnas keskeltläbi on peaaegu kaks vastuvõtjad. Et viimase viie aasta jooksul raadioaparaatide arv kasvas 30 protsendi võrra ja praegu on raadioaparaate tegelikult peaaegu 90 900 protsenti Eestis erinevates perekondades, täpsemalt, see arv on aasta alguseks 625,7000. Ja kui veel natukene statistikat teha, siis võiks ütelda, et raadio soetuste raadio ostmise hulk näitaja on viimaste aasta jooksul konstantne. Nii 72. aastal osteti 70 kond 1000 aparaadi järgmisel aastal 64000, natuke langes, seitsme neljandal aastal jällegi tõusis kuus-seitse 1000. Ja möödunud aastal tsirka 71000. Selles stabiliseerimise situatsioonis on oma väga kindlad osa etendanud kateistkümneni progress ja selliste faktorite raadioarengus nagu transistorraadio ilmumine müügivõrku mis leidis kohe algusesse pead algusest saadik väga suurt poolehoidja. Meie töötajate seas, aga ka nüüd viimasel ajal ikka rohkem ja rohkem sõpru ja poolehoidjad. Leidvad stereofoniliste raadiosaadete areng. See, et need aparaadid on kallid, pidurdab muidugi pealt seda protsessi kuid huvi selle vastu on kahtlemata väga suur. Seal enam, et selles peitub, ma ütleks raadio homne päev, aga mitte ülehomne, sest ülehomme on juba seotud patriafooniaga. Ja meil võib-olla ei ole põhjust rääkida konkreetsetes sammudes selles suunas meie majas, kuid konkreetses mõtlemises ja ja teatud diskussioonis ja mõttevahetuses. Kindlasti võib juba ka praegu rääkida, ma arvan, et ei möödu kuigi palju aega ja me hakkame ka selle probleemiga tegelen, nii et meie situatsioon on enam-vähem stabiliseerunud, mis ajajärk, stabiilse, töötamise, koordineeritud töötamissituatsioon, kui ainult me suudaks kõiki oma mass, kommunikatsioonikanaleid, ma mõtlen nii ajaleht, nii ajakirju, nii raadio, televisiooni kui ka kinokroonikat ja loengurs propagandat, kui, kui seda ka paremini siduda, mass kommunikatsioonikanalitega paremini vaktsineerida, leida see instrumentaariumi, mis suudaks seda kindlustada. Nii et selles stabiliseerunud olukorras vaataks natukene, kuidas Eesti raadio tegeleb lähtudes neist ülesannetes, mida püstitas meie partei Gambiiskondades. Ma tahaks tsiteerida üht kohta kongressi aruandes. Mida, millest esitas seltsimees Brežnev? Mitte miski ei ülenda isikud. Nii nagu aktiivne hoiak elus teadlik suhtumine ühiskondlikesse kohustustesse nagu see, et sõnade ja tegude ühtsus kujuneb igapäevaseks käitumisnormiks. Ma arvan, et see eesmärk oleks võinud vabalt kirjuta olla meie lipul, kui meil selline lipp oleks olnud. Võib-olla oleks vajagi sellist lippu soetada? Ja võib-olla oleks vaja sellist loosungit ka nähtaval kohal üles riputada meie majas seda enam, et me püüame seda eesmärki väga kindlalt. Ma ütleks suurte jõupingutuste. Mõtte värskusega ellu rakendada meeproduktsioonis meie raadiosaadetes. Sest lõppude lõpuks peamine eesmärk, mida on raadio seadnud viimasel ajal, aga eriti nüüd pärast viiendat kongressi on meie auditooriumi kasvatama kasvatamine ühiskondliku poliitilise aktiivsuse vaimus. Oleks võib-olla sobiv siin tsiteerida veel üht seisukohta. Meile kätte tee, mida mööda minnes me võime tõsta selle tegevuse efektiivsust. Selleks teeks on kompleksne lähenemine kogu kasvatustöö organiseerimisele seon ideelis poliitilisele, tööalase ja kõlbelise kasvatuse tiheda ühtsuse tagamine töötajate eri gruppide iseärasusi arvestades. Kahjuks selle piiratud mulle antud piiratud aja raamidesse on väga raske peatuda kõigile ringhäälingu kommunikatsiooni plusside ja miinuste võrreldes, ütleme teiste kanalitega võrreldes televisiooniga televisiooni eripäraga, võrreldes nende probleemidega. Mis lahendab suurema või väiksema eduga meie trükitud ajakirjandusmeetris vaadatakse ainult lähemalt. Kuidas teostab Eesti raadium? Eri gruppide auditooriumi, eri gruppide eelis, hoiakuid arvestades kuidas arvestab tema Meie auditooriumi eri gruppide huvide dünaamikat. Kuidas. Kuidas neid asju arvestades püüab raadio koostada oma strateegiad kuidas kujunevad tema Me võime kõigi pealt ja peaksime nähtavasti endale selgeks tegema, millist ja mida kõigi pead auditoorium. Ja ma ütleks, võrreldes teiste masskanali. Informatsioonikanalite ootab Eesti raadiot. Kui vaadata selle sellelaadse tabelit siis pilt oleks järgmine. Siseuudiste osas. On auditooriumi eelisjärjekorras raadiod, teisel kohal 37 protsenti. Teda. Temast võrdlemisi suure edumaaga. Esimesel kohal asub ajakirjandus 43 protsendiga ja kolmandal televisioon kolm kolme protsendiga. Tähendab siiski, et siis siseuudiste tarbimine Eesti raadiokanalite kaudu on väga suur veel suurem. On, pöördume raadio poole välisinformatsiooni saamiseks ja siin on raadiol esikohal kolm, viie protsendiga, teisel kohal kolm, kolme protsendiga televisiooni ja kolmandal kohal ajakirjandus 1900 protsendiga. Kuid veel markantsem on see situatsioon, tekivad eriti pingelised, teravad ja kiired informatsiooni vahendamist vajavad situatsioonid, siis see protsent ulatab üle 40 niisugune vajadus, raadio poole pöördumise protsent, väga kõrge. On ka protsent auditooriumini, usaldus tegelikkuse protsent seotud perekonna koolielukasvatusprobleemidega, moraaliprobleemidega ja siinse ulatub 40-ni. 19 võiks veel siia juurde lisada, et väga kõrgel on ka niisugune nõudmine saada raadiot informatsioonihariduskoolielu probleemide kohta partei ja valitsuse tegevusel filosoofiliste, ideoloogiliste teoreetiliste probleemide valgustamiseks meelelahutuslike elamuslikum, esteetilise naudingu pakkuvate saadete suhtes. Ja muidugi siia tabelisse ei mahu selline toodu tähtis töölõik, mis moodustab tegelikult üle poole kogu meie toodangus nagu muusika. Sest siin ei ole praktiliselt võimalik seda võrrelda teiste mass informatsioonikanalitega, kuna ainus, mis nii tegelikult muusikat igapäevaselt lahendab, on televisioon, aga muusika osa on tema kavas on arusaadavatel põhjustel tunduvalt vaiksem ja, ja, ja ei olegi mõeldav, et tema sellist funktsiooni enda peal võtaks. Kui me vaataksime Kui me vaataksime nisust kuidas ütelda lahtist rinnet või võimalust rinnet, siis usalduslikusse protsent ja vajadust, pöör või pöördumine raadio poolel on meie vabariigis erakordselt kõrgem. Meie läbi aastate teostatud uurimused näitavad, et peaaegu iga päev kuuleb eesti raadiod 91,2 protsenti ja üldse ei kuule, see on 76. aasta kõige värskemate andmete alusel. Nii sime arv kui ka see, mis ma ütlen üldse ei kuule ainult pool protsenti natukene madalamal on need protsendid televisioonis ja nad on kõrgemad, mitte kuulamisprotsent ja see on ka arusaadav, sest televisiooni katmise lava, riiginiter territoriaalne katmine on mõningal nõrgem. Ja, ja, ja, ja nähtavasti ka see televisioon nõuab suuremat tähelepanu ja suuremad, nii. Ajalist niisugust ressursse tingib seda. Võiksime ja pidime muidugi välja ehitama meie Eesti Raadio, Eesti Ringhäälingu. Casa oma kanalite kõige Karecteeessemad iseloomujooned Te teate, et algul nad tekkisid pool stiihiliselt pool uurimusliku nisus või uurimuste tulemusel tekkis kolm programmi ja tekkis programmid, mis nüüd, ütleme viimasel viisaastakul ja selle viisaastaku alguseks võiks ütelda Grast kristalliseerus juba enam-vähem lõplikult. Me teame, et meie kõige suurem programm, kõige ulatuslikum programm on esimene programm. Teiseks programmiks on vikerraadio programm ja kolmas Onsteeriva programm. Me teame, et need programmid elasid üle oma evolutsiooni vastavalt sellele nende tulemustele, mis meie uurimustööd meile välja pakkus. Ja nüüd nad näevad seal lihtsalt välja. Esimene programm on Ja kõik need programmid juba ette öeldes on kompleksse ülesande lahendamise eesmärgil programmid nad täiendavat üht-teist. Nad arvestavad eri kategooriad erigrupi auditooriumis. Nad arvestavad ka erifunktsioone ja erilisi vorme nende funktsiooni vahendamiseks auditooriumile. Me võime kohe ütelda, millised elanikkonna grupid, auditooriumi grupid pooldavad esimeses programmis saated või seal vikerraadio stereoprogrammist saadud, me võime nende vanust määrata. Me võime nende eelhoiakud määrata. Me peame jälgima ja me jälgime, kuidas need hoiakud muutuvad. Ajas muutuvad võib-olla ka kalendaarselt, situatsioonist tingituna ja nii edasi. Üldrahvalik üldpoliitiline programm. On kõige tõsisemate, kõigi suuremate materjalide vahendamiseks. Kõige põhjalikuma, niivõrd kui üldse on vajalik raadios analüüsivaid materjale. Aga vajadus raadios on mõningal väiksem kui ajalehtedes on Neetmatel paigutatud me esimese programmi kõik tähtsamad materjalid, mida on vaja öelda, rahvalikuks teha. Me ühendame meie programmi realiseerimises. Need lõigud vikerraadioprogrammiga ja kui on vaja kasteeriva programmi. Vikerraadio on tegelikult tema sünd on seotud selle ajajärguga, kus hakati rakendama raadios teaduslikud alused või täpsemalt, see oli üks esimene suurim saavutus meie teaduslike uurimuste tulemusel. Mida on nii soojad ja ma ütleks energiliselt toetest, meie direktiiv, porgandid kõigepealt meie propagandaosakond. Lubasid meele luua sellist programmi, varustada tehniliste vahendite, et ega, ja rahaliste ressurssidega muidugi koosseisuga programm, mis sündis ikka teravalt muutuvaks ideoloogilist konfrontatsiooni programm, mis kandis kuigi väga nisus. Ma ütleks mahedat meelelahutuslikku informatiivsed iseloomu, kuid oli rangelt kontrapropagandistlik mis suutis selles konfrontatsiooni situatsioonis konkurentsi pakkuda neile kanalitele, mis kus kiskusid senistes raadiosaadetes tähelepanu eemale mitte kontrollitavate kanalite poole. Ja ma julgen veel kord meelde tuletada, see on kahtlematult meie saavutus seda kõigile nähtavas juba teadaolevat lõikab või seda fakti, et juba nelja kuu jooksul Eesti raadio auditoorium kasvas 15 protsendi võrra ja hilisem mõõtmine näitas, et ta kasvas veel umbes 10 protsendi võrra ja lühikese aja jooksul tõi Eesti raadiosse saadete juurde ainult vikerraadio ilmumine eetris 24 millegiga protsent ja viimane meie programm. Soni esimene programm nõukogude liidus. Ja kes sündis ka sellepärast esmakordselt meie valitsus püstitas niisuguse ülesande me, et luua võib katsetada, võib leida otsida vastust küsimusele, kas stereo foonia võimaldab enam-vähem kõikide teadaolevate raadio sõnaristege vorme rakendada stereofonilise programmis ja nii sündiski meil viietonniline, aga peatselt vil kasvab programm mis enam-vähem mitte nii suures ulatuses ja mitte absoluutselt vastu vastas ütleme, esimesest programmi ülesehitamise konstruktsioonile sisaldab dokumentalistika, reportaažlikku vorme ja muusikat, kuuldemänge ja teisi kunstiliike. On see väliselt välja joonistatud ja ma arvan, teeks raskusi, kui meil oleks valge selle lina asemel Mustafad valge kriidiga välja joonistada nende kolme programmistukt struktuurid, näidata, millega nad tegutsevad, kus neid, kus neid. Ühed või teised funktsioonid, ülesanded lahendakse kus on koordeni koordineerimise loogika, kus on kokkupuutepunktid ja nii edasi ja nii edasi. Kuid kõike seda kokku võttes peaks me ütleme et lähtudes neist andmetest, mis meie ette seatud, me püüame eriti oma töös aktsepteerida kolmneli momenti. Kõige ulatuslikum poliitiline informatsioon nende suurte strateegiliste kui tohiks nii-ütelda ülesannete ülesannetes, mis meie maa ees on püstitatud. Ja seda ma inimlikus nisus arusaadavas selgitavas toonis maad on. Arvan, et selles auditooriumis kus kooson kolleegid, praegused või endised, ei ole vaja hakata kordama, millised saatevormid seda eesmärki taotlevad. Teine võrdne, väga tähtis ja ma ütleks selles teravas konfrontatsiooni ideoloogias konsultatsioonisituatsioonis vajalik ülesanne, mis on meie kavas vägagi kindlalt ja väga karakteeritud välja joonistunud viimaste aasta jooksul on jookseb operatiivne informeerimine aktuaalses poliitilises situatsioonis või teisiti seda ümber, Traseerid lihtsalt jookseb aktuaalne poliitinformatsioon. Kõiki neid või neid kahte punkte meeles pidades ütlen kohe, et need põimub läbi. Idee meie rahvaste sõprusest meentan natsionaalses koosnes kohustustest, kohtust, kohustustest, meie ühisest tööst ja ühisest saatusest ja kolmas väga tähtis funktsioon. Ja kas selle kohta käib see viimati nimetatud ülesanne on elamuslik esteetiline, naudingut pakkuv. Materjal, mida meie oma saatekavas oleme ka läbi aegade püüdnud inimestele pakkuda, püüdsin edasi arendada ja nii edasi. See on ju kõige üldisemalt need funktsioon, et nimetatud ja need funktsioonid ei peegelda meie programmi ülesehitus. Me teame, et paljalt ja nii Paljalt need ei realiseerida meie programmis. Me teame, et iga kanal kannab oma rütmi kannab oma ajalist Ja elanikkonna töö ja ajabilanssi arvestavad aja, graafika, ajagraafiku, loogikat ja nähtavuse sellistena võib teda vaadata. Kuid ma tahan siin veel ütelda joonistades kõik need asju tahvlile. Me peame kogu aeg mõtlema selle peale, et raadio oma kolme põhikanaliga on tohutu keerukas organism, kus paljud funktsioonid põimuvad läbi, kus paljud funktsioonid tegutsevat ühteaegselt, kus paljud funktsioonid Võivad kanda nii oma vormi žanri kui ka kui ka ajalise ajalise jaotuse poolest väga mitmekesist ja tihtipeale ka paralleelselt iseloomu. No võtame kasvõi niisugust asja. Ja see on kõik muidugi järgmisel tähtis, kui me räägime mee kompleksusest, meie kasvatusliku nisustrateegia kompleksuses, võtame kasvõi ühes väikses saates, kui palju võib funktsioone anda, milline funktsionaalne analüüs mahub ütleme või on, rakendab sellise saate kohta nagu. Küsimus ei ole ju siin ainult selles, et pakkuda mingist geograafilist informatsiooni. Küsimus nähtavasti seisnes selles, et pakkuda siin niisugust informatsiooni, mis läheb tähendab selle rahva elu tekitab sümpaatia nende vastu. Siin võib-olla ka meelelahutuslikud momendid, siin võivad olla ka esteetilist naudingut pakkuvad momendid. Siin võivad olla ka teatud analüüsid, mis panevad mõtleva analoogilise olukorra kohta meie vabariigis. Aga see on ainult ühes väikses saates palju keerukam, kui me mõned sellised läbipõimunud funktsioone kogu aeg realiseerima kõikides meie kanalites ühteaegselt ja läbi päevapäeva ulatuses. Nädala kuulatuses. Ja selleks, et sellist kompleksset plaani realiseerida peame me väga täpselt väga-väga ma ütleks piinlikult uurima need auditooriumi hoiakud, et me teaksime, kuhu ja kuidas aktsenteerida üht või teist momenti, kuidas seda paigutada, kuidas teha nii, et see oleks vastuvõetav, et tekiks usaldus selle vastu, see on žanride probleem, siin on inimeste meisterlikkus, siin on siin on lõppude lõpuks isegi saatepikkuse probleem ja nii edasi, nii edasi. Diapasoon on muidugi siin väga-väga lai ja, ja kui me hakkaks mõtlema, kuidas seda realiseerida žanrites, siis me võiksime nähtavasti rääkida sellest tundide viisi ja sellest tulev pilt. Järgnevates ettekannetes pikemalt juttu. Põhiliste. Realiseerimise. Printsiibid on meil ka väljakujunenud läbi aastate. Ma arvan, et mulle. Et ei panda pahaks, kui ma veel kord tuletaks nalja meie raadioloosungid meie töö põhiprintsiip, et Eesti raadio nähtavasti kui mõni selline volitus oleks, võiks ütelda kõikide Nõukogude raadiote ja kõikide televisiooniorganisatsioonide kõikide ajalehtede kohta. Ja siin ei oleks mingist uudist midagi erilist, aga ma arvan, et see on meie koos alati meeles pidada ja alad seda rõhutada. Et ka Eesti Raadio on siis on ometigi või on kindlad oma rahvaraadio. On rahvale kuuluv organ ümber pöördud ümbert raseeri rahvas on raadioperemees ja kui see nii on, siis muidugi tuleb realiseerida kõik võimalused selle peremehe õiguse realiseerimiseks. Ja sellest tulenevad tuleneb vajadus väga täpselt selle peremehe soove uurida. Ja viimase aasta jooksul on meil selliseid Võrdlemisi põhjalikult uuritud, need printsiipe on rakendamist leidnud. Ma põgusalt peatuksin neil te teate, et niisugune vorm, mida me tinglikult nimetame kolmas, neljas juures olev on leidnud väga tõsist ja väga ulatuslikku rakendamist on nisust vormid, nagu kristall. Siis teie arvamus, siis need vestlused, mis on pühendatud parteiteooria ja praktika küsimusele filosoofilistele probleemidele, meie poliitikonoomia probleemidele ja nii edasi, nii edasi. Printsiip, mis on meil kindlaks tehtud ja ma sugugi ta sellega ütelda, et selle poolest meie auditooriumi erineks ütleme seal läti auditooriumiga või Leningradi auditooriumiga ma räägin ainult sellest, mida meie lihtsalt fikseerisime oma töös. See on meie suure osa meie auditooriumis, aktiivne soov, Makart kaks korda kasutan seda aktiivne soov aktiivselt osa võtta ühiskondlikust elust ja see soov realiseerib kõigepealt võib-olla selles kontaktis, mis tekib auditooriumile retsipiendil, tekib, tekib oma oma massmeediumi omak, oma raadioga läbi raadiosaadete raadiosaadetes osavõtt, mis viib välja juba suurematele ühiskondlikele territooriumitele suuremat ühiskondlikele probleemidele, millest kus nad võivad ennast tunda kort, tehase direktori nagu peainsenerina, kaarteadlasena, kes lahendab mingisuguseid probleeme, või vähemalt teadlase ja sõbrana, kes annab nõu teadlasele ja nii edasi, nii edasi. Me oleme seda printsiipi nii jutumärkides ekspluateerinud, aga tema võimalused on, võimalused on kaugem, ammendamatu. Ja ma pean, pärast tulen juurde, miks praegu tekkis meil väike paus intensiivselle selle printsiibi kasutamise intensiivsusest? Siin on ette nähtud seltsimees lee seltsimees akadeemik Liimets veel ettekanne. Aga ma paari sõnaga tahaks peatuda tema poolt tema juhendamisel läbi viidud ka aastate jooksul uurimustel noorte auditooriumi aktiviseerimise eesmärgil paremate kontaktide loost, mis eesmärgil lõppeesmärgiga TEMA sotseliseerimises Tulevikku tulevas homse ülehomse algava elu nimel. Ja otsene pöördumine noorte poole näitas, et raadio saavutab ainult siis suuremat efekti, suuremat usaldus, kuidas suudab noortele pakkuda seda aktiivsust, aktiivset kontakti, aktiivselt kontakti nii raadio kaudu, oma probleemide lahendamiseks, aga peamiselt need on probleemid, mis on seotud noorte homse päevaga, tema astumisega tootmissfääri, majandusliku unisest tegevusse, aga veel rohkem kool õppiva noorteni tänapäev. Tema vahekord pedagoogidega, tema rekordkollektiivis, tema õigus otsustada ja lahendada probleeme, aktiivsed lahendab probleeme, mis on seotud tema kollektiiviga. Sellised moraali eetika esteetika puudutavaid probleeme on laialt ja ulatuslikud püütud lahendada perekond ja kodu ja kuivõrd vajadus, kuivõrd suur on vajadus osa võtta selliste probleemide lahendamisauditooriumi juures näitab see, et lühikese aja jooksul on perekond ja kodu. Meie programmis ja võrreldes ka ükskõik millise raadio televisiooni programmil programmiga, pidevate programmidega ma ei räägi nii. Programmid, mis tulevad meiega või satuvad me kavalehte ükskord seal ka paari kuu tagant on kindlalt esirinnas. Tema protsent ulatab tihtipeale üle 40 Kuid see veel ei ole, kõik, me ei või ainult rääkida nendest, kuigi nad, nad on suuremas enamuses neid nendest proportsioonides või selles proportsioonis me auditooriumis kus me näeme ainult aktiivseid kuulajad, antaktiivset, auditooriumi on inimesed, kes ei ole rahul. Meie programmiga masel peatun tsipakene, hiljem on inimesi, kel meie programm suhtes on ükskõiksed aga need inimesed on ka ükskõiksed paljude ühiskondlike nähtuste suhtes. Ja ma sugugi ei avalda seda arvamust. Sellepärast et minul oleks omane mingi suurusehullustus. Et ma sammastan raadiotegevus nende suurte ühiskondlike probleemidega ja hindan raadiot võrdselt nende suurtele suurte probleemidega, mis vabariigis seisavad või selle tööga, mis teevad meie direktiivorganite. Ma tahan näidata, et need probleemid mitmetaoliselt mõõdetult meesaadete kaudu jätavad teatud elanikkonna gruppe ühisüks kõiksiteks passiivseteks ei kutsu esile. Ei aktiivsed reageeringud oma kollektiivis ühiskondlikus elus, vaid ka mitte diskussioonis mõttevahetuses. Ja mulle tundub, et selles osas on väga perspektiivne seltsimees Tamre poolt alustatud töö Me arvutuskeskuses kanalite või täpsemalt teede otsimine nende gruppide juurde, kuidas Nende gruppide huvi kontsentreerida suurtele probleemidele lähtudes selles argipäevasest rutiinses väiksest huviringist, mis sellele ühele või teisele grupile on omane. Ma tahaks ütelda, et see protöö ei ole seni veel oma teoreetilisest faasist kuigi kaugele jõudnud, see ei ole mitte etteheide. Probleem on väga keerukas, aga tahaks kogu südames soovitada ja soovida, et ta leiaks kiiremat rakendamast meie praktikas. Ja veel üks asi, mis minu arvates moodustab väga-väga suurt suurt reservi mitte ainult raadio auditooriumi suhtlemises, vaid ka kõikide teiste, ma ütleme, ajalehtede, ajakirjade, televisiooni, see on inimeste janu teadmiste järgi spetsiaalsete teadmiste järgi, Nende janu oma silmaringi laiendada. Me oleme alati probleeme uurinud sellest aspektist, kuivõrd ühed või teised aktiivsed vormid, frontaalsed annavad tagasisidet, aga me ei ole lähtunud nende probleemide juurde või väga harva. Natukene ütleme keerulisemat teed mööda, kuivõrd meie rahuldame inimeste janu oma silmaringi oma teadmiste avaldamiseks. Ja vot ühes uurimuses esitatud küsimus, missugust informatsioonikanalid on rikastanud teie teadmisi või äratanud huvi enda täiendamise vastu. On järgmised vastased raadio 65 protsenti, televisioon 58 protsenti, ajalehed 65 protsenti, ajakirjad 50 protsenti. Ma pean ütlema, et need näiliselt kõrgete arvud on samal ajal ka süüdistus meie senise töö vastu, siis kuus, viis protsenti ei ole 100, seal 55 protsenti ei ole ka 100 ja isegi 70 protsenti üle 100, aga teiselt poolt ma sugugi ei arva, et kõik 100 peaksid ja võiksid alati olla käepärast selleks, et neile väga edukalt vahendada mingisugust nende teadmiste rikastavat informatsioonid, kuid see valdkond on meil veel läbi uurimata, kuidas, vot selle selle hoiaku, selle vajaduse kaudu anda need teadmised, mis veelgi edukamaks teeks meepoliitilistes kasvatud kasvatustööd. Aga. Meil et meie võimalused ja et meie töö ei ole kaugeltki veel nii efektiivne, nagu ta peaks olema, kõnelevad ka teised andmed. Ma julgeks. Kui teil kannatus on tuua veel mõned andmed. Näiteks. On niisugune küsimus meie uurimistöödes. Ma formoleiendada nii, nagu ta oli formuleeritud Me sotsioloogide poolt, kui selgub, et saatekavas mõni teid huvitav saade. Kui selgub, et saatekavas on mõni teid, huvitab saadet, kas korraldate oma toiminud nii, et oleks võimalik seda jälgida. Ja selle vastas 71 protsenti ja ma muidugi kahtlen, et see protsent nii kõrge olnd, sest. Sümpaatia ja tahtmine mitte solvata küsijaid ja raadiot ja tegelik inimene alati näeb ennast natukene paremini, kui ta on ja arvab, et ta teeb rohkem, kui ta on teinud. Sest kui me akna reaalset tegevust mõõtma, siis need andmed tihti peal muutuvad mitmekordselt vaiksemaks, aga olgu, võtame isegi sellised, nagu on 71 protsenti ja 18 protsenti ütles vahetevahel seitse protsenti harva ja viis protsendi, et ei kunagi. Või raadioga suhtlevad kas päris ükskõiksed, kuigi mitte ainult paatiaga, kes raadiosaated kuulavad nii, muuseas me teame, et välismaa allikatest, et raadio on sellist massiinformatsiooni kanaleid milline milline vahekord tarbijaskonna, auditooriumi kõige Juuslikumad laadi. Aga meie ülesanne nähtavasti leida siin reservi. Juhuslikkus muutus üha väiksemaks juhuslikus juhuslikuks nähtuseks, et üha rohkem ja rohkem me võiksime selliseid saateid teha, mis kogu tõsidusega köidaks. Meie kuulajad ja siin probleeme seisneb ainult selles, et need saated on halvad. Võib-olla on hea saade, aga ta on liiga pikk, inimestel ei ole aega. Võib-olla ta on tore saada, aga ta on valel ajal. Ma tooks ühe näite, ma mäletan Mehhikot olümpiamängude ajal, kui me uurisime, kuidas rahvas suhtleb ja kuidas hindab Me informatsioone teenistus peamängudes selgus, et meie hommikused saated olid mitte vastuvõetavad suures osas sest selle asemel, et lakooniliselt teatada öises võistluse käigus toimunud või, või saadud tulemusi. Me alustasime pike rippreportaaže siis, kui inimesed ruttasid tööle, kui neil oli muud teha. Nähtavasti siin on teil palju reserve, mida meil tuleb ühiselt vaagida ja leida edasi hinnang. Ja siin on juba rohkem mõtlemapanevad andmed. Kas te olete rahul Eesti raadiosaadetega täiesti rahunenud 17 protsenti? Põhiliselt 96, andke andeks, 69, raske öelda, 11. Põhilised, mitte üks protsent ja üldse mitte peaaegu k üks protsent. No ärgem laske ennast eksitada neist arvudest, et 69 protsenti on põhiliselt küll nähtavasti ja teiselt poolt nähtavasti ei ole ka eesmärk ja see on võimatu saavutada niisugust üksmeelsed töödelt kõiki rahuldada sajaprotsendiliselt, aga kas siin peituvat väga-väga tõsised tõsised lüngad meie töös ja see, et suur osa ei korralda oma elus selliselt, et ta võiks rohkem pühenduda aega meie saadetele ja teiselt poolt, et et vastused on veel, mitte mitte meid eriti rõõmustavat? Paneb tõsiselt mõtlema. Nii et need on meie reservid ja neist me peame väga tõsiselt rääkima lähematel nädalatel-kuudel juba sellepärast, et rakendamisel tuleb uus kava juba ühteteist püüab korvata rääkida skand viienda kongressi tulemustes ja ülesannetes Me või mitte tõsiselt peatuda. Ja niisugused probleemid, nagu on ideoloogiline võitlus, ideoloogiline konfrontatsioon, meie koht selles ideoloogilises konfrontatsiooni me juba rääkisime sellest, et meie töö on väga mitmekesine, väga läbi põimunud ja kui me räägime sellest läbi põim Misest ja selles läbipõimumist iseloomustamaks tegurist, siis üks kõige tähtsamaid võib-olla on see, et kõik meie peaks ja nähklassi suures osas on ka kontor propagandistlik. Nõukogude elulaadi tutvustamine meie välispoliitiliselt mad, mees, sotsiaalsete eesmärkide avamine ja, ja nende realiseerimise näitamine Nõukogude humanismi Nõukogude diplomaatia, meie internatsionaalsesse niisuguse hoiaku järjekindel näitamine, kõik see, kuigi otseselt võib-olla mitte diskutiivses toonis väljapeetud, vastuseks neile süüdistustele ja rünnakutele, mis tulevad mitte kontrollitavate kanalite poolt on ikkagi kõige tõhusam ja kõige esmase ja kõige tähtsalt Me kontot propagandistlikkust tegevuses, kuid on meil ka otsene konfrontatsiooni süsteem, mis koosneb minuarvates kahest momendist. Esimene vaenulikke kanalite. Sihipärane katmine me teame, et Ameerika hääl ainult viimaste aastate jooksul ja ma nimetaks need aastad 71. aastal kolmandas kvartalis, 72. aastal, neljandas kvartalis, 75. aastal, kolmandas kvartalis on muutnud oma saatekava aegu veel rohkem iga aasta umbes kaks korda tammutapkaa oma lainepikkusi. Ja võib arvata, et nii või teisiti pääseb informatsioon meie tegevusest meetegevuse edukuses või tulemustes ka, sest me sellest ju lõppude lõpuks mingist erilist saladust ka vaenulike kanalite valdavate inimeste kätte ja nad püüavad meie poolt kaetud materjalid meie poolt kaetud saadete alt välja tulla ja leida sellist pilu või sellist kohta, kus nad tagaks omale suuremat auditooriumit. Me teame, see niisugune duell eetris algas väga ammust ajast, algas siis, kui me lõime Päevakaja peaaegu nüüd juba üle 10 aasta tagasi kus Päevakaja oli esimene katmiseks mõeldud mater, kus õige pea umbes aasta pärast päevaga välja libiseti mekk muutsime siis päevaga aega ja nüüd seda funktsiooni katab edukalt maailm. Täna auditoorium kasvab ja samal ajal Ameerika Hääl auditoorium ikas võrdlemisi järjekindlalt võrdlemisi järjekindlalt kahaneb. Tema keskmine niisugune no protsent on kuskil 0,8 kuni 1,2 umbes 6000 inimese ulatuses. Aga see veel ei tähenda, et need 6000 inimest, et see on niisugune täiesti mikroskoop, Narh, et sellega ei tule tegutseda, sest on veel üks kanal väga kardetav kanal, sest ta moonutab seda vaenuliku informatsiooni läbilastuna Läbi kuulujuttude filtri ja see ongi kuulujuttude kanal, mis levitab teist teed mööda meile mittesoovitavat soovitavat informatsiooni ja sellise informatsiooni vastu võitlemiseks. Me ei ole veel kaugeltki ära kasutanud kõiki võimalusi, mõtlesin, mitte ainult raadiot, siin on ka teised kanalid, siin on ka loominguline tegevus, siin on agitaatorid, et meil ei ole veel ka niisugune instrumentaariumi loodud, et seda edukalt analüüsida, edukalt soovitusi välja töötada. Nähtavasti nende probleemidega tuleb tegutseda ja teine tahk selles töös on inimeste parem informeerimine, inimene, inimeste informeerimine sel printsiibil, et ette jõuda vaenulikest kanalites. See meie nii omavahelises jutuajamises juba ammu kokku lepitud nii Snatiini mõiste Etsioon efekt a, et kes esimesena ütles A tähte, see juba saavutas suurt edumaad suurt võitu, sest inimest on tunduvalt kergem veenda, kui pärast ümber veenda, veenda on, on, ütleme tema tema jõupingutuste koefitsient on üks ümber veenda. 10. Ma ei garanteeri, et see arv on õige, see on niisama lihtsalt piltliku ses mõttes ja me teame, et see algab sellega, et hommikul me püüame esimestena juba juba enam-vähem Eedee valgustad neid sündmusi, mis rahvusvahelises elus mõju on oodata, me teame, et need on need kommentaatorite esinemised vikerkajas. Me teame, et sinna hulka kuulub vega edukalt tegutses maim, täna plus oma lisasaatega. Me teame, et siin on Päevakaja ja hilisõhtuni informatsiooniteenistus. Nii et sellega ma arvan, ma, mul ei ole kahjuks aega pikemalt sel probil probleemil peatuda. Aga rääkides rääkides siin neist asjadest, mis on seotud meie kontor propagandaga, ma pöörduks veel nende küsimuste juurde, mis on välja kasvanud meie katsetest ja seda tööd on siin meie arvutuskeskuses teinud mitmed seltsimehed, seltsimees saar, seltsimees mainige, seltsimees, mainitud seitsmes Tamre, see on meie auditooriumit, hüpoloviseerimine, tema grupeerimine ja nende gruppide olemasolu, nende passiivsete gruppide olemasolu, mis on kõige rohkem, millega on kõige rohkem eelsoodumus siin vot sellise vaenuliku informatsiooni vastuvõtmiseks seal isegi selle levitamiseks, vot selle gruppidega tegelemine on meie väga tähtis ja väga vajalik ülesanne. Ma arvan, et kokkuvõttes Võib-olla mul õnnestus tabada seda põhimõttes, mis on nii-nii piltlikult kirja pandud kongressi otsustes, et töö peab olema kvaliteetsem ja ka meie töökümnendal viisaastakul peab seda printsiipi täielikult rakendama tänavaga.