Tere, mina olen Jelena Skulskaja jalu Emmdeeile lõiku Anton Hansen Tammsaare tõe ja õiguse esimesest osast 19.-st peatükist. Kui juudes läks juss lehmalauda ette, seisatas seal üürikeseks, avas siis lauda ukse ja vaatas sisse ja kui tahaks ta lehmalt millegi nõu küsida või lohutust leida. Aga see magas rahulikult, ei tõusnud ülessegi, sest ta teadis, et praegu pole ei söögi ega joogi, loota, on juss, vaatas natuke aega magavat lehma ja kuulis selgesti, kuidas see mäletses sulges siis ukse, ronis lauda otsast üle aia, kus ta oma kätt kriimustas, ilma et ta seda oleks märganud. Läks lähedasse kuuse alla, millel üks oks nii madalas, et ulatas seda kiki valvule tõustes puutuma siin võttistajad pükstest nööri, tüki, millel alles silmuse otsas. Eks on hea, et jätsin, mõtles jussi ilmuse kohta, nüüd on valmis põle tarvis teha.