Tere ja kaunist ilusat südasuve. Rahva teenrite ovaalse laua taga täna vikerraadio stuudios raadiomees Sulev Valner. Peeter Kaldre tere ja mina saatejuhina Aarne Rannamäe Eesti Televisioonis. Noh, vihma ei paista kusagil, kõik kõrbeb kohati nagu midagi tuleb, kuni katus lendab trumpiga, aga, aga üldiselt suvi läheb nii-öelda juba harjumuspärast rada. Et kõik kõik, mis kasvab, see kõrbeb ja, ja midagi midagi head selles mõttes ei ole, et, et kui me siin mõnikord kirume päikest Meie meie kohaliku planeedi peal, siis, siis nüüd ütleme hoopis, et et päike võiks ka kunagi pilveveere taha minna, aga seda, seda lootust praegu ei ole. Ma loodan, et te jagate minu sellist pessimismi. Ei ole nagu mina ei ole, ütleks, et ei ole vähimatki põhjust minu meelest on nii ilus suvi, et, et küll on, küll on hea, et ei pea otsima turismireisi kuhugi lõunasse, et saab annuse päikest ikkagi kätte ja ja noh kõrvalnähud on muidugi paratamatud, aga aga ma pigem ma mõtlen küll, et äkki ikka võiks, võiks pigem rahul olla. Ja aga see suvi päästab seda, seda ammust arvamust, et Eestimaa on küll pindalalt hästi väike, aga ilmastiku mõttes jääb mõnikord tunne, et tegemist on Venemaa avarustega kus ühes otsas on tulikuum ja teises otsas on põrgukülm. Siis Eestimaal on täpselt samamoodi olnud siis, kui Tallinna lähedal on tõesti vihma pähe tulnud, siis Otepääl tuli paduvihma, juba mainitud katus lendas minema. Helistasin sattus talle, öeldi, et praegu sajab valget vett taevast alla. Eile oli samamoodi, näiteks Keila oli mattunud hoovihma kätte, aga seda Keilast kümmekond kilomeetrit, ükskõik kuhu poole oli täielik kuivus. Nii et selles mõttes mitmekesisust jagub. Jah, eksmaailmalõpu tähenda, ega siin midagi muud siis arvata ei olegi, et küll ta tuleb, kui niimoodi niimoodi on, on ilm ja kõik maailma paigast ära. See ei ole mitte see seaduspära ilmastiku puhul, et hästi külma talve järel tuleb hästi kuum suvi. Et oli ikka tõeliselt külm talv, eks ole, torud külmusid aina lõhki inimestele ja nüüd on siis hästi kuum suvisele järgijad. Ega see nüüd midagi nii erakordset ühtpidi on nagu erakordne, aga aga ikkagi, et eks neid kuuma suve on ikka ikka õnneks või aeg-ajalt siin ikka on, et muidu me võib-olla oleksime jälle päris nukrad, kui kui meil ikka üldse sooja suve ei oleks. Teisiti, nüüd on võimalus. Ka nii-öelda nendel inimestel, kes istusid kuu aega järjest telekate ees on võimalus ennast sellest lahti tõmmata ja, ja jalgpallihullus on ka vaikselt kadumas, kuigi kuigi need kired, mis, mis selle viimase matsi ümber lõõmava lõid, need ei taha veel kuidagi nagu vaibuda, et sellist sellist spordivõistlust, kus on niivõrd palju spordivälist ja mis tekitab ka ütleme igasuguseid muid mõtteid, lisaks sportlikele, mõtetele. Ei ausalt, öes ei mäletagi. Võib olla ja siin meil on hakanud pügame mälu tuhmuma, me kui me mäletame 80. ja 84. aasta olümpiamänge, võib-olla olidki rohkem nagu poliitilised asjad, aga aga siin on nagu, nagu teistsugused, et ütleme, see jalgpallikuninga punane kaart viimastel minutitel finaali lisaajal on, on tegelikult hoopis laiem ja hoopis hoopis sügavama tähendusega kui kui lihtsalt üks üks vuti tortsemine. Kultuuride kokkupõrge, erinevad arusaamad erinevatest asjadest. Kui Zinedine Zidane'i tõepoolest öeldi seda, mis talle ilmselt siis öeldi, ehk siis solvati teda ema ja õe kaudu, siis siis ütleme, Euroopa kultuuris poleks ju mingisugune probleem. Sellest oli päris hea artikkel, kui ma eksi eilsest postimehest kus, kus tõlgituna kaardikarjäärist, kus, kus oli juttu sellest, et nendeks noh, Inglismaal ütleb midagi, midagi sarnast teisele mehele keegi kergita kulmugi, eks tavaline tavaline ütlus pole isegi sõimusõna, enam mitte. Aga kui sa ütled ikkagi araabia päritoluga inimesele tema ema kohta midagi halvasti või katoliikliku riigi esindajale, siis, siis see on hoopis teine asi. No igal juhul muidugi kui me võtame nagu seda ühe konkreetse sportlase väär ja tema selle karjääri lõppu ja, ja siis noh, ei ole ilus, eks ole, võib-olla ei ole päris kena minna nii-öelda puhkusele välja teenitud vanaduspensionile 34 aastaselt punase kaardiga ja avaliku toore jõhkrutsemisega. Aga tegelikult need kired, mis selle asja taga lõõmavad on, on tegelikult arvates küll seda väärt, et et seda punast kaarti näidati. Vastasel juhul muidu ei oleks ju räägitud üldse sellest nii palju. Kui, kui oleks olnud Nonii sellist käitumist ja sellele järgnenud karistus siis siis ei oleks absoluutselt sellest räägitud. Kuigi tegelikult jalgpalliilmas on ja üldse spordiilmas on, on rassism, ksenofoobia, koobia, sallimatus, absoluutne Karanetsi puudumine juba juba ammu jutuks olnud on nüüd on ta nagu eriti paisu tagant välja tulnud No teiselt poolt võib jälle öelda, et seesama Prantsusmaa koondis oli ju heaks näiteks vägagi tolerantsust suhtumisest, et ju nagu naljaga öeldi, et sõnum väljakul kolm musketäri ja siis kaheksa inimest, kes ei ole kuidagi musketärid. Et juba see nagu näitas, et see on just üks valdkond kindlasti, kus näiteks Prantsusmaal mitte prantslane saabena saab tõeliselt, kui lüüa ilmselt igal igal muul valdkonnal, see võib olla nii lihtne ei ole. Ja paljudes teistes riikides samuti, eks ole, et on neid ütleme, teise päritoluga sportlasi üldse, kes ikkagi pääsevad esile, eks ole, võtad Euroopa meistrivõistluste 100 meetri jooksu finaalis valget meest naljalt ei kohta, Rico, mustad eurooplased. No ühesõnaga, seltsile nagu näide tolerantsust, aga eks tal ole ka, eks sel nädalal ei ole ka, teine pool. On ju see, et noh, ma tean isiklikult mitmeid tuttavaid, kes kes on olnud eriti Hollandi fännid, aastakümneid Hollandi jalgpallimeeskonna fännid. Ja ka prantslaste, prantslaste fännid on nad olnud siis tänu sellele, et ka Hollandi meeskonnas on ju väga palju muutrännanuid, teise nahavärviga, teise kultuuritaustaga mängijaid siis tuttavad on loobunud selle meeskonnale pöialt hoidma, seda sellepärast, et hüva, me võime seda nimetada rassismiks, aga, aga minu meelest ei ole, see on nagu tunduvalt sügavam asi, see on see mida mina olen nimetanud valge mehe kaitse sündroomiks. Et on ju Euroopas niivõrd palju alasid, kus võõra päritoluga inimesed, immigrandid on hõivanud ära need kohad, mis traditsiooniliselt on kuulunud Euroopa nimetame neid päris elanikele ja see tekitab teatud ohutunde, et noh, kui lähevad aastad edasi, siis varsti nei talu alasid, kus, kus saaks nagu tunda ennast turvaliselt jääb järjest vähemaks ja jalgpall on selles mõttes klassikaline näide, et see on nagu kõikide silmade all meeskond mängib teleriekraanid, vaatavad miljonid inimesed, Nad näevad kohe seda pilti. Et see on nagu asja teine pool, et see valge iga inimese kaitse kaitsemehhanism on, on nagu löödud häireseisundisse. Nojah, aga ikkagi ma siin peale rassismi nagu muud midagi ei näe, sellepärast et, et valge on käinud, eks ole. Demokraatiat ja korda loomas teistel mandritel ja, ja see, kui nüüd sealt tuleb nende riiki inimesi elama ja nad saavad seal kodakondsuse ja, ja tegelikult olnud selline põlvkondade kaupa ei olnud siis Nende valgete rahvaste juures, kes ei ole käinud õnne ja vabadust viimas teistele rahvastele mõõga ja tulega, põhiliselt siis nende suhtes. Ma jagan küll seda seisukohta, et võõrleegionäre tõmba tõmmata endale sinna sisse, noh nii nagu omal ajal ütleme, Taani kergejõustiku isegi praegu visanud Taani kergejõustikukoondis mõned mustad jooksevad või nii edasi, eks ole, see on hoopis teine asi. Aga nüüd on ju prantsuse enda pojad ja midagi ei ole teha, need, kas laamendamas käisid autosid lõhkusid aasta tagasi või tegelikult juba vähem kui aasta tagasi, siis need on needsamad prantsuse enda pojad, ega, ega midagi, midagi ei ole teha. Prantslased ise on seda tahtnud, aga, aga mitte mitte mitte see nagu, nagu see ütleme, Zidane'i juhtumi puhul puhul nagu põhiline ikkagi mängis seesugune näe palgelisuse, kui, kui siin võistlused alguses juuni, juuni keskpaigas loete, eks ole, suuri vandetõotusi ja toodi plakatid välja ja meeskondade kaptenid rääkisite rassismi ja ksenofoobia, seda, et kui paha on ja et loobume sellest ja, ja mängime ausalt veer play jalgpalli, siis, siis noh, turniiri lõpuks me saime teada, kui, kui sõjalise play oli, siis see on, see on nüüd see, see kirg, mis, mis, mis lööb selle selle tuha all ja, ja see on nagu eriti ma olen mõne spetsialistiga rääkinud sellest juhtumist. Nemad on noh, raudkindlad selles, et, et see nii-öelda solvangute välja mõtlemine, see verbaalselt solvangute välja mõtlemine. See on terve teadus. Et see ei ole nii, et üks mängija tuleb ja, ja haugub kedagi seal väljakul, koera hoorapojaks või terroristiks, et et see on kõik väga täpselt paika pandud ja, ja see nii-öelda verbaalne töötlemine algab tegelikult juba juba mängu alguses. See, mis lõpus toimus, see oli nagu noh, äärmiselt kahetsus ja muidugi, kuid samas jällegi asjade väga loomi loomulik ja loogiline lõpptulemus. Jah, aga teiselt poolt on jälle see, et Zidane'i-sugune mees oma profession reaalsuses noh, umbes peab, peab suutma öeldagu mis tahes säilitama, eks ole, külma pea sellises noh, MM-finaalis oma lahkumismängul. Et mingis mõttes on siin jälle noh, tõesti ja öelda, et see on nagu noh, kuidas öelda, uskumatult raske valik panna sind olukorra ette, kus sind tõesti ütleme, solvatakse kõige pühamaid tundeid ja samas olukord nõuab suurt, et sa pead jääma rahulikuks. Aga jah noh, läks nii, mis on jälle samas väga inimlik, mis näitab seda, et ta ei ole seal masinaid ja eks selles selle mängu võlu ongi, et et juhtub ju sealsamas fina uskumatuid asju. Et, et ükskõik mida võidi selle finaali eel eeldada, aga mitte seda, Tsidan saab punase kaardi ükskõik mida oleks võinud eeldada ja et, et see võib olla kallutabki kokkuvõttes ikkagi kaalukausi teise meeskonna kasuks. Et, et see on nagu noh ikkagi see näitab seda ettearvamatust muidugi, mis ma ütleks ka, kui me nüüd nii kohutavalt jalgpallis süvenema. Et, et, et punaste teede teatud mõttes laviin sellele MM-il oli ju kindlasti ka ikkagi ennenägematu. Praktiliselt igas mängus oli mõni üksikmängus jagatud punast kaarti. Et kui me mõtleme mingid noh, kasvõi aastakümme tagasi, siis kogu MM-finaalturniiri peale, võib-olla anti paar punast kaarti ja siis anti noh, tõesti sellise ülima toorutsemisest. Mul on muidugi see Zidane juhtum ikkagi oleks tõenäoliselt läinud. Aga, aga praegu ju jagati ka punaseid kaarte mõnes mängus paremale vasakule. Mis läks nagu noh, ma ütleks nii konservatiivse jalgpallihuvilise jaoks nagu natuke üle piiri, et see oli vähemasti harjumuspäratu, sellega tuleb harjuda, et see on nüüd uus komme. Et vanasti nii ei tehtud selles mängus, mis on olnud väga konservatiivne, läbi aja ütleme traditsiooniliselt nii ei tehta, et kohtunike ikkagi jagab nii-öelda igasugu kahte paremale vasakule. See oli ikka väga erakorraline asi, et antikaart. Mnjaa see nonii teema tõin ma siis tõesti ainult sellepärast, et see haakub nii-öelda meie, meie meistrid teemadega ehk poliitika ja, ja energia ja muude selliste asjadega, et, et me me spordiasju nagu väga tihti suhu ei võta, aga aga see on, see on asi, mis, mis ületab nii-öelda spordi spordipiirid. Tuleme tagasi, oleme ka moodsad ja kui kogu ajakirjandus räägib ikka suvest ja suvistest asjadest, siis räägime meie ka. Ja Meie Peetriga kui kaks paadunud põhjaranniku suvitajad kes samuti vist suvel nagu välismaale kunagi ei, eriti ei kipu, sest siin on ka väga-väga tore olla. Aga mure ja probleem tegelikult vana mure ja probleem siis selles, et, et meie rannad, mis ei ole nii-öelda lipurannad kus ei ole vetelpäästet, kus ei ole ametlikku randa, kus ei ole korravalvureid on, on ikka meeletult metsikult käest ära. Ja eelmine aasta nad veel noh, ma tulin eelmine aasta olnud sellepärast, et eks probleemid olid ju ka eelmine aasta, aga, aga nii hullud kui, kui see aasta noh räägime konkreetselt nüüd Laulasmaa ja lohusalu kandist ei ole need rannad ja Klooga-Ranna kandis ei ole rannad küll tõepoolest olnud. Praegu toimub Laulasmaa rannas on ikka päris päris jube ja selles sellest oli ka aktuaalses kaameras üks üks lugu, kus, kus näidati reetselt, et mis seal siis vedeleb rannas, seal seal on prügihunnikuid, on tekkinud vähemalt tükki üheksa või 10 kusjuures jäetakse maha absoluutselt kõik, üks asi jäetakse maha, teine asi ei koristatud, mis on nagu asja teine pool. Ja Keila, Keila vald ja, ja keskkonnateenistus veeretavad palli üksteise suunas ja ütlevad, et sina pead tegema, teine ütleb, et sina peab tegema. Ajutine lahendus on siis see, et Keila vald pakub välja, teeme hoogude päevaku ja koristame ära. No see on ju kõik ühekordne lahendus, aga see ju probleemi ei lahenda. Et, et, et see on, see on nagu selline asi, et oleks nagu maal peremees. Aga kui vaatad pilti, siis, siis nagu nagu peremeest ei ole. Aga ega peremeest ikkagi teistmoodi ei ole sealsamas kõrval olev loosalurand, kus on inimesed käinud juba nõukogude ajast ja kus olid ka korralikud kabiinid, kus on omanik tegelikult olemas ja siiamaani väga hästi koristanud randa. Siis päeva tagasi tabas mind tõesti suur jahmatus, kui ma, kui ma sõitsin sinna sinna kenasse kenasse randa ja leidsin eest, et parkimisplatsile olid taotud, betoonplokke täis ja, ja, ja kõik sinna viivad teed olid palistatud siis värskelt maha saetud kuuskede ja mändidega, mis olid Kubadega kukutatud. Ja väidetavalt siis püütakse sellega takistada autode pääsu rannale. No mina olen seal aastaid käinud tõepoolest seal paar autot, käibe plasel, mis sõidavad veepiiril, aga üldiselt pandi need autod ikkagi reeglina just sinna parkimisplatsi peale, mis nüüd on likvideeritud, õigemini takistatud. Ja nüüd on siis olukord selline, et seal käib sadu ja tuhandeid inimesi kuumade päevadega. Ma vaatasin, seal oli autod, oli noh, ikka niimoodi, et terve suur tee määr oli täis ja, ja naised lastega ja kõik, kes läksid sinna, rand on tõesti ilus. Siis On neil ainukene võimalused, jäetakse autod suure tee äärde, võetakse kintsud, kompsud, naised võtavad või mehed võtavad lapsed selga võetakse kotid ja marsitakse kuskil ligi kilomeeter läbi läbi metsa randa, mis tähendab seda, et see metsaalune on küllaltki selline unikaalne. Hannes on selline rabamets, kus kasvavad mustikad ja on selline samblikke ja nii edasi, et see sellest ei kuu aja pärast mitte midagi enam järele. Ja milline tore põli autovarastele ja milline põli autovaras mida, mida Keila valla politsei teab väga hästi, mis, mis randades toimub sel ajal, kui inimesed on, on vees või, või esitlevad liiva peale? Ja see põhjendus, mis, mis siin see, see tükk konkreetne tükk, mis kinni pani, kuulub Esmarile, keda esindab seal siis trenni kinnisvara hooldus, kurikuulus Bremm, kes on Tallinnas tuntuks saanud inimeste kimbutamisega ühiselamu ühiselamu inimeste kallal, siis põhjendus on siis selline, et et autod sõidavad randa, seda tehakse seal metsa all lõket, et me teeme nüüd tasulise parkla. Et siis lõpevad nagu probleemid ära. Kuigi mina ei saa aru, miks tasulist parklat oma niimoodi teha, siis et kivid pannakse nagu öeldakse, siiapoole teed ette. See, see plats oleks vabalt võiduda, kasutada tasulise parkla tegemiseks, pannud siis need kivid sinnapoole, et autod sealt parkimisplatsi pealt ei saa enam sõita, aga pandi just teisele poole takistas inimeste pääsu sinna parkimisplatsile ja vägisi jääb mulje, et et see ongi tehtud teadlikult niimoodi, et saaks, saaks legaalse ajendi sinna see tasuline parkimisplats teha saaks selleks loa siis hakata pappi kasseerida inimesi gepall. Tuleb palju, sest, et kohad on populaarsed, muidugi see on üks erandlik juhtum, aga tegelikult aastate lõikes ka lõikes ja tegelikult aastakümnete kaupa juba ei, ei ole nagu nendel randadel ju peremehest olnud üksteise kaela vald ütleb, et see on riigi asi, ehk siis riik läbi keskkonnaministeerium ja maavalitsuse peaks asjaga tegelema. Aga päevadele tagasi ütlevad, et see ei ole, et vald peab sellega tegelema. On ju selge, et kui on ikka tugev vald, siis vald sellega ka tegeleb, ainult et Keila vald on ja vallavalitsus ja vallavõim läbi aastate on tegelikult kuulsaks saanud hoopis teiste asjadega. Korruptsiooniskandaalid, ebaseaduslikult ehitatud majad, kohtu all olnud vallavanemad ja nii edasi, et see, see on nagu, nagu see see asja probleemi nagu õige nimi. Aga muidugi kannatajad on tavalist inimest. Sina tuled, sa oled, sa kuulad vaikides pealt, sa tuled sinilipurannast, et sul nagu probleeme ei ole. Nojah, olen siin Pärnu randa nautinud ja siin peab tõesti tunnistama, et Eestimaa on suur ja lai nagu siin varemgi, ilma suhtes oli juttu, et erinevaid erinevaid meeleolusid ja Pärnu suhtes jälle see uus rannapromenaad, mis on tõeliselt ilus ja teeb selle Pärnu rannas hästi pikaks. Noh, see on täitsa asi omaette, võiks täitsa soovitada, kes ei ole tükk aega Pärnus käinud, minna kaema ja ja seal seal ma saan küll öelda, et on suhteliselt positiivsed arvamus, et kuigi seal on ka mingi autode parkimise kohutavad tasud üles lennanud ja aga teiselt poolt, ega seal vähemasti ei ole ka mingit hädavajadust autoga tingimata nii ranna lähedale sõita, mõne sammu sobiva jalaga käia. Oota, aga tegelikult me ei räägi siin üldse mingitest üksikutest asjadest ja me ei aja siin oma asja, et noh, me elame kuskil Laulasmaa Kloogaranna kandis, eks ole, et me lahendame siin nagu nagu oma probleeme. Aga küsimus on selles mõttes laiem, et et see, see vaidlus on ju kogu aeg riigis kestnud ja mitte ainult Eesti liigas, et kes on siis parem omanik, kas eraomanik või riik on see tuntud klišee, et riik on halb omanik aga nende randade puhul on nii ja naa. Et Laulasmaa ranna puhul on tõesti niimoodi, et riik ilmselt on halb omanik, sest ta ei ole suutnud seal korda tagada ega asja ära koristada. Samal ajal loser orana näide näitab seda, et ka eraomanik võib olla halb omanik selles mõttes, et kaasinimeste vastu halb, kui ta, kui ta sulgeb populaarsed kohad. Sama näidet toetab ju see, mis toimub Saaremaal Panga pangal, kus tänastes lehtedes on uudis, kus omanik igasugust luba omamata hakkas metsakaitsealale parkimisplatsil avama, rajama ja koorima sealt pinnast. Ja olen omanik, teen, mis tahan. Eks see kokku taandub ikkagi ühisel nimetajal, see asi on kultuuritus. Kui sina viskad plekkpurgi või midagi rämpsu maha, jätad endast metsa alla, siis on see kultuuritav täpselt samamoodi, kui sa oled eraomanik ja sulle tundub, et sinule kuuluval maal võid sa teha absoluutselt kõike. Aga vist ikka selle vastu peaksid olema seadused ja selle vastu peaks olema vallavõim, kes, kes seda asja reguleerib. Just ma arvan ka, et ikkagi omavalitsus on see, kes ikkagi niisuguseid kirjeldatud tegusid peab suutma ära hoida, eks ole, selleks on Jõgeval kohalikul võimul on ikkagi inimesed, kes selle alaga tegelevad ja ja noh, teisalt ju see, see osa on ju sellele omavalitsusele ka oluline. Sissetuleku allikas peaks olema. Võiks olla kuidagi olnud ei käituks tõesti. Mul on see ärimehena antud situatsioonis, siis ta võiks sealt ikka väga kõvasti lõigata kasumit ja teha ajaliselt absoluutselt selle nende valda nende randadega ongi niimoodi, et ega, ega seal hetkegi raisanud midagi, et üks hamburgeriputka ei too midagi sisse, aga kui seda nii-öelda arendada mitte jutumärkides, nagu, nagu teevad meil kinnisvaraarendajad, vaid tõeliselt asja arendada, siis siis pikas perspektiivis taastaga, tegelikult on need kulud tasa ja, ja teenivad väga-väga ilusat kasumit. Aga aga sellega, kui tegeleda, tegeldakse nende asjadega, mis, mis toovad kohe-kohe sisse Valimised toimuvad regulaarselt teatava perioodi tagant ja noh, mis sa ikka pikalt ette mõtet, sest järgmise nelja aasta pärast ei pruugi enam seal võimul olla. Jah, aga selleks peaksid olema seadused ei peaks olema valla kohustus ja kui vald ei täida oma kohustust, kui, kui vallavolikogu või vallavalitsus ei saa selle asjaga hakkama, siis selleks on olemas ju võiks olla vähemalt mingisugused sanktsioonid, mis, mis koostaksid seda asja. Akse eeldab tugevat riiki, aga tugevat riigi tugevast riigist on siin asi ju väga kaugele. Ja, ja kui me nüüd selle nädala nagu ajakirjandust jälgisime, siis paar asja tulid nagu täiesti selgelt esile, no üks oli siis kavandatav uus korrakaitseseadus, nii ta vist kõlas. Mis siis läbimineku korral lubaks siis nii-öelda lisaks ka alastikäimisele ka alkohoolseid jooke tarbida, mis on, mis on Eesti oludes äärmiselt kentsakas samm kui, kui see, kui see seadusesäte tõesti nagu seaduse jõu omandama ja toimima hakkama. Et kui, kui justiitsministeeriumi tegelased ütlevad, et nendel ei ole midagi selle vastu, kui, kui linnapargis või metsa väike piknik peetakse ja, ja sinna juurde väike vein käib siis võib-olla tõesti, et meil ei ole väikese veini vastu midagi, ainult et kus lõpeb väike veini, algab suur vein, kus lõpeb lahja alkohoolne jook ja algab kange alkohoolne jook ja kus, kus on läbu ja kaaskodanike segamise piirid. Seda seadus ei sätesta. Ja aga siin võiks selle vastu vaielda sulle, et et kui me täna me ikkagi teame, et tegelikult noh, seesama pikniku pidamine ju toimub veini joomisega ja et kas siis tänane regulatsioon tegelikult lubaks igal sammul seda tegevust trahvida et ja mida ju tegelikult ei toimu, eks ole, see oli vist jah, et, et ja, ja õige on, et ei toimu, kui see tõesti see pikniku pidamine ju kedagi ei sega, et vot siin ongi kuskil nüüd see küsimus, et võib-olla et võib-olla selles ministeeriumi loogikas on, on õige see loogika, et ei ole mõtet seadusega püüda keelata midagi, mida ütleme siis me tegelikult ei ole ka suutelised noh, et seadusesse näiteks osutatud sätte, et avalikus kohas, eks ole, alkoholi tarbida üldse ei tohi ja samas me teame, et seda ei ole võimalik noh, et, et külapoe uksel mees joob õlut ja, ja ei lähe teda keegi sealt ära korjama. Eks ju. Et kui me tegelikult teame, et see on nii-öelda pilt tänasest elust on mõtet ei ole seadust, mis, mis, mille puhul me ette teame, et see ei tahad öelda. Kui me ei suuda ühte asja kontrollida, siis kirjutame ka seadusesse niimodi leebema variandi kirja, et, et seda ei ole vaja kontrollida. Ei ma, ma ei tea, kuidas seda. Ei kui politsei praktiliselt ei ole tänavatel, vähemalt siin Tallinnas ja ka Harjumaal, eks ole, siis kui me, kui nad ei suuda kontrollida, et kas juhid on kained või, või on joobes, siis kirjutame sisse niukse punkti, et võiku joobes juhtide või vähemalt võtame selle punkti välja, et joobes juhtide ei tohi. Ei, vat joobes juhtimine on küll teine asi, see on selgelt kuriteoga ja siin on nagu noh, ma ei tea, ma ei väsi kuidagi imestamast selle üle, kuidas inimesed autorooli istuda, kuidas ei taju seda, et nad istuvad potentsiaalse nagu relva öelda, juhtpuldi taha, eks ole, see nagu hoopis midagi muud. Ei tea ma ikkagi Sulev ei oleks sellega nõus, et, et kui niikuinii tehakse, et siis ei ole mõtet seaduses ka kirja panna, sellepärast et ma arvan ikka paljusid inimesi hoiab tagasi näiteks kas või avalikus kohas joomise see, et ta teab, et seaduses on see keelatud räägitakse siin, et sellega nagu piiratavat mingisuguseid inimõigusi, siis mul tekib küsimus, et aga miks näiteks liikluspiirangutes on olemas näiteks 110 märk? Me teame hästi reaalset olukorda, kui on liikluses lubatud kehvade ilmastikuoludel 90 kilomeetrit tunnis sõidetakse 100-ga. Kui on lubatud teel saada. Täna sõidetakse 110-ga, kui on lubatud 110 selleks 120-ga. Nii et alati püütakse seda piiri, mis on lubatud ületada, aga kui me võtame kiirusepiirangu näiteks hoopis ära või, või võtame selle sätte välja, et noh, võid, võid liputada, eks ole, tänava peal, kui sa vaikselt liputad ja kaaskodanikke, kui ei häiri. Ja kuidas see võiks küll ma ei tea, kes seda kontrollima hakkab, jälle, nii et ikka mingisugused reeglid peavad olema ja selliseid lihtsureliku, sellist seaduskuulekad, inimest ikkagi hoiab tagasi seadus ka sel juhul, kui ta teab, et okei, ei kontrollita võib olla. Ei, vaata jälle liputamise suhtlus, ma olen kindlasti täiesti teist meelt. Aga? Ikkagi ma nagu väidan seda, et, et selles osas võib-olla on loogika õige, et kui me tegelikult ei suuda saavutada, noh, ütleme ka nii-öelda ühiskondlikku kokkulepet, et näiteks külamees, võttes oma sarviku, eks ole, istudes külapoe trepile nii-öelda Acarvikutena Pokk, ma, ma ütlen, ma, mul on seal väga võõras alal, eks ole, ma tarbin vähe suhteliselt ja, ja selles mõttes ma ei, ma ei ole kindlasti selle ta, ma ei ole selle pooldaja, et ja ma arvan, et me peaksime väga karmilt nagu hoiakuna suhtuma sellesse, et avalikus kohas juuakse. Ma olen seda meelt, aga, aga ma olen nagu mulle ma teiselt poolt ei poolda ka seda, et võetakse vastu seadusi, mida me ette teame, et ei suudeta täita. Et see ei ole nagu jälle hõigede, et selles osas mulle jälle meeldib see loogika, et et võtame vähem seadusi vastu ja teeme nii, et me neid täita ka suudame. Et kõik seadused, mille puhul me ette teame, et näed, on selline seadus, aga me keegi seda ei täida, õõnestavad tegelikult Eesti riigi autoriteeti. Jah, võib-olla see on nii tõesti mingisuguste teisejärguliste asjade puhul, mis nagu meie igapäevaelu ei, ei riiva või, või millega me iga päev kokku ei puutu, aga aga joomine on, noh, ei ole vaja rääkida, mis ta on, mis ta meie, mis ta minust, rollide, meie ühiskonnas eks ole, mängib ja millised hädad ja õnnetused sellega on nagu kaasas käinud. Ja käivad? Ei, ei tea Euroopa riiki, kus, kus kus ma ka ei käi, ma ei ole seda asja spetsiaalselt uurinud, aga kus ma ka ei käi. Alati on nagu öeldud, et jumala pärast ära seda õlut nüüd siin küll jooma hakka, kohe on politseis on kallal. See asi ka tõesti toimib, mis ei tähenda minu jaoks ikkagi seda, et, et me ei peaks nagu seda seaduse sätesse kirja panema. Kui inimestele võiks ta tõeliselt jõuab kohale. Et, et kõik oli näiteks linnaliikluses Tallinnas on kõik lubatud, eks ole. Et patrull ei ole kaks patrulli käib nagu, nagu üldse kogu linna peal siis ja kui see jõuab tõeliselt kohale, et sind mitte keegi ei kontrolli mitte mitte mitte miski sind ei ähvarda siis ma, ma ei kujuta ette, mis, mis siin linnas toimub. Seadused võiksid ikkagi olla noh, sellised konkreetsed karmimad kasvõi selle selle mõttega või selle perspektiiviga. No loodame, et meie, politsei kontrollmehhanismi teie igavesti nii nõrgaks nagu nad praegu on, et nad ikka kunagi tugevnevad ja et võib-olla kahe aasta pärast Tallinnast sõidab 10 patrulli juba ringi, et siis oleks nagu seadus olemas ikkagi, mida saaks nagu nagu kontrollida, et kas seda täidetakse ja inimesed on juba harjunud ja teavad, et see on keelatud, selle eest tuleb politsei ja teeb sulle trahv. Huvitav, palju meil neid munitsipaalpolitseinikke Tallinnas ringi käib ja seda vabas õhus alkoholi tarbimist piirab. Olete te näinud? Meil on seal küll ühtegi, ma pole mina näinud, ma olen paar korda näinud munitsipaalpolitsei, seda. Rohelist autot aga rohkem ei, ei, ei midagi. Aga muide, mis, mis mind ja selle selle seaduse puhul kõige enam hämmastab on, on see nii-öelda justiitsministeeriumi töötajate, kõrgete ametnike nii-öelda suulised noh, ütleme kaaskirjad või me räägime asjast tegelikult praegu, mida, kuule, see pandi nii-öelda avaliku arvamuse proovile ja seni on ütleme, vastu käed olnud ikka suhteliselt negatiivsed. Aga, aga see, see, see kaaskiri, mis nagu kaasa antakse, no kuulge, me loodame, et ikkagi inimeste endi peale. Et me loodame, et inimesed on mõistlikud ka ütleme sedasama randade reostamise asjas keskkonnaministeerium ütleb, et, et me loodame, Me, või me ei saa panna iga inimesed selja taha prügikasti või, või me ei saa iga päev koristada seepärast et meil ei ole nagu jõudu ja raha. Aga me loodame inimeste peale, et nad ei, nad ei, ei, ei loobi asju maha. Me loodame inimeste peale, et nad on normaalsed, et nad ei kisu ennast keset tänavat alasti ja et nad ei käi kukkumised Tammsaare parki viina jooma. Vaat see on, see on nüüd suur viga, mida, mida meie kallis riik teeb, et inimeste peale ise ei saa, ei tohi loota. Sest me tuleme sealt, kust me tuleme. Meie inimesed on täpselt sellised, nagu nad on ja siin No, ja ega ilmselt on nad mujal ka samasugused inimesed, täpselt seesama näide, mis sa ütlesid, et lähed teisel maal nii-öelda avalikus, et öeldakse, et politsei tuleb trahvi mitte sellepärast, et et ära joo õlut avalikus kohas, eks ole, sellepärast et sa oled ju inimene. Et oma teadlikkuse pärast, vaid et, et politsei tuleb ja teeb trahvi, et eks see regulatsioon on vajalik ikka igas riigis. Jah, ja Ameerikas on ju veelgi kummalisem see asi, et tegelikult Ameerikas on tänaval joomine ja kui ma ei eksi, vist täiesti aktsepteeritav ainult ühel tingimusel, sul peab see alkoholipudel olema sellises kotis tumedas kotis, kust välja ei paista, et sa pruunist paberkoti, suulist paberkoti. Sa ei tegele mitte joomisega, vaid paberkoti tõstmisega suu juurde. Kui oleme poliitiliselt korrektsed, sest et politsei siis ei tea ja ei näe, sa jood seal Ameerika, ütleme valitsus on need asjad teistmoodi reguleeritud ja meie võiksime nagu rohkem seda seda teed käia, et silmakirjalikkust, mida, mida üle lombi on tõesti väga paljudes asjades. Et, et seda, seda võiks meie meie kodus vähem olla, aga ütleme idee sellest, et kuna meil politseid noh, ma liialdan jah, aga, aga põhimõtteliselt, kui me ikkagi autoga mööda tänavat sõidame, siis siinsamas Tallinnas, siis ega meie politseid naljalt ei näe. Kuigi just praegu siia majja tulles ma nägin ühte politseiautot, kus oli kolm kaunist naispolitseiniku sees. Ma ei tea, mis sealt, kas asi peab olema kolm, et nad annaksid nii-öelda patrulli mõõdu välja või või jah, oli seal mingi mingi muu kokkulangemine, aga, aga ilusas Nissani autos sõitis kolm, kolm naispolitseinik. Aga ütleme nüüd politsei funktsioonide andmine, mida, mida siin kibekähku nakatunud juba pakkuma. Eraturvafirmadele noh, eks siis Falk haarab selle suure lõviosa kui niisugune asi peaks toimima. Ja see on jällegi niisugune noh, kentsakas asi, mis, mis nagu, mis nagu pähe ei mahu, et milleks siis kõik need politseikoolid ja ja, ja, ja kuna õppimine ja seaduste tundmine ja, ja, ja ja füüsise arendamine kui, kui tegelikult iga iga mees, kelle parasjagu tööd ei ole, läheb turvafirmasse tööle ja, ja võib-olla jällegi liialdan, aga, aga tegelikult see võib ju nii olla. Hakkab mind tänaval kinni pidama ja mulle toru suhu toppima, et ma puhuksin ja nii edasi, et, et see, see jätab mulle äärselt kentsaka mulje. Ma ei tea samas, et kas me peame siin väga vahet tegema, et kui, kui see erastruktuur suudab kas öelda õigeid mängureegleid järgides tagada teatud avalikku korda kaasa, aidata sellele, siis iseenesest miks mitte nende abi nii-öelda vastu võtta, et miks selle peab tingimata tagasi lükkama, kui kui see tõesti täiendab, aga samas, et tähendaks riiki sõidule nagu selles mõttes kõne alla. Iseküsimus on see, et eks me paljudes asjades riigile peame ju ka ise ikkagi kodanikena kaasa aitama, eks ole, nii-öelda päris iga igal sammul me ju ka ei, ei oota, et meil keegi riigi esindaja tuleb ja kas kutsub kedagi korrale või, või korraldab midagi ära, et et samamoodi. Me võime ju öelda, et paljudes kohtades näiteks needsamad eraturvafirmad ja turvaajad on ju kindlasti ka omal kohal. Ei noh, see ongi, küsimus on selles, et kus, kus see piir panna, nagu sa ütlesid, et, et kas tehakse koostööd, et kas eraturvafirmad tulevad appi või riik on otsustanud, et raha ei ole, et anname oma kõik oma funktsioonid üle. Siin siinse piir nagu lähebki tõepoolest valk teeb minu meelest korralikku tööd Pirita randa valvates. Aga see peaks tähendama seda, et noh, meil on Falck olemas päästeteenistusel, raha pole vaja. Riigistruktuur nagu randa üldse nagu ei, ei ole mõtet minna. Sama asi politseiga, näiteks. Aga on kohti tõesti, kus näiteks paljusid majasidki valvavad mitte politsei. Politsei valluvaid valvab turvafirma. Aga see on ikka uskumatu lugu tegelikult, et me, me nagu räägiksime praegu kogu see jutt, mis juba kuude ja kuude kaupa käib ümber, ütleme siis siseministeeriumi, erinevate allasutuste, päästeametnike, politseinike, tuletõrjujate. See kõik see jutt räägib justkui nagu mingist riigist, mille riigieelarve oleks nagu raskes seisus, et riik, mis on nii-öelda raskes miinuses oma majandusarengus, võiks eeldada, et mille riigieelarve kogu aeg väheneb, mille tõttu on kogu aeg vaja nagu riiki koomale tõmmata, me räägiks nagu mingist sellisest riigist. On ju juttu, eks ole. Samas meie nagu just lugesime, ei ole, poole aastaga on umbes miljardit raha nagu rohkem laekunud, kui eelarves ette nähtud. See suunatakse jälle võib-olla kuhugi, kas siis lisaeelarveks või reservi. Aga et ei ole nagu see olukord, kus me peaks ütlema, et aasta-aastalt Eesti riigi olukord finantsiliselt raskem kui oli eelmine aasta või üle-eelmine aasta. Aga kogu sellest jutust, politseinike, päästeametnike palkade juures tuleb nagu välja, et Eesti riigi olukord tänavu oleks nagu raskem, kui ta oli näiteks kaks aastat tagasi või viis aastat tagasi. Ma ei tea, see tundub kuidagi kuidagi kummaline, lihtsalt kasvõi see on ikkagi prioriteedid nagu valesti. Rahaliselt ongi prioriteetide küsimus. Äärmiselt kummaline oli, ma lugesin just ühte minister laaneti intervjuud, kus ta Ütles, et et noh, on jah puudu inimesi seal ja, ja teises ja kolmandas kohas kõikides tema nendes haldusalades, aga aga mul on puudu, aga me saame hakkama. Ja kui me saame hakkama, siis me peame ju küsima, et palju tegelikult puudu on. Et noh ja ei ole nagu sa isegi see teada, et kui palju nagu inimesi vaja on vaid vaid kui saame hakkama, siis saab hakkama, enne töötas 20 inimest, nüüd töötab 10, saame 10-ga hakkama. No tore, homme töötab, viis Lähevad veel kuhugi Soome ja Norrasse ehitama, eks ole, politseinikud ja päästetöötajad no tore, aga viiega hakkama ka delegeerime õigusi, anname, anname erafirmadele mingisuguseid asju ja ongi kõik. Et kas see, kas see ongi siis meie riik või? Kas siis paistabki välja, kui, kui hästi riik hoolitseb oma oma kodanike eest ja, ja tugev, kui, et noh, et me näeksime riiki sellisena, nagu me tahame vajuma vaimusilmas näha, et, et meil on tõesti tugev riik, kes kes kaitseb oma oma kodanikele edasi. Vot sellest sellest sellest loogikast on täiesti täiesti võimatu aru saada. Vaata puudun ikka sellest sellest, mida me oleme rääkinud, siin aastaid on puudu sellest strateegilisest mõtlemisest ja sellest riigi mehelikkusest riigitüüri juures riigitüüri juures olnud poliitikud, aga riigimehi on nagu, nagu väga napilt. Ilmselt see on seesama näide, kui oli probleem, et kuskil juunikuus sai täis kolm kuud sellest ajast, kui kaitseliidul ei olnud ametlikku juhti määratud. Et on KT kohusetäitja. Ja siis, kui sai peaministri käest nagu küsitud, et milles probleem on, et kolm kuud täis, sisuliselt on seadust rikutud, eks ole, kolme kuuga peab nagu kolme kuu pärast peab olema juht määratud siis ütles peaminister Ansip. Aga millest see probleem üldse on? See kohati on oma tööga väga hästi hakkama saanud ja meil on olnud pooled maavanemad, on olnud ka teed ja ka väga hästi hakkama. Äsja üks maavanem kinnitati 14-ni. Kurde kaotajaks jah, et ei ole ju mingit probleemi, aga ma oleks tahtnud siis peaministri käest küsida, et aga aga milleks me peaministrit vaja paneme ka kaadee, äkki saab väga hästi hakkama, millest me riigikogu valimisi üldse korraldama paneme, ka teed saavad hästi hakkama, las tegutsevad küsimus, milleks meil siis üldse vaja on, eks ole? Mingis tähenduses võib öelda, et eks meil nagu ongi natuke peaministriga Ateet selles tähenduses, et kui me räägime selle eelmise teema juurde tagasi tulema, et meil peaks nagu ühtne valitsus olema, et, et kõik see päästetöötajate, politseinike palgaprobleem, millest me kuude kaupa räägime et kõigest jääb nagu mulje, et see on nagu minister laaneti, isiklik probleem, et tema ministriks keeriumis, mis on nagu täiesti omaette mingisugune, eks ole riik riigis. Et seal ministeeriumis ei ole selleks piisavalt raha. Aga see oleks nagu terve Eesti riigi valitsuse ja terve Eesti riigivõimu nagu ühine probleem, eks ole, kus midagi pole teha, aga minister Laanet, no omast taskust ei ole seda raha tõesti kusagilt juurde võtta. Et seda, seda hoiakut, et, et Eesti riik on nagu privatiseeritud äraministeeriumit, eks. Mis on siis natuke rühmitatud energiat, on selle erakonna ministeeriumite, selle erakonnaministeeriumist maakondades on küsimus, eks, aga aga On olemas nagu Eesti riigi valitsust, mis juhib Eesti riiki ja mille osad on kõik need ministeeriumid ja mida, mille üldpilti tuleb nagu vaadata koos. Et vot seda, seda visiooni nagu noh, ausalt öeldes, see on juba, see ei ole esimene valitsus, eks ole, see oli partsu valitsusel oli täpselt sama häda ja juba sealt natuke varasemast ajast hakkas peale. No aga, aga see on täiesti loogiline, mis toimub alati pärast riigikogu valimisi, mis on keskne küsimus, kui hakatakse koalitsiooni kokku panema ja koalitsiooniläbirääkimisi pidama millise ministeeriumi miski erakond saab just, ja siis ta saab ministri, ta saab ministeeriumi ja, ja küll võtta see tükk, eks ole. Kuule, mis tahab sulle kurku kinni jääks, eks ole, ja tee seal, mis tahab, mind enam ei koti, eks ole, sest mina sain vastu selle ministeeriumi ja minul paluks lubada selles ministeeriumis teha nüüd täpselt nii, nagu minu erakond tahab seal see loogika ja kuidas pärast kõik ühe mütsi alla kokku paned? Sellel asjal on ka nagu teine tahk, et kohati on ülejäänud koalitsioonipartneritele, mul on vähemalt mulje jäänud isegi hea meel, et las ta higist Ja loomulikult lasta ta kõrbeb ja väga-väga tore, et ta ilma võib-olla jalga ette, eks ole, et las ta kõrgu vaikselt. Eks ole ka, et keegi ei kõrbeks, mis selle põhjus on, selle põhjus on see, et meie koalitsioonil ei ole kokku pandud mitte ilmavaate põhjal poliitiliselt poliitilise läheduse mõttes, vaid kellel on rohkem hääli, kuidas lehmakauplemine on õnnestunud. No kuidas on Keskerakond? Ja küll jätame Keskerakonna kõrvale Rahvaliit ja Reformierakond ühes valitsuses siga ja kägu, eks ole, tegelikult nad ei sobi kokku, aga nad on koos ja siis on tegelikult nad on ju, noh, nad on vingamehed, eks ole, omavahel see on ju iga igast avaldusest näha, aga nad on sunnitud koos olema ja siis pole ju midagi imestada, et peaminister, kes on Reformierakond, itsitab pihku, kui, kui läheb seal oma elus midagi halvasti. Weroliga midagi juhtub või ei, aga vastupidi. Ega ega valitsus pole just väga põllumajandusministrile appi küll tõtanud, et veraaliga midagi oskaks teha, aga no see on nii keeruline küsimus, et ärme võib-olla selles Ja üks küsimus on küll, milles nad on, on kõik ühte meelt, on see, et et meediaga peab midagi ette võtma ja see, see, et see raadioühinemine, ühinemise otsus valitsuses käis nüüd ikkagi suhteliselt kiiresti ja ütleme sellisel kuumal suveajal et seda, seda kartulit enam ei ei veeretatud, on see siis hea otsus või halb otsus, on hoopis iseküsimus. Kuidagi kummaliselt üksmeelsed ja kogu see nii-öelda see poliitiline pool asjal ringhäälingu nõukogu koosnemine poliitikutest ja see, see käis ikka väga-väga libedad üle väga. Noh, ma tahan öelda, jutumärkides meeldis. Ja rahvasaadik Gräzini artikkel oli vist õhtulehes on ka lehekaid eksida. Et see on igati loomulik ju, et need 12 inimest on, on riigikogu väikemudelist meie raha. Vot see on nüüd küll loogika, millega, millega ma ei tea, võid minna 1492 Ameerikat avastama, aga, aga tänasel päeval see, see, selle loogika järgi peaksid kõik, kõik avalikud-õiguslikud institutsioonid, kaasa arvatud ülikoolid ja, ja muu, eks ole koosnema ainult ainult nii-öelda poliitikutest, kes siis tõmbavad neid niita. Aga praegu on siis selline seis, et, et see, see seaduseelnõu nii-öelda läheb parlamenti, mis ta seal saab, me veel ei tea. Sulev, sina sellega väga-väga südamega tegelenud. No ma olen sellega jah, tõesti tegelenud võib-olla niiviisi lihtsalt mõnevõrra keskmisest informeerituma kodanikuna, et, et ma ei saa kindlasti. Ma igaks juhuks rõhutan ka, et ma praegu olen puhkusel, see et suhteliselt ootamatult siia saatesse oli vaja asendama tulla, tuli kah, nii nagu tulime toime, võib-olla juba arendaks Tartu hansapäevade poole. Aga et, et selles mõttes esindaja kindlasti siin nii-öelda mingit Eesti Raadio ja Eesti raadio juhtkonna, vaid, vaid täiesti isikliku. Niisugust ettekujutust selle kohta meie ühisest võimalikust tulevikust mille kohta mulle kodanikuna on nagu õigus kaasa rääkida. Et kuigi mulle vahel on ka nagu öeldud, et äkki liiga palju räägin sel teemal ei mõju äkki mu enda endale väga hästi. Aga nüüd saab, aga, aga ütle oma näpud ise. Aga. Me võime ka väga lihtsalt tugineda sellele, et et juba 14.-st juunist on olemas ringhäälingu nõukogu kiri peaminister Ansipile, milles oli kolm punkti, millest ühte võeti arvesse, seaduse puhul oli see, et võeti välja likvideerimine noh, ütleme, et muudeti nii-öelda õigusjärgseks ühendamiseks ja 12 punkti, mis ringhäälingu nõukogu kirjas peaministrile siis puudutasid tõesti seda nõukogu moodustamist parlamendikomisjoniga, mille kohta ringhäälingu nõukogu ütles, et see on risk sõltumatusele. Ja, ja teine punkt, mis rääkis sellest, et rahvusringhäälingule edaspidi ei ole üldse enam õigustama tegevuste tooteid reklaamida. Et need kaks punkti jäid noh, võib öelda arvestamata või peaaegu arvestamata. Ma võin öelda, et nüüd selles uues ringhäälingu rahvusringhäälingu seaduse variandis, nagu ma seal eile valitsusest sain on, on siiski üks Tähelepanuväärne positiivne muutus ka võrreldes eelmise versiooniga, mis kabinetiistungil tuli see muutus, et siia on tekkinud paragrahv kolm, mis räägib rahvusringhäälingu sõltumatusest. Et rahvusringhääling on saadete, programmide ja muude toodete tootmisel sõltumatu, lähtudes üksnes seaduse nõuetest. On tõesti positiivne, et see siia nüüd lisandus see sees ja siin ilma selleta võiks öelda, et oli tegemist ühemõtteliselt ringhäälingujuhtimise politiseerimisega. Nüüd võiks öelda, et seadus muutus nagu kahemõtteliseks, et on deklaratsioon sõltumatusest ja on mudel poliitiliseks juhtimiseks ja saame näha, tegelikult hakkab toimuma. Aga noh, et igal juhul on väga hea, et see punkt siia lisandus ja selles mõttes tuleb kindlasti kiita, et selle et natuke läks paremaks See on nagu, nagu see vahepealne variant Eesti riigil oleks isemajandav Eesti Nõukogude Liidu koosseisus ja varjatult sõltumatus, aga, aga mitte välja öelda, et, et me tegelikult oleme ikkagi liidus. No ja ütleme väga palju on tegelikult räägitud, õigemini spekuleeritud selle üle, et, et mida see see nii-öelda puhtalt poliitikutest koosnev ringhäälingu nõukogu siis endaga kaasa tooks, võrreldes praeguse olukorraga? Ma tahaks ühe näite. Nonii, värskest maailmameistrivõistluse finaalist, kus mängisid Prantsusmaalt, Itaalia, oletame nüüd, et kohtunikud platsil oleks olnud, et väljakukohtunik, prantslane ja küljekohtunikud itta vallased. Kuidas see asi oleks siis kulgenud ja kuidas me oleksime suhtunud kohtunike töösse selles sellel mängul? Ma arvan, et isegi kui nad, kui kõik otsused oleks langetatud täpselt samuti, nagu, nagu see nüüd läks oleks ainult kogu aeg üks, üks. Me siiamaani räägiksime sellest, kuidas ikka kohtunike töö tekitas väga suuri küsitavusi. Et siin on tegelikult sama, et kui me räägime, kui see seadus nii kohutavalt tahab rääkida ringhäälingupoliitilisest tasakaalust ja siis tasakaalu mõõtjateks, määrajateks, me paneme poliitikud endid, kes on kohutavalt huvitatud, et seda tasakaalu mõõta, määratleda ja üldse selle, selle mõiste defineerimine on minu jaoks siiamaani ütleme harimatu suhteliselt. Et siis, et kui selle mõõtmisega tegelevad poliitikud, et nende endi tegevuse kajastamise tasakaalu mõõtmisega siis parem oleks kui nii-öelda Ma tulles jalgpalli juurde, parem oleks, et väljakukohtunikud on neutraalsed mitte ühe või teise meeskonnaga. Ehk siis eksperdid, nagu nagu praegu on osad eksperdid minu jaoks Taandub ikkagi sellele, et millega see ringhäälingu nõukogu tegeleb, tähendab, kui, kui nagu küsitakse, et kui te tulete kokku, millega te siis nagu tegelema hakkate, mida te seal räägite, mida te arutate kui nad tegelevad meie eelarvega ja rahaasjadega ja kõige laiemas mõttes nii-öelda planeerimisega ja arendusega, siis on ju kõik hästi, ka jätkub selline noh, telefoniõiguse kasutamine ja, ja verbaalne vägivallatseja, mine tele- ja raadiojuhtidega ja kui see veel süveneb, siis on siis on ikka midagi midagi tõeliselt väga korrast ära. Kui, kui seda asja ei ole, siis noh, ma ei, ei, ei näe põhjust nagu muretsemiseks ma mis ma enne küsisin, et, et see olukord praegu ja võimalikult tulevikus, kui, kui kogu nõukogu 12 liiget on, eks ole, poliitikud 13 13 liiget, siis on ega siis, ega siis. Ma arvan, et väga palju ju ei, ei muutuks, sest et ka praegu on ju pooled poliitikud ja pooled nii-öelda spetsialistid, kes tegelikult varjatult on ju ka erakondade liikmed ja, ja mõned neist jahud ja on vähem või rohkem aktiivselt poliitikas. Aga põhimõtteliselt muutma. Sest vaata, küsimus on just selles, et ega, ega poliitika ei ole ju sõimusõna, eks ole, ega siis poliitikud, et, et vahe on just selles, et mis volitustega ja mis missiooniga inimene mingisse kohta saadetakse. Ja kui selle eelnõu kohaselt nii-öelda nad esindavad seal oma fraktsiooni, saad aru, siis see põhimõtteliselt see poliitik läheb sinna nõukogusse ja ma oma rida täna on ikkagi riigikogust erinevate fraktsioonide esindajad valitud, ütleme nii-öelda läbi viimaste viimase 10 aasta võib öelda siiski, et need inimesed on tunnetanud minu arusaamist mööda seda, et nad esindavad riigi kui tervikut, nad esindavad mingit tervikvaadet, nad ei esindanud oma kitsast rida. Ja, ja see on suhteliselt põhimõtteline erinevus, et et siiski noh, nende kahe kahe mudeli vahel ja ja, ja muidugi me võime, me saame näha, et kas poliitikutest nõukogu suudab nii-öelda olla kõrgem oma oma kõige madalamast ühisnimetaja seda või mitte, loodetavasti tõesti suudab, eks ole, see on meie kõigi ühise teise kultuuri küsimus ja eks sellele peab siis olla poliitiliselt korrektne. Ma juba tean ette, et ei suuda, sellepärast et ma olen kuulnud, millega praegune nõukogu aeg-ajalt tegeleb ja mina ei ole mina nagu tahan. Ma usun tegelikult peaminister Ansipi kinnitust, kes on mitu korda kinnitanud ja ma usun ka kultuuriministri kinnitust, praegune valitsus ei taha Ringhäälingu sõltumatust nii-öelda kahtluse alla seada. Noh, sellise sellise seaduseelnõuga, et praegune valitsus nii-öelda ei kavanda, mis nad siis teevad ja mis nad teevad sellist seadust, Teino Nad lihtsalt usuvad oma heasse Tahtasse ilmselt jätkuvalt ja nad ei, peaminister Ansip ilmselt on valmis ütlema, et mina garanteerin teile, et midagi ei juhtu. Ainuke häda on selles, et Eesti saab ka järgmise ja ülejärgmise valitsuse, mille peaminister ei pruugi olla Ansip. Eks ole, ja, ja selle seaduse alusel tuleb siis ka elada mõne järgmise valitsusega ja, ja siis minna ütlema, aga eelmine peaminister ütles, et, et keegi ei hakka meie töösse sekkuma. Noh selle kohta öeldakse, et kuulge, sõbrad, et see oli eelmise valitsuse jutt juba see iseenesest, et meie rahastamist otsustavad needsamad poliitikud, eks ole, juba juba, see on, on, on halb. Aga minu meelest uskuda poliitiku ülla meelsusesse ja tarkuses, kui ta saadetakse parteisõdurina kontrollima. Eesti Raadio ja Eesti televisiooni on sama naiivne, kui uskuda inimestesse, et nad lähevad randa ja nad ei jäta maha sinna prügipraktika näitab, et jätavad jama massiliselt. Huvitav on see Väga palju on ka veel räägitud sellest, et neil riigikogu nagu sisuliselt ainult toimetab fikseerib valitsuse otsused, et mingit nagu sisulisi arutelusid ei ole opositsioon nõrk, ta on lõhestanud edasi. Et, et kas selle seadusega midagi Riigikogus hakkab juhtuma, kui, kui kui parlament pärast suvepuhkust jälle taas tööle tuleb? Aga miks peaks juhtuma, valitsusel on riigikogus enamus ja ma arvan, et selle seaduse oma põhipunktides jääb nii, nagu ta on. Võib-olla lihtsalt küsimus on, et kui ruttu ta vastu seal võetud, aga noh, elu on näidanud. Ta ikka saab lihtsalt, võib-olla läheb natuke rohkem aega. Samas on siin seaduses väga kiired tähtajad, nii et esimeseks märtsiks järgmisel aastal selle seaduse uue variandi järgi on kõik selge, mis iseenesest on hea. Et kui otsustatakse, siis kiiresti. Ja, ja kui otsustatakse, et nii ei lähe, siis seda võiks ka suhteliselt kiiresti teha. Nii need olid ilusad lõpusõnad. Sulev Valner, Peeter Kaldre, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios, kuulake saate kordust ja kõigele vaatamata nautige suve. Varsti läheb nagunii koledamaks.