Reporteritund. Tervist praegu on haldusreformi jaoks olulise tähtsusega aeg. Esimeseks jaanuariks 2007 veiste peavad ühinevad omavalitsuste volikogud esitama ühinemisotsused maavanemale mille siis omakorda peaks esimesel veebruaril kinnitama valitsus. Ja neil päevil tulebki järjest sõnumeid ühinemislepingute sõlmimisest, sest tähtaeg läheneb. Samas. Nii mõnedki omavalitsused soovivad enne ühinemislepingu volikogus hääletusele panemist ära oodata. Riigikohtu poolt 20. detsembril avaldatava otsuse millest peaks selguma, kas haldusreformi sundliitmist puudutavad sätted ikka on põhiseaduspärased või mitteriiklik sund liitumiseks jääb kehtima. Mina olen saatejuht Arp Müller ja käisin algava saate jaoks intervjuusid salvestamas Läänemaal Lääne-Nigula vallas ja seda ümbritsevates valdades, mis plaanivad Lääne-Nigula-ga ühineda. Selle tulemusel suureneks täna Lääne-Nigula nime kandva valla territoorium lausa enam kui kaks korda. Soovisin paikvaatluse teel teilegi vahendada. Millised on ühinemise eelkohapealsete inimeste ootused, mured ja kartused. Valisin käsitlemiseks just Lääne-Nigula, kuna seal on omavalitsuste ühinemiskogemus juba olemas. Tänane Lääne-Nigula vald tekkis nimelt 2013. aastal kolme väikevalla Risti, Taebla ja Oru ühinemisel. Tahtsin uurida, milliseid kogemuse andis see eelmine ühinemiste ring ja kuidas see kohalikku elu mõjutas. Ja samuti uurin saates, millised on siis nüüdse Lääne-Nigula ka ühinemiste ringi osaliste Nõva, Martna, Noarootsi ja Kullamaa inimeste ootused. Teiste seas saavad saates sõna nõva lapsevanem Kairi Silver, söber Noarootsi ettevõtja Ebe Kai Härm ja Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimudepoolset vaadet annavad osutlustes kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Olengi saate üles ehitanud Mikk Lõhmusega salvestatud intervjuu ümber mille ette ja vahele mängin siis mujal tehtud usutlusi. Soovin teile head kuulamist. Alustan väikese vabaõhuküsitlusega, mille viisin reedel läbi nõval 365 elanikuga vallas, mille volikogu peab siis ühinemisläbirääkimisi Lääne-Nigula k. See on nõva jaoks juba nii-öelda teine katse. Ka aastal 2013 oli nõva ühinemas Lääne-Nigula ka, kuid toona jäi see viimasel hetkel siiski katki. Ma küsitlesin inimesi seistes lumesajus Nõva kaupluse ees. Ja kui te kuulate taustal mürinat, siis seda teeb kaupluse ümber lund lükanud oranž teehooldusmasina. Mida teie arvate sellest nõva plaanist ja tuleb otsus ära, et liituda Lääne-Nigula poole? Väga hea plaan. Plaan on? Aga mis, mis need muud alternatiivid oleksid? Eraldi ei saaks hakkama? Ei, muidugi mitte, meid on ju üks Lasnamäe maja täis, ainult selge see, et ei saa hakkama muidu. Õhus on olnud ka, et liituda Harjumaa poole? Ei, mina kindlasti pooldan Läänemaa poolt. Aitäh teile, kellega ma rääkisin. Kellike, proua, mida teie arvate sellest, et hakkame nüüd liituma Lääne-Nigula vallaga üldse ei arva midagi. Öeldi ei ära ja mulle see ei meeldi, et ta praegu seal oli. Tegelikult ma usun, et see veel kõik võtab aega ja mõtlesin, et vallavolikogu on teise mõttega, kui praegu see, kuidas ma ütlen, ma olen ise ka pensionär, pensionäridest valijad või missis teie lootusele, et kuidas võiks edasi minna, kas siis oodata ära sundliitmine teeb, mis ei tehakse, aga võib minna Padise poole. Miks politsei poole liitumine oleks parem inimese käest, kõik sinnapoole, mõni üksik pensionär, võib-olla poes käiakse Haapsalus ja niiviisi, aga muidu käiakse ju kõik tööl käivad Tallinna pool, kes käib sealt edasi. Aga variant oleks ka, et üldse peaks liituma ja mina oleks kõige parem variant, oleks see, aitäh teile ja kellega ma rääkisin. Ülle, millest teie jaoks sõltub, kas on tuleviku viie või 10 aasta pärast gaasin nõval või mitte? Väga palju sõltub jällegi sellest kast, tekib rohkem otsustusõigust koha peale või mitte. Kõik sõltub sellest, sest kui see on lihtsalt, et määratud eelarve kuskilt Toompealt paika pandud, pluss on ka ettemääratud see, et mis selle eelarvega tegema peab suures plaanis? Vaevalt et midagi muutub, siis kui üldse midagi, siis jätkub samamoodi, inimesed lähevad mujale ja nii edasi. Vajan otsustusõigust koha peale, see on kõige suurem ja teine oleks muidugi, kui maksud kogumine oleks rohkem seotud kohapealse otsustusvõimega. Ühesõnaga, et kui kohapeal teha häid otsuseid, et siis ka eelarve selle võrra suureneks. Praegusel ei ole mingit sõltuvust. Aitäh, kellega ma rääkisin. Ivo, tervist. Mida teie arvate sellest plaanist, et Nõva nüüd Lääne-Nigula kah hakkab liituma? Ma arvan, et see on tervitatav nähtus. Möödapääsmatu. Ma tean, et siinkandis on olnud ka vaidlus selle üle, kas liituda Lääne-Nigula poole või liituda Harjumaa poole, aga teie olite, kui ma vaate pooldaja. Ema ikka Läänemaa poolde. Ei, ei trügi siin Harju poole peale, kuigi jah, seda kisa ja karjumist päris kõvasti anda. Aga õnneks, et on seda vastaspoole leeri, on vähed. Loodame, et polügoon teeb omad õiged otsused ja järeldused võtab rahva tahet ka kuulda. Liitumise järel ühinemise järel, mis peaks uues ühinenud vallas kindlasti siia nõvale jääma, mis on teie jaoks olla elanikuna? Kindlasti päästeteenistus, no see on küll riigi hallata. Aga kool pool muidugi võiks jääda, kuigi see on, on suure suure küsimärgi all, et nii suur koole, nii vähe lapsi on koolis, et perearstiteenust kindlasti peaks jääma. Bussiliiklus, noh, arvata võib, et see jääb nagunii, et isegi rahvaküsitlusest osa võtsite ikka kindlasti mõlemast kaks kaks hiidlastel ande. Mõlemast on osa võtnud. Aitäh, kellega ma rääkisin Margus, olema, mida see haldusreform või ühinemine Nõva valla ja nõva valla inimeste jaoks peaks muutma? Võib-olla tuleb mingeid investeeringuid äkki, et äkki hakkab midagi muutuma. Siiamaani on küll nii, et et elu seisab ja läheb tagasi. Inimesed lähevad ära, jah, noored lähevad linna ära. Nagu tööd ei ole, siis pole mootor teha ka midagi. Aga mis kindlasti peaks jääma peale haldusreformi siia nõvale? No, ja kui kool jääks, jääks inimesi rohkem ja kauplus muidugi arstipunkte põhilised, mis vaja on. Bensiinijaam võiks tulla mingisugune kas automaat või midagi. Et oleks väga hea, suvel on väga palju rahvast, liigub siin talvel on vaikne küll, aga suvel on sellest topelt. Paljud puhkajad käib kanal liivarannad siin lähedal, siis on, meelitab ligi palju puhkajaid. Teie olete siin päästjana tööl, aga aga kui palju üldse on võimalust siin oma vallas? Tööd saada, ega hetkel rohkem ei tulegi ette. Vallamaja koolimaja, päästeamet on, ega siin rohkem praegu ei olegi praktilist, kellega ma rääkisin. Heldur Roos. Sellised arvamused kõlasid reedel nõval kui pärisin juhuslikult vastu tulnud inimeste käest eesootava haldusreformi kohta. Minu vestluskaaslaseks on Mikk Lõhmus, kes on Lääne Nigula vallavanem aga kes on samas ka üleriigilise haldusreformi ekspertkomisjoni liige. See komisjon töötab siis rahandusministeeriumi juures. Mikk Lõhmus, Lääne-Nigula vald tekkis aastal 2013 kolme toonase Väike-valla, Risti, Taebla ja Oru ühinemisel. Ja praegu on siis kokku teil elanikke üle 4100. Alustame sellest, mida tõi siis praeguse valla ühendvalla inimeste jaoks kaasa see eelmine ühinemisring, mis muutus valla elanike jaoks. Ma olen ise alati ühinemist võrrelnud sellise lego ladumisega. Et võetakse mingisugused vanad kehad tükkidest lahti ja pärast laotakse lego uuesti kokku. Ja sellesama legoladumise käigus siis tulevad välja need võidud, mis ühinemise käigus on võimalik saavutada. Võtame näiteks ühinemiseelse risti valla Risti vald näiteks ei maksnud Haapsalu huvikoolides käivate õpilasest pearaha, mis ühinenud vallas nüüd on tagatud kõikidele õpilastele ilmselgelt ristilapsevanemad võitsid sellest, või näiteks see, et ristil ei olnud noortekeskust enne ühinemist. Et meie siis eelmisel aastal avasime risti risti noortekeskuse ja noh, samamoodi need nii-öelda üksikuid võite on iga piirkonnad ja inimestel, et ja, ja noh, see sõltubki hea grupist ja probleemidest ja ma arvan, et midagi võitsid kõike. Mis need uued võimekused on, mis tekkisid ühinemisega? Kõige suurem ühine võimekus, on ikkagi investeerimine. Et ühinemiseelsete valdade investeerimismahud olid suhteliselt väiksed Risti vald oli oma laenukoormusega lõhki läinud. Et siin oli investeerimisvõime väga piiratud. Ja ega ka oru valla tulem oli suhteliselt suhteliselt madal, et et selles mõttes investeerimisvõimekuse võimekusettevõtte suuremaid objekte on üks olulisemaid ühinenud valla eeliseid. Kuivõrd see juhtimine muutus tõhusamaks, kuivõrd vähem kulub ühinenud vallas maksumaksjate raha selle juhtimisega peale, mida saab siis rohkem reaalselt inimeste abistamisse või teenustesse suunata. Kindlasti vähenesid nii-öelda üldjuhtimiskulud selles mõttes, et meil pole vaja kolme vallavanem, et meil pole vaja kolme vallasekretäri aga seest on ühinenud vallas olemas lastekaitse spetsialist, meil on haridusnõunik. Meil on arendusjuht olemas kinnisvara haldusjuhte, et konkreetset erialaseid spetsialistid on olemas, keda ühinenud ühinemiseelsetes valdades ei olnud. Eelmise ühinemise ringi tulemusel sai niisiis valla keskuseks Taebla aga mida see tõi kaasa siis Risti ja Oru inimestele, kelle jaoks nende vallakeskused kolisid ristilt ja linnamäelt ära Taebla valla inimestele? Laias laastus. Mina arvan, et ei tähendanud see väga-väga midagi kõikides endistes vallakeskustes teeninduskeskus. Kõiki igapäevaseid küsimuse saab teeninduskeskuses lahendada, sinna saab ära anda avaldusi, maksta kommunaalmakseid, suhelda ametnikega. Igas teeninduskeskuses on kord kuus vallavanema vastu võtta, nii et tavainimese jaoks ei muutunud selle ühinemisega vallakeskuse osas küll sisuliselt mitte midagi. Kui te käite nendest teenindustest keskustesse, vallavanema vastuvõtu aegadel, palju neid inimesi siis on, kes tahavad näost näkku tulla ja nööbist kinni võtta keskmiselt kaks, kolm tükki, kaks-kolm tükki on keskmiselt on olnud neli tükki on olnud ka kordi, kus ei tule kedagi. Mis need probleemid on, mida, mis siis konkreetselt vallavanema jutule pääsemist vajavad. Väga eripalgelised ruumid on, et kohati on seal koristusmaa-alade piiritlemine kortermajade hooldusel, näiteks koerte kasside küsimus on päevakorras olnud. Aga noh, samas näiteks ka lasteaiaõpetajate palgaküsimus on nud koolide toitlustamine, bussipeatuse asukoht või selle tõstmine paarsada meetrit ühele või teisele poole väga eripalgelised teemad. Teen siinkohal usutluse Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmusega esimese pausi ja kuulame vahepeal valla rahva arvamust. Minu vestluskaaslane Anne Piirsalu külaseltsi eestvedaja ja samuti Piirsalu külavanem Lea Lai. Teie jaoks jääb vallamaja nüüd lausa 25 kilomeetri kaugusele Taeblasse ja varem enne liitumist oli see siis märksa lähemal kuue kilomeetri kaugusel ristil. No mida see valdade ühinemine ja, ja vallakeskuse kaugemale jäämine nii teie kui ka üldiselt teie külainimeste jaoks tähendas. Külainimesed võib-olla ei tunnetagi edasi, ehk igal inimesel ei ole ju isiklikult asju ajada vallas kui tal on sihuke traditsiooniline, juba sissetallatud rada, ega siis ei ole midagi, milles peaks kogu aeg vallas rääkimas käima. Aga need, kellel on asjaajamist, on võimalus ikkagi kasutada risti teeninduspunkti, kus on siis võtavad erinevaid spetsialistid vastu või siis saab vallasekretär päri kaudu edasi anda oma oma, need küsimused või näiteks ehitusprojekti kooskõlastused ja asjad saab niimoodi ikkagi ära ajada. Ja kuna Taebla vallamaja asub ikkagi Haapsalu transiidi peale, siis inimesed ikkagi igas korra nädalas või korra paari nädala jooksul ikkagi lähevad ju Haapsallu ja saavad ühitada oma asjad. Kõige rohkem, mida haldusreformiga igal pool Eestis kardetakse, on see, et kui vallamaja jääb kaugele, siis ka vallavanem või valla. Nüüd enam ei ole kursis nende kohalike probleemidega. Kuidas teil siin on? Seda võib-olla, et ei tunnetatagi esimestel aastatel nii väga, aga mina küll arvan, et kogukonnad ise peavad olema selles suhtes väga tõsiselt nagu järele mõelnud, omavahel kooskõlastanud asja, ükskõik kuidas nad siis seda teevad, kas nad on siis küla üldkoosolekuid või seltsi koosolekuid või on siis mingid muud vestlused ja jututoad, kus tekivad siis need probleemid või ütleme need arendusse mõtted ja need tuleb siis kindlasti valda esitada õigel ajal. Kuidas teil siin piirsalus on läinud, kas rahvas on hakanud rohkem kokku hoidma, kas on hakatud rohkem ühist asja ajama ja ja rohkem ise ära tegema, kui valla keskus kolis kaugemale? Meile seda kindlasti niimoodi ei ole, kuna me olime ennem selle väikse valla ääremaa niikuinii suhteliselt, siis me ikkagi pidime ajama ise oma asju ja praegu on täpselt samamoodi. Meil on korrapärased kaks korda aastas külakoosolekud kus inimesed, kes on huvitatud rääkima, tulevad kokku ja lisaks me teeme omale ka erinevaid töögruppe ja selliseid aruteluringe, kus me siis saame veel asju täpsustada ja meil on ka oma küla arengukava, mis kättesaadav kodulehelt. Et see kõik on see alus, millega see uued elanikud või vallaametnikud, kes iganes tahab, vaadata, kus me suuna oleme võtnud, siis saavad sealt kontrollida. Mis need külaasjad või mis teemad või mis probleemid need on, mida küla inimesed ise külaseltsis ja kokku tulles te arutate ja, ja lahendust otsite? Kas või meie veemajandus, meil on siin mõned sihuksed kortermajad, kus ilmselt tuleks seda veeprojekti siis ajada. Ja see on meil juba palju aastaid arengukavas olnud. Teine asi oli, millele me olemegi tänulikud nüüd uuele vallale, et kui endine vald tegi pool külatänavavalgustusest, siis nüüd uuel vallal juba oli võimalus teha teine pool. Ja selliseid asju me ikka arutame koos, et millised mustkattega teed on vajalikud, millises järjekorras on vajalikud. Et kõige kõike, mida inimesed arvavad, et tuleks arendada ja üks pea seda välja ei mõtle ikka koos. Aga kas vallakeskuses kuulatakse ja arvestatakse ka sellega, mida kohalikud kogukonnad või külaseltsid arvavad? Ja ma arvan, et suhteliselt hästi, et meie vallas on olemas külaelukomisjon, kuidas nüüd uues vallas olema hakkab, seda me veel ei tea, et praegu on niisugune 37 kogukonda tulevikust saab olema, kui kõik nüüd ühinevad, saab olema 116 külakogukonda noh, alevikud sealhulgas, eks ole. Et ongi vaja nüüd läbi mõelda selle poole aasta jooksul, et kuidas see süsteem hästi toimima hakkaks. Kirjeldage ka natukene, kui aktiivne seltsielu ja kogukonna elu siin piirsalus on. Me räägime seda juttu siin Piirsalu külakeskuses kus käib ka remont, siinsete teie kooskäimise kohta renoveeritakse ja seatakse uuemat küttesüsteemi siin praegu sisse. Aga kui see kõik korda saab ja enne seda ka, kui siin inimesed käisid, kui tihedat kooskäimist teil siin on? No meil ikkagi on sellepärast et seesama külaselts ise käib oma korralisi kooskäimisi, juhatus, meil siis on vahetevahel olnud ka sinod, näiteks kuna meil on kirik siin, siis on ka sinod peetud kahel korral isegi siin majas. Ja veel on meil jahiseltsid päriselt aktiivsed, me oleme teinud noorteüritusi, meil on kirjandusklubi näitering, segalaulukoor, et inimesed käivad päris hea meelega internetipunkt lisaks veel ikka inimesed käivad maksmas ja internetist asju otsimas enda jaoks, nii et on vajalik maja. Aga kuidas teil siinkandis Piirsalu kandis selle elanikkonnaga on, kas on jäänud peamiselt vanainimesed või, või on ka noori peresid ja kas tuleb noori peresid juurde? Ja eelmisel aastal valmis meil kaks täiesti tühja koha peale valminud elumaja ja seal on noored pered sees. Ja on veel suvitaja, Neid, kes plaanivad, et noh, kui oleks tee, mille kaudu koju minna, siis võiks ka siia registreerida. Ja iseenesest meil jah, ei ole ühtegi tühja ja kuhu me võiksime öelda, et tulge kolige meile. Et me oleme juba huvitatud sellest, et meil tekiks uusi elamukrunte. Sest Tallinn on meil ju ainult 70 kilomeetrit, Haapsalu 40 kilomeetrit, see on praegu tänapäeva mõistes ikkagi aga väike maa, kusjuures kuue kilomeetri kaugusel on ju kool ja lasteaed, teenused, kõik on väga käepärased, panga pangateenused ja bensujaam, mis on nagu tavainimesele väga vajalikud asjad. Kui oluline selle juures on see omavalitsuse tegevus või omavalitsuse efektiivsus, et kui üks noor pere tulega kaalub, kas kolida siia või mitte. Kuidas te hindate? Ma arvan, et meie vallas on tegelikult see suhtumine väga tip-top, et maale elama päevad, mis toimuvad siis kas Tartus või Tallinnas või kus, sest et need olema saavad, mis tuleb nüüd. Et meie vald on väga aktiivne seal olnud ja käinud iseennast esindamas ja võib-olla see ka on üks võimalused leida meid üles. Rääkis Piirsalu külaseltsi eestvedaja ja külavanem Lea Lai. Käivitan aga taas salvestuse vallavanem Mikk Lõhmusega sealt, kust see enne pooleli jäi. Nõndaks nagu kas Lääne-Nigula oleks hakanud nüüd siis vaid kolm aastat peale eelmist ühinemist ringi uuesti ühinema ja uusi ühinemisi kavandama kui seda riigi sundi ja riigiähvardust liita alla 5000 elanikuga vallad poleks tulnud? Väga suur kiusatus oleks ju öelda, et ei oleks hakanud, kuna alles on asjad paika loksunud ja elu on nagu käima hakanud. Aga samas on nagu algusest peale on kõik endale aru andnud, et meie naabrid on elanud. On ikka arvu poolest suhteliselt väiksed omavalitsused. Praegusest neljast läbirääkimiste partnerist ja kolmes on alla 1000 elaniku. Et seega kõik sisemus olid sellega nagu ammu selleks valmistunud, et see ühinemine on alles esimene etapp, et see läheb veel edasi. Niisiis praegu te peate läbirääkimisi kullamaa ja Martna vallaga lõuna poolt ning Noarootsi ja Nõva ka siis loode poolt. Ja kui need läbirääkimised jõuavad all kirjadeni dokumentidel siis tekiks enam kui 7200 elanikuga ühinenud vald. Miks just siis selline valik, miks te ei räägi läbi ka Ridala või Haapsaluga et tekiks ülemaakondlik omavalitsus? Põhjus on tegelikult selles, et Ridala Haapsalu hakkasid omavahel läbi rääkima juba natukene meid. Tegelikult Ridala Haapsalu läbirääkimine on kriitiline teema, mida vist siin Läänemaal on 20 aastat üritatud edukalt ellu viia ja nagu ei ole üldse tahtmist hakata seda Nende läbirääkimist kuidagi segama või seda ära rikkuma, et oluline on see ühinemine Ridala Haapsalu vahel toimuks. Ja meie idee oli siis kokku võtta nii-öelda see Läänemaa piirkond ja üritada tekitada üks tugev selline maa maavald ja siis partner Ridala ja Haapsalu kooslusele nõndaks. Millised uued võimekused peaksid siis Lääne-Nigula ja teid ümbritsevate kullamaa ja Martna ning Noarootsi ja Nõva ühinemise korral tekkima. Kui me nüüd võtame kahes plaanis, esiteks see, et meie väiksemad partnerid, nemad seisavad täpselt sama probleemi ees, millega seisid Taebla Risti Oru kolm aastat tagasi ehk seesama spetsialiseerumine, spetsiifilised ametnikud, spetsiifilised teenused, see on nagu üks, üks plaan. Aga teine plaan on, et üha rohkem tuleb tegeleda selliste teemadega nagu valla turundusharidusuuendushariduse kvaliteet, hariduse tugiteenused näiteks ja terve hulk selliseid, noh ütleme, ettevõtluse arendamine, turismi arendamine, veel terve hulk selliseid mastaabiga tegevusi, mida omas vallas on lihtsam korraldada ja see on nagu see on nagu selline suur võit, millest võidab kindlasti tugevalt Lääne-Nigula. Teen usutluse omavalitsuste ühinemise eestvedaja Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmusega taas pausi et kuulata ühe ühendatava valla nõva elaniku mõtteid. Kaidi Silver Sebe, millised on Nõva valla elanikuna ja ka lapsevanemana teie ootused haldusreformile teadaannet. Nõva vald peab liituma, küsimus on. Kuidas ja kellega. No minu isiklik seisukoht või kõik, mis sa siin ütlema väljendan oma isiklikke seisukohti. Minu jaoks on tähtis see, et siin kohapeal elavatele inimestele jääksid alles teenused, mida me vajame, et meil oleks eelkõige hariduskool lastele, et et meil oleks bussiühendus, et meil oleks postipunkt teeninduspunkt valla poolt ja tegelikult on minu jaoks väga tähtis ka see, et, et meie piirkond edasi areneks. Ma ei tee saladust sellest, et Lääne-Nigula pool ühinemine, minu isiklik eelistus, mina hea meelega näeksin ühinemist Harjumaa poole, sest Lääne-Nigulas hundina on tegelikult ütleme võõras ja kui ma mõtlen, et halvimal juhul minu kodune aadress saab olema Pärnu regioon, Lääne-Nigula vald, Vaisi küla, siis läheb nõva täiesti kaduma, tegelikult see identsus kaob ära, kui aus olla. Ja ütleme, keskusega plas haridusvõrgu nad kindlasti kujundavad esimesel võimalusel ümber, ütleme nii. Bussiühendus, Läänemaaga, meil on kogu aeg halvem olnud ja tegelikult Venemaa jääb nii väikseks. Et noh, ma arvan, et siin tuleb tegelikult maakonna osas veel nagu muudatusi ja tegelikult kogu see protsess on väga suures muutumises. Kindel ei ole ju mitte midagi. Nii leiab Kaidi Silver shove kuid jätkame usutlust. Lääne-Nigula vallavanema Mikk Lõhmusega. Mis läheb paremaks näiteks ühe nõval või Paslepa elava perekonna jaoks, kes siis uue vallakeskuse suhtes jäävad ikkagi suhteliselt ääremaale. Lääne-Nigula vallas ei ole Äremaid, kuna meil on võrgustikupõhine valda siis nende jaoks nende keskus jääb ikka sinna, kus Pürksi Noarootsi puhul või nõvale nõva puhul sinna ja teeninduskeskus ja veelkord, et tavainimese jaoks kui midagi muutub, siis muutub ainult paremuse suunas. Ehk et on võimalik saada neid teenuseid, mida ühinemiseelsest vallas võib-olla täna ja täna ei pakuta. Kaardilt vaatasin siis need vahemaad ikkagi on päris pikad. Nõva elanikul tuleb tulevikus Taebla asuvasse valla keskusesse jõudmiseks läbida 43 kilomeetrit ja, ja ma vaatasin ka, et kuidas bussiga käiks või ühistranspordiga käiks. Wwwd peatus e-andmebaasi, sisestasin Nõva ja Taebla ja tuli välja, et, et jah, on võimalik saada, aga selleks tuleb siis kolm korda ümber istuda ja sõit võtaks aega kolm tundi ja ja 13 minutit. Kui suur väljakutse see vahemaa ja puudulik ühistranspordiühendus ikkagi on? No vahemaa on suur ka tänases Lääne-Nigulas oma vahemaad suured Ma just rehkendasin välja, et kui me hakkame Saunjas tulema ja lähme siis kui jõe teise otsa siis see vahemaa on ka, oli 34 kilomeetrit juba tänase Lääne-Nigula valla piires. Nüüd järjekordselt see küsimus, et miks peaks nõva inimene sõitma Taeblasse? Vastus peitubki selles, et ega ta ei pea, et nõva inimene peab jõudma sellesamas nõva teeninduskeskusesse või näiteks, kui tee peale jääb linnamäe või tahab minna Pürksi. Et, et selles mõttes ei ole tavainimesel vallamajja tingimata vajalik minna. Et see ei ole nagu võrgustikupõhise valla eesmärk, et inimene peaks käima vallamajas. Et seda plaani tegelikult ka ei, olete vallasisesed bussid panna näiteks käima nõvalt valla keskusesse, Taeblasse kindlasti organiseerima mingi transporti, kui näiteks sotsiaaltranspordi raames inimesi tuua või viia ja saabas on hoopis teine teema. Ja noh, kindlasti tuleb niikuinii maakonna ühistranspordivõrk üle vaadata, võib-olla seoses ühinemisega mingisuguseid muudatusi teha. Aga see kindlasti ei tähenda seda, et inimesed peaksid hakkama sõitma nüüd kullamaalt või nõvalt või Noarootsist Taeblasse asju ajama. Et see ei ole kindlasti uue valla moodustamise eesmärk. Kuidas teie plaanite kindlustada selle, et vallamajast siis ka 45 kilomeetri kaugusel elavad kogukonnad ikkagi on kaasatud, et kogukonda puudutavad otsused langetatakse nendega läbi arutades ja, ja inimesed ei tunne, et see vallamaja kusagil 45 kilomeetri kaugusel ja mis saame teada, et kool kaob ära või, või, või, või mingi muu selle kogukonna jaoks tähtis otsus on kusagil kõrgel ja kaugel võetud. Meil on päris mitu ka lepingus ette päris mitu mehhanismi, mis tegelikult ka täna Lääne-Nigula vallas toimivad. Üks on see, et lepingu järgi igas volikogu komisjonis peab olema vähemalt üks esindaja igast piirkonnast. Ehk kõik piirkonnad on tagatud kaasatud volikogu komisjonidesse ja mida suurem vald, seda rohkem kui sisulist tööd ja eelnõude läbitöötamist läheb volikogu komisjonidesse. Et see on nagu üksteiseks. Me oleme kokku leppinud selle, et vallavalitsuse koosseis on igast piirkonnast vähemalt üks esindaja mis tagab ka selline see täitevvõimu poole. Poolses organis on kõik piirkonnad esindatud. Suur külavanemate ja külakogukondade ümarlaud on ühinemislepingus ühe eesmärgina kokkulepitut tänase Lääne-Nigula vallas toimib kord kvartalis kogunetakse ja, ja see ongi selline just see foorum või aruteluareen, kus sellised olulised piirkondi puudutavad küsimused läbi räägitakse. Ja pluss siis lisaks sellele veel on võimalusi, aga kohapeal moodustada mingi kogukonnakogusid või muid selliseid kogukonnaga kaasamise vorme, et ühinemisleping näeb ette sellised õiguslikud alused, uus vald selleks sätestab. Ja väga palju sõltub ka kogukonna enda aktiivsusest, et et kui kogukond, nagu tahab oma asjadega tegeleda, tahab oma piirkonna eest seista, siis on see võimalus täiesti olemas. Nõval näiteks oli siiski ka päris suur surve, et liituda hoopis Lääne-Harjumaa suunal, kuna tööealisest elanikkonnast suurem osa käib just ikkagi sinna Harjumaa või Tallinna poole tööle. Tõsi, peale jäi nende hääl, kes soovisid ühineda, Lääne-Nigula ka ja nii ilmselt ka läheb. Aga ikkagi vallajuhina ja liitumise eestkõneleja. Mis on teie sõnum nendele nõva elanikele, kelle elu ja igapäevased käigud pigem on suunatud Tallinna ja Harjumaa suunal, kuidas te neile teenuseid pakute ja kuidas ta kaasata neid ühendvalla ellu orgaaniliselt? Noh, see küsimus, et osa elanikest käib mujal tööle, kas on kõikides piirkondades, mida Tallinna poolsemas servas seda rohkem Tallinna poole liigutakse? Teenused saab ikkagi kodukohas kätte, kuigi käib kuskil Tallinnas ka näiteks koolis või teises vallas koolis või lasteaias, siis omavalitsus tasub selle eest vaja need pearahad ja see ei ole nagu mingisugune teema mis nõva inimestel kindlasti mõttes oli. Kui nad Läänemaa poole otsustasid, on ikkagi see, et tänases Lääne-Nigula vallas Neil on arvatavasti tulevikus kohad volikogus võimalus kohalikus elus kaasa rääkida. Harjumaa poole pealt oleks see tähendanud seda, et tuleviku volikogusse poleks arvates pääsenud ükski nõva valla elanike. Ja arvatavasti sõber, üks kaalu küsimus, miks Läänemaa poole otsustati. Lisaks ajaloolisele sellisele taustale. Räägime lahti need kohad volikogus. Loen liitumislepingust, et uusi volikogu hakkab siis olema 25 liikmeline, aga see volikogu valitakse ikkagi ühes valimisringkonnas. Miks te otsustasite ühe valimisringkonnaga lahenduse kasuks, miks jäänud ühinevatesse valdadesse eriringkonnad, mis oleks kohe kindlasti taganud siis sealt valitud saadikute esindatuse volikogus? Kõigepealt 25 liiget sai valitud selle põhimõtte järgi, et et olekski kõikidel piirkondadel võimalus volikogus esindatud olla, et 25 tagab ka selle, et kindlasti on ka nõva piirkonnast üks kaks esindajat volikogus. See diskussioon oli Lääne-Nigula moodustamise ajal kolm aastat tagasi väga teravalt üleval ega siis räägiti valimisringkondadest. Tol hetkel jäi peale see, et, et teeme ühe ringkonna ja see otsus takkajärgi oli ka Lääne-Nigula puhul väga õige. Vali hääl on siis põhimõtteliselt ühesuguse kaaluga, vaatamata sellele, kas on üks või mitu ringkonda. Ja Lääne-Nigula volikogu valimised näitasid, et need Hääle volikogu kohad jagunesid piirkondade vahel suhteliselt hästi proportsionaalselt. Pigem said väiksema elanike arvuga piirkonnad rohkem mandaate, kuna väiksemas piirkonnas teatakse inimesi rohkem. Hääled koondusid rohkem kindlate kandidaatide kätte. Aga mis kõige olulisem on see, et juba algusest Adik ühe ringkonna tegemine sunnib valimisteni, kus kõiki nimekirju pingutama selle nimel, et neil on sõnum igale piirkonnale. Tee näete liitumislepingus ette osavalla moodustamise võimaluse ja teadaolevalt Kullamaa ja Noarootsi soovivad ja plaanivad seda ka kasutada. Miks see osavalla võimalus ja miks nõnda, et vaid mõned ühinejatest siis seda võimalust kasutavad? Osavalda näeb ette tegelikult ju haldusreformi seadus. Haldusreformi seadus ütleb seda, et kui üks liitub omavalitsus, seda otsustab, siis osavalt moodustatakse, et meie üksnes sätestasime siis ühinemislepingusse selle, mismoodi see osavald toimima hakkab. Kui see on selle piirkonna otsused, nemad tahavad sade osavalda. Mis on see selle piirkonna otsus, teised teised piirkonnad ühinevad, vallad ei leidnud, et see nende jaoks on vajalik. Mis võimalused osavald annab. Osavalla põhiline erinevus on see, et osavallas kindlasti moodustatakse osavallakogu valimiste tulemuste põhjal 11, kuni 13 liikmeline ta nagu kohalike arutelu areen kus siis piirkonna küsimused läbi räägitakse, läbi arutatakse, tehakse vastavaid ettepanekuid siis vallavolikogule, vallavalitsusele, komisjonidele ja nii edasi. Reaalset võimu osavallakogul ei ole osavallakogu, ei saa öelda, et ei, see meile ei lähe, meened, vetostame selle vallavolikogu otsuse. Sellist vetostamise õigust osavallakogul ei ole, aga mina näen siin ikkagi head poliitilist kultuuri, läbirääkimiskultuuri, et et osavallakogu ja vallavolikogu kindlasti oma meeli vastandavate pigem toimivad koostöös. Kas see osavaldade moodustamine selline koera saba jupikaupa raiumine ei ole? Ka see osavald ei ole lihtsalt rohkem selline sümboolne millega kaasnevad lihtsalt suuremad kulud. Kindlasti on ta emotsionaalne teema. Kui see on ühinemise hinded, osavalt moodustatakse, siis see hind on väike hind. Selles mõttes mina ei näe osavaldades probleemi. Ma ei näe ka osavaldades seda, et nad suurendaksid valla kulusid, kuna teeninduskeskused niikuinii endisesse vallakeskustesse jäävad. Et selles mõttes mina ei näe, et osavallad oleksid nüüd võrreldes kõikide muude teiste saavutatud võitudega nüüd väga ülearune kulu mingisugust palgalist osavallavanemat, kas tuleb kaasa? Osavallavanem on ametnik, kes tegeleb nende asjadega, mis osavallas toimivad, millega mujal tegeleb mõni teeninduskeskuse ametnik. Nii et selles mõttes ei ole osavallavanem mingisugune eriline ametikoht, kes, kes tegeleb, ei tea millega, võid ju tegelikult täpselt selle sama koha piirkonna probleemidega. Nõnda räägib Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Kuid kuulame nüüd siia vahele mõtteid Noarootsist. Ebe Kai Härm, teie olete hiljuti oma perega abikaasa ja lastega kolinud tagasi siia oma sünnikohta Noarootsi valda. Te olete taasavanud siin Pürksi poe, kus me ka seda juttu räägime. Te olete ka siin kogukonnas aktiivne. Neid maale tulijaid on ju ikka, aga enamasti töökohti jääb ikka linna, sellepärast et maal tööd ju ei ole. Aga miks teie otsustasite ise töökoha luua? Olgem ausad, kõigepealt me abikaasaga ju jätkasime oma tavapärast tööd küll vähema koormusega, aga ühel hetkel Tallinna ja muude Eesti paikade vahel sõelumine tundus nagu väga ja kulukas ja keeruline ja, ja ei, ei meeldinud see enam. Ja kuna sellesse ajajärku jäiga püksipoe sulgemine siis oli meil aega kuu aega. Et otsustada Baod uuesti avada. Ka praegu, kui me juttu räägime siin Pürksi poes siis olete siin teie ja veel üks müüja ja muidu on siin poes sees kui poe ümber selline talvine vaikelu. Loomulikult praegu keskpäev päev ja kooliõpilased siit lähedal olevasse Noarootsi gümnaasiumist on, on tundides, kes ja tööinimesed on tööl, aga millal siin poes rahvas käib ja kui palju seda rahvast käib ja, ja mis mis rolli mängib üldse sellele kohalikule kogukonnale? Kohaliku kaupluse olemasolu? Kui me hakkasime poodi tegema, siis me võtsime kõigepealt selle seisukoha, et seda poodi on vaja meile endale. Siis me vaatasime, et see on ju täitsa hea mõte. Me teeme selle poe endale ja meil on väga hea meel pakkuda kaupluse teenust kõikidele kohalikele elanikele, turistidele ja gümnasistidele ja kooliõpilastele, valla elanikele ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Kui poodi siin ei olnud, kui kaugel, siis tuli selle kandi rahval poes käia. Lähim pood on siis meist linnamäel, autoga saab sinna sõita 15 minutit ja järgmine koht on siis Haapsalu. Nõndaks aga räägime nüüd sellest teemast, mis siin kogu ringkonnas ja tegelikult üle kogu Eesti käimas on, räägime haldusreformist. Kuidas mõjutab teie ja teie perekonnaelu, kui Noarootsi vald ühineb Lääne-Nigula vallaga mille keskuseks on siis Taebla? Olen isegi selle peale mõelnud, et kui palju siis see meie nagu pereelu mõjutab ja, ja olen jõudnud nagu arusaamale, et neid protseduure, mis siiamaani siis vallamajas teha on vaja olnud, on tegelikult ju äärmiselt vähe. Kindlasti ei käime seal igav päevaselt iganädalaselt. Jäävad ju Kuidki vahele, kui tuleb minna nagu vallamajja, et praegusel hetkel mina nagu tunnetan küll seda, et pole nagu oluline, kus on see nii-öelda keskus, keskus, palju olulisem on see, kuidas me hakkame edasi toimima kogukonnana. Kas me jääme terveks ja tugevaks ka edaspidi või juhtub midagi sellega, aga ma isiklikult arvan, et ei juhtu. Kas vald on vallamaja ja vallavanem on oluline, et üks kogukond saaks toimida kogukonnana. Seda vallavanemate enam siin teil ei ole ja neid vallaametnike, nii palju teil siin ei ole, on ainult mingisugune teeninduspunkt. Nimetame, kuidas tahame seda inimest, aga kohapeale peaks jääma üks nii-öelda arendusnõunik. Kes siis on see-eestvedaja, kes ärgitab erinevate inimgruppide eestvedajaid koos tegutsema ja toimetama, on ta siis külavanemad, on need siis mingite seltside esimehed, juhatajad, et meil on vaja seda inimest siia koha peale, et nimetame, kuidas tahame seda? Kus teie jaoks see tõmbekeskus on, kus te kõige rohkem niikuinii käite? Uues vallas hakkab tõmbekeskus olema Taebla, aga kust teil kõige mugavam oleks, kui on vallamajja vaja minna, kus teil kõige mugavam oleks asju ajada? Kui ta päris Tallinna all ei ole, ehk siis 100 kilomeetreid, siis pole ju lõppkokkuvõttes vahet, kuhu ma näiteks kord poole aasta jooksul lähen. Kui kaugele. Minu küsimuse tagamõte oli see, et oli kõne all ka, et terve Läänemaa ühineks üheks omavalitsuseks ja see keskus oleks Haapsalus. Kas see oleks teile mugavam? Sellel ei oleks mitte mingit vahet, kus asub. Kui palju siin kohalikus kogukonnas selle haldusreformi üleüldse arutatud on ja kui palju teie end olete kursis olnud, kas olete ka koosolekutel käinud ja küsimusi esitanud? Viisin ennast kurssi kogu selle ühinemislepinguga lugedes selle läbi ja no vaadates üle ka kõikide ühinevate valdade majandusest nõuanded siin ees, mina maanteel see on nagu küll öelda seda, et meie meie valla poolt on meile väga head tingimused selles lepingus nagu nii-öelda välja kaubeldud. Ilmselgelt on inimesi, kellel võib-olla noh, tal võib-olla ei ole nii suur huvi selle vastu aga valla poolt on nagu olnud väga hea töö selles osas, et selle ta sõnastatud nii valla enda lehes, kui selleks on välja antud nagu eraldi leht väga palju suheldakse ka Facebooki veel ja on toimunud ka selliseid ühisarutlusi sellel teemal. Rääkis Noarootsi sädeinimene Pürksi poepidaja Ebe Kai Härm. Jätkame aga reporteritundi, mis käsitleb haldusreformi Läänemaal. Konkreetselt siis Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja kullamaa valla ühinemist. Ja nüüd kuulame mõtteid. Kullamaa poolt. Minu vestluskaaslaseks on Jüri Ott. Kullamaa vallavanem. 1100 elanikuga kullamaa vald oli kahevahel, kas pidada läbirääkimisi üle maakonna piiri, kas pidada läbirääkimisi 6500 elanikuga Märjamaaga või siis 4100 elanikud kui ka Lääne-Nigula. Ka kahe nädala eest langetas volikogu aga siiski otsuse jätkata Lääne-Nigula suunal ning lõpetada läbirääkimised Märjamaaga. Miks langes otsus Lääne-Nigula kasuks? Lääne-Nigula on teada-tuntud meile. Me oleme nendega olnud heades suhetes, nad on ühe reformi juba läbi viinud, see reform on õnnestunud. Ja samas inimeste indikatsioon mõne protsendipunktiga oli ka Lääne-Nigula poole. Ilmselt siin mängis ikkagi rolli see tajumine. Et kui me oleks läinud teisele poole, siis hetkel oleks Läänemaast jäänud ainult alles üks valla jagu täismaad ja valla jagu täis rahvast. Mis on need teemad või valdkonnad või need prioriteedid, mis kullamaale on olulised et mis peab selles liitumislepingus või kokkuleppes Lääne-Nigula ka sees olema? Kullamaa on kogu aeg rõhutanud seda, et meile peab jääma alles keskkool, meil ei tohi kaduda need teenused, mis on täna, olgu see siis perearst, apteek, siis raamatukogud, külaseltsid ja kogu kultuuritegevusest. Kullamaa on väga ajalooline paik, sealt on praktiliselt eesti kirjakeel alguse saanud. Need meie tingimused on kõik vastu võetud ja meie siis kogukonda peaks edaspidi haldama osavallavalitsus. Meile jääksid alles oma lipp omasem hoolika, mis meie kogukonna puhul ei ole sugugi vähetähtis ja ka Eestis on ju tihtilugu niimoodi, et pigem minnakse mitte põhimõtete, vaid nime pärast tülli. Ja praegu on selline mõistlik kompromiss, et Lääne-Nigula vald jääb Nigulaks ja osa valdadena on siis seal noaro otsi. Ja kullamaa. Kullamaa vald siiski on üks nende seast, kes on ühinenud ka riigikohtule esitatud taotlusega haldusreformi sundliitmisega seotud sätete tühiseks tunnistamiseks. Riigikohus on öelnud, et otsus avalikustatakse need 20. dets Rembril. Mis teie siis nüüd teete, kui riigikohtust tulebki otsus, et ei, tegelikult seda sundliitmise osa ei tule, see tuleks tühistada. See on tõesti hea küsimus, sest et meil täna ei ole selget arusaama mis me siis tõepoolest teeme, sest otsus on meil veel tegemata ja me just ootame Riigikohtu otsus. Siis me peame maha istuma ja see on volikogu otsus, kas ühineda või mitte ühineda. Kullamaa vald on hästi hakkama saav vald, kuid on selge. Aga näe, riigi omavalitsusmudel on ka mastaabiefekti peale üles ehitatud. Ja ühel pisikesel vallal sellises mudelis on väga raske hakkama saada. Ma usun, et meid ärritas rohkem, mitte see, et haldusreform on suunatud suurenemisele ja suurematele valdadele. Et see sundliitmise moment oli väga jõhkralt sinna sisse kirjutatud. Isiklikult ma usun, et alati on sõpradena ja ühineda ja leida uus mudeli uued väljundid. Et ühinemine siiski toimub. Küsisin igaks juhuks üle, kas ma sain õigesti aru, et teie isiklik hoiak on, et ka juhul, kui riigikohus ütleb, et sundliitmise paragrahvid tuleks ümber vaadata. Tee hoiak on, et kullamaa siiski peaks liituma vabatahtlikult Lääne-Nigula k. Just nii, sest et tulevikumudel on siiski liitumised ja täna on nii Saaremaa, siis Valgamaa, ütleme, rääkimata Tallinna ümbruse valdadest näidanud Pärnumaa seda, et väikesed vallad on minevik ja võib-olla mõni väike vald võib toimetada kusagil, aga kui me tahame olla selles suhtes kindlad, et meie inimeste situatsioon heaolu ei halvene, siis me peaksime uues mudelis oskama oma koha täna leida. Mis on teie ootused uuele valitsusele, uuele riigihalduse ministrile just nimelt seoses selle haldusreformi sisuga omavalitsuse rahastamise ja ülesannetega. Minu ootus on eelkõige see, mis on ka meie ootused, sõnumeid oleksid väga selged. Et need lubadused, mis on välja antud, tulubaas taastatakse, et see tuleb. Et tõepoolest need ülesanded ja teenused, mida me saame oma inimestel hästi lähedal osutada, et need võimalused meile antakse, mitte et riik ei peaks nendega tegelema siis on kindlasti meie ootus uuele valitsusele ka see hästi mõeldakse läbi ühistranspordisüsteem, et täna on see põhiline. Et Eesti, mis on väikeriik, oleks ja omaks võimalik hästi liigelda, olgu see siis rongid, bussid, autod, mida iganes, et see soov oleks meie poolt ja loomulikult ka sotsiaalteenuste tagamine maapiirkonnas, sest maapiirkonnas on võrdlemisi eakas kontingent inimesi praegu. See oli usutlus kullamaa vallavanema Jüri otiga. Saate lõpetan aga viimase osaga intervjuust Mikk Lõhmusega. Mis saab ikkagi ühinevate omavalitsuste koolidest? Praeguse Lääne-Nigula territooriumil tegutsevad Risti põhikool Risti alevikus, siis on üheksaklassiline oru kool, linnamäel on veel palivere põhikool ja on ka Taebla gümnaasium. Tõsi küll, Taebla gümnaasiumiosa peatselt kaob, kuna uusi gümnaasiumiklasse enam ei avata. Aga milles on lepitud kokku liituvate omavalitsuste puhul, mis koolid jäävad, mis ei jää? Me võtsime kohe päris esimesel koosolekul sellise hoiaku, et haldusreform ei ole haridusreform. Et neid asju tuleb ta esitleda täiesti erinevalt. Kui me hakkame haldusreformi käigus koolivõrguga tegelema, siis arvatavasti ei jõua selle reformiga mitte kuskile. Seda üldreeglina kuskil ka tehtud ja tehtud ei ole. See on täiesti eraldi teema, mida tuleb täiesti eraldi arutada, siin sõltub väga palju riigi otsustest. Niisiis gümnaasiumivõrgu teemadel kui põhikooli rahastamise teemadel. Siin on väga palju vaja tegeleda võrgustumisega ehk ühiste teenustega koolides. Puudutagu see näiteks ITd või hariduse tugiteenuseid, logopeed, huvi, huviringe, et siin on vaja tegeleda just selle poolega. Ja kindlasti ei ole haldusreform see, kus pannakse koole või lasteaedu kinni või tehakse lahti, et see on hoopis teine teema. Niisiis, praegu on teatud garantiid ühinemislepingus kirjas. Kullamaa jaoks on kirjas, et neil säilib keskkoolis gümnaasiumiosa. Praegu õpib meil seal gümnaasiumis umbes 30 gümnasisti mis tundub, et on väga vähe ja, ja perspektiivis rel gümnaasiumil ei ole. Ja sama küsimus on ka nõva kandis, kas nõva kool peaks põhikoolina jätkama, seal õpib praegu 17 õpilast. Garantii on antud siis üheks kohalike omavalitsuste valimiste perioodiks. Täpselt nii, nagu haldusreformi seadus ütleb, et ühinemisleping kehtib, kehtib neli aastat. Ja kui see oli kullamaa osavalla kõrval üks kõige olulisemaid nõudmisi, et see kullamaa gümnaasium kullamaa keskkool, täpsemalt öeldes, siis säilib siis meie leidsime ka teiste läbirääkijatega, see ei ole piisav. See ei ole nii suur hind, mille pärast ühinemist peaks katki jätma kooli Sulevad ja avavad lapsevanemad. Kui ma siinkandis Läänemaal juba olen, siis ma küsin ka Riisipere Haapsalu raudtee taastamise diskussioonide kohta, sellepärast et see raudtee läbib ka teie valda 25 kilomeetri ulatuses. Kuivõrd teie sellesse raudtee taastamisse usute ja, ja kas ja millist tähtsust see raudtee teie valla elanikele ja ette võtta selle omaks, mille omab ta omaks ta väga suurt tähtsust, et kui on kolm suurt asulat, on ju meil otsa raudtee trassi peal risti Palivere Taebla järjestikku. Ja see on raudtee nende asulate arengus ülisuurt tähtsust mänginud, ristilt on ju väga palju Keila poolde Tallinna pool tööl käidud tänu raudteele ja ja vastupidi, et, et selles mõttes kindlasti Lääne-Nigula toetab seda raudtee taastamist, me seda väga ootame. Ja kindlasti ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et noh, et see mingit mõju piirkonnale ei avalda, kindlasti kindlasti avaldab mõju, nii et et aga noh, taastumise sõltub poliitikute sellekohastest otsustest, et et selles osas on ju tänased tänane uus koalitsioon teatud selliseid signaale andnud, et see teema on uuesti päevakorral. Kokkuvõtteks, millal te ikkagi sellel liitumislepinguni jõuate? Ma saan aru, et siin mitmel pool on ka aeg maha võetud, et oodata ikkagi ära Riigikohtu see 20. detsembri otsus mida saate praegu öelda, millal saavad ühinemise allkirjad paberile? Jõuludeks on kõik tehtud kindlasti Lääne-Nigula volikogu koguneb 15. detsembril ühinemislepingu heaks kiitma ja siin teistele volikogud on siis ka vastavalt graafikule, aga jõuludeks on kõik volikogud oma otsused ära teinud. Kas teil on ka mingisugune plaan B juhuks, kui ikkagi mõni volikogu juhul kui 20. detsembril tuleb riigikohtuotsused? Ei, see sunduslik liitumine ikkagi tuleb ümber vaadata, see ei ole põhiseadusega vastavuses. Kas olete valmis mingiteks üllatusteks, et mõni partner võib ära hüpata ja mis siis saab, kas siis algavad läbirääkimised allesjääjate vahel täiesti uuesti või? Allesjääjad siiski saavad liituda? Ei tahaks negatiivset stsenaariumit uskuda. Aga kui tõesti peaks juhtuma, et mõni loobub veel viimasele momendile ühinemisest, siis ei olegi, muudkui tuleb lepingust selle ühine ja puudutavad küsimused välja võtta ja jõulude ja uue aasta vahel uuesti koguneda ja volikogudel ja teha see otsus siis ilma selle omavalitsuste, kes ühineda ei soovi. Aga ma ei tahaks nii negatiivset stsenaariumit hetkel uskuda, rääkis Lääne-Nigula vallavanem ja samas ka üleriigilise rahandusministeeriumi juures tegutseva haldusreformi ekspertkomisjoni liige Mikk Lõhmus. Selline sai siis tänane saade, mille salvestasin reedel lumiselt maalilisel Läänemaale eesmärgiga saada kohapealsete inimeste pilgu läbi ülevaade haldusreformist. Ühe piirkonna ühinemisprotsessi näitel. Tunnistan ühe päevaga kõikidesse Lääne-Nigula nimeliseks vallaks. Ühinevatesse omavalitsustesse ma ei jõudnud. Samuti ei mahtunud ühte saatesse kõikvõimalikud vaatenurgad. Samas esmase pildi kuulajad ühinemisprotsessi võludest ja valudest loodetavasti käesolevaga said. Ma tänan kõiki, kes nõustusid tulema minu mikrofoni ette ja tänan ka kuulajaid. Mina olen saate autor Arp Müller. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.