Loomaarst siseneb naeratus suul tahan uuest personalist kõige kenam ja ma nimetan teda mõttes ühe telesarja teismelise tohtri järgi tuugiks sest ta näeb välja liiga noor, et olla arst, isegi Loomaarst, kelleks õpitakse. Või järsku ka ei õpita, kes teab lühemat aega tema khakivärvi püksid on liigitud ja ma mõtlen, kas peaksin mainima, kui ajast ja arust need on. Aga võib-olla kannab ta neid lootuses vanem välja näha. Mis teid täna siia toob? Vahin talle pahviks löödud Dainiti silma see, kui ta loeks tervisekaarti või uuriks Lily patsiendi kausta. Märkmeid, oleks üks asi. Ent ta vaatab mu koera näol lai naeratus. Siinkohal annab tema kogenematu silm selgelt tunda. Te teete nalja või? On kõik, mida ma suudan kogeleda. Kuidas Lilil läheb? Ta sikutab koera mokad laiali ja vahib tema hambaid. Kuhu ta sihib? Ma tean, et need on vanad. Tean, et need lagunevad. Pean, et nii tema hambad kui ka igemed on mu kasina eelarve ja hooletuse ohvrid. Aga kas need on hullemad kui see, mis tal peas istub? Kas arst tahab tõesti seda väita? Noh, alustuseks on tal kaheksajalg peas. Loomaarst laseb Lili lõuast lahti, vaatab talle pähe ja kahvatab. Oi jah. Hoi Loomaarst kükitab, et kaheksajalga paremini näha. Kui kaua see on seal olnud? Märkasin seda esimest korda möödunud nädalal taharblylil koonust ja kallutab pead nii ja naapidi, et kaheksajalga igast küljest korralikult näha. Ja teie nimetate seda kaheksajalaks. Mismoodi teie siis seda nimetasite? Hakkan ruumis ringi vaatama, et näha, kas kuskile ripub mõni loomaarsti ametitunnistus, mis ärataks usaldust. Võib-olla ta lihtsalt ostis endale mõne kraadi mõnest Uumaami olematust ülikoolist. Tugi ei lõpeta kaheksa la uurimist. Ta puudutab seda, koputab selle pihta ja sirutab siis mõne marli ruudukese järele ning püüab elukat pigistada. Kaheksajalg sobib sama hästi kui iga teine sõna. Tema hääletoonist on aru saada, et ta püüab mind maha rahustada. Ettevaatust, ütlen ma talle, te ajate ta vihaseks. Käed võtavad kaheksajalal korralikult ümbert kinni. Ma ütleksin, et ta on juba niigi üsna vihane. Tugitõuseb astub meditsiiniliste jäätmete kirje kandva metallist prügikasti pedaalile kaas avada ja viskab marlitükid ära. Nii. Ja mida me selles suhtes ette võtame? Alustuseks on meil vaja rohkem teada. Tahaksin Lyle'i tahapoole kaasa võtta ja vaadata, kas meil õnnestub nõel sinna sisse pista ja vedeliku kätte saada. Seejärel võime teha mõned testid, et oleks selge, millega meil tegu. Lili vaatab mulle otsa sama ärritunud kui mina. Seepeale kaotama kannatuse. Meil on tegu kaheksajalaga. Ma olen näost punane ja tunnen, kuidas mu selg higiseks tõmbub. Kuigi ma ei taha tegelikult närvis olla. Jumal hoidku, kui ta tahab ka kaheksajala hambaid kontrollida. Seda ma juba tean. Aga mida rohkem me kaheksajala kohta teada saame, seda kindlamalt oskame öelda, kuidas tema vastu võidelda. See on esimene asjalik asi, mida ta on öelnud. Ja nii kükita maha, et ainult liiga rääkida. Mine arstiga kaasa. Ta vaatab kaheksa jalga lähemalt. Ma ootan siinsamas. Tugi kutsub ühe abilise ja nad viivad Lyle'i minema. Jälle ooteruumist tagasi. Lehitsen ma üht vana koerte ajakirja. Selles on artiklid. Viis krantsi, kes said kuulsaks ja luubi all on Inglise Springerspanjel. Need ei paku mulle huvi. Võtan telefoni välja ja avan oma fotoarhiivi, et vaadata pilte liist enne kaheksajalatulekut. Tema ja mina kaljuserval Santa Barbara kohal tol korral, kui mööda vaikse ookeani äärset kiirteed sõitsime tema magamas oma käpajälgedega tekil. Kui aknast paistev päike tõstab esile punaka Itooneda pruunis kasukas. Tema kui ta on vannis märg ja pahane. Meie kahe selfi, kui teineteisele enne magamaminekut head ööd, musi, anname tema istuvas diivanil nagu kiisa sfinks. Sest mulle meeldis, mismoodi tema kasukas halli villase istmepolstri taustal välja nägi. Veel üks selfi, seekord oleme tagahoovis ja temal kaelas lei lillevanik, mille talle mao Iltein. See pilt on tehtud ainult mõni nädal tagasi. Aga ometi on pärit õnnelikumast ajast mis on ammuilma möödas. Miski pildil jääb mulle silma. Suumin kahe sõrme abil fotot suuremaks, kuni fookus on Lily paremal meelekohal ja seal see ongi oma tavaliselt platsilt tema parema silma kohal kaheksajalg. Ainult et väiksem, noorem, vähem silmatorkav. Kuidas sai ta mul siis märkamata jääda? Kas ta tuli minuga Havailt kaasa prii küüdiga tolle lei sees? Kas ma korjasin ta kuidagimoodi rannast üles tol päeval, kui vendi haarloni tšilliga jalutasime ja mereklaasi kogusime? Või siis, kui ujusin ookeanis, valvsus uinunud, kõik mured minema uhutud. Kas mina tõmbasin selle meile kaela oma vajadusega koos sõpradega puhkama sõita? Või Roomasse elukas välja vaiksest ookeanist, Santa Monica rannal, kui mind polnud lähedal, et teda takistada? Klammerdume koera külge sel ajal, kui mina 1500 kilomeetri kaugusel asuval saarel rummi rüpasin. Mind haarab kohutav iiveldust tekitav süütunne. Ma olin Havail ainult seitse päeva. Miks tuleb selle eest nii tohutut hinda maksta? Vabandust, kullake. Genekas naine, kes räägib telefoniga, püüab mu jalgade juurest riiulilt paari diabeetikutel koertele mõeldud toidu purki kätte saada. Istun sirgemalt ja tõstan jalad teisele poole. Naine mühatab, kui kummardub purke võtma. Panen telefoni käest ja pöördun tagasi koerte ajakirja juurde. Aga ma ei jõua veel hammaste puhastamise vaidlusse. Süüvi tegi kui tuugi mu nime hõikab. Edward. Kui jälle arsti kabinetti astun, oli laual ja ootab mind. Ta näeb vaevatud välja. Kuidas läks? Me ei saanud nõela kaheksajala sisse nii sügavale, kui oleksin tahtnud. Põrm tõpranahk, möönan ma. Meil õnnestus kätte saada mõned rakud, loodetavasti piisavalt, et selgitada välja, kas kaheksajalg on pahaloomuline. Peame need oma laborisse saatma. Näitan tuugile pilti Lilist leiga siis kui kaheksajalg on veel lapseohtu. Räägin talle kaheksajalast nii palju, kui tean. Räägin krambihoost, mis Liliid eile öösel tabas. Ta noogutab, kuulab ja teeb oma kaardile mõned märkmed. Lili ei lisa midagi. Kuid selles pole midagi ebaharilikku. Loomaarsti juures läheb sageli lukku. Kui me laborist analüüsid saame, teame rohkem. Võime proovida teatud ravimeid, näiteks krambivastaseid ravimeid, aga teate, meie parim võimalus tegeleda selle kaheksajalaga. Miks nii juhmid on? Kaheksajalaga on tõenäoliselt. Pööran meelega pilgu kõrvale. Siin võiks olla aken, kust välja vaadata, selle asemel olema jälle silmitsi hambahooldusplakatiga. Kui vana Lili õieti ongi? Loomaarst lappab vastust otsides Lili kausta. 12 vastan ma ja pool. Ta paneb kausta käest. See on vanem kui invasiivse kirurgiaga soovitatav iga vanematele koertele võib juba ainuüksi narkoos riski tähendada. Ent me võime valikuid nädala keskpaigas täpsemalt arutada. Siis kui laborist vastuse saate. Mu hääl kõlab löödult. Tunnen end lööduna, eriti kui mul palutakse maksta 285 dollarit privileegi eest, et mul lastakse oodata kolmapäevani kuulmaks valikuvõimalusi, mis pole tegelikult üldse mingid valikud. Istume autosse ja keegi annab suunatulega märku, et tahab minu kohale parkida. Aga ma saadan ta minema, vehkides rõhukalt käega, nagu tahetaks mu hinge mitte parklakohta. Ja me istume veel 12 minutit, kuni aeg täis saab. Lili ronib sõnatult kõrvalistmelt mulle sülle ja keerab end väikeseks pallikeseks. Oled kombes, Oakene? Nad torkasid mulle nõela pähe. Torkasid nõela kaheksajala sisse. Lily vaatab mulle otsa otsekui oleksid nad üks ja sama isik. Ja ma mõtlen, kas ta on juba lootust kaotamas. Tunnen ootamatut vajadust tänane hommik unustada. Päev tagurpidi pöörata. Tead, mis meil vaja on, küsin ma. Ma jää isegi ootama, et Live'i arvama hakkaks. Lily elavneb, ta saab mu hääletoonist aru, et ütlen midagi sellist, mida ta põnevaks peab. Jäätist. Teel koju teeme peatuse kodu lähedal asuvas nurgapealses lemmikloomapoes. Selles, mida peab üks koera perekond. Jama, valin maapähklivõiga külmutatud jogurti, mis on spetsiaalselt koerte jaoks tehtud. Kaheksajalg pilgutab silmi ja küsib, mis teil seal on? Ma ei usu, et tema hääle kuulmisega iialgi ära harjuksin. Ei midagi, kõlab mu vastus. Hoian vahtplastist topsi sealsamas autos Lily ees ja ta limpsib näljaselt, kuni külmutatud maius otsa saab. Isegi siis lakub ta tühja topsi, veel kolm minutit. Tuju tublisti paranenud. Kaheksajalg piidleb mind näljaselt kogu selle aja. Aga ma ei anna talle raasugi. Loodan, et mul ei tule selle eest hiljem kõrget hinda maksta. Kuidas teie nädal möödus? On jälle reede, mis tähendab, et olen taas dženny või karva kabinetis ja mu mälestused kolmapäevast ja neljapäevast on üsna hägused. Oli veel üks krambihoog mitte nii hull kui too esimene, aga ikkagi hirmutav. Loomaarsti juurest helistati ning öeldi, et nad ei saanud kaheksa elast piisavalt Trakked mingeid järeldusi teha. Tugitabeli üldnarkoosi alla panna ja suurema proovi võtta. Mul pidi uus kohting olema, kuid ma jätsin selle ära, sest tundsin, et näen välja jõle ja ebaatraktiivne ega vääri armastust. Peamiselt olen ma sel nädalal endasse tõmbunud. Ma ei taha tema küsimusele vastata. Võib-olla ma lihtsalt ei tea, mismoodi seda teha. Kuidas mu nädal möödus? Loomaarsti juures käik oli. Ärritav. Mu suu on omadus ja määrsõnadest tühi ja nõnda annan ma järele. Neelatan ohkan ja räägin talle midagi muud. Võin teile sama hästi ka meie külalisest jutustada. Kui te ütlete meie džinni jääb vait. Seda pole ta varasemate seansside jooksul küsinud. Ta oleks võinud kontekstist aru saada või siis niipalju pühenduda, et sellest hoolida. Praegune dženny on aga täiesti uus Jenny ja ta ei meeldi mulle. Lily ja mina ja minu ja minu oma ja ma ei saa õigele lauseehitusele pihta, et teie, Lili, hästi. Jätkake. Jätkake. Oi isver, kas te tõesti lubate? Cheney limpsab ülahuult ja kibeleb seda lugu lähemalt kuulma. Meili liiga on kaheksajalg. Teen dramaatilise efekti mõttes pausi, aga saan vastuseks ainult segaduses pilgu. Siis kannan ma ette terve selle katsumuse, nii nagu ma rääkisin Trentile, nii nagu ma rääkisin tuugile see hakkab juba kujunema samasuguseks looks nagu need, mida kohtingutel järjepanu ette kannan. Jutustades on mul endalgi igav. Cheni noogutab kuulates ja peab lakkamatut silmsidet. Ma peaaegu ei teagi, kes on see naine, kellele masin südant puistan. Tõsiselt, selline painitine puuriv pilk teeb rahutuks. Ja kaheksajala all peate te silmas kaheksajalga. Kui ma ütlen, meie pean ma silmas Liliidia ennast ning kui ma ütlen kaheksajalg, siis mõtlen ma kaheksajalga. Cheni näib ikka veel ebakindel ja nii võtan ma välja oma telefoni ja näitan talle pilti endast ja Lily-ist leiga. Vaadake siinsamas. Aga nüüd on see suurem silmatorkavam ja vihasem. Jenny silmitseb fotot ja suumib sõrmede abil kaheksajala lähemale. See iseenesest ajab mind marru, kuigi tegin ise samamoodi, nagu tahaks seda öelda, et teen sääsest elevandi. Et olen elanud nüüdseks nädala ja ühe päeva hüsteeria piiril, täiesti asjata. Pealegi ma just ütlesin talle, et nüüd on see suurem tigedam. Kuid seni pilgu tõstab, on tema silmis midagi haletsuse sarnast midagi enamat kui kurblik mõistmine. Aga ometi mitte päriselt, kaastunne. Kuid ma ei taha tema haletsust ega midagi haletsuse taolist. Mul pole seda vaja. Ma ajan selle asja korda. Ma saan kaheksa elastvõitu, ma ei taha sellist pilku. Seni ulatab telefoni mulle tagasi. Kas te loomaarsti juures olete käinud? Kuusk esmaspäeval. Mida tohtriproua arvas? Jenny oletab kõnealuse isiku jälle naiseks, andmaks mõista, kui meestekeskne on meie ühiskond asi, mis talle jäi ilmselt külge mingilt üheksakümnendatel toimunud naisuuringute kursuselt ning mis nüüd tundub hädine ja vildakas. Tohtrihärra rõhutan, härrat ei osanud suurt midagi öelda. Ta võttis mõned rakud, et teha mingid testid aga testid ei andnud veenvaid tulemusi. Nüüd tahavad nad Lili narkoosi alla panna ja suurema proovi võtta. Mis tundeid see teis tekitab? Kui ma ei taha vastata küsimusele, mille keegi on esitanud, vastan ma lihtsalt mõnele teisele esitamata küsimusele. Selsamal hetkel taipan, et teen seda tihti. Ma jätan teda üksi väga lühikeseks ajaks. Ma ei taha tema juurest eemal olla. Aga oli liiga koosolemine, tähendab, et pean ka selle elukaga koos olema. Vaikin viivu ja Chini noogutab. Lisaks tuli kaheksajalg siis, kui mind kohal ei olnud. Ja osa minust arvab, et tema lahkumiseks pean mina ära minema. Võib-olla ei kavatse kaheksajalg lahkuda. Selle peale vastan ma põrnitsusega. Võib-olla ei kavatse kaheksajalg lahkuda ja see, mida teie teete, on emotsionaalne eemaldumineli, liist. Mul hakkab sees keerama. See on solvav. Te solvate mind. Ma ei tee seda meelega. Leinamine on loomulik reaktsioon. Leinamine. Ütlen seda kolme küsimärgiga, sest see sõna tuleb mulle üllatusena. Millest te räägite? Ma ei leina midagi. Dženny kergitab kulmu, nagu tahaks küsida, tõsi või? Lein on, mida ma olen täielikult keskendunud, kaheksa ela lahkuma sundimisele. Miks te ei või mõlemat teha? Küsib Cheni. Vaata aga, kes nüüd mängu tikub? Dženny jätkab. Miks te ei või keskenduda kaheksajala lahkuma sundimisele ja valmistada end ette ka võimaluseks, et ta ei pruugi seda teha? Ta lahkub. Ma jätan selle asja teie ja loomaarsti hooleks. Aga Lily on vanem ja teise ütlesite Taali oma pesakonna äbarik ning tal on aeg-ajalt tervisega probleeme olnud. Kui teiega lähitulevikus just midagi katastroofilist ei juhtu, siis vägagi tõenäoliselt lõpeb tema elu enne teie oma. Ning teie elu üldisemas kontekstis võib see juhtuda suhteliselt varsti. Kui tema elu ei lõpeta kaheksajalg, teeb seda miski muu. Ninasarvik või kaelkirjak? Ninasarvik kael, kus peaks koer endale kaelkirjaku saama? Meie lähedaste vananedes on igati loomulik nende kaotust leinama hakata. Veel enne, kui nad kaotame harutan tema jutu oma kujuteldava terapeudiga sellega, kelle peale võin kindel olla. ETA võtab Cheney arulagedad nõuanded ja muudab need kuidagi vähem totraks. Minu sisemine terapeut on sedapuhku aga kummaliselt vait. Kardan, et see tähendab, et tema meelest pole dženny diagnoosil midagi viga. See lein õigupoolest on, mida see üldse tähendab, jään ma kangekaelseteks? Inimesed kirjeldavad seda erinevalt. Mina ütleksin, et see on ajutine segi olek. Droidi meelest oli see umbes nagu kõrvalekalle oma tavapärasest ellusuhtumisest. Vahin Jennyle otse silma, et ta näeks mu pahameelt. Esiteks, mu küsimus oli retooriline, ma tean, mis lein on. Teiseks aitäh, et nimetasite mind segaseks. Cheney naeratab. Just nagu tahaks solvangut leevendada. Lein on patoloogiline seisund. Asi on lihtsalt selles, et nii paljud meist kogevad seda oma elus, et meil ei tule pähegi seda leinana võtta. Me lihtsalt eeldame, et inimesed teevad selle läbi, kannatavad ära ja tulevad sellest siis välja. Aknast kallab päikesevalgust, mis maandub lombina džinni jalgade ette. Ta lükkab kingad jalast ja sirutab oma paljad varbad päikeselaiku. See meenutab mulle Liliid, kes teeb kassilikke pingutusi, et leida kas või pisutki päikest, milles põõnata. Tihti peale leian ma ta eest nii, et Vaita tagajalad toetuvad magamisasemele. Ülejäänud kere aga on päikesesoojale linoleumi le sirutatud. Mõtlen, et vaaliumiovicodiin on vahel mulle päikesepaiste eest. Mõtlen oma soovile nende soojendavate kiirte sisse roomata. Hästi, ma leinan. Äkki te saate mulle retsepti kirjutada? Kahjuks teab sündimus sõltuvuse hirme. Oleme seda teemat põhjalikult arutanud ega lähe liimile. Vaatame. Võib-olla kannatan ka mina kaheksale olemasolust tekkinud kahjustuste all. Mõistlikkuse krampide all. Mu mõtted meenutavad viimasel ajal pigem lapse kui täismehe omi. See maagiline arutlus, et kaheksajala lahkumiseks tuleb minul ära minna. Mu soov olla tegelikkusest pelutavam ja suurem kanda Endla seesortaani. Vajadus kõike jonnihoogudega väljendada. Mis mõtted teil pähe tulevad, kui mõtlete leinamisele? Küsib dženny. See küsimus toob mu hoobilt tulevikku. Vastan pikemalt mõtlemata. Ilmselt oode nimatuse pluus oli vist oodanud, kuid eriti originaalne see ilmselt ei ole. Ma ei tea seda. Ja see on luuletus. Sellest sain aru, jah. Ma lihtsalt selgitan. See pole bluusiplaat. Trenni ei tee välja torkest, mille ta intelligentsuse pihta sihin. Kas teie vastus peab originaalne olema? Kas luuletused mitte selle jaoks polegi? Et luuletaja saaks väljendada midagi nii isiklikku, et see on tegelikult kõigile omane? Miks te just sellele luuletusele mõtlete? Kell seiska telefon Ki välja lüli. Kont viska koerale ette, ei teeks ta tüli. Bait jäägu klaver, summutage kong, kirst, kandke välja. Tulgu leinarong. Õppisin selle luuletuse pähe ülikoolis ja see on mul senimaani meeles. Seni analüüsib neid sõnu nagu hindaks pudelit veini, enne kui möönab sugugi mitte sobimatu. Siinkohal paneb ta kõigi oma tähelepanekutega puusse. Siinkohal on ta terapeudina täielik õudusunenägu, see on just sobimatu. See ei klapi olukorraga ega vääri meie jutuajamise kontekstis mingit kaalumist. Peamiselt ühel ilmselgel põhjusel. Kont viska koerale ette ei teeks seda tüli. Tunnen, kuidas minus koputab üles uus jonnihoog. On küll sobimatu, kui see on koer, keda sa leinad.