Pro ja contra Ameerika ärimees avas suu ja ütles Reformierakond pressis meie ettevõttelt välja miljonit eurot. Iseenesest pole selles avalduses meie jaoks mitte midagi üllatavat. Sest me teame, et just täpselt nii see oligi. Reformierakond on nagu seal on helgem pool ja pimedam. Ning eks alates Kallase Savisaare diilist 2001. aastal olemegi rohkem leppinud selle kuu pimeda poolega. Pikaajalise poliitilise kuuharjutusega Keskerakond välja pressib, ei üllata meid üldse. Ja nagu ütles Guido Sammelselg, erakonnad ikka küsivad ettevõtjatelt raha, see on normi piires. Rääkisin siin härra Sammelseljaga eriarvamusele, sest milleks eraldada siis veel raha riigieelarvest demokraatia nurgakividele, nagu erakonnad end ise kirjeldada armastavad. Kui eelarve vahendid on ette nähtud, siis USA tüüpi lobipoliitikat stiilis rahad teine vastu pole tarvis teostajad. Mõnevõrra üllatav oli esmapilgul Reformierakonna vastu. Kõiges on süüdi Mart Laar, aga tegelikult pole see ka üllatav, sest see on suunatud erakonna liikmetele ja Tallinnas 2001. aastal Savisaare võimule toonud kambale, keda progressiivne üldsus tunneb laste eriti sõja nime all. Selle markantsemaid esindajaid, loetleme ka Pentus, Rõivas, Holznetel, sner Michal ja nii edasi. Tänaseks on nad suureks kasvanud ja teevad seda, mida vanem põlvkond on neile õpetanud. Panevad katust, ei luud ja neid, kes katust ei pane, peavad nad oma vaenlasteks või vähemalt lollikestiks, kes ei mõista poliitikat. Muide, kui need noored oleksid omal ajal õppinud rohkem Valve Kirsipuult, Uno Mereste, Kaljo Kiisalt, isegi Traskid toomas Viloosiselt, siis poleks nad omadega. Aga vaatame veel reaktsiooni. Peaminister Ansip ütleb, et Reformierakond ei hakka oma head nime kaitsma kohtusse pöördumisega muidugi ei hakkaks, sest ta eeldab õigesti, et minister Burkhardil midagit tagataskus ka. Ega ta niisama trotsi Eesti juhtivat valitsuserakonda. Niisiis poleks tappasaamise nimel kohtusse mineku õigustatud. Kristen Michal, kes lauset Burghardt ei salli Eestit, kui Michal viitsiks lugeda? Näeksid Burghardt on korduvalt öelnud lausa vastupidist. Et ta armastab Eestis kõik, kes peale valitsuse, kes valetab, ikka Reformierakonna esindaja, mitte Burghardt. Muidugi Atoneni Rosimannus raskemeelse tõsidusega päid vangutama ei ole võimalik, uskumatu lugu. Tegelikult ei ole ju uskumatu lugu, meenutame, et Reformierakond on pea ainus erakond, kus juhatuses istub korruptsiooniseaduse rikkumise eest reaalselt karistatud isik. Kristiina Ojuland. Muidugi ei ole uskumatu vanad parteilased. Meie teame ju täpselt sama hästi kui teie ise, et just nimelt niimoodi teid toimetatega ässitada kedagi, et oleks pidanud minema kaitsepolitseisse ja avalduse tegema, on mõttetu. Te teate väga hästi, mis juhtub avalduse ja avaldajaga. Avaldajat kiusatakse parteilise terrori abil elutee igal võimalikul juhul. Ja avalduse osas leiab uurimisorgan õige pea, et kõik oli JOKK. Sest seadus keelab Altkemaks anda ja võtta küsimise kohta ei ütle seadus midagi. Küsija suu peale ei lööda ka. Pole ka jumet kadastiku kirjutatud, et politsei peaks igal juhul uurimise algatama. Tõendite puudusel tuleb asi nii või teisiti lõpetajale, kui on valida ja valijatel on käesoleval hetkel just päris palju valida. Kui on valida, kas uskuda USA ärikultuurist tulnud ettevõtjad, kelle maine kohta midagi halba kuulda pole siis eeldagemgi, et ta räägib tõtt. Sest teise poole ütlejaid pole mina veel tõe rääkimisel tabanud. Või kui, siis haruharva soovitaksin menetleda hoopis nii, et peaminister Ansip kohtuks konfidentsiaalset Burkhardiga ja küsiks, kes pressis välja ning viskaks selle inimese kõlinal erakonnast välja. Hakkaks siis Reformierakonna helgem pool jälle natuke valgust peegeldama ja allakäigu trepil Keskerakonnaga kõndimise asemel oleks valijaid võimalusega liberaalsele poliitikale hääle andma.