Ja oleme helistanud Eesti Päevalehe teadusajakirjanikule, Tiit Kändler, tere hommikust. Tere hommikust. Aga alustame siis esimesest küsimusest, mille küsis meie käest täna hommikul Eeva, et kui need inimesed, eks ole, sorteerivad prügi suure hooga ja ja hübriidautod on juba kasutusele võetud ju, neid tuleb järjest juurde ja ja äkki ameeriklased ka enam ei saasta seda loodust nii palju, kui nad seda praegu teevad ja ühesõnaga läheb järjest lõhkunud vähemaks. Siis kui nüüd panna see täistuuridel tööle. Loodus säästmine kas on lootust, et talv tuleb tagasi? See on tõepoolest selles mõttes igavikuline küsimus, et vaevalt et ilmataat ise ka oskab sellele vastata. Et see kliima muutumine on ikka keerulisem, kui me oskame arvata, aga tõsi see on, et et valitsustevaheline kliimamuutuste paneel, mis koosneb niisugune mitme 100-st teadlasest jõudis järeldusele, et 90 protsendilise tõenäosusega inimene ikkagi on kuidagiviisi seda kliimamuutust ka mingil kombel suunanud või kaasa aidanud. Need. Et mida me saame teha. Ütleme, ütleme nii küüniliselt, et inimesi on liiga palju maa peal, ma ei saa lihtsalt endaga hakkama ja võib-olla ei olegi ütleme, see kogu see prügi sorteerimine ja, ja ütleme, selle rohelise mõtteviisi edendamine on minu meelest võib-olla selle kandi pealt. Laseb inimestel mõelda, mida ta saaks särada, ühesõnaga tegelikult kõige hullem asi on ikkagi see tarbimise pidev kasv. Hullem kui, kui ütleme, noh see, kas sa sorteerid prügi või mitte, aga kui sa sorteerid, siis võib-olla mõtled ka, mida sa endale koju tassid. Kas te mõtlete nüüd tarbimise all eelkõige seda, et kõik toidu, mis me ostame poest, seda pakendatakse, nendesse plastiktopsikud? Nüüd, eks ole ja võtame sellise elementaarse asja nagu seda, et me joome näiteks sellist vett, mida tantsitakse, eks ole, teisest Euroopa otsast kruvida teisest maailma otsast kohale, lennukitega sealjuures ja nii edasi. Et, et. Et, et inimene on hõivanud oma põllumaadega ja nüüd siis ka muude tegevustega nii palju maapinnast, et ma lihtsalt ei saa hakkama nagu oma atmosfääri reguleerimisega võib olla. Ütleme siis niimoodi näitlikult, et see oleks siis nagu ütleme, et ükski mingi elusolend, inimene või siis näiteks mingi loom, kes on siis üle keha, kõik baktereid täis väikeseid selliseid valgeid lõigukesi on väga vähe, kus saaks nahk vabalt hingata, aga kas siis ühesõnaga talv ei tulegi tagasi? No seda mina nüüd küll ei oska öelda ja vaevalt et see nüüd on, et see nüüd kohe pöördumatult on, küllap ta ikka mõne aasta pärast jälle näitab oma nägu. Aga kindel on see, et pikaajaline tendents on, on näidanud seda, et keskmine temperatuur suureneb ja see meil tähendab väga lihtsat asja. Et tõepoolest, nii nagu me oleme täheldanud, et lumikate. Väheneb ja, ja ütleme siis see talv nihkub üha rohkem nagu kevade poole. Aga kas on siis ikkagi mingi selline asi, et kui need kõik inimesed lepiksid maailmas milleski kokku näiteks kasvõi siis selles, mis osutasite tarbime vähem, kas siis tuleb pall tagasi? No kui eks ole, tahaks küll teada seda, kuidas see võimalik ärme selle üle mõtleme, fantaseerime, et, et ütleme, kui inimene ütleme siis niimoodi, tähendab, et aga fantaseerime edasi, kui inimene kaoks maamuna pealt, kas siis tuleks talv tagasi, eks ole ütleme nii, inimene on siiski küll ainus liik, tähendab, kui inimene ei oleks, tegutseks samal samamoodi nii nagu ütleme noh, teised loomaliigid, eks ole, siis siis oleks inimeste arv umbes 500000 maal maal ütleme, pool miljonit. Kiinak oli enne seda, kui inimene õppis karja kasvatama ja, ja põldu pidama. Et, et noh, et küllap see maa kuidagiviisi leiaks oma tasakaalu kindlasti mujal kui praegu. Nii et ühesõnaga tegelikult siit ridade vahelt võib ikkagi välja lugeda. Ma ei pane teile sõnu suhu, ma ütlen sõnad ise, et teate, talvega ei ole väga head lood. Talv ei pruugi enam naastina. Sa seda küll endale hingele võtta, et, et öelda, et ei pruugi, võib juhtuda isegi niimoodi, et märtsist tuleb veel ei tea, kui külmil. Saad aru sellepärast et see kliima ei ole niisama lihtne ennustada, kui ütleme, töölt koju minek, mis kaan vahel osutub üsna raskeks. Nii aga läheme meie teise küsimuse juurde, mis on ka igavesti pirakas ja selle küsis meie käest, Peep VTB püsis tema küsimuse otsesõnu, oli küll sõnastatud niimoodi, et milliseid käitumisreegel, et jääks tema tegema oma järglastele ja nende järglastele ja nii edasi, et saada endale näiteks tagasi mõni ilus värviline kehaosa nagu paaviani, tagumik või ka meeliani nahk või midagi sellist. Aga tegelik küsimuse sisu on siis selles, et kas on kuidagi võimalik nagu mitte geneetilisel moel või mitte DNAd muutes. Mõjutad evolutsiooni, et mida peaksime meie tegema näiteks, et saada endale pikemad käed, et meie inimsugu oleks paremad korvpallurid. Aga me oleme ju mõjutanud minevikus ja, aga nüüd on küsimus, et midagi. Näita muuseas evolutsiooni muidugi ilma DNAd muutmata või genoomi muutmata mõjutada ei saa, iseasi, kas seda tehakse tehnoloogilisel teel või ütleme näiteks inimene on ju kogu aeg tegelenud loomade tõua vahetusega. Võtame sellise näite seal täpselt samuti evolutsiooni suunamine ju või siis või siis taimede sordiaretusega nisu ja rukis ei kasva metsikult, ta vajab inimese abi, eks ole, tähendab see on ka tegelikult on see küll võtab kauem aega, aga ta ei ole nüüd tehnoloogiliselt, aga siis, kui inimene õppis tuld tegema, ütleme näiteks ja, ja sööma sööma nüüd küpsetatud liha ja küpsetatud toitu, siis juhtus, mis tähendab, et see evolutsioon suunati sinna, et inimene kaotas oma suure soolestiku ja kõhu ja aju kasvas suuremaks. Ehk selle hambad läksid pisemaks, noh kui me võrdleme ennast šimpansiga näiteks, eks ole, et, et see oli noh, nagu suunamine muidugi see olnud tahtlik. No aga ikkagi see noh, niimoodi on toimunud nüüd seda evolutsiooni suunama, aga ikkagi noh, nagu valik, eks ole, ja ja, ja kui need ütleme juhtuks niimoodi, et, et inimkonnas näiteks naised, kõik lepiksid kokku, et nad heidavad ühte ainult selliste meestega, kelle tagumik sarnaneb paavian nii omaga, eks ole, siis küla koalitsioonis ida poole läheks, aga vaevalt, et selline Seda jah, ja seda esiteks ei sünni seda kokkulepet. Paaviani tagumik ei ole ikka suurem asi. Just toodi küll ja teiseks. Teiseks ilmselt ka ei näeks seda keegi meist oma elu. Tegelikult ma juhin tähelepanu sellele, et noh, see käib neil fantastika valda, aga kui me võtame sellise asja nagu internet, mis on justkui nagu tundub, et inimese tahtest juba tegutseb ja ta tegutseb juba mõneti nagu elusolend ja, ja ütleme, see internet mõjub inimesele kindlasti kuidagiviisi, mis suunas ta nüüd seda inimese evolutsiooni suunab, see on iseasi, aga ma olen üsna veendunud, et mingis suunas ikkagi, aga loomulikult see ilmneb alles põlvkondade põlvkondade vältel. Ja silmad on meil juba haigemad, see on selge. Arvuti kasutamisel paigaks lihtsalt ja suur tänu teile, Tiit Kändler, Eesti Päevalehe teadusajakirjanik oli väga huvitav vestlus.