90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tere olen Peeter Helme ja aasta on 1941. Tundub, et kirjandusega ei seosta seda aastat kohe kuidagi. Aastatel 1940 kuni 1943 ei antud muide välja Nobeli kirjandusauhinda. Relvad kõnelevad siis muusad, vaikivad. Päris nii see siiski pole. Sõjad ja muusad toimetavad oma toimetusi sageli isekeskis ja püüavad teineteist mitte segada. Eriti iseloomustab seda teist maailmasõda, mis kestis kaua, hõlmas ühiskondliku elu kõiki aspekte ning mõjutas kõiki inimesi. Vaatamata sellele, et 1941. aastal veereb Saksa sõjamasin näiliselt peatumatuna üle Nõukogude Liidu ning sõjauudised täidavad kogu maailma ajakirjanduse esilinastub Ameerika Ühendriikides Ulsson Vuelsiit draama kodanik hein. Kuigi filmi kritiseeritakse, kujutab see endast alternatiivi kõigist sõdivates riikidest. Toetavatele propagandistlikel linateostele kuulub nüüd kinoajaloo klassikasse. Kuid mitte ainult välismaale ei püüa muusad kahuritest üle karjuda ja mitte ainult filmimaailm ei lohuta sõjast tüdinud hirmunud inimesi. Juba 1941. aasta sügisel püütakse ka saksa väikeses Eestis elu mingil määral normaliseerida. Märgina sellest ilmub August Gailiti Ekke Moor. 1942. vastane 14. jaanuari ajaleht Sakala ei ole kiitusega kitsi. Pärast aastast punaste kunsti ja kirjanduse rüvetamist ilmus esimese ilukirjandusliku teosena vabastatud Eestis August Gailiti Ekke Moor, teatab leht võidukalt. See on romaan, mis on kirjutatud sõltumatult eemal. Ei ole siin brutatud kirjeldama lähema mineviku kurbi päevi, vaid August Gailit on jäänud August Gailiti ka vahepealsete suurte sündmuste keerises, nendib leht. Eks just viimati mainitud põhjustel Ekke Moor paljude eestlaste hingekeeli puudutabki. See on helge mälestus kaunimaste elust ning nõnda mõjub see praegugi, nagu meenutas lapsepõlvesuvest, mil päike sügavsinises taevas ei paistnudki loojuvat päev tundus lõputult pikk.