90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tere olen Peeter Helme ja oleme jõudnud 1960 esimest aastasse. Maailmas kuulutab seda ette suuri muutusi. Esimesel jaanuaril NSV Liidus toimuv rahareform pole võib-olla suur muutus kuid meie seas on palju neid, kes kindlasti mäletavad, et kursiga 10 ühele vahetatakse siis välja 1947. aasta niinimetatud püstise kujundusega rahatähed. Suurem muutus leiab seevastu aset Ameerika Ühendriikides, kus 20. jaanuaril vannutatakse ametisse kolme Wynne viies president John F. Kennedy. 11. aprillil algab Jeruusalemmas sama aasta detsembris. Süüdimõistva otsusega lõpeb kohtuprotsess Aimar Haadolfaitsmanni üle. Aga päev hiljem, 12. aprillil, mõni minut peale kella seitset hommikul siseneb juuriga Kaarin kosmosele Vostok üks et sellest umbes neli tundi hiljem uuesti väljuda. Sedapuhku juba esimese kosmoses käinud ja sealt naasnud inimesena. Eestis elavad inimesed ka kaarini lennule kaasa kandes selleks ajaks taskus toona veel nii uusi, alles jaanuaris vahet, teatud rublasid. Aga muidu ei juhtu, meie kandis just palju. Asutatakse looduskaitsealasid ning Tallinna botaanikaaed ja uuritakse välja, et Tallinnas elab 300000 inimest. Koos algava kosmosega ajastuga saab kõikjal üha enam tuult tiibadesse ulmekirjanduse. Kui sõdadevahelisel ajal oli tegu peamiselt koolipoistele mõeldud põnevusjuttudega, siis 60.-te aastate alguseks on kogu maailmas võitnud suurt tunnustust sellised Ameerika autorid nagu ohtrozyyclaak, Isaac Asimov või Robert Hainlain. 50.-te kosmosevaimustuse laineharjal muutub teaduslik fantastika populaarseks ka idablokis. Kuigi selle kirjanduse peavool jääb siin pool raudset eesriiet. Optimistlikuks troopiliseks mõistavad nutikamad autorid, et inimene jääb alati inimeseks ning iseenda eest ei põgene mitte tähtede juurde. Juba viiekümnendatel aastatel kogub Poolas kuulsust juudi juurtega autor Stanislav lemm, kellelt 1961. aastal ilmub romaan Solaris. Kirjeldades küll inimese katseid mõista olemuslikult teistsugust teadvust, mis ilmutab end romaanist terve planeedi pinda katva amorfsuse inimese mõtteid ja tajusid mõjutava massina räägib lemm kahekümnendates Nende inimesest. Kes soovib, võiksid teosest välja lugeda teise maailmasõja ja holokausti traumat või näha selles hoopis melanhoolselt lugu kaotatud armastusest või kolmandat pidi mõtestada Salarist totalitarismi kriitikana. Kõik võimalused on võimalikud. Täpselt nagu Solarise-nimelise planeedi pinda kattev olevuski võib end avaldada nii mitmel moel ja kujul. Kokkuvõttes teaduslikele mõõtmistele ei allu. Nagu vist inimese vaimgi. Eesti keeles ilmub Solaris ühtede kaante vahel lemmi teise sünge ja võimsa ulmeromaaniga Eeden 1989. aastal Aarne puu tõlkes.