90 aastat Eesti Raadio 90 raamatut 90 päevaga. Tervist, mina olen Urmas Vadi, aasta on 1996, septembris alustab Ameerika rocki vastu operatsiooni Desert Strike ehk kõrberünnak. See on siis vastuseks Iraagi armeele arbiili linna ründamise eest Pariisis kogunevat teisel juulil. Fännihulgad Chimmorissoni vale tähistatakse Morrisoni 20 viiendat surma-aastapäeva. 10 päeva hiljem lahutavad prints Charles ja printsess Diana oma abielu. Eestis jõustub pankadele nõue. Omakapital peab olema vähemalt 50 miljonit Eesti krooni. Kui 30.-ks aprilliks peavad Eestis elanikud, kes ei ole Eesti vabariigi kodanikud esitama taotluse elamisloa saamiseks Eestis valitakse tagasi presidendiks Lennart Meri Venemaal Boriss Jeltsin. See aasta on ka eesti kirjanduse jaoks väga oluline. Ilmub Sven Kivisildniku luulekogu nagu härjale punane kärbseseen. Ja ta on kah seda, ta on punane ja paks nagu tellis. Täpsemalt 6,5 sentimeetrit, mõõtsin hommikul ära. Kivisindikust räägib homme Peeter Helme. Mina täna Jürje Ilvestist, kellel ilmub sello, kuidas tal tema kaks esimest raamatut, romaan ikka veel Bagdadis ja novellikogu krutsiaania. Eelvesti kohta võib öelda igasuguseid asju, et ta on nagu eesti Burches või siis nagu Tuglas, kes on söönud seemneid. Kajar Pruul ütleb raamatu ikka veel Bagdadis raamatu kaanel. Jürihelveste juttudes on sageli üheks tähtsaks tegelaseks mõni demoniseeritud teade või tekst. Ses mõttes sarnaneb ta eesti kirjanduses kõige rohkem. Jaan Krossile. Tegelikult muidugi eelvest pole, ei krossega Tuglase KaPorches üldse on väga keeruline tema kohta midagi öelda, sest ta segab omavahel filosoofiat, teoloogiat, mingeid argielu, müüte, anekdoote, mida iganes. Eelvesti tekstid on nagu segamini tuba, kus erineva kola vahele vallatud salakäigud ja kui neid mööda minna, hakkavad tekkima seosed korraga vaata nagu millestki aru, millest on jällegi väga raske öelda. Aga isiklikult minul hakkab nendel hetkedel naljakas kogu selle justkui tõsiseltvõetava krüptilise kihi all on eelvest humorist, tõsi küll, suht sünge. Kuna tema tekstid on jube segased, siis ma otsisin üles midagi lihtsat ja kindlat ja selleks on puupuu, on selles kreatsioon ja raamatus olemas, aga tundub. Ja igal pool mujal EL hästi raamatutes. Siin on jutt initsiatsioon, kuldlõikes naine äratab mehe, käib talle terve öö peale, et too puu maha saeks. Ka see, et naine käsib puu maha saagida, on eelvestil läbiv. Ühes teises raamatus sunnib naine meest, et too kuuse kaasaegse mees teebki seda. Ja tekib ka mingi seletamatu viha ning lõpuks lükkab mees naise bussi alla. Aga selles jutus initsiatsiooni kuldlõikes on selleks puuks Suurkask. Naine kardab, et nende poeg, kes saab järgmisel hommikul 13 ronib sinna otsa. See on poistel justkui initsiatsiooniriitus ja kukub sealt alla. Hommikul avastab naine, et poja voodi ongi tühi. Raamatu viimane lugu räägib hoopis ühest teisest asjast. Aga selle loo lõpus on tolksti mees ja naine kase all. Ja nende kätel on surnud poeg, kes justkui osutaks käega kuhugi. Tsiteerin. Kas ta tahtis oma väikese käega osutada millegi poole, mille poole, mis suunas me peaksime minema? Hea küsimus ja sobib ka eelvesti kohta.