Täna laupäeva hea vikerraadio kuulaja rahvateenrite saade alustab ning täna on stuudios Mart Linnart, Sulev Valner ja Lauri Hussar. Mõtlesin, millise märksõna alla võiks Me sellel nädalal toimunu ja kirjutatu kokku võtta, siis jõudsin järeldusele, et nendeks märksõnadeks võiksid olla pahed ja keelud. Neist kõige värks värskem on juriidilist poliitiline jõukatsumine Harju maavanema lootsmanni ja regionaalminister Vallo Reimaa vahel. Neist esimene keelas siis terveks suveks alkoholimüügi poodides õhtul kella 20-st hommiku kella kaheksani ja teine peatas esimese keelu nädalaks ajaks. Ma tahaks kohe siinkohal teie käest küsida, mis toimub? No ühest küljest on selge, et ega, ega alkohol liiga kättesaadav ja kuidagi võiks seda kärpida küll. Teine küsimus on, kuidas seda teha. Et kas ikka nii, et iga kohaliku tähtsusega võimumees kehtestab oma reeglid, noh näiteks samahästi võiks Tallinnas nõmmel näiteks korraldada mingisuguse panna mingeid reegleid, paika, mis kellast mis kellani kanget jooki tohib müüa. Et, et see on nüüd nagu see küsimus, et igasugust ka head ja õiget asja tuleb teha ikkagi juriidiliselt korrektselt ja seadusega kooskõlas olevat. Sellest me võime lugeda, et juristid ei kiida heaks sellisel kujul Verner Lootsmanni käitumist ja leiavad, et, et see ei ole ikkagi päris seadustega kooskõlas, nimelt on maavanemal siis õigus ainult väga erilistel puhkudel oma seesugust õigust kasutada. Jah, sellesama maavanem, aga meil ju mitte kauges minevikus oli üks, üks juhtum, kus ta siis tõstis käed üles ja ütles, et tema ei saa midagi teha. See oli see, kui Sakala keskus ära lammutati ja millest millest oli nagu eelmine avalikkust kõvasti puudutanud teema pärast selgus küll on, aga ma ei tea, võib-olla see nüüd on siis nagu tema reaktsioon niisugune ülereageerimine sellele, et teda süüdistati Sakala keskuse puhul nagu tegemata jätmises, et nüüd ta siis otsustas, et no nüüd ma võtan härjal sarvist ja ja nüüd hakkab Harju maavanem ennast kehtestama. Pingutusi äriline, aga meie hinnangul ei ole probleem selles, et Lootsmann teab, et tal tuleb tegelikult minna, sest valitsus ei saa ju selliste ebalojaalsed maavanemat tolereerida ja ta tahab ametist lahkudes saada lahkuda pauguga alkoholi vastu võitleja, sellise märtrioreooli, kas kas on võimalik, et, et selline selline skeem võiks toimida ja see toimib siis nagu Keskerakonna täielikul heakskiidul, sest kui me vaatame viimaseid arvamusuuringuid, siis Keskerakonna populaarsus on eestlaste seas kahanenud drastiliselt ja nüüd on vaja siis teemasid, mis oleksid nagunii-öelda sellest pronkssõduriväljast eemal, sellepärast siis ka tõenäoliselt alkoholi teema sisse sissetoomine. See võib niiviisi olla, et teatud, see on ka niisugune soov nagu vastupidi, just kindlustada võib-olla enda ametis olemist, sest kui teda hakatakse ametist kangutama selle põhjendusega, et ta võitleb alkoholi piiramise vastu, eks ole, siis siis see on ju ikkagi noh, vähegi raskemate kodanike silmis nagu noh, väga halb põhjendus või väga niisugune noh, valitsusele on pigem väga delikaatne praegu Värna Lootsmanni puutuda. Sest sest see, see mõjuks nagu sellise, et valitsus võitleb nagu alko alkohoolikute eest, eks ole, ja ja nende piirava, maavanema vastu ja, ja siis võib hakata juba süüdistama, et valitsus mingisuguste õlle ja viinatootjate lobi pärast ainult nii teedki ja valitsus on tegelikult juba tõesti võib-olla Saku Õlletehasekäpp all nagu siin kuskil on vihjatud ja, ja see, kõik see kõik tegelikult on selles mõttes nagu lootsmanni poolt võib-olla isegi päris tugev käik. Aga mina olen siinkohal küsida, kes see maavanem on? Maavanem on riigi esindaja kohapeal, kuidas esindab antud juhul maavanem, siis riigi huve, kas ta kooskõlastab neid samme riigiga, kas ta, kas ta lähtub kõikidest riigi poolt ette kirjutatud seadustest ja nii edasi? Arvates siinkohal on nagu väga palju küsimusi, mis on nagu õhku jäänud, et praegusel hetkel tundub, et Värna Lootsmann on hakanud Harju maakonnas käituma täpselt samamoodi nagu Edgar Savisaar Tallinna linnas. Või nagu Andrus Ansip Eesti riigis rõhutas, et selles mõttes selliseid ühe mehe show sid, me näeme nagu Eesti riigis viimasel ajal hästi palju, et see, see ongi segane, sinult võiks vastu küsida, et kes see riik on või et mis see riigi esindamine siis täpselt on, aga aga minu meelest on tõesti siin vaja ka kaks asja omavahel lahus hoida, kui neid saab lahus hoida, et üks asi selle, selle tegevuse reaalne sisu, et kas alkoholimüüki õhtusele rajal võiks piirata ja minu vastus on nagu Mardilgi pigem jah, selle peale minu meelest võiks küll. Ja minu meelest ei ole see üldse vale suund, mis suunas nagu Värnal Lootsmann mõte liigub. Aga kuidas, ja siin võib-olla isegi sellele ütleme üllale üritusele siis Värnal Lootsmann teeb just nimelt karuteene sellise, ma ütleks käpardliku käitumisega ja ilma kellelegiga läbi rääkimata ilma seda asja. Et see kukkus nagu kuskilt kuu pealt, eks ole, see see järsku, et et nüüd järsku tuli, eks ole, ma saan aru, et vallavanemad ka täna lehtedes tunnistavad, et meile järsku tuli faktsed, täna õhtust on, on alkoholi müük keelatud? No niiviisi ei üheski normaalses riigis need asjad ei käi noh, on mingisugune normaalne protseduur, et, et kuidas neid asju otsustatakse. Jah, eks alkoholis lismiga võitlemine on niisugune niisugune õrn teema, kui me kas või tuletame meelde, kuidas Gorbatšovi aalse käis, mis, mis lõppes seal viinamarjaväljade maharaiumisega ja nii edasi. Et ühelt poolt on selge, et peaks nagu piirama ja olukord, kus viinapudeli saab kätte hinnaga, mis võrdub, ütleme, kahe poole liitri bensiini hinnaga, on, on ikka täiesti absurdne. Aga teisalt, kui noh, näiteks lastekaitsepäev laval keelati õlle tarbimine kõigis vabaõhukohvikutes ja restoranides natuke absurdne minu poolest, et esimesel juunil sai või väljas istudes võtta prae kõrvale klaasi õlut võid teha ainult siseruumis. Et noh, ja see on nüüd sellel ühel kuupäeval nagu õlgu kehitama, et kas, kas see nüüd annab siis mingisugust mingisugust efekti, kui me seda ühel päeval aastas teeme. Aga tulles tagasi juhatusele? Vanaema võib-olla alkoholimüügi keeld müügikeeld poes on põhjendatud, eks ole. Me võime ju mõned päevad lubada lubada ka seda, kui, kui poes alkoholi ei müüda ma, kusjuures eile nägin ühte sellist episoodi ühes poes, kus üks minu hea tuttav tuli poodi sisse. Ja siis ta küsis endale vist ühe või kaks õlut ja ta oli väga pettunud, kui ta ei saanud seda teha. Aga noh, raputas pead, ostis paki sigareid, läks, läks minema. Valdavalt käib ka jutt ikkagi mitte alkoholimüügi totaalsest keelamisest, vaid selle selle piiramisest õhtul pärast kella kaheksat. Ja siiski tegelikult veel kaheksa õhtul kella kaheksani hommikul, sellepärast et praegusel hetkel enamustes omavalitsustes kehtib see keeld kuni kella seitsmeni hommikul ja minu arvates ei ole siin mitte mingisugust vahet, kas on hommikul kell seitse või on see hommikul kell kaheksa miks see niimoodi on tehtud, on minu jaoks täiesti arusaamatu, sellepärast et enamus poode avatakse alles nagunii, kas kell kaheksa, kell üheksa või kell 10 ja, ja siin sees see, kas see on hommikul kell seitse või kell kaheksa, seal ei ole tõepoolest mitte mingisugust vahet, võib-olla mõned ööpäev läbi töötav tankla tõesti võivad siis hakata tund aega varem alkoholi müüma, aga ka selles ei ole mitte midagi paha. Kui kellelgi ikkagi nagu raskest teest hommikul nagu pea haige, siis võiks, võiks inimesele midagi lubada, sellepärast et noh, milleks teda siis piinata, eks ole, seda võib ju niimoodi nalja nagu öelda. Aga tegelikult siin on, siin on ju ka teine küsimus, et kui me hakkame nüüd õhtul kaheksast alkoholimüüki piirama ehk siis enam poest seda kätte ei saa, siis on ju see küsimus ka, et et miks seda teha suveperioodil ja miks, miks seda peab selliselt tegema, kui arvestada, et suveperioodil sageli inimesed jõuavad hiljem koju ja kui tahta veel, ütleme kuskil pool üheksa korraldada väike mõnus istumine koos sõpradega ja grillida midagi, siis ei ole see enam võimalik. Sellise piiranguga tegelikult hakatakse ka ütleme täiesti normaalselt alkoholi, mitte liig tarbivate inimeste nagu eluharjumusi oluliselt muutma, et nad ostaks oma külmakapi paksult õlut täis ja, või mida iganes, sellepärast et ta ei tea, millal ta järjekordselt jälle poodi jõuab. Aga muidugi vastu võib väita seda, et, et on küllalt riike, kus poed ei olegi lihtsalt õhtul nii hilja lahti, kus ongi õhtul kella seitsmeni poed üldse lahti ja sa peadki sellega arvestama. Ja, ja mitte ainult ja ka meie väikses Eestis on väga palju kohti, eks ole, mida väiksematesse kohtadesse. Me läheme maale välja, kus poed ei ole ööpäev läbi lahti, eks ole, pood ongi ikkagi maakohas mingisuguse, mingisuguse kellaajani lahti ja sa pead sellega arvestama ja on eluaeg niiviisi elatud ja ei ole nagu keegi sellest kas öelda kohutavalt olnud olnud, ka läbi aastate häiritud see on pigem ikkagi ütleme suhteliselt viimase aja ja ajastu trend, et poed on kohutavalt kaua lahti, et suured supermarketid, eks ole, õhtul kella 11-ni ja siis ööpäevaringset kättesaadavad asjad, et kui sa mõtled ka oma elu peale tagasi, siis no ma ei tea. 15 aastat tagasi ei olnud see sugugi enesestmõistetav. Reeglina pannakse küll poed kinni kas kell 10 või kell 11 õhtul ja ja kui sõita näiteks Pirita Selverisse õhtul kell 10, siis on see parkimisplats rahvast täis ja inimesed, kes tulevad hilja koju, saavad osta endale hädapärase, mida neile kas õhtuks-hommikuks tarvis on? Seal ei ole üldse väga palju neid inimesi, kes alkoholi ostavad. Jah nojah, ja kui sa rääkisid siin grilli õhtusteks, siis on võimalik kui sul juba mõte tuleb, et täna õhtul ma hakkan grilliõhtut korraldama, et siis saab selle napsi või õlle ju ka varem ära osta, et ega, ega see nüüd nii eksprompt mõte ikka ei tule. Ja kui Sulev siin tegelikult rääkis ju ka sellest, et paljudes riikides pannakse poed kell kuus kell seitse kinni, siis kui nüüd sellised alkoholimüügi piirangud kehtestatakse ja, ja ütleme, kas alates kella kaheksast või kella üheksast hakatakse alkoholimüüki piirama, siis tegelikult tõenäoliselt tähendab seal väga paljudele poodidele ka varasemat sulgemist. Seega inimesed peavad oma elamusharjumusi hakkama muutma kasvõi ka toidu ostmise osas. Nojah, ja, ja eks see tähendab oma oma äriplaani ümberhindamist igasugustele poodnikele, sest noh, päris vahva lugu oli see, kui Harju maavanema selle otsuse peale astus üheksa keskerakondlast Keskerakonnast välja Kose Kose vallas. Sealhulgas siis kose, nende juht oli, oli ise ise poepidaja kusjuures kummaline on see, et kõik Keskerakonnaga seotud senised skandaalid, korruptsioonijuhtumid, kõik see, kõik, see ei pannud neid erakonna spekt pettuma. See üks otsus, viimane, viimane viise, aga samas läheme tuleme siis selle keskerakonna Keskerakonna võimalik, kui surve juurde tagasi. Ja kui me rääkisime siin Keskerakonna populaarsuse kohanemisest ja võimalikest vastukäikudest, siis siis nüüd on seda teinud eks keskerakondliku keskerakondliku taustaga maavanem. Minu arvates on siin päris palju mõtlemisainet ka Reformierakonnale ja põhjus on väga lihtne poliitilise maavanema ametisse nimetamise puhul me võime saada, mida me saame mingisugusel määral või ka päris suurel määral nii-öelda selle ühe poliitilise erakonna jaoks vajalikke samme, käitumist, käitumismudeleid ja mida iganes näha ja, ja tundub, et praegusel hetkel see, mis toimub siin Harjumaal on väga selge märk sellest, et edasiste maavanemate nimetamise juures täna algab konkurss Põlva maavanema nimetamiseks Ida-Viru. Ja ma ei välista, et ka Harju maavanema nimetamiseks, et siin tuleks nüüd hakata mõtlema, kas sinna panna inimesed ametisse kompetentsuse alusel või siis poliitilisest tagatoast. No minu meelest siin jah, on ikkagi kõigest sellest käitumisest, noh ootame muidugi need juriidilised hinnangud ja need vaidlused ära, aga aga kõigi märkide järgi on tegemist ikkagi lihtsalt üsnagi ebapädevat otsust, aga et mis, mis jälle rääkisime, sisuliselt ei pruugi olla valed, aga nad on ebapädevad juriidiliselt ja nad on ebapädevad ka lihtsalt selle koha pealt, et kuidas otsuseid tehakse. Et on loogiline, et kui sa teed sellise otsuse, siis sa kooskõla taastad seda esiteks allapoole ehk valdadega ja teiseks ülespoole ehk riigiga. Et Verner, Lootsmann ja, ja minister Reima ei peaks mitte omavahel ajakirjanduse vahendusel, eks ole, kirjasid saatma vaid on oleks ju enam kui loogiline, et maavanem tahtes teha sellise otsuse, läheb ministri juurde ja veenab ta ära, et, et selline otsus tuleb teha ja võib-olla mitte ainult Harjumaal. Et see oleks ju asjade loogiline käik, et mina küsin, Lootsmann on isegi üldse üritanud seda teha, ilmselt mitte vaadates kõike seda kirjavahetust, et see oleks nagu loogiline, teiseks, et sa kutsud siis sinna maavalitsusse kokku, tõesti harja Harjumaa vallavanemad, volikogude esimehed, bit kokku, üritad vähemalt kokku leppida kõigiga, see oleks ju asjade niisugune reaalne poliitiline loogika. Ja juriidiline loogika on siis tõesti sealjuures, et ta on nagu tõesti arusaamatu, kuidas nüüd kuidas siis nüüd järsku üks maavanem, eks ole, läks nii, õhkuda reisija otsust otsustas olla kohalik kuningas, et, et noh, ei ole nagu üheski Eesti riigiõiguslikus loogikas antud maavanemale ikka selliseid volitusi, et ta nii-öelda paneb omavalitsused fakti ette ja paneb ministri fakti, et no et, et ta nagu, no ei ole noh, niisugune positsioon ikkagi see sellel maavanemale ette, et siin tundub küll, et et kui sa viitasid jah sellele liigselt politiseer leitud maavanema koha saamisele, siis Lootsmann on ilmselt üks kõige markantsem näide ikkagi ikkagi sellest. Et andis partei ametikoha, äkki annab ka mõistuse. See siit me jõuamegi jälle selle maavanemate positsiooni juurde Eesti vabariigis. Mis pisut ähmasevõitu ikkagi on, et mis, mis nende funktsioon ja koht riigisüsteemis on? Loosman käitus antud juhul nagu osariigi kuberner, ütleme niimoodi, nagu tal oleks. Marcia neeger. Tõesti tõesti võimutäius otsustada ühe maakonna piires ilmselt Eesti riigi seadusandluse ja riigitraditsiooniga kokku ei lähe. Aga siit nagu kerkib üles küsimus, et, et mis siis on see see maavanema ülesanne, milliseid otsuseid ta, ta võiks ja peaks tegema. Ja, ja võib-olla siin on ka üks punkt, mis oleks vaja nii üldriiklikul tasemel natukene selgeks rääkida, rohkem seadustesse sisse kirjutada. Aga ühega ühes me oleme kindlasti siin stuudios ühel meelel, et alkoholismi tuleks piirata ja sellele teemale võiks tähelepanu pöörata ja ja leida ka mingisuguseid erinevaid erinevaid meetmeid, siis kuidas seda teha, aga kindlasti mitte niimoodi, et Tallinna linnapea tuleb ja ütleb Harju maavanemale, et nüüd me võiks seda teha ja siis Harju maavanem leiab, et et tal on nüüd täielik voli niimoodi käituda ilma ilma kellegi teisega konsulteerimata. Tõenäoliselt siiski ühe omavalitsuse ja Harjumaa kõige suurema omavalitsusega on see teema väga-väga põhjalikult läbi kaalutud. Põhjalik. Kas te jah, et mulle tundub, et võib-olla Tallinnas võiks ju ka olla pädevaid juriste selles suhtes, aga mina mõtlesin, et kui see keeld nüüd ikkagi jääb nagu kehtima, et siis oleks nagu hästi huvitav näha, kuidas selline üritus nagu õllesummer millel on ka selline tugev Erakonna ka seotuse taust nagu juures, et, et kuidas selle ürituse mahutamisega sinna, et, et siis ei tekiks, tekiks nagu sihuke huvitav ja, ja ilmselt ka avalikkuses palju küsimusi teemal, et et seda ju ometi ei piirase keeltega. Ja kui me oleks näha, kas õhtusel ajal on näha suuri autokolonn, näiteks Rapla maakonna poole poole siirdumas Harjumaalt Me keeldude ja pahede teemaga edasi, järgmisest nädalast käivitub suitsetamiskeeld mis kõige valusamalt lööb tõenäoliselt kõikvõimalike kõrtsipidajate nii-öelda klientuuri pihta. Tõenäoliselt nii mõnigi kohvi jääb seal kohvikus joomata ja nii mõnigi mõnigi suits mõistagi tõmbama. Aga jälle ütlen mina, et minule see keeld meeldis. Et olles selline noh, esiteks ise mittesuitsetaja, aga teiseks ma isegi ei ole päris kindel, et see mõjub ainult negatiivselt kohvikupidajate tuludele. Et kui ma mõtlen kas või enda õhtusele käitumisele, kui on vaja kuskile näiteks naisega kahekesi minna, siis raudselt ju langevad välja kohad, mis on täissuitsetatud. Sa ei lähe sinna. Et selle tõttu tegelikult vastupidi, et valikuvõimalus ju suureneb ja paljude inimeste jaoks, kes jaoks on olnud nagu enesestmõistetav, et õhtul ei ole mõtet kuhugi välja minna, sest kõik kohad on täissuitsetatud. Et paljud sellised inimesed hakkavad nüüd palju kuidagi enesestmõistetavat jälle väljas käima, võib-olla õhtul just nimelt seda tassi kohvi joomas. Samas kui võtta niisugune rusikareegel, et need, kes suitsetavad, joovad rohkem, siis, siis restorani paneb põõna ikka tasku. Mina mittesuitsetaja kirjutan ka kindlasti. Tee sellele alla, kuid ma lihtsalt tahaks rääkida ka sellest, et mis meid ees ootab ja ees ootab see, mis Iirimaal näiteks kus inimesed seisavad siis trobikonnas, kõrtsid ees ja tõmbavad tänaval suitsu. Ja teine teine asi, mis mulle silma hakkas või täpsemalt öeldes ninna hakkas, on see, et kui reeglina me tunneme, siis nagu erinevates baarides ja pubides sellist suitsu lõhna, siis nüüd hakkame tundma sellise maha lõigatud õlle lõhna, mis ei ole muuseas üldse meeldivam. Ei ja, ja tegelikult on üks küsimus siinkohal veel nimelt miks kasiinodes saab edasi suitsetada, kas teis ei ole tekitavat küsimust? Küll, et miks üks on siis võrdsem kui teine, et noh võiks ju arvata, et kasiinos nagu niisugune närvipinge ja stress ja see sunnib, sunnib suitsu haarama ja kui sa ei saa seda suitsu teha, siis sa pead minema seda välja tegema, jätma mänguautomaadi selleks korraks hooletusse ja, ja muidugi ka sellega kasiino sissetulek väheneb, aga, aga, aga noh, täpselt sama reegel kehtib ka muude igasuguste lõbustusasutuste kohta, nii et siin jälle on, on, me näeme erakordselt seda reeglit siin, et keegi on võrdsem kui teine. Aga kas me ei võiks siinkohal tervitada rahvaliidu suurepärast lobimees Tõnis Rüütlit, kes on teatavasti ka hasartmängu, mis ta siis iganes korraldajate liidu esimees ja kes on oma suurepärase lobitöö tulemusena ja tõenäoliselt väga heade suhetega eelmise riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Maidre, nii oli ka tõenäoliselt siis nende nii-öelda ühises koostöös on see eelnõu sündinud ja läbi surutud, et kas me ei võiks siinkohal siis Tõnis rüütleid tervitada, kes on sellise sellise nii-öelda võidu hasartmängusõltlaste osas kindlasti märkimisväärse töövõidu saavutanud, vähemalt siis kasiinode seisukohalt vaadata. Ja võiks küll, et siin rahvaliit kindlasti väärib tunnustust, aga ega nad päris üksi vist sellega hakkama ei saanud, et sellest toetasid ka ilmselt teised erakonnad ja et siin ongi selline huvitav, huvitav nähtus, mida ka paljud ajalehed on, et siis viimasel paaril päeval paljastanud, et kuidagi need ka ülejäänud erakondade, need komisjoni liikmed, no kohe kuidagi ei mäleta. Kusjuures jälle nagu matemaatiliselt kokku lugeda neid, kes arvavad, et nad hääletasid vastu, neid saab nii palju, et, et see ei oleks kuidagi tohtinud läbi minna, see eelnõu aga läks. Et, et see, see on üks üks niisugune huvitav, huvitav nähtus veel, et riigikogu tööst jah, et tasub, tasub teinekord tõesti väga tähelepanelikult jälgida, kuidas keegi hääletas ja ja riigikogulased jälle võiksid ka kõrva taha panna, et olete nende otsuste juurde ikkagi tullakse hiljem tagasi ka siis, kui see otsus on aasta tagasi langenud ja riigikogulane arvab, et, et ei ole enam oluline, kuidas ta mingil hetkel hääletas, et kes seda hiljem tähele paneb, aga aga noh, siin tuleb au anda siiski ajakirjanikele, et rajalt suudetakse olla oma rolli kõrgusel ja, ja tuletada ka vanu asju meelde. Sest noh, et asjad need asjad ei sünni ju päris nii, et nüüd viimasel nädalal oli väga kuum ilm ja inimesed läksid peast segaseks ja sellepärast on praegu Eesti riigis igasugused kummalised asjad üleval. Et mõned otsused on ikka varem tehtud, et et jah selle selles mõttes nagu normaalse normaalse kohtlemise seisukohalt muidugi tuleks kasiinosid kohelda ikka samamoodi ja ma usun, et et mõnigi riigikogu tänane juhtum kond koguks nüüd kõvasti plusspunkte, kui nad võtaksid esmaspäevast alates selge hoiaku, et muidugi kasiinodes ka ikka suitsetamiskeeld. Et see oleks minu meelest, see oleks lihtsalt minupoolne, selline tasuta nõuanne lihtsalt mõnedele poliitikutele, kellel võib-olla populaarsusega noh, tahaks seda kasvatada, et tehke ja et, et see ei ole ju nii-nii tohutult suur, ma ei tea muidugi võib-olla et seal on mingid varjatud sponsorlused jälle taga, mis, mis ei ole keegi seda nii lihtsaks, kui, kui see siit vaadates tundub. Noh, samas muidugi isiklikult ma ütlen, et ega mind ei puudutaks kasiinos ei, et, et las nad suitsetavad seal. Ma tahaksin siinkohal muidugi juurde lisada kohe seda, mida ütles mulle üks kõrgelseisev koalitsioon. Meie ametnik, et ka siin andus vaadatakse üle. Mul on väga kahju nende nii-öelda hasartmängusõltlaste pärast, kes need, kes need peavad arvestama sellega, et võib-olla võib-olla siiski tulevikus nad suitsetada kasiinodes aga ei pruugi saada. Võiks muidugi vaadata üle üldsuse kasiinode laiutamine ja see värske uudis selle kohta, kuidas Pirita kloostri väravasse hakatakse kasiinot rajama ja nii edasi, et see, et see, see on üks uskumatu silmakirjalikkus, mida ma olen vaadanud. Kuidas näiteks mõned Keskerakonna poliitikud siin Max Kaur ennekõike, eks ole, läbi mitme viimase aasta on avaldanud kogu aeg kirjatükke, kuidas kasiinosid tuleks piirata ja kui ma siis mõtlen, et kuskohas neid kasiinot siis õitsevad, et see on Tallinna linn ja kes siin seda Tallinna linna valitseb, milline erakond. Eks see ole ikka seesama täpselt seesama erakond, kes nagu ühe käega kirjutab kuskil arvamuslugusid teatud perioodilisusega, et et kasiinode tuleb panna piirud piirid peale. Ja samas selles samas omavalitsuses see kõik toimub ja tuleb aina juurde. Tõeline Las Vegas, eks ole, või võrreldes Las Vegases ja vaata et rohkemgi või ma ei tea, palju, Ilmselt on tegu mingi Fozmašoviga. Tahaks küll nagu paremini, aga ei tule välja. Nii läheme etväärne lootsman Kossanna. Kasiinos. Läheme pahede ja keeldudega edasi. Sellel nädalal jõudis avalikkuse aga uudis, et riigikogu statuudi määratlevad seaduse eelnõuga. Kaob riigikogulastel kohut kohustus esitada kuluhüvitiste eest tšekke. Ja me ei ole küll väga palju riigikogus kuulnud nüüd erinevaid kõneisikuid, kes tahaksid kohe sellel teemal aktiivselt sõna võtta, need on olnud suhteliselt vähe, riigikogu esimees Ene Ergma siis ka Toomas Varek, keskfraktsioonist ja veel mõned inimesed, aga üldiselt ei taheta seda teemat kuidagi kommenteerida. Huvitav, miks? Jah, selles suhtes tundub riigikogu saadikute vahel valitseb nisugune liigutav ja harva nähtav üksmeel. Ma ei ole küll kindel, kas see üksmeel on, on, on kõik ei valda või kui ma püüan meenutada, milline oli see skeem varem ja, ja, ja, ja tundub, et minnakse tagasi. Natukene minnakse tagasi siin kuus aastat tagasi kehtinud skeemi juurde, kus riigikogu liikme esinduskulu oli 20 protsenti riigikogu liikme palgast ja see oli maksuvaba ning sellele lisandus 10 protsenti sideteenuse ja transpordikulu, mille eest tuli esitada tšekk. Nüüd Res Publica aktiivse valimiskampaania käigus oli siis üle-eelmine riigikogu sunnitud sedakorda muutma ja siis leiti, et et 30 protsenti tee võiks olla siis nii-öelda riigikogu liikme kuluhüvitis mille eest tuleb esitada ka tšekke ja, ja edasi, edasi läks asi küll selliselt, et sinna riigikogu kantseleisse hakkas saabuma igasuguseid kahtlase väärtusega tšekke, mis tegelikult naeruvääristasid riigikogu naeruvääristasid riigikogu liikmeid ja riigikogus hakkas liikuma jälle mõte, kuidas oleks võimalik nüüd sellest kuluhüvitist süsteemist selliselt vabaneda, et selle eest enam enam mingisuguseid kuludokumente esitama ei pea? Minu arvates siin on nüüd siin on nüüd nagu väga mitu küsimust, esiteks kõigepealt see avalik arvamus, mis on tõusnud tagajalgadele. Kõigepealt maksumaksjate liit ja, ja ütleme ka ajakirjandus siin on, siin on väga mitmeid erinevaid seisukohti kõlanud, kuid leitakse, et, et sellisel kujul riigikogu ei tohiks küll küll nagu seda seadust vastu võtta. Jah, siin ongi nüüd huvitav jälgida, kas avalik arvamus kuivõrd avalik arvamus mõjutab riigikogu otsust, sest et antud juhul on selge, et väga üksmeelne olukord on riigikogus on see, et, et seadus tahetakse väga vastu võtta koos selle parandusega. Samas on ka täiesti selge, et ühiskondlik arvamus on väga teravalt selle vastu. Praegu vaatasin hommikul üle ka selle maksumaksjate liidu koduleheküljel oleva küsitluse, õigemini selle pöördumise riigikogu poole, kuhu saab anda toetusallkirju, seal oli üle 11000 allkirja, mis oli siis nüüd kogunenud vist kahe päevaga. Ja see küsimus taandub ära sellel sellele, et Eesti vabariigi konstitutsioonis on niisugune lause, et kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Aga sellega seoses tekib ikkagi olukord, kus osa kodanikke, riigikogu liikmed, liikmed on võrdsemad, sest et nemad ei pea maksma makse mingisuguse sissetuleku pealt. No samas, nad maksavad ju oma palga pealt ikkagi maksud ära. Küll, aga mitte, see tähendab mis see, mis see kuluhüvitise sisuliselt, kui vaadata neid tšekke, mida nad seal esitasid, on on ju lihtsalt palgalisa. Ma püüaks sulle natukene oponeerida lihtsalt sellepärast, et tuua seda teemat paremini välja. Maksumaksjate liit oma avaldame sõna, et kuidas ajakirja ajakirjanikud lähtuvalt sellest, et et sa pead, need 101 riigikogu liiget on nagu riigiametnikud ja neil neil on nii-öelda töösuhe riigikoguga, et kuidas, kuidas sellesse suhtuda, et tegelikult ei ole see ju niimoodi nad on, nad on siin, on rahva poolt valitud ja nende staatus on ka teataval määral teine ja neil ei ole mitte mingisuguseid lepingut sellisel kujul. Et siin on, nagu see siin on, nagu see küsimus, et, et siin püütakse lähtuda väga, väga üheselt sellest, et nad ongi nii-öelda teenistujad, kes siis kes siis peavad lähtuma kõikidest nagu nendest reeglitest, mis, mis seal on nagu kehtestatud, et kas, kas, kas, kas see loogika võiks pädeda? Ma ei tea, huvitav oleks ja et kas, kas me suudaksime siin laua taga püüda mõista riigikogu liikmeid, et üldiselt nad on nüüd nädal aega saanud niiviisi võimsalt sarjata, et kas, kas keegi julgeks öelda tõesti, et mina nüüd ütlen, et see on tegelikult väga heakord ja ja lihtsalt vot õelad ajakirjanikud ei saa aru, et aga paistab küll, et jah, eriti keegi ei taha seda tänamatu trolli enda peale võtta, et huvitav on ka see, et kui küsiti peaministri käest, siis tema ütles täiesti, et teda üldse ei puuduta, see ei ole üldse, ta ei ole kursis, ega ta. No teda ei puuduta. Aga samas me ju me ju kõik väga hästi teame, kuidas Eesti riigis tegelikult asjad käivad, eks ole, riigikogus võetakse vastu need otsused, mis lepitakse kokku erakondade juhtide tasemel. Eks ole, selles mõttes nüüd, et kui Ansip, Laar, Padar, Savisaar, tarandi ütlevad, et nemad ei tea midagi sellest siis andke andeks, et kuidas siis kuidas sünnib üks Eesti vabariigis üks riigikogu otsus? Ega ikka ei sünni küll ükski teine riigikogu otsus, nii palju, kui me neid teame, ei sünni küll nii, et need kodanikud ei tea sellest midagi või nende kodanike sõna ei maksa selle juures midagi. Et, et see on nagu hästi huvitav, kuidas nüüd järsku kuluhüvitistest on saanud tema, kus nagu valitsuskoalitsioonijuhtide sõna ei maksa nagu midagi, see, see kuidagi tekib lihtsalt tegelikult nagu, nagu, nagu mingisugusest noh, nagu mingi udu kerkib soost, eks ole, et kus, kus tuleb järsku otsus ehitiste kohta, et keegi ei, keegi ei ole autor kuskilt kuskilt, ta tuleb lihtsalt. Formaalselt võttes ekspeaministri jaoks on ju parlament nii-öelda ülemus ikkagi, kelle, kes, kes teda ametisse kinnitada selles mõttes ta ei saa ülemust ka võib-olla kritiseerida. Aga jah, vaevalt vaevalt küll. Noh, kui sa Lauri, ütlesid, et et riigikogu liikmed ei ole teenistujad, noh, ma ei tea, kuidas see formaaljuriidiliselt on, aga teisest küljest kes nad siis on, nad ikka kogu liikmed vastavalt seadusele. Nojah, aga palka nad saavad ju ikkagi eririigilt riigieelarvest ühesõnaga maksumaksja, maksumaksja raha palka kelle, kelle, kelle, kes siis nende tööandja on? Minu meelest on ka, et see, et mingi kohutav ümber palava pudru käimine käib selle selle küsimuse ümber juba tõesti, ma ei tea, 10 aastat ja rohkem, et et, et räägiks siis rahulikult tõesti asjast nagu ta on, et, et küsimus, et kui suurt palka siis üks riigikogu liige peaks saama. Praegu me teame, et see põhipalganumber on seal suurusjärgus 40000, koos nende kuluhüvitistega kisub ta vist nüüd hakkab olema kuskil 60000, nagu on räägitud? No võib-olla siis ongi õige, et saagu siis 60000 palk, aga olgu see siis palk, eks ole, ja siis on nagu asi selge ja võib-olla sinna juurde siis tõesti ainult tõesti sellised selged hüvitised tõesti selgetena funktsioonide jaoks, mida on vaja. Aga aga tegelikult, aga mis selles praeguses süsteemis halba on, kas inimene on paika pandud, see palk, mis muutub võib-olla liiga tihti ja tegelikult riigikogu liikmete palgatõus on ikkagi kõige märkimisväärsem, ma arvan, avalikus noh, kui me saame seda nii-öelda avalikuks sektoriks nimetada, mingil määral küll ja, ja, ja samas kui, kui me arvestame, et on ette nähtud 30 protsenti riigikogu liikme palgast maksuvabana nii-öelda oma tegevuskulude katteks ja nad peavad selle eest esitama tšekke, siis mis on selles halba? Selles on halba, halba seda, et tuleb näiteks endine riigikogu liige Reet Roos esitab pitsat tseki ja kui see nüüd avalikkuse ette jõuab, loomulikult avalikkus tõuseb sellise asja pärast tagajalgele. Samas hakata lugema siin üle tegelikult seda, millist autot keegi liisib või, või kui palju keegi bensiini kasutab, noh, millega on ka olnud probleeme, et, et tõenäoliselt on liiga palju maha sõidetud. Ja, ja, ja, ja noh, samas ei ole leidnud tõestamist, et riigikogu liige ainult iseendale on ostnud seda bensiini oma ametisõitude tarbeks. Et siis sellisel juhul tuleb, tuleb sisse viia sõidupäevik. Las siis riigikogu liige täidab oma sõiduki, taldrikute saab selle eest nagu vastavalt ka ka tasuta. Ma ei näe siin nagu probleemi, et tegelikult see aruandlus võiks ju säilida selleks, et parlament säilitaks oma hea näoga pitsatšekke, ei maksaks siis tõesti sinna riigikogu kantseleisse viia. Samas on samas on olnud ka näide, kus ajakirjandus on väga, on kuritarvitanud tegelikult neid riigikogusse viidud tšekke on avaldanud informatsiooni inimeste eraelu kohta, nii juhtus vähemalt ühe sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni liikme ja tema telekanalitega ja, ja ütleme tema nii-öelda telekanalitega seoses, et, et kus inimene maksis ise oma oma oma selle tšeki kinni, kuid, kuid ometigi Kistise avalikkuse ette. Nii et, et antud juhul ja öelda, et, et ajakirjandus on, on riigikogu liiget selle kehtiva süsteemi pärast. Samas on ikkagi ilm selgelt ka see proportsioon nagu paigast ära, et ma olen ka töötanud, ütleme viimased kuskil üheksa aastat suhteliselt juhtival ametikohal. Ja noh, on ka igasuguseid esindustegevusi olnud küll Maalehe peatoimetaja, küll raadio juhatuses, aga no see ei ole nüüd kolmandiku palga ulatuses, noh, see, see ei ole ilmselt nagu reaalne proportsioon, et sa, et sa nii-öelda päev ikkagi ei, ei tee nii-öelda esinduslõunat välja ega noh, et seal on kuskil natukese proportsioon, mulle tundub, ütleme kahtlane. Aga jah, ikkagi see, see palk tõesti, mis, mis, mis on jälle omakorda teema, eks ole, et kas see ka selle keskmise palgaga peab see seotud olema ja niiviisi tõusma või võiks näiteks praeguses olukorras, kus ikkagi Me loodame, et euro tuleb mille tõttu me kõik loodame, et lähiaastate inflatsioon Eestis noh, ütleme jääb kuhugi sinna maksimaalselt viie protsendi piiresse aastas, mistõttu oleks see täiesti loomulik, et vähemasti nelja-aastaseks perioodiks võiks kehtestada ühe palga, mis kestad tegelikult rahulikult neli aastat ühe numbrina. Ja oleks kogu see jama nagu nii-öelda riigikogulased pääseksid tegelikult sellest jamast iga kvartal. Ajakirjandus kirjutab, kuidas eelmise kvartali palgatõusu tõttu riigikogulaste palk jälle tõusis. Lõputu teema saada saada kolaki vastu pead iga jumala kvartal tegelikult asja eest, millega, noh, mis ühest küljest isegi ju tähendab riigikogulastele justkui nagu head tööd. Sellepärast et riigil läheb paremini saavad ja nad nagu vabatahtliku massachismiga lasevad iga iga nii-öelda kolme kuu tagant endale endale sellega selle malakaga virutada. Selle vaat et kui, kui juba oma palgast nagu rääkida, siis selle võiks ju ära muuta. Olen jah, täiesti nõus sinuga. Kuigi kui sa mainisid seda, et keskmise palgatõus näitab riigikogulaste head tööd, siis teisalt võiks ka öelda, et kui mitte ükski palk peale riigikogulaste enda oma ei tõuse, siis keskmine palk ikkagi tõuseb ja, ja selle peaks tõusma riigikogul lastepalk, mis uuesti tõstab keskmist palka ja nii lõputult edasi. Nad aitavadki kaaslasele. Aga küll. Aga jah, see peaks olema ikkagi paigas, et palk on palk ja kuluhüvitised on kuluhüvitised ja kuluhüvitiste kohta tuleb tõesti ära näidata, mille peale on kulutatud. Mitte nii, et ei suuda ära otsustada, kas minu auto kasutab bensiini või diislit. Nagu siin oli ka Et riigikantseleisse diisli bensiinitšekk, selge, me jõudsime ühisele seisu kohale siin, et kuluhüvitiste eest aruandmine võiks ikkagi säilida, see oleks aus vähemalt kõikide maksumaksjate suhtes. Jah, tõesti täiesti nõus. Nii läheme edasi, sellel nädalal selgus, ma arvan, mitte küll väga ootamatult, et Eestist on saanud Venemaa-vaenulik eim riik ja nii arvab 60 protsenti venemaalastest. Nojah, kui kui viie sarnane küsitlus läbi Eestis, kes on Eestile kõige vaenulikum riik, siis ma kalduks arvama, et tulemus oleks sama. Kõige eurovisioonil sai jälle Venemaa Eestist kõige rohkem hääli ja kui me korraldaks küsimuse, kes on kõige suurem sõber, siis võiks ka olla venelane muidugi, sest et lihtsalt kui kõike mingisugune kontingent hääletab ainult ühe poolt, siis, siis see annabki nagu selle võidutulemus, aga ma arvan, et, et vaenuliku riigi tiitlile ka rohkem pretendenti ilmselt ei ole. Samas on muidugi ka öeldud, et Venemaale on see tegelikult natuke ebamugav olukord, et vaenlane on nii pisikene ja väike. Tahan natuke, tegelikult nagu ei ole nagu võrdsed vastased, et ta nüüd Venemaa peaks olema nagu auküsimus, et tüli norida, ikka noh, ütleme Saksamaaga. Või või küsitlus ütles, et Saksamaa ja Prantsusmaa on Venemaa kõige suuremad sõbrad. Kõige suuremad on ikka Kasahstani ja Valgevene, aga siis tulid juba Saksamaa, Prantsusmaa, nii et ka nemad on muidugi. Tallinna kannel nüüd kõva kana kitkuda selle Lugovoi pärast, et võib-olla siiski nad saavad väärilisema vastase, kui, kui see Eesti ütleme oma Ei usu, hästi, noh, ühelt poolt jah, muidugi, nagu sa ütlesid, on see suurriigi jaoks piinlik, kui tal on niisugune niisugune vastane nagu Eesti, kes on selle tiitli just ära võtnud. Lätilt. Aga teisalt on ju, on ju väga mõnus ja turvaline, kui, kui sinu kõige suurem vaenlane on sinust nii palju nõrgem ja pisem, noh see tekitab rahvale ilmselt ka mingi turvatunde. Samas ei ole ju vene. Ma üle ülekaal või ka ka siis nii-öelda lahingu tulemus pärast seda sõda, kuigi märkimisväärne. Et tundub, et, et me võime, võime natuke ka öelda seda, et praegu Taavet võitis, mitte küll ei võitnud, aga vähemalt oli päris võrdses võitluses Koljatega, kui me vaatame nüüd viimase kuu-pooleteise jooksul toimunut. No kui me vaatame seda jah välispoliitilisest seisukohast seisukohast, siis küll, aga samas ma arvan, et Venemaa sisepoliitiliselt kreml võttis veel väikse punkti endale lisaks, mida, noh, kas ta nüüd nii väga vaja on, aga, aga ikka ikka väike toetusprotsent lisaks ei tule kunagi kahjuks. Ja selline selline välisvaenlase olemasolu on, on Venemaa-suguse riigi jaoks väga oluline oma oma oma sisepoliitika kontrolli all hoidmiseks. No ilmselt siin on jah mingi sarnasus ka, näiteks kui me mõtleme, et kuidas on kogu aeg ilmselt oma rahvale räägib, kuidas nad suurt Ameerikat põlvili suruvad ja, ja oma tuumaprogrammi jätkavad, et ja, ja nii edasi, et siin või kuidas Põhja-Koread tõenäoliselt teatab, kuidas kogu maailm väriseb nende ees. Ja, ja noh, see oma ja oma rahvas ilmselt ainult seda infot saabki suuresti. Et siis siis see siin on, jah, meil meil ei ole mõtet teha endale illusiooni, et Ma inimestele väga palju jälle teistsugust informatsiooni jõuab kui see, mida, mis, mis nagu kinnistabki seda, et, et see, et see sõda ikkagi oli väga võidukas, mis, mis siin viimase kuu aja jooksul peeti, et see, et, et kuskil teisiti võib-olla arvatakse, see jõua, see ei jõua nii väga sinna Venemaa avalikkusesse. Samas me peame ütlema, et ega meiegi ei ole siit just väikeste kaotustega väljunud. Kui vaadata, meie oleme vildikad, naftast naftatransiit on vähenenud kolmandiku võrra ja me ei teagi, kas kas senises mahus üldse taastub, on avaldatud arvamust, et see ei ei taastu, kui enam, siis 35,2 Ongini päevas, nii nagu oli see enne pronks pronksiööd ja pronkssõduri teisaldamist. Jah, eks kindlasti siin tagasilöök oli, aga teisest küljest Eesti jaoks on väga ohtlik, kui, kui see transiiditulu moodustab kogu Eesti majandusest liiga suure osa ja noh, kõvasti väiksemaks võrreldes sellega, mis ta kunagi oli. Ja noh, kui see jääb veel väiksemaks, ilma et see väga valusalt kogu Eesti majanduse pihta lööks, siis noh, minu arvates see ei ole väga hull. No ma arvan siiski, et oleks nagu natuke Ebaõige arvata, et kogu mõju variant transiidis maa näiteks rääkisin siin ühe inimesega, kes tegeleb turismigruppide toomis võõrustamisega siin ja noh, ka selles näiteks valdkonda, kuna see on ikkagi viimane kuu olnud väga kesine ja ma saan aru, et tulevased broneeringud võrreldes tavapärase maikuise seisuga on, on kesised et, et selle tõttu ikkagi see see sektor, kes kannatab, need, et see oleks ka natukese nagu lühinägelik väita niiviisi enesekindlalt, et noh, see mõni protsent seda transiidisektorit ja see on kõik, eks ju, et see, see umbes, et paljusid meist siis ikka puudutab, et ärgu siis vedage oma naftat siitkaudu ja mis see siis ikka meile nii väga on, et et eks neid kaudseid mõjusid on ikka rohkem. Ega me ei oskagi väga täpselt muidugi ette kujutada ja ilmselt väga paljude asjade puhul võivad ka mõnedki kaupmehed näiteks oma raskusi hakata seletama sellega, et või noh, nagu siin kas või Hans Luik on Ekspressi aktsia kukkumist seletanud, eks ole, vene kriisiga noh, millel võib ju ka mingisugune tõepõhi all olla, aga aga noh, et sellest võib saada, vaata selline hea moeseletus kõigile võimalikele majandusraskustele, mõnel Eesti firmal, et aga noh, vaadake, mis aasta meil on, eks ole, et pronksöö ja, ja mis te siis tahate selle järele, et kusjuures võib-olla tegelikult põhjused ei ole vähemasti mitte ainult selles, et kellelgi läheb, sest, sest võib-olla mõnel konkurendil samal ajal läheb hoopiski paremini. Ja siis on aga niisugune niisugune hea valve seletust ma lihtsalt hoian. Te näete, et, et kui te kuulete, kuidas jälle mõni leiva müüa või, või ma ei tea, kommitööstur või kellelgi läheb pahasti kuskil ja, ja siis ta räägib, et kuidas kõiges on süüdi see, mis toimus aprilli lõpus ja suhted Venemaaga, siis see võib olla tõsi, aga see ei pea alati tõsi olema. No vaata, kas positiivse poole pealt, kui palju on tõusnud valitsuse ja Reformierakonna reiting rahva hulgas viimasel ajal. Nii et selles mõttes on nad saavutanud samasuguse sisepoliitilise võidu nagu, nagu ehk kremli saavutas Venemaal oma rahva hulgas. Nii et kasu on mõlemapoolne. No rahvas nägi, oligi Putini isiklik. Kokkulepe, et kumbki oma reitingut tõstaks. Rahvas nägi oma iidoleid kolmapäeval Tartus Raekoja platsil pisut tavapärases vormis, mida ma siinkohal kommenteerima ei hakka. Ja esitab ainult küsimuse, et huvitav, huvitav, kas valitsusel on tõesti nii vähe tööd teha, kuid läheks veel natukene teemadega edasi ja räägiks Läti presidendi valimist, millistest ma pean ütlama. Kui ma kuulsin seda nime valdis Saatlas esimest korda, siis oli see minu jaoks väga suur üllatus. Ja, ja seda enam oli minu jaoks veel suurem üllatus see, kui ma vaatasin, millised erakonnad on siis Valdis Zatlersi valimise taga ja millised inimesed on seotud nende erakondadega siis selgub, et ka kõik tuntud Läti oligarhid on, on selles pundis sees, on kriminaalsüüdistusega vahepeal vahi all olnud. Ventspilsi linnapea Lember-ks siis on skandaalne endine Läti peaminister Andris seee ja Ainar Schlessas, keda peetakse ka üheks väga oluliseks niiditõmbajaks, mida me kõikide nende infokildude infokildudega ETA võime, ETV, ETV võime võtta või, või mida me, mida me võime nüüd järeldada, peale selle siis Ventspilsi linnapea lembergsi partei nii-öelda presidendivalimiste peo tähistamisele läks Valdis Zatlersi kõige esimesena peale selle, tal on endal olnud olnud probleeme vist ka pistise andmisega ja nii edasi, nii et, et siin on nagu, nagu küsimusi päris palju, mis, mis seonduvad nüüd selle uue ametisse astuva Läti presidendiga. No meile tuleb ta kindlasti üllatusena, vot huvitav oleks teada, et kui näiteks Riia kesklinnas teha küsitlus küsida inimese käest, et kas te teate uue presidendi nime ja ja, ja mida te temast teate, et siis mis vastused tulevad vaata et et ma ei tea, kas tõesti võib-olla ta on väga tuntud kirurg ja, ja, ja, ja hoopiski Läti ühiskonnas millegi muu tõttu siiski siiski päris tuntud inimene võib-olla on võib-olla väga vähetuntud, et siin siit nagu kaugelt seda väga raske hinnata, eks ole, et et aga ilmselgelt oli tegu väga suure üllatuskandidaadiga ja muidugi need mingid märgid teevad tõesti tõesti ka natuke ettevaatlikuks, aga siiski ma arvan, et meil ei tasuks ka nüüd juba ette ette kuidagi negatiivne olla, aga ettevaatlik võib ju olla. Jah, lätlastel hakkab kujunema heaks tavaks üllatada maailma oma president, et ega sellest ka Vaira Vike-Freiberga Leio täiesti tundmatu nimi vähemalt siin Eestis ja ka ikkagi maailmas suhteliselt ja, ja võib-olla ka lätlaste enda jaoks oli üllatus, et just tema presidendiks sai. Ja mis puutub nüüd nagu järelduste tegemise selle uue Läti presidendi kohta, siis ma ma ei kiirustaks nendega sellepärast et noh, nagu sa Laurisin külla lugesid üles, näete need korruptsioon, Nonii süüdistustega, isikud, kes on seotud nende parteidega, kes toetasid uut presidenti, siis need on lihtsalt läti suuremaid suurimad ja võimsaimad parteid nendesse parteist parteidesse kuulub ka selliseid musti lambaid. Ilmselt ilmselt natuke on see paratamatus kanda seda nüüd üle kohe uuele presidendile Lathersile siis noh, ehk oleks natuke ennatlik muidugi üks punkt, mis teeb ettevaatlikuks, on see tema, tema oma paturegister, et ta arstina sai patsientidelt rahalisi kingitusi ja ei, ei maksnud nende pealt makse, mida ta on ise tunnistanud. Et presidendil presidendiks inimene, kellel oli juba niisugune plekk küljes. Selline asi võib natuke teha ettevaatlikuks. Viitab tegelikult murelikuks see, et Läti ühiskond on lõhkenud seoses presidendivalimistega ja väga tuntavalt lõhki. Kui Eestis teatav vastuolu Arnold Rüütli toetajad Toomas Hendrik Ilvese toetajate vahel, siis siis pärast presidendivalimisi olid kõik sellega leppinud ja, ja, ja elu läks edasi, aga, aga Lätis on see asi olnud ikka oluliselt teravam ja, ja praegusel hetkel ei ole märgata, et, et need pinged kuidagi kuidagi vaibunud oleks. No küll nad jõuavad äkki vaibuda, sest kui me enda sündmustega eelmisse sügisesse tagasi läheme, siis meil oli vähemasti tundus see vastuolu olevat ka ikkagi üliterav ja ja täiesti ületamatu, aga läks mööda natuke aega ja ausalt öeldes minu meelest on ühiskond väga hästi ära harjunud nii praeguse presidendiga kui ka siis eelmise presidendi taandumisega. Et see, see, see on muutunud üllatavalt ruttu, täiesti enesestmõistetavaks. Kartsin, et see, et see lainetus pärast eelmist sügist võib kesta Eesti ühiskonnas veel kuude ja kuude kaupa ja kevadel riigikogu valimiste kontekstist tullakse aina teemade juurde, aga, aga ei olnud üldse enam nagu sellist pinget. Et võib-olla ka Lätis noh, osutub. No kõik oleneb ikkagi ka uuest presidendist endast, et ütleme, et kui ma julgen öelda, et Eesti puhul siiski tuleb kiita president ilvest, kes oma esimeste kõnedega noh, väga selgelt, väga hästi kehtestas ennast presidendina. Et täiesti nagu vastuvaidlematult on pidanud see poole aasta jooksul mitu väga head kõnet ja, ja olnud väga adekvaatne presidendina. Et kui Läti uus president Ta suudab olla samasugune siis ei saa üldse välistada, et me saame hiilgavalt hea uue presidendi, ehkki me ei tea temast täna mitte midagi. Lätis. Jaa, Vaira Vike-Freiberga saab ja järeltulija oma läti sõpradega ja nende hinnangul ei ole üldse võimatu, et Baltikum saab järjekordse Impiichmendi ehk siis umbusaldusjuhtumi teatavasti ei, Leedus on niimoodi üks president juba maha võetud ja, ja nii. Vähemalt samasuguseid meeleolusid on juba juba täheldada ka Lätis, aga samas Lätis on väga suurt vastukaja tekitanud üks üks Eesti ühe Eesti riigikogu liikme Marko Mihkelsoni blogis kirjutatud mõtteavaldused. Läti presidendivalimised võitis Ilves ja selles mõtteavalduses Marko Mihkelson räägib siis sellest, et kuna Läti presidendiks valiti välismaailmale suhteliselt tundmatu inimene, siis siis Baltikumi eestkõnelejaks saabki. Nüüd pärast seda, siis Toomas Hendrik Ilves. Blogide pidamine on viimasel ajal üks niisugune väga, väga mugav, mugav asi poliitikute jaoks, et ühest küljest sa võid nagu seal kirjutada asju, mida sa ehk avaliku ajaleheartiklis ei kirjutaks, sest noh ta on nagu oma oma päevik, et sa pead seda kui enda jaoks ja paneksin oma mõtteid kirja. Samas sa tead, et tegelikult seda loetakse ja sealt võetakse nad välja ja ja nad jõuavad avalikkuse ette. Ma ei tea, mida sa, Läti vastukaja oli sinu. Sõprade Läti see on, ütleme nii, et Läti ajakirjanduses vastukaja sellele blogi artiklile oli oli suhteliselt negatiivne selles mõttes, et, et, et leitigi, et on positsioonid ära antud, et Eesti saabki Baltikumi eestkõnelejaks ja et Läti on teinud vale valiku mingil määral on siis Läti ajakirjandus asunud uue presidendiga opositsiooni selles küsimuses Nojah, aga ega siis see ei ole ju eesmärk iga hinna eest konkureerida omavahel, et, et kes on Baltikumi eestkõneleja, peaasi, et keegi seltskonnale ei oleks ja tuleb ära oodata, mis, mis tegusid president tegema hakkab, praegu on ehk natuke vara selle selle üle otsustada. Jah jaa, muidugi rõõmustada, et Läti saab endale nõrgaks presidendi meil kindlasti ei tasuks, et kindlasti meie kõigi positsioonid on tugevamad kui ka Lätil ja Leedul ja Soomel ja kõigil meie naabritel on tugevad juhid ja ja eks meil tegelikult probleemid olen kahjuks ju ka väga ühised ja ja noh, et see, et, et Eesti vahetas nii-öelda parima välisvaenlase tiitli osas Läti välja, eks ole, see see, see näitab ikkagi meie ühist probleemi. Tegelikult. Meie saate lõpuni on jäänud poolteist minutit. Räägiks ühest positiivsest asjast ka. Tartu ülikool on saanud uue rektori. Mida Alar karisest arvata, sinu Sulev on olnud temaga ka isiklikumaid kokkupuuteid. Jah, Maalehe peatoimetajana. Me puutusime kokku, kuigi mitte nüüd väga-väga palju ja oli paariürituse korraldamisel meeldiv kokkupuudet. Ma igal juhul õnnitlen ja ja tundub, et ülikool sai endale tasakaaluka, mõistliku rektori. Ja kindlasti oli positiivne see, et ülikool endale rektori sai. Minul on väga isiklikku kokkupuudet, pole olnud, sellepärast ma tema ei oska otsustada, aga mul tekkis see küsimus, et huvitav, et et ülikooli ülikooli jättis nüüd kõrvale need oma kõrgkooli seestunud kandidaadid ja, ja valisid kandidaadiks kõrvalt teise kõrgkooli. Jah, aga, aga Karis läks Maaülikooli Tartu ülikoolist, nii et selles mõttes tegelikult on ta Tartu Ülikooli nii-öelda kadunud poeg, kes tuli tagasi. Ja me ei saa siinkohal välistada, et pärast sellist sammu need kaks ülikooli omavahel liidetakse, mis oleks ka tegelikult mõistlik. Võib küll olla jah, et tegelikult see tõeline märk on ikkagi Tartu Ülikool, eks ole, et mida, mida kogu noh, ütleme laiem avalikkus teab ja, ja natuke ka ikka väljaspool Eestit, et et maaülikool ikka märgina andke andeks, ei ole päris päris sama tugev. Siinkohal mäe soovime Alar Karisele palju jõudu, rahvateenrite saade täna lõpetab ning hom järgmisel nädalal juhatab, siis saadeti jälle Aarne Rannamäe. Tänased rahva teenrid olid Mart Linnat, Linnart Sulev Valner ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siis ilusa laupäeva jätku.