Ja tere ja keskhommikut Rahva teenrid taas teie ees. Täna siis järgmine komando. Ainar Ruussaar. BNS uudistekombinaat, Sulev Valner Maaleht ja mina, Ander Rannamäe Eesti rahvusringhääling. Kuulge, mul tuleb meelde, et nii on ka kunagi olnud. Roosa, BNS ja Ragnar maale. Ainult Rannamäe rahvusringhääling siis jah, aga mina ei ole ka ühtegi paberit kirjutanud ei lahkumiseks ega sisseastumiseks, tehti minu tahtest sõltumata. Aga mis seal ikka, see on ju tore, kui, kui vanad kivikesed asuvad jälle oma kohtadele ja mosaiiki saab laduda täiesti uutmoodi endised jälle tagasi? Nojah, seda ütlesid sina praegu. Kuulge, uus telekanal on ilmavalgust näinud, mõtlesime, et millest me alustame, aga, aga kuna me siin saate alguses vabandasin enne saadet sel teemal natukene mõtteid vahetasime, siis siis tähendab, see asi läheb meile korda ja miks ta ei lähe, me, me kõik oleme tegelikult ju nii-öelda. Tere, lapsed otsapidi. Et olete oodanud ka või? Mina küll olen. Mina olen vaadanud puhtalt siirast huvist ja ja noh, igale uuele asjale tuleb ühtteist andeks anda nagu, nagu ikka ja ja, ja kindlasti on, on arenguruumi ja mingid kasvuraskused on sisse programmeeritud, aga kõige nõrgem külg selle Kalev Spordi telekanali puhul on selle tehniline kvaliteet mitte isegi niivõrdpildi kvaliteet, vaid vaid see pilt hangub ära. Ehk ma saan aru, et kuna ta levib digitaalselt, siis digitaalne signaal kas on hea või ei ole hea, et kui analoogsignaali puhul võis vahel mõnda erakordselt huvitavat filmi vaadata ka läbi läbi võrgu ja ta naine ja saadan naine katusele antenni pöörama, ise karjudes keeran vasakule keerata tagasi siis digitaaltelevisiooni puhul ei ole see võimalik, ehk siis seal on, kas pilt on või pilti ei ole ja kale meedias minu televiisorist pilt hangub küll väga tihti ära. Teie peres on siis sedamoodi, et naine käib katusel, aga, aga meil on, on niimoodi, et et ma mõtlen esialgu küll seda, et et on olnud. Ma olin nagu ikka tulevikku, kuigi ma tegelikult noh, nihukese noh, keskpärase tugitoolisportlasena ootan sporti küll. Aga noh, kas ma just nii selliseid asju tahan sealt vaadata, ma ei oskagi öelda, noh, vara on tõesti suu vett täis võtta ja hakata siin õudsalt kritiseerima, noh, tehnika on tehnika ja kui ka pilte ei näe või või nagu Ainar ütleb, ära hangub, siis, siis on teine asi, siis ajab kopsu üle maksaga. Aga aga see ju saab korda, sest tehnikaga ongi nii, et ta peabki streikima, selleks ta tehnika ongi aeg-ajalt. Aga kas sellel ka sellel asjal nagu, nagu iva on sees, et see selgub küll nüüd mõne aja pärast, et vaatamisesimesed, uuringud näitavad, palju neid vaatajaid taha tuleb. Ja, ja siis siis alles otsustame, noh, mina mingisugune vuti vaata ei ole, ma vaataksin mingisuguseid muid spordialasid, aga, aga neid ma esialgu peale peale vuti ja tennise natuke motosporti pole näinud. Kõik sõltub ju tegelikult sellest, milline on programm. Ja, ja noh, vähemalt esialgu on see programm suhteliselt. Suhteliselt elitaarne, ta ei ole suunatud kindlasti laiale spordihuvilisele publikule, kui kui Toomas Lepp, kes on selle kanali peaprodutsent, on öelnud, et ta ta võitleb selle eest, et tuua eestlaste jäldi sellised mängulised, mitte küll väga oluliselt spordisündmused mingi Asmeri show sõit kusagil või, või, või jaapani sumo, kus ka siis meie Baruto võistleb, siis, siis ilmselt ei ole see väga-väga laiale publikule suunatud kanal aga aga hästi läheb, siis võivad nad ju saada ühe protsendi turu. Kas see on üldse võimalik, kui ta ei ole nii-öelda laiale publikule suunatud kalal ja neil läheb hästi ja need on minu meelest nagu vastandeid selles mõttes, et et kui, kui ei vaadata, tähendab ei tule ka reklaamiraha, ei tule sponsorraha ja, ja ei lähe hästi reklaamiraha ja sponsorraha seda jooksul sinna kanalisse ilmselt märkimisväärselt küll ei tule. Mis sa, Sulev, naer, mis sa esitad pihku soovist nagu teistele halba? Ei, aga. Aga väga sõna võtma, sest ütleme, ma tõesti võin öelda, et sel nädalal ma olen seda kanali olemasolu märganud, aga ma ei ole teda vaadanud, et et ühelt poolt enda elu on piisavalt kiire, et ei ole nagu võib-olla selleks lihtsalt piisavalt mahti olnud, aga, aga teistpidi ei ole ka ühestki saatekavast ja sellest seal toimuvast, kui sinna peale kuskil oma seal digi-TVs klõpsanud olen, ei ole tulnud tõesti seda, mis mille puhul ma ütleks, et see on mulle oluline. Et mingit inglise liiga jalgpallimängu hästi midagi teha pole. Siis noh, on võib ju jälgida sellise liikuva pildina. Aga, aga ausalt öeldes mingit olulisust, et ma sellepärast läheksin meid kanalit vaatama, selles ju minu jaoks ei ole tõesti, kui kui võib-olla oleks see spordikanal suudaks korjata üles mingeid ikkagi noh, mind tõeliselt puudutavad spordisündmused, kas või see, et kui sel nädalal heidete siin rahvusringhäälingule ette, et ta, et ta korvpalli Kalevi võidumängu euroliigas või selles, mis Cap ta on, eks ole. Ei, ei kandnud. Et kui mingitel sellistel hetkedel see spordikanal suudab olla operatiivsem ja suudab millegi sellisega üllatada, siis see võib-olla oleks mingi võti, et et saada tõesti mingiks mingiks hetkeks vähemalt küllalt suur vaatajaskond, aga, aga noh, ikkagi need see peab tõesti, see peab lihtsalt oluline, olen, ma ütleks ka, et ma arvan, et ma olen vabalt üle keskmise spordihuviline inimene, aga aga noh, see huvi ikkagi üldiselt kontsentreerub kuhugi eestlaste olulistele esinemistele mitte mingitele ütleme, šõu esinemistele, vaid olulistele esinemistele kuskil tiitlivõistlustel. Võib-olla siis maailma spordi tõesti olulistele sündmustele. Aga noh, ütleme mingi inglise liiga siiski noh kolmanda järgu tasemel mängud ei ole seda. Siin on muidugi üks konksele operatiivsusega ehk et tegelikult spordiõigusi omandatakse väga pikalt ette. Ja spordiõiguste omamist planeeritakse väga pikalt ette, need on kallid ja siin selles mõttes väga operatiivselt liigutusi teha ja ei ole lihtsalt võimalik oma õigusi ise omab õigusi või ei oma õigusi ja teine konks minu jaoks on see, et võtame näiteks hoki. Selle kanali kontseptsiooni kuulub ka nii-öelda jää Ki näitamine siinsamas meie kodusel areenil. Rahvusspordijäähoki ja põhjendused on toodud väga õigesti seda, et tegelikult on see osa sellest jubedast ja vastikus sõnast nimega integratsioon, kuna suures osas mängivad hokit poisid. Aga vot hokiülekanne on nüüd otseülekanne, tähendab nüüd küll sellist asja et seda nagu nelja kaameraga ei ole võimalik teha ja, ja mulle on öeldud, et Eestis on üldse noh, umbes 10 operaatorit, kes litrit suudavad, Neymar, kelle rongi mängumise ühe veebikaameraga ja on mõnus ja nauditav mäng olnud. Ei no ei ole. No vot. Aga mis siis ikka täidab? Sa saledad nagu sellest, et, et Emor ütleb ka poolnaljatades, kes tele, tele The televaadatavus tuurib, et tegelikult üks protsent potentsiaalsest auditooriumist on telekas ka siis, kui sealt mitte midagi peale sahinavidestabel ei tule. Nii et sellest loogikast lähtudes muidugi mina, mina ütlen ausalt, et mina ootan Kalev Spordi kõrval hoopis huviga ühte Teist digitaalset telekanalit Tallinna televisiooni, seda seda telekanalit ootamas. Küll on erakordselt suur huvi. Nojah, aga see võib-olla tuleb edule, aga kalasport on nagu olemas. Et jah, ega kerge ei saa tal olema, isegi juhul kui seda kalasporti tehtaks parimal võimalikul viisil väga hästi siis juba puht sellise vaatajaskonda sisese inertsi tõttu uuel kanalil tulla võtab kõvasti aega, et ennast sisse töötada võib-olla üldse kuskil teisel, kolmandal hooajal, eks ole, hakkaksid tulema üldse tulemused ära, olen küsimus, et kui palju nagu seda kannatust. Ära ole nii skeptiline. Maailma maailm ei ole enam endine ja, ja tegelikult see septembrit ei jõua tegelikult pärast seda, kui isegi mitte Kruuda impeerium, kui digitaliseerimine on jõudnud meie õuele, siis tegelikult me oleme kohe-kohe ju olukorra ees, kus kus kodumaiste nii-öelda kodumaiste kanalite hulk üha kasvab ja võimalus neid kanaleid edastada üha kasvab, eks ole. Et rahvusringhääling tahab. No see on juba nii vana jutt, täitsa piinlik rääkida, aga ikka lootus tulla välja teise telekanaliga ei ole kuhugi kadunud. TV3 teeb seda kanal2 teeb seda vaata, vaata, Ainar, pane tähele, kui kuidas õmmeldakse praegu ETV vastu igasugustes maades kanalit ja ka kirjutavad, aga loomulikult see on ainus selge märk, et, et see, see teine kanal tõesti ETV ja valikuvabadus suureneb, ma meenutan teile, mida tegid eestlased 80.-te aastate lõpul üheksandate aastate algul nende CD-plaatidega, mida soome sõbrad heast tahtest kinkisid, riputati need sinna Žiguli tahavaatepeegli külge päikeseks läigiks. Ilmselt ei riputa keegi enam CD plaati oma auto tahavaatepeegli külge, vaid leiab sellele parem otstarbe, et, et ma usun, realiseerumine muudabki meie harjumusi. Loll arvas, et politsei radari ära petab, aga katseliselt tõestatud, et ta seda ei tee. Kuulge. Kuulge, seda ärme, ärme võib olla. Ma ei algatanud seda Kalevi spordijuttu, sellepärast olete tõsimeelsed hakkaksite siin mulle jäähokis käsipallist rääkima, vaid ütleme ausalt ikka välja, et esialgu on selle kanali suurim võlu see, et vanad telepeerud on toodud ekraanile ja seda võib, seda võib ka, ütleme Kruuda või ma ei tea, kas siis tegevdirektori suuremaks võiduks pidada, mida, mida kõige rohkem tellitakse ja, ja mida on ka tegelikult vaadata. See, mis sel pildil väriseb, see ei olegi nii tähtis. Aga kauaks nad sinna jäävad, see on, see on ka sama sama teadmata nagu see kanali tulevikke. Kuulge, selle nädala suurim sündmus oli ikkagi vist sise siseriigis see, et, et keegi kodanik Revo Jõgi, kodanik Linter lasti nagu vanglast tulema mõneks ajaks. Nimed, mis ilmselt Eesti inimestele väga palju ei ütle, kuigi nad on siin mõnda aega meie pressist tihedalt läbi käinud ja kelle, kelle eesnimede ütlemiseks peab paberi appi võtma, aga aga noh, ütleme siis ära, et ühe eesnimi on Maksim teisenemine antimiitri. Ja neid on veel Maar, Dmitri Dmitri kui Eesti kodanik. Ja siis vene vene nimi Dmitri Dimitrite Dimitri ja mitte. Kuigi tegu võib olla vabalt Vale-Dmitri. Aga esialgu on, on, on, on see asi niikaugel siis, et kohus tuleb, eelkohus oli ära. Ehk siis need seltsimehed on need, kes keda kahtlustatakse või isegi süüdistatakse selge juriidiline terminite vahe aprillimässu korraldamises. Kuigi riigiprokurör Laura vaik oli selle selle asja vastu, et need mehed lastakse vabale jalale sest arvata võib, et, et nad suudavad ka siis, kui nad kodust ei lahku ja ka enam vanglamüüride taga ei ole võivad teha veel palju kurja, eriti just nii-öelda propagandasfääris ja, ja, ja infosõjas siis nii-öelda otseselt otseselt tõkendit nende suhtes ei rakendatud, et nad võivad kodus olla, kuigi ei tohi lahkuda sealt ka rohkemaks kui ööpäevaks. Mis te arvate, on see nagu õige samm või sama kaks või kolm ülejäänud seltsimehest on, on vabal jalal juba tükk aega ja, ja ühte jale pandudki veel trellide taha. Nojah, et me võime ühtpidi öelda, et, et nüüd ei tea, et kas oli ikka õige neid lahti lasta, aga võib jälle vastu. Vastupidiselt pidi küsida, et, et kui me nüüd hakkame kuusid lugema aprilli lõpus, eks ole, siis nad on üle pooleaastasel vangis tegelikult istunud. Et, et ka see ei ole päris, ütleme seda ei olegi nii päris vähe, et keegi tegelikult alles olukorras, kus toimub ikkagi selline uurimisprotsess rahulikult nagu pool aastat ära, istub juba kõigepealt. Et see on ka suhteliselt tugev tõkend siiski olnud. Ma arvan, et nad on selles mõttes ohutud tegelased praeguseks hetkeks, et nad neid ei pea ilmtingimata maksumaksja raha eest toitma ja, ja, ja neil kambritest sooja hoidma. Et nad võivad oma perekonna juures olla küll, seda enam, et kui ma vaatasin eile nende nii-öelda lühikesi intervjuusid, mida nad pärast kohtusaalist välja astudes andsid, siis nendesse mees kees küll soov öelda midagi halba ja halvustavat kohtusüsteemi vanglasüsteemi kohta, aga ausalt, et ega nad seda ei teinud. Ehk siis kas neil ei olnud tegelikult midagi öelda või või pidasid targemaks seda, seda no see soov seda oli näha interiteski otse välja, et advokaat soovitas mitte kõiki kaarte avada, mis tähendab kaartide avamine see viitabki, mis sellele, et praegu otsitakse nii-öelda juriidilises protseduuris võimalikke vigu, mida saab kohtus ära kasutada ja tänu millele ju nii mõnigi pätt ja kurjategija on tegelikult vabaks saanud, sest need protseduurireegleid on rikutud ja, ja loomulikult kohus siis peab seda arvesse võtma. Et eks nad jätavad siis selle jaanuarikuuks, kui, kui see, kui see päris päris kohus ikkagi noh ma ikkagi jaga seda arvamust, et need tegelased vajaksid mingisugust praeguses Eestis tänases Eestis vajaksid mingisugust erikohtlemist vanglamüüride all, et Eesti Eesti õigussüsteemi sarnane kindlasti Venemaa õigussüsteemile, kes, kus paar nädalat tagasi vangi pandud oligarh Hodorkovski sai. Hodorkovski võeti karistuseks ära, võimalus, et tema karistusaeg lüheneb ja põhjuseks oli see, et ta ei hoidnud jalutuskäigu ajal käsi seljal. Ehk siis noh noh siis on nagu selgelt ärategemine, et ma väga loodan meie õigussüsteemile ja minu meelest oli otsus neid ajutiselt nii-öelda vabaks lasta. Ma arvan, et ajutiselt õigustatud sa loodad. Ma arvan, Ma loodan seda, et see asi saab siiski mingisuguse lahendi, sest et kujutage ette, kui palju ikkagi tavaliselt, kui palju materiaalset kahju, poliitilist ja nii edasi tolmu on tegelikult ju üles keerutatud aprilliajal ja pärast seda ja kui see, kui see asi lõpeb tõesti sellega et mingisuguses juriidilises protseduurid, kas on, on tehtud, mingisugune väikene viga on noh, tõesti tõenäoliselt näpuviga. Ja tänu sellele nii-öelda noh, selgub pärast, et et ei olegi nagu midagi juhtunud. Ehk siis must kirjutatakse valgeks siis, siis on see ikkagi ühiskonna nagu õiguse ja õiglusetundele ikka ikka väga terav, lopsakas, vastu vahtimist. Minu isiklik õiglustunne on sel juhul küll väga-väga riivata saanud. Jah, aga kui me räägime nüüd sellest, et kas nad on ohtlikud, ei ole ohtlikud, siis noh, ütleme selles mõttes, nad ei ole ju mingisugused nii-öelda kriminaalid, kes võiksid nagu uusi kuritegusid ja, ja mingisuguseid relvi hakata mõlgutama. Aga olles, olles tööl vaadates mis hakkas toimuma kohe sellel tunnil, kui, kui tuli teade nende lahtilaskmisest, kui aktiivseks muutusid näiteks Vene telekanalid kes kõik tahtsid testi televisioonilt pilti osta. Ja kui me ütlesime neile, et toimumisest. Ma arvan, et kella kolme ja nelja vahel pärastlõunal. Ja kui me ütlesime, et rahvusvahelisse telepilti te saate selle kella kuue ajal kuule siis nii-öelda normaalne kogu pakett välja läheb. Siis ütlesid nad, ei, me tahame seda kohe, me oleme valmis maksma mistahes hinda normaalsuse piires, eks ole, aga, aga me peame selle pildi kohe saama. Ja kujutage ette, missugune, missugune shounud läheb lahti, ega siis miski ei takista, ega Eesti riik ei ole ju niisugune niisugune õigust jalge alla tallajate. Mingist vene telegrupi siia ei lase, neid hakkab siia hordidena tulema. Ja loomulikult nii Linteri, Keva kui ka teiste seltsimeeste kodused aadressid on ju hästi teada. Ja oi kui palju neid tõenäoliselt nüüd hakkab siis siis vene vene kanalitesse minema. See on täiesti kindel ilmselt. Ta ilmselt võib paari nädala pärast näha ka noh, selles mõttes korralikult tehtud propaganda dokfilme, mida, mida on võimalik väga kiiresti üles ehitada, sest noh, pilti on ju juba oi kui palju. Jah, aga samas ka võib-olla selle, seda enam oli ka mõistlik nad jälle lasta praegu vabamalt käima, sest Ta ei ole Eesti õigussüsteemile Eesti riigil vaja ka seda süüdistust, et näete veel jälle kuude kaupa edasi hoitakse inimesi kinni, ilma et neile oleks veel seda õiget süüdistust esitatud, ilma et eks ole, kohutajad noh, et ootame ikkagi ära ja nagu et ega see ei ole parem, kui selle sellele kaardile hakatakse. Noh, nii-öelda öelda, et näed, et umbes, et peaaegu et süütuid noori inimesi hoitakse siin kinni, eks ole, eesti riik rõhub neid ja tegelikult ei ole üldse selge, kas nad milleski süüdi Ja olgem ausad, ei ole ju tegelikult nende selja taga Eestis mingisugust tõsiste tugevat organisatsioon. Vaatame neid samu pildil olevaid hüpera, poliitiliselt nii-öelda hüperaktiivseid tegelasi, noh kasvõi sedasama Klenskit. Seitse piketeerijaid, Kuusbiketeerijat, igav päev tehakse mingisuguseid avaldusi. Organisatsioonis on kolm inimest, neli inimeste organisatsiooni, endine ja praegune liider süüdistavad teineteist mingi mingite valede allkirjade andmist. Seal ei ole mingisugust jõud. Nojah, et selles mõttes ma arvan, et võib-olla ei ole seda. Ja selle tõttu noh, teadmata muidugi kõiki asjaolusid, eks ole, meie siin võime ka oletada neid neid nii-öelda poolt ja vastu argumente, mida seal, mille tõttu nüüd ütleme, tehti praegu just see otsus, eks ole, millele ehkki prokurör soovis teistsugust otsust, aga aga noh, oletades lihtsalt, et noh, tõesti võib-olla et võib-olla on mõistlik niiviisi, et mitte teha neist kahest mehest nüüd ka liiga suuri Mart treid keda Eesti riik nagu hirmsasti kardab, jagab neid kogu aeg vangis hoidma. Tegelikult me ei pea neid totraid, aga ikkagi Ainar meelde seda, et sa ütled, et koe kolm piketeerijaid ja seitse osavõtjat ja kaks liiget ja nii edasi, see on kõik pärast aprilli jah, jah, jah. See on see, et hirm on see, mis, mis on, on nagu nagu vaikusele sundinud. Aga mis veel, olukord võiks olla veel hoopis teistsugune, kui, kui aprill oleks lõppenud hoopis teiste tulemusi? Seda küll, jah, aga ta lõppes, ta lõppes. Poolenisti läbi juhuse poolenisti läbi vene lolluse, nagu me teame ja, ja, ja suures osas ka läbi meile rahvusvaheliselt antud toetuse lõppes ta nii nii hästi, kui ta lõppes ja ja ma jagan siin selles mõttes Haasma Aasmäe arvamust, et tegelikult me saime aprilli õppetunnid väga odava raha eest kätte. Et me saime teada, kes on vaenlased. Me saime teada, kui lihtne on mitte-eestlastest elanikega manipuleerida. Me saame teada seda, et Venemaa tegelikult ei ole. Või vähemalt ei olnud valmis tegema suuroperatsiooni ja nii edasi. Linter, Reva ainult riigiprokurör nõudis lintide Reva edasi jätmist türmi ainult sel põhjusel, et ta kartis, et nad pagevad Eestist minema. Sest liitri pere vist isegi elab praegu praegu Venemaale. See oli nagu ainus põhjendus, muid põhjendusi, et nad on julgeolekule ohtlikud, et nad võiksid hakata põhiseaduslikku korda õõnestama seda noh välja esile idud, ainus põhjus oli see vanemat putku. Nojah, tähendab see ilmselt normaalsete kainelt mõtlevale inimesele on selge, et ta ei pane putku, sellepärast et näidisprotsess on tulemas. Ja see on isegi tema tahaks putku panna, siis, siis Venemaa kindlasti ei, ei taha teda sinna, sest et vaja on Eestis korraldada õnnetu Linter ja Reva näitel ja ka teiste siin näitel, eks ole, üks mõnus näidisprotsess, kus, kus ütleme, propagandavõit või siis potentsiaalne propagandavõit on märksa suurem kui kui, kui üks noh, ütleme uudised, et näed, et Eestis ahistatakse, tehakse midagi, inimene põgeneb, eks ole, meie juurde küll arvama ka seda küll arvama ka seda, et tegelikult noh, Venemaa kui ta ei ole maksnud, siis ilmselt maksab ta oma tippadvokaatidele päris korraliku honorari just nimelt selleks, et seda kahte maailmas ja Venemaal ja Eestis täiesti tundmatut tegelast kaitsta selle näidisprotsessil. Just nimelt, sest neid, neid pisi lapsusi, võimalikke vigu, mis on protsess või vastupidi, on, on nad huvitatud sellest, et see süüdi mõelda, tegelane mõistetakse süüdi ja läheks mõneks ajaks istuma seal väga tühine aeg, eks ole, mis ta saab tegelikult, sest et nagu öeldud, juba siin rohkem kui pool aastat on, on ta juba ära istunud ja, ja võib-olla just nimelt Venemaa huvides on see, et ta, et ta läheks Pigem jah, et sünnitab märtareid, et see on võib-olla see koht, ehkki meil on muidugi olemas ka suhteliselt värske näide siiski, eks ole, kodanik logo voi keda ei antud Suurbritanniasse mitte veel. No ja need ei ole võrreldavad suurused Meil on käitumisloogika, ütleme, on võimalik, käitumisloogika on ka see, et me omasid sinna võõra kohtu, et ei saada. Me meil on ka suhteliselt värskelt meeles viimasest nädalast ühe ühe tegelase vastuvõtt Moskvas, kes, kes saabus vangist, kuhu ta oli mõistetud pärast lennudispetšeri surnuks pussitamist. Võeti inimeste vastu nagu rahvuskangelast, tõsi, need ei ole võrreldavad asjad ja, ja noh, need on erikaaslased, aga, aga muidugi on Venemaal võimalik teha show'd. Jah, sest kui me siin ka nagu ütleme, et Vene-Eesti suhted, eks ole, noh siis suhted võiks panna jutumärgid, niikaua kui me räägime märkjärgus, eks ole, Vene-Briti suhted või või Poloodiumi mürgitus kontra, eks ole, mingisugune tundmatu ütleme lihtsalt käitumismuster. Et me nii-öelda ei anna omasid välja, eks ole, mingisuguse Meie jaoks vajaliku kohtu ette see, ma mõtlen, see käitumismuster iseenesest, et ükskõik, milles süüdistatakse, et see on, see on võimalik, ehkki ma arvan, et siin siin lihtsalt noh, meile sõbralikud jõud sealpool Peipsi järve kaaluvad lihtsalt, mis neile parasjagu kasulik on, eks ole, et ega siin nagu Ta ongi võib-olla raske siit siitpoolt vaadates ette aimata seda loogikat, sest see loogika on ilmselt hoopis teine loogika kui meie, meie nagu noh, oma nagu mõtteviisi otsast mõtleme, et mingi hoopis teine loogika, mida, mida taotleda. Pärsia seal üle üle Peipsi järve mitte ei hõigata, veetvaid tehakse hoopis teistmoodi seda asja selgeks, seda enam, et kõik asjad tuleb praegu, seda Venemaal ilmselt valimiste konteksti. Ja kuigi valimistulemuses ei ole mitte mingisugust kahtlust ja, ja seal ei saagi olla mingit õrna kahtluse varjugi, aga aga ütleme propaganda seisukohalt ikkagi on, on tähtis, aga mina ikkagi. Lähen, mina nagu mulle tundub, nii, eks, eks elu näitab ja aeg näitab, aga mulle tundub nii, et pigem nende noormeest, et praegu nagu vabaks laskmine oli selles mõttes mõistlik, et mitte tekitada neile ülearust märtrioreooli. Ta oli selles mõttes lihtsalt mõistlik, et ka, et ka siin Eesti-siseselt ütleme, meie teisekeelsed inimesed ei tunneks, et kedagi noh, nii-öelda meie omadest rõhutakse. Et las olla, selles mõttes nagu olukord natuke rahulikum. Et see ei tee nagu halba, on minu meelest sellise sisemise kodurahu huvides ka Eestis, et et noh, et, et Eesti riik on käitunud piisavalt jõuliselt tervelt pool aastat kinni hoides. Aga noh, praegu võib-olla aitab selleks korraks, eks ole, kuni kohtuni sinuga, et selles mõttes nagu võib-olla on mõistlik, et ma siiski ütleks ka, tulles tagasi siin korraga pannud selle aprillisündmuste noh, nagu suure kaasa haaratuse juurde. Mina, mina julgen väita, et tegelikult oli, oli just nimelt Hardo Aasmäe ilmselt siin ka õigus, mida Ainar tõdes, et see hind oli veel suhteliselt väike ja ka see inimeste hulk, kes ikkagi nende sündmustega kaasa läksid ei olnud tegelikult siiski väga suur. Eks seal neid ei olnud muidugi mitte vähe tänavatel. Aga ütleme ikkagi, me räägime mõnest 1000-st potentsi reaalselt, näiteks inimeste hulk, kes üheksandal mail käisid pronkssõdurile lilli viimas, oli palju suurem. Et selles mõttes see ütleme, et see, see, et meil aprillisündmused läksid, nii nagu nad läksid oli ikkagi ju ka suuresti tingitud siiski õnneks sellest, et see politseinike hulk, kes üle Eesti oli Tallinnasse koondatud, noh, põhimõtteliselt sai selle inimhulgaga hakkama. Kui see inimhulk oleks olnud veel suurem, oleks olnud keerulisem. Oleks võtnud lihtsalt rohkem aega, sellepärast et umbes samas olukorras olid tegelikult mõne aasta tagused prantsuse politseinik, kuid kui Pariisis lummides põlesid autod ja, ja, ja samamoodi tühjendati poodisid see märatsejate hulk protsentuaalselt oli umbes samasugune nagu meil aprillis. Võib-olla veidi suurem, lihtsalt lihtsalt aega kulus Pariisi politseinikele neile appi saadetud jõududel natuke rohkem, aga ütleme nii, et see on nagu vana tõde tänavatel märatsesid need, kellel põhimõtteliselt nagu ei ole veel või ei ole juba midagi kaotada. Ei ole mingisugust kindlat, sellist ma ei taha öelda mitte elu- ja töökohta, aga, aga noh, kes, kes võib vahetada töökohta nagu soki või või kes ei ole piisavalt nagu mingit varandust kogunud, kes ei ole nagu piisavalt materiaalses mõttes juuri Eestisse alla ajanud või noh, kes, kes ei ole, ütleme tegelikult, kes ei ole spetsialiseerunud tegelased neile neid, neid ei seo ühiskonnaga suurt käisid pronkssõduri uues asukohas lilli panemas, need on nii-öelda kaasatundjad, et, et noh, need, kes mõtlevad nii, aga kelle kõrva taga ikkagi tiksub see, et, et tänavale ei ole küll mõtet minna, sellepärast et selle sellepärast võidab minul, minul isiklikult ja minu perekonnaga muidugi olla väga tõsised tagajärjed ja, ja noh, see on, see on hea, see on hea, sest, et ega, ega me ei ole erinevad selles mõttes nagu, nagu maailma teised konfliktid. Kui Eestis midagi tekib, et seal oluliselt teistmoodi, eks ole, igal pool on nii, kui inimesel on ikka midagi kaotada väärtuslikku, tema jaoks peresidemed, eluase ja nii edasi, siis, siis ta ei, ei, ei lähe mõtlematult tänavale kive ja muid loopima ja politseinikele pasunasse anda. Jagan täiesti arvamus, sellepärast et ka Los Angelese mässu puhul noh, oli ju pärast ilmselge, et, et just nimelt need mitte sotsialiseerunud tüübid olid need, kes tegelikult märatsesid röövisid ja politseinike kõvastokas. Mis nüüd teie jutus mõlemal surev lüliti läbi kõlas, et me tegime nagu selles mõttes kõik nagu korrektselt, et, et meid ei saaks keegi lausa vist tsitaat sinult tulevad, et keegi meid ei saaks pärast süüdistada, et me ei annaks nendele meestele märtrioreooli. Noh, õige, aga see on niisugune tavaline klassikaline konservatiivne Eesti lähenemine, eks ole, samal ajal, kui me vaatame, mida valimisteks valmistuv Venemaa teeb, eks ole, võtame kas või seesama eile tulnud uudis OSCE vaatlejad nii-öelda mittelubamisest riiki siis, siis noh, see riik on võtnud ikka järjest-järjest jõhkra maa sellise ja välja kutsub oma tooli oma oma käitumises. No ta isegi provotseerima siin nagu välja väljakutseid on Venemaa presidendil Venemaa poliitika all olnud viimasel ajal päris palju, aga, aga, aga üha enam tendents ikkagi selgetele provokatsioonidele selgele vastandumisele. OSCE ehk siis Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon mäletame aastatetaguseid Venemaad suuri ponnistusi, et just selle organisatsiooni kaudu selle organisatsiooni suure maine ja autoriteedi tõttu tooja kaudu Eestit kägistada Eestit, Lätit, Leedut, eks ole nii-öelda paika panna. Ja, ja kõik need kreemid siis nüüd, kui, kui nad ei anna OSCE vaatlejatele viisasid, õigemini venitavad sellega redise hakata oma tööga pihta Venemaal. Ja siis, kui OSCE Viinis teatab oma pressiteates, et, et me ei, me ei saagi tulla sellepärast et viisat ei anna ja ei tulegi sellepärast et meiega niimoodi käitute, siis Venemaa kõrg kõige kõrgemad ametiisikud kehitab õlgu. No ärge tulge-s, pole meil neid vaja. Ma toon ühe ühe paralleeli eile hilisõhtust. Ehk siis lõplikult, selgus eile päeval uudis sellest, et tõepoolest nendel Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni vaatlejatel ei ole võimalik Venemaale minna. See selgus eile, eile lõuna ajal. Eile õhtul oli esimesel Balti kanalil eetris erakordselt hea dokfilm. Sellesama OSCD missioonide seotusest terrorismiga Tšetšeenias. Oranži revolutsiooni toetamisega Ukrainas Saakašvili režiimi toetamisega Gruusias oli olemas pildimaterjal Tšetšeenias, Gruusiast, Ukrainast, kus OSCE džiibid seisid. Just nimelt eks ole, väidetavad terroristide majade juures ja nii edasi, see oli tunniajane dokumentaalfilm, mis läks eetrisse täpselt samal õhtul, kui selgus, et OSCE vaatlejad vaatlejaid Venemaale ei lasta. Sul uskumatu, kui läbimõeldud ja kui hästi see propagandamasin jahvatab jah, see festivali riiulist kohe võtta. Selliseid filme on v aega. Filmid ootavad oma aega. Et, et hästi hästi, hästi kujundlik paralleel sellest, kuidas, kuidas asjad tegelikult ikkagi käivad sama, aga noh, teisest küljest on see ikkagi väga kurb, eks ole, et noh, kui nii-öelda täiesti sõltumatu vene ajakirjandus noh, niisuguse asja teeb ja kõik need reportaažid, mis viimasel viimastel päevadel on tulnud Gruusias. Mis aprillis-mais tulid Eestist, mis on tulnud Lätist ja Leedust, teda. Tundub, et ja ajab mõne inimese, võib-olla, kes oi, analüüsi piisavalt olukord ajab siuksele vahk vihale, et noh, valus ja kurb ja hästi vastikult stsenaarium on vaadata neid, aga kui sa hakkad ikkagi mõtlema, kuhu millal see tegelikult tähendab ja kuhu see nagu riigiminekut näitavad, et noh ikka ikka jama jama, kus on selline ajakirjandus, on ja ja isegi selline riik on, selline riik on ja kui sul sellise riigi käepikendus nagu võtame sellesama ma eile oma oma saates näitasin viimast eilset vesti numbrit, eks ole, kus esikaanel jälle on, on Ansipile ette joonistatud vuntsid ja, ja kaitseminister Aaviksoo on hoopis pandud eestes mundrisse ja ja noh, see on, see on ühest küljest ajab marru, et väljaanded nagu saavad ikka ilmuda ja, ja kui, kui nõme see kõik on. Aga teisest küljest on mul nendest ikkagi ääretult kahju ka, et, et noh nagu ikka lollist inimesest on kahju, et lollus teatud koguses avaldab nagu, nagu teistpidi mõjuvad. Aga siin on muidugi veel see omamoodi huvitav küsimus, et, et see, et Venemaa diagnoosimisega ma arvan, et me tegelikult ei avastasin mingit Ameerikat, eks ole, et see on nagu ikka juba siin olnud ju kuude ja kuude ja paari viimase peaaegu et aasta jooksul näha. Et tõesti, see ühtpidi Putini poolt nimetatud külm sõda noh, tema enda poolt on tegelikult, eks ole nagu käiku läinud ja kogu selle retoorikaga ja noh et, et ikka ja uuesti imestada selle üle, et kuidas nad OSCE vaatlejatega niimoodi teevad, et et iseenesest on nad ütleme juba kümneid ja kümneid kordi analoogsest olukorras umbes samamoodi teinud ju viimasel ajal, et mida siin imestada, mitte midagi pole tegelikult imestada, pigem oleks imelik, kui nad seda ei teeks, et pigem pigem on, aeg-ajalt nad annavad, võib olla üksikuid signaale, et nad mõnikord mõne asjaga nii ei tee tegelikult ju reeglina reeglina niiviisi käituvadki ja ja siin ei ole nagu, nagu mingit illusiooni mõtet. Sedasama asevestid näha, et minu mäletamist mööda mul tekib nagu küsimus, kuidas selle sidemega, nagu on ta ka nagu üks ja sama sihtasutus andis välja, mis ajalehte kesknädal? Kas ei olnud mitte nii? Pead ei anna, aga vaatame natuke laiemalt, et me räägime siin Putinist ja räägime Venemaa ametlikust poliitikast, aga aga meile avaldas Venemaal tõesti minu teada siiamaani veel siiski täiesti sõltumatu sotsioloogilise uurimuse keskus Levaada keskuseks nimetatud ka seda nad teevad üle ülevenemaalisi uuringuid mitte ajada segi jalgpalliklubiga Levadia just Levada keskus, nad on teinud seda tegelikult iseseisvusajast peale selles keskuses minut ja ta on väga tunnustatud peterburi, sotsioloogid juhivad seda keskust eile, nad avaldasid ühe uuringu kus nad küsitlesid üle kogu Venemaa inimeste arvamust Putini Putinit kui persooni kohta ja, ja tulemused on päris kõnekad. Oli üks selline küsimus, mida nad esitasid siis mitte Moskvas ja Peterburis, vaid vaid üle kogu Venemaa suuremates väiksemates linnades. Nad küsisid, kuidas te suhtute ideesse kuulutada Putin üldrahvuslikuks liidriks kelle mõjuvõimu rakendatakse ka väljaspool riigivõimuorganeid ning vanduda talle truudust. Spetsioon lihtsalt moodustatud kodanike kogus väga keeruline küsimus, mis kõlab eesti keeles ja 45 protsenti alates? 45 protsenti venemaalastest siiski ei tahtnud Putinist üldrahvaliku nii-öelda isa. Aga 35 protsenti tahtis ja 20 protsenti kõikus, nii et tegelikult need ei ole väga suured. Suur suur vahe. Ja 17 protsenti venemaalastest kinnitas, et, et Putinist saab 2008, Venemaa president. Ja 22 protsenti ütles, et Putin võiks olla eluaegne president. Nii et noh, see umbes veerand Venemaa elanikust elanikest on täiesti kindlalt selle uuringu kohaselt kindlalt veendunud selles, et võiks olla üks isake üks ja ainus isik. Nojah, aga see on jällegi nagu klassika, ega siin midagi uut ei ole, et Venemaa puhul noh, vahepeal tekkis nii, et, et pilveke läks Päikselist ära, aga mingi lootus nagu tekkis, aga aga noh, Kesk-Aasias on ju samamoodi ja paljudes maailmades, kes on nii, et ega mis siis seal peab teistmoodi olema, meie vaatame siin nagu veidi nagu nagu veidrat näitemängu, aga aga tegelikult on tegu väga tõsise asjaga ja, ja väga-väga hoiatava asjaga. Rohkem vaataksime ikkagi, mis meil, mis me ise ära saame teha, et me nii-öelda ellu jääksime selles kurjas maailmas sinna, kuna samuti teevate liini jätkame siis Tallinna Ülikooli senati jättis veel praegu otsustamata Katariina kolledži loomise, noh, kes ei tea meie, meie kuulajatest siis Katariina kolledž, niisugune ero ütleme õppurite enda poolt rahastatav venekeelne kolledž, mida siis Tallinna ülikooli eesotsas rektor Rein rauaga tahab ellu kutsuda ja ta arvab, et see on siis Rein raud arvab, et ta on niimoodi vähemalt kirjutanud, et et see on parim viis nii-öelda venelaste integreerimiseks, et nad saavad venekeelset õpet. Aga välja tulevad täiesti eestimeelsed inimesed. No mina isiklikult ma võin kohe seda ära öelda, mina sellesse teooriasse ei usu, ei ole olemas venekeelset eestimeelsust täiesti mustvalgel kujul, kui inimene üldse eesti keelt ei oska, eesti kultuuri ja meediaruumis ei viibi, siis mingisugust eestimeelsust tulla ei saa. Nii nagu minu jaoks ei ole olemas eestikeelset Tansaania meelsust, sega mida, mida iganes, eks ole, seda, seda lihtsalt ma ei kujuta lihtsalt ette ja isegi ilmselt ei ole Nende inimeste puhul kes ei oska sõnagi eesti keelt, ei midagi eesti kultuurist, aga elavad siin ilmselt ei, ei ole nad a priori mitte eestivastased aga pigem moodustab nende enamus ilmselt ükskõiksed inimesed, keda seob Eestiga ainult elamispind. Ja asi on tulnud neid seob selle selle kohaga ainult korter ja võib-olla töökoht, mitte midagi rohkemat. Ma kardan, et selliste inimeste hulk on päris suur ja ega ei pea olema eestivastane, kui sa oled täiesti ükskõik sinu ümber toimuva suhtes siis on tegelikult see ka mõtlemismõtlemapanev koht. Ükskõikset inimeste arv ei saa ületada teatud kriitilist piiri, noh selles mõttes ma olen nõus, et ega ei pea ju tingimata olema nii-öelda vesti dialugejat ja olema seda meelt, seda meelsust. Vastupidi, kes ju ka väga vähe loetakse, nii nagu üldse Eesti Eestis ilmuvat vene vene meediat tarbitakse. Ikka rohkem vaadatakse ida poole ja kõik need mõtted, mis, mis nad omavad, on, on tulnud ikka sealsest meediaruumist. Raadio neli välja arvatud. Ja raadio neli jah, ma mõnevõrra üllatuslikult välja arvatud, mis on selle fenomen, see on nagu nagu omaette omaette jututeema, aga ärme hakkame seda praegu täpsemalt lahkama. Nojah, et kui inimene on täiesti umbkeelne, siis olla olla mingisugune Eesti patrioot ja kohutavalt lojaalne Eestile. Noh vot ei usu jah. Jah, aga siin on nüüd üks asi, on see täiesti umbkeelne olek, mis tõesti ilmselt ilmselt on nii, et sellega on raske haakuda, aga aga ütleme siis, et säilitades oma vene teatud identiteeti, siiski aga Eesti riigile lojaalne, eks ma arvan, on noh, ütleme ühtpidi, see on võimalik ja teistpidi see lihtsalt peab olema võimalik. Ütlen mina jälle, kui, kui me üldse tahame siin elavate kümnete tuhandete inimestega mõistlikult läbi saada, sest sest reaalsus on, et nad on siin ja nad ei lähe siit ära. Ei peagi minema ja peagi minema ja selles mõttes Jah, ja mina kutsuga isegi siis ei lähe, eks ole. Arne, ma nägin ühte sinu telesaadet, kus oli Urmas Sutrop ütles, et, et nii-öelda Eestis eestlas nii-öelda lojaalse eestlase tunnuseks on perfektne eesti keele oskus. Minu saatus ta varem ka trükipressis. Samal õhtul minu meelest ma nägin aktuaalses kaameras lõiku, kus esines Eesti päritolu Ameerika kõrge naissõjaväelane Tiiu kera kel veel oli, ütleme, kaugel perfektsusest ja ma küsin, et kas, kas, kas meil ja samas ma arvan, et mitte kellelgi ei tekkinud hetkekski küsimust, et kas tegu on nii-öelda patriootilise eestlasega, kas, kas tegu on üldse? Lase ka selle selle mõiste järgi või mitte, surevad näitaja isegi kaugemalt või lähemalt tuua. Klenski, palun väga, eks ole, korralik eesti keel suus, aga aga eestimeelsusest on, on raske rääkida, et selles mõttes. Perfektse eesti keele omandamisega ja nõudmisega me võib-olla lihtsalt pingutame natuke üle. Olga maost, see oleks ilus, aga, aga mitte väga realistlik. Keel ei ole, keel ei ole muidugi ainus näitaja, keelt peab inimene oskama nuh suhtlemistasandid, eks ole, ja kõrgharidusega inimene peab, peab keelt oskama ka niimoodi, et ta suudab seda, seda mitte kõne sõitka kirjas väljend. Kõrgharidusega inimesel, ma arvan sõltumata tema erialast peaks olema suus vabalt neli keelt. Täiesti normaalne ka loomulikult oma emakeel loomulikult selle maa keel, kus sa elad ja siis veel paar võõrast keelt, see oleks absoluutselt normaalne, see, see ei ole palju tahetud. Ka kõige kõvema peale inimesed. Jah, nii ta nii ta on, aga kui palju, kui palju väikerahvaste hulgast on kõrgharidusega inimesi, kellel see tõepoolest nii on Eesti-Soome, Holland, Taani ja kui palju on sakslasi, prantslasi, ameeriklasi või venelasi, kelle puhul see nii on. Ja aga selle, kui me räägime Katariina kolledžist või tema võimalikust sünnist, siis, siis pigem kõige imelikum on siin asja juures see, et, et Eesti riik, eks ole, läheb samal ajal nagu testi alga. Ehk siis vene vene gümnaasiumides venekeelsetes gümnaasiumides on, on, on üle mindamas eestikeelsele õppele peale õppeaine kaupa ja, ja siin on ju väga selgelt programmid paika pandud ja kui nüüd siis ütleme, nagu kõrgharidus hakkab minema hoopis teises suunas siis noh, see, see ei ole vist ka päris õige ja, ja nii-öelda tulemuslik riigi kui või ütleme, ühiskonna kui terviku eksisteerimisseisuga. Mina jälle mõtlen, et, et võib-olla siin siiski väga mustvalged lahendused ei ole, et ilmselt ka gümnaasiumite osas ka kaugemas tulevikus ma arvan, jääb Eestis mõni võimalike tera, näiteks slaavi gümnaasium ja ei ole üldse halb, et jääb võib-olla väga elitaarsel kujul. Eks, ja samamoodi ma arvan, et kui üksik eesti kõrgem õppeasutus kõige selle muu pildi keskel, mis on väga selgelt eestikeelne, et on, on mingi üksik asutus, kus siis noh, õpetaja käib põhiliselt vene keeles, siis mina jälle mõtlen, et võib-olla me ei peaks äkki nii noh, ütleme, et võib-olla see, see on selline väike kompromiss, mis jälle üldisema kodurahu huvides ei olegi äkki äkki nii, kuidas öelda Nicole. Noh, võib-olla oleks Katariina kolledži puhul hoopis kolmas lähenemine, et noh reaalne on eesti kirjandust õpetada eesti keeles, ideaalne vene kirjandust õpetada vene keeles ja ja ilmselt Mideaalne on õppejõud hea õppejõu loenguid kuulata selles keeles mis on selle õppejõu esimene keel või ema, et noh, võib-olla me võiksime olla lähenemine, peaks olema inglisekeelset, õpetame siin vasakul ja paremal. Selles mõttes ongi, et aga inglisekeelset õpet on Eestis juba oluliselt rohkem kui venekeelsed, samuti ka Hispaania asja õpetavad juba eks ole, naturaalselt hispaanlased või siis hispaaniakeelsetest riigist inimesed. Et see, et ega ei olegi, et võib olla. Katariina kolledžist on saanud nüüd natukese ka nagu liiga suur nui, et et ma ei tea täpselt kui suurat kolledži kui suure osakaalu näiteks võrreldes Tallinna Ülikooli muu tegevusega metsa Katariina kolledž täpselt omandama või või siis ütleme võrreldes eesti koguk kõrgharidusmaastikuga, aga ma arvan, et see osa on ikka üsna väike. Et võib-olla võib olla tegemist mingi ikkagi suhteliselt väikese osa ka Tallinna ülikoolist ja, ja päris väikese osaga kogu Eesti kõrghariduspildist, et võib-olla siin nagu nüüd ma saan aru sellest sellisest kohe nagu inspektiivsest hirmust, et algab mingisugune venekeelseks pööramine. Aga teiselt poolt me võiksime võib-olla ja ütleme, Eesti vabariigi nii-öelda 16 aasta järel ikkagi olla võtta, võtta ka natuke rahulikuks, ei, pöörasin midagi, et, et me võime nagu väikesi sellised. Sa tead, mis teate, mis mõtted minul alati tekivad, maalähedase ma olen, ma olen hilja ilmselt juba juba juba nii, nii vana inimene, et minul tekib kogu aeg mõte, kui keegi tuleb välja ideega luua venekeelne Katariina kolledž või või keegi saadab mingi algatusgrupp, sadab emaili, mille millega ajalehtede online alla neelavad, et mingi rühm tahab luua partei, mis tahab legaliseerida kanepi Eestis. PR trikk, ma arvan, mul tekib alati selline mõte, et noh, et kusagil mingi vaikelu, et, et seal mingi mingi mingi PR trikk, et noh, see mida, mida ta seks, mida on mul hea mulle kunagi öelnud Eesti Energia endine juht Gunnar Okk? Et, et kui elektrienergia, elektri hinda tuleb tõsta, et siis tuleb kutsuda ajakirjanik kohale ja öelda, et teate, sõbrad nüüd on olukord niikaugele, et Eestisse tuleb ehitada tuumaelektrijaam. Üsna nagu ära elektri hinnatõusu, mis tekib homme ja kogu Eesti ajakirjandus hakkab jahuma ja rääkima tuumaelektrijaama kavandamise plaanidest Võrtsjärve jääl. Ma kahtlustan selle taga natuke sellist tühja tühja kõminat või, või lihtsalt ei, eks ta võib-olla võiks, ta võib olla ka nii-öelda lihtsalt näide. Just ja, ja, ja selline on ta väga hea, ainult et ma arvan, et direktor raud on lihtsalt nii tõsine inimene. Ja kui ta isiklikult Ta on asunud selle kolledži kaitsele meedias ja väga ägedalt asunud, siis noh, ma ei kahtlusta, see on nagu mingisugust tähelepanu kõrvale juhtimist tema mitte tähelepanu kõrvale mitte vist vaid tähelepanu pööramist Tallinna ülikoolile, rektorauale. Mida iganes, elektriraudtee isiklikku PR-kampaaniat, aga. Minu minu meelest ikkagi võiks nagu olla, selles mõttes ma saan aru, rektor rauale on see väga nagu oluline küsimus praegu ja põhimõtteline küsimus. Aga et ikkagi hästi rahulikult nagu kogu see ülejäänud fookus võiks keskenduda sellele, et meil on vaja väga head eestikeelset kõrgharidus Tartu ülikoolist, Tallinna Ülikoolis, Tallinna tehnikaülikoolis, maaülikoolis kunstiülikoolis ja selle kõige kõrval Katariina kolledž on suhteline. Vaike vot ma, ma, ma suled jagan sinu arvamust, et ma ütlen ausalt, et ajakirjanikuna ma ei näe siin üldse nagu teemat ma ei näe, selles Katariina kolledžist ma ei näe, ma ei näe siin isegi mitte suurt ajakirjanduslikku teemat, et, et ajal, mil tegelikult me mitte ainult ei kuule, vaid vaid me näeme seda, kuidas, kuidas korrektoreid räägivad kõrgharidusega kõrghariduse devalveerumisest tudengite väljalangemisest, noh, mida iganes, vot siin on teema, siin on teema, kas kõrghariduse kvaliteet on selline, nagu nagu tahaksime, et ta oleks nagu, nagu tudengid tahaksid, et ta oleks, kas, kas, kas me, kas me suuname seda riigi raha nendele vähestele riiklikele õppekohtadele just vastavalt nendele erialadele, mida, mida tegelikult Eesti vajab või, või kobame me pimeduses, vot siin on teema, mis minu jaoks selle Katariina kolledži nagu varjutab kuhugi, mina ei näe ka mingisugust ohtu, jumal hoidku, see väike saareke nüüd las ta olla, aga tema on ta küll just sellesse mitte raha teenida raha teema, vaid nii-öelda integreerimise teema. Et kui ma paneme ennast kasvõi nende vene üliõpilaste seisukohale, eks ole, kui mul on raha ja seda raha ei pea olema just väga vähepäised, mitte väga palju, ma lähen ostan selle õppekoha. Ma hakkan seal õppima, ma saan venekeelset, et samal ajal nagu ühiskond läheb teist jalga. Mulle tehakse selgeks ja, ja ma ise ka tean, et, et kui ma ära lõpetan kõrgkooli, siis on mul vaja nagu tööd saada tööd ma saan siis kui ma oskan hästi eesti keelt, eks ole. Teatud töökohad on minu meelest suletud, kui ma eesti keelt ei oska. Ja mille pagana päralt ma pean minema sinna õppima seda vene keelt, kas ma olen loll või tähendab, et, et noh, et ma olen saamatu või ma olengi niuke tuhajuhan, kes, kes ära õpitud eesti keelt, et ma lähen õppima vene keelt, vaat sellest, ma ei saa aru, mida seal kolledžis õpetatakse. Mida seal õpetatakse, ei saa olla päris nii, et ükskõik mida Ei, aga ikkagi vaadake, asetame jälle teistpidi ennast olukorda ikkagi oma emakeeles on lihtsalt asju palju lihtsam õppida kui sinu jaoks võõrkeeles, mille sa võib-olla oled küll piisavalt isegi hästi omandanud. Muidugi lihtsalt meil kõigil. Ja kui ma kirjutada ja lugeda ei oska, siis mul on hoopis lihtne, siis ma ei teagi, mis siin maailmas toimub, eks ole. Lihtsalt ma pean arvestama sellega, et mitte, et mis mul lihtsam oleks, kas me nagu ütles minu kadunud õpetaja Juhan peegel, kes ütles, et siin elus peab lihtne olema. Ja seda tsitaati on tänasel päeval laval, eks ole, nädala pärast pärast professori matuseid sobiv meelde tuletada. Aga no mis ise puhul praegu lihtne, õpin need mõned aastad seal ära ja mul on õudselt lihtne oma emakeeles õppida, vaata mis must pärast saab. Avata dilemma ju tegelikult on ka selles, millest on räägitud, et, et okei, ütleme, et seda Katariina kolledžit ei tee. Aga mis, mis tegelikult, kui me ringi vaatame, toimub, on see, et, et Eestis on mitu venekeelse õppekeelega nii-öelda vähemasti kõrgharidust andvat õppeasutust kassikooli ja mida tihti, eks ole, võib-olla juhivad ka inimesed, kelle puhul väga kindlad, mis meelsust nad seal õppeasutuses noh levitavad või mis meelsust seal üldse on, eks ole. Et, et selle, et küsimus on Katariina kolledži tegijatel, nii palju, kui ma aru olen saanud ka selle selles mõttes alternatiivi pakkumisele. Lihtsalt hulk inimesi, kes objektiivselt nagunii otsivad venekeelset õpet, et siis tehku seda sellises koolis, kus õppeon kvaliteetne ja ütleme Eesti riigi seisukohalt ka. Mõttes on sul õigus ja maksku ise kinni, nagunii maksavad ise kinni selle, eks ole. Ka sama jutt nagu ütleme ikkagi venekeelsed meediategemises, eks ole, kas või venekeelse telekanali see igavene dilemma, et kas, et vaadaku parem PBK-d. Või ei ole, seda ei tule ja kahjuks kahjuks seltsis sellel teemal. Sinuga siin saates väga palju vaielnud Sulev üksi, jah, paremini. Me oleme Aarnega teisel pool lauda puudutab vene vene saateid tuleb teha, aga Vene telekanalid ei ole minu arvates tõesti vaja ja kui ETV2 tuleb, siis kindlasti venekeelsete saadete osatähtsust seal saab olema tunduvalt suurem, kui ta on praegu. Õigemini praegu teda suurt ei olegi. Sest pärast paari vaata ära kadumist ETV eetrist ongi vist jäänud ainult aktuaalne kaamera, midagi? Jah, jah. Ja, ja siis mõned keelsed saated, kus vene subtiitrid alla ja see ongi nagu kõik, aga aga seda on kahtlemata vähe, aga terve kanali tegemine nõuab kohutavalt palju ajupotentsiaal ja kohutavalt palju raha. Me oleme tõesti seal sel teemal juba piisavalt piisavalt kaua. Kuulge, meie aeg on nüüd otsas. Ma tean, Sulev, sa tahtsid rääkida bussiliikluse doteerimisest, aga, aga meie järelejäänud 30 sekundiga seda ei ole mõtet teha. Eks me jõuame, kui me seda sest, et streik tundub, mulle tuleb. Ja tõenäoliselt praeguse seisuga vähemalt paistab, et see tuleb ikka üks igaüks streik, mille nimi on streik, mitte mingisugune naljategemine. Et bussijuhid on asjad nagu tõsiselt ette võtnud ja ja kas sa tuled nüüd nii-öelda Pariisi ja Prantsusmaa mõõta, mis, mis seal praegu toimub, aga aga midagi tuleb. 10 aastat tagasi oli Eestis streik, kus streikis 16000 õpetajat ja laste kasvatajat. Nii et ega ei ole midagi. Jõudsin väiksel streik on üks demokraatliku eneseväljendusvorm absoluutselt. Ja kas ta nüüd peab olema sellises mahus edaspidi ka meie riigis, nagu ta on mõnes Euroopa riigis Itaalias või Prantsusmaal? Ja meie elukorralduse päris pea peale pöörab, seda võib-olla ei tahaks, aga, aga samas ma tunnen nendele inimestele kaasa, kes oma õiguste eest võitlevad ja kes nõuavad õiglast palka hästi tehtud töö eest, nii et mina tahan seda, peavad nad saama. Mina tunnen kõige rohkem kaasa inimestele, kellel on oht, et kas neile külas ikkagi buss tuleb või ei tule, et see on nagu minu meelest põhiküsimus, mis kipub nagu siin selles kemplusest tihti ära ununema, et praegu on nagu kemplus teemal võib-olla, et kas Juhan Parts andis nüüd liiga Ranele või mitte, kui ta siin on otsustanud mingeid väikseid järeleandmisi teha, aga aga tegelik küsimus on see, et kas bussid Eestis sõidavad või sõida näiteks järgmise aasta märtsis kuskil maakonnas. Oma töö ära öelda, selge Ainar Ruussaar, Sulev Valner ja Aarne Rannamäe olid täna siin stuudios. Ilusat nädalavahetust, vähemalt Tallinnas paistab praegu päike.