Terid Sõrulased, muidu saarlased maole timmi jälle neid, ma räägid, Etelemist, Sõrulased jälle korda saatnud, on Sõrve emasid inimesed ikka kange tulnud käsitööd tegema. Omal ajal olid naistel isegi teed käia, sukavardad näpus. Tänapäeval muidugi vähes andev lugu, autot saab saaju juhtida vardu tõus. Ning ega mehed pole ka mete maha jäänud. Kee, Tööriistad, paadid, pühise tulid meestel puhtaks omatehtud. Eks tänapäeval ka osavad meistrid. Seda käsitöö asja, vot seda oleks kõige parem ikkagi noorest peast õppima hakata siis, kui käed veel kenast lahtine bee võtab. Minev neljas avati Kuressaare lossis Saaremaa noorte laste käsitöö näitus. Tammeugu mari Käis näituse avamisel. No tere, Me oleme nüüd käsitöö, näituse avamisel, räägi, mis näitusse õieti siin on. Mina olen Kaie Kesküla ja ma olen maakonna käsitöö, õpetajate ainesektsiooni juhataja, Saare maakonna õpilastööde näitus. Väikese teema on pärimus ja kõik tööd, mis siin on, ongi ühel või teisel moel inspireeritud meie esivanemate esemetest, värvidest, mustritest, kõigest muust. Meite käsitööõpetaja Kauri õpilane Lümanda koolist. Tema tegi otse hoki valmis hulga küllaltki pisem, kui enamast kombeks. Ma tegin minivaki, kas see on niisugune nagu päris vokk ning saab kedrata ka, ma arvan, et võimalike oli väga raske teha? Pole, eks materjali puudus on siis kergem olnd, mis töövõtteid kasutama pidi, enamus oli treimine, et ise olete oma tööga rahul või teise korra teeks teistmoodi meda. Täitsa rahul pole midagi oleneks seekord puruks läinud midagi tavalist laev. Saaremaa laste käsitöö näitus saarelossis vaata veel umbes kuu aega väljas on häbematu kena suine ilmnenud, mõtle, kui kena silmaga paati istuda ning päeval oma peale paista lasta. Omal ajal olid Sõrulaselt nõnda rannarahvas ikka meresõiduga kenast kurssis, aga eks õnnetusi juhtus siis ikkagi ka vaadata enamikud praegast sisest sulai, pääste vestlesid ega mobiiltelefonist, millega samale abisat kutsuda. Aga edasi vest, praegustki seal pingijal kedagi päästa ikka õigest peab selges olema ning Äksi Sõrves on vabatahtlikud merepäästjad juba õige mitusada aastat hädalisi kaldele tarind. Saaremaa merepääste selts korraldas selle aasta kenaali hulgale kolmandate klasside lastele merepäästeõppuse. Ikka selleks, et enam inimesi merel mõistlikult käituda osaks ning õnnetusi vähem oleks. Jaaguduma Merle, kes jutustas vabatahtliku merepäästja Koit kulliga. Ei, ütleme nii imelik, kui see ka ei ole, aga mind sundinud merele lambad. Ja viisime Vilsandi saarele lambad. Ma ei teadnud merest mitte midagi kuluma, paat osta, soetada samasuguse kiirega paadi, sellise väikse hobused käisid vigadest, ilmaga oli torm, tuul, vihm, öösel udu kätte jäänud, mis iganes loomade juurde pääsenud. Iga ilmaga ütleme sealt sai alguse minu nagu mereinimese, nagu teema. Meie jaoks on hästi tähtis Briegdov, lapsed tulevad perele. Et see oleks jätkusuutlik, see läks edasi, kasvaks. See on üks asi, no ühesõnaga, me saame endale kindlustunde sisse, et seda on vaja lastele, see nagu vajalik ja see läheb nagu väga hästi, nagu töötab. Väga suur asi, salme ju, korraldas juba ise bussi ja tulite kohale, Lääne-Saare vald toetas neid meetmeid seal aluse kütusega ja andis loa meele Tabrot kasutada, sest selle taga ja õppe õppe nagu ma toon, näitas, et meil seal kõrval kohe purjetajad purjetajate treener omadega. Koit mängis õppustel merehädalist ning laskis ennast päris mitu korda ja päästa. Lastele oli see uhke paadiga mere peal sõitmine ning päästerõnga riskimine ning peremeeste juttude kuulmine kongest põnevasi Jaaguduma Merle jutustes Salme kooli kolmanda klassi lastega merepäästeõppustest. Mis olid kõige ägedam nende päevade jooksul, mida te kogesite või mida te teada saite? Laevaga sõita, laevaga sõite, laevaga sõita päästerõngast ei tohi. Hädasolijale pähe visata. Peapõrutusi tulla laevaga sõitajaid kapteni ruumis, siis kui medalid saime laevaga sõita ja vaadata, kuidas pääsete päästsid. Kes on see vabatahtlik merepäästja, mis sa arvad? See inimene on vabatahtlik merepäästja, kes tahab vabatahtlikult diisi aidata, teisi päästa. Need lapsed neid enam naljalt ilma päästevestita paati Broni Ähcasub mõnest sõrulastest veel vahva merepäästja Ko Seehaansed, luudne uudised tulevad siis tänasid metes uiselt Sõrve maalt. Sõrvemaa uudistemeeskond hakkab nüüd põhiliselt suisa meelelahutusega tegelema. Sõrulastest saate jälle kuulda, sügise uudise tegid selle korra seltsis Timi Elle jaagu tooma Merle ning Tammeuga mari saate lõikes koguda männid ja margus kenad eristajatel.