Erid Sõrulased, muidu saarlased maole timmi jälle neid, ma räägid edele, messi Sõrvemaa luudistan. Sõrve maal on ikkagi sugu, olulisi inimesi, elannek elab praeguselt ka. 100 aastat tagasi elas iidel vanahärra bulla oma uhkes torniga majas. Ta käis ringi ning pildistas üles hõrulasse ning nende tegemisse minev neljas avati Sõrves fotograafile Karl Pullale mälestusmärk. Tamme augu mari käis Jämaja surnuaias. Selle avamisel uuris koolielu Kaire käest, et mis mees bulla õieti oli. Me oleme täna siin jama surnuaias, sellepärast et siin avati üks tähtis mälestusmärk. Ma räägi Kairega kisse tulla õieti üldse oli. Kulla oli tegelikult rahvuselt austerlane või Austriast pärit. Ja ta oli, oli Peterburis tsaari õukonnafotograaf. Kus ta siis sai tuttavaks Sid Sõrvest pärit neiuga, kes ta fotoateljeesse abiliseks läks. Ja pärast ta võttis siis selle Kristiine omale naiseks. Ja tulid siia torku elama. Siia ta siis ehitas suure uhke torniga maja. Aga seda ma polegi, saagast esindajat aeglasse kullas ei, elas. Millal sobib? See oli nüüd umbes 100 aastat tagasi, et kui ta 1906 abiellus Kristiinaga. Siis üsna varsti nad tulid siia Sõrve ja 1929 ta siis suri siin. Ja kulla kulla hakkas siin siis jah, pildistama neid Sõrve rahvariides naisi ja ja väga paljud pildid on ka sealsamas kullamaja ees tehtud. Aga bulla, miks, miks me seda kullake tassi austame ja ja tunnustame, ongi see, et tänu kullale on näitel ju kümneid ja kümneid fotosid Jämaja rahvariietes naistest igasuguste tööde seejuures ja puhkehetkel ja kiriku juures ja et tänu sellele me me ikka näeme, mismoodi need rahvariided naistel selgas käisid ja kui palju neid erinevaid. Ta oli, et muuseumis on meil ju need rahvariided olemas, aga, aga kuidas nende hulgas selgas käisid, seda ei mäleta keegi, õieti enam, et nüüd on ikkagi seal seal mustvalgelt seal fotode pealse näha. Kaire on vana ja asju palju uurinud, neid mõistab sellest metele jutusta. Aga lõppude lõpuks on see ikkagi Iide külatüdruku Kristiine teene, kes oma abikaasa Peterburgist Sõrve elavate õige. Seda me oleme ammugi näinud, et Sõrve lapsed on kangesti, hakkasid iga asja peale. Eks seda ennem ka arvata oli, et pole siia Umbest mere vesinik, värske õhk, mis lapsed, tublistegad. Salme koolis töötavad tões Teed õpetajad meite oma jaagu tooma. Merle kuulutati selle aastaga Eikse paremusklassiõpetajaks. Eesti madal. Tammeugu mari käis mikrofoniga ühed räti Salme koolimajas. Pädev Merle Marleen vägaadi kuus õppe, et ta on vägagi õpetaja keda endale soovid. Ta teeb rasked asjad nii lihtsasti selgeks. Ta ei karju, ei pahanda, kui sul midagi valesti läheb, et than range, aga väga sõbralik. Tore on olla koos tunnis. Mis see nii toredaks teeb selle koosolemiseks? Ta riidleb vanasti riidleb. Kas ta riidleb toredamine, teised õpetajad? Nõuka, õpetaja Merle on, pigem ma oskan öelda, kes ta kolleegina on. Ta on hästi konkreetne inimene, kes oskab ei öelda, kes ei võta kunagi üleliigsed, kusjuures mulle tundub, et ta jõuab rohkem kui tavainimene. Võib-olla ta oskab aega hästi planeerida, et tal on nagu kõik paika pandud. Siis ta ei istu kunagi jõude, vaid ta teeb konkreetselt asju, võib-olla ka ülejärgmiseks nädalaks. Kas Merle soo õpetajaga on olnud? Pigem olen mina Merle tundi andnud, kuidas ta õpilased? Ma andsin talle ainult põhikooli seitsmendas klassis sissejuhatus füüsikasse ja seal olid nad kõik väga tublid. See õhukesed luud ning uudised tulevad tänamite tuules Sõrve maalt. Sõrulastest saate jälle kuulda kolme nädala pärast tulev kesik umbes sellel samal ajal jutustavate liitlased, mis nende Kantes kuulda on olnud. Sõrvemaa uudiste tegid seltsist Timi, Elle Tammeuguliisi ning mari saate lõikus kogu Tammeni tymargus. Geenateristitele.