Tere, kullede mulgi uudisid läände, kõneleme loodusest, söögist ja sellest, kuidas nüüd sea inimegi kest sellest aru saab. Üleeile oli suure tuisu pääle vaate MeT Karksi valla kultuurikeskuses kokku tullu peris hulka rahvast sest hakkamine oli järjekordne lilli loodusmaja kõrvalteed, kokkusaamine, looduse muusika, jää, söögige, Multele olli, kõneleme tullu. Rahvaluuleteadlane Marju Kõivupuu lõõtsapillimäng dema Boy Kaarel Kõivupuu. Jääd sööki paik, sega viku mahedal udar vastust. Millest siis Võrumaa juurtega rahvaluuleteadlane mulkele kõnel Marju Kõivupuu. Kõnelesime tooted, umma Kotos sööki või no rohkem nagu ahvusen, hoid ja vene keel, kui tulema kauges nuka külalise, siis pakkuda kumma süüdki selle, et mida nüüd stuud teedes saia, mis kohapeal häädom toodet võinuga, aia kuimuudu, rohkem püsihaigu säänest uma sööki laua peale tuua, et Meebeeess pühi mitte nii palju ostma, et hoian jumma ja proovimis ühe võimalikult looduslähedast sööki tudegemi tervisele hääd. Kas sellel mulgi söögikombestik on ka midagi seast esijärelik kommida seal ei ole, kui ma nüüd naka mõtlema mulgi Kapstide häälevaid kama pääle, vai mulgi pudru pääle vai kõigi neide korpe pääle. Harva küll, nii et, et mis tuustetnama nüüd ütel vaid sel viisil Levine üle kõge Eesti, aga kõge parem Pamanags siin kohapeal Mulgimaal. Marju Kõivupuul oli rahvale kõneldega paar tõestisündinu lugu, mida maainimese esmalt uskuge? Tahab oma seoker, teete säänse väikesele atsekvast tere vanem palliv kuuenda klassi Ladze veitsis tutva hernepõllu pääle, et Ladze saanu proovi, mis tunne oma käega Hernid, kõdritsia, kaunu, karma nihe topija süve ja üts latsekene siis köisse mu käest ega lugupidavalt. Öelge palun, kas need, mis me nüüd korjame, on puuviljad või juurviljad ja siis kõnelemigalatsile tuuste koskodzilta, süütmil ava peale kosta kasus ja, või olla anda latselega võimaluseks käega minagi kasvata selle, et ega neid kooli Aidu kosmovil suvel oma isik kooli Ladze oli käve rohimaine tegema, noid vine pole tegelikult või olla meie mõistagi alati, et hinnata, mis meil siin Koton olemana, kui ma pea Tallinna Ülikooli loenguid kõneles välema tudengitele eesti kultuurist ja see on neljapäev, üts tudeng küsse mu käest pääle tuud komaali põhjalikult seletanud, uimud eestlane marju korjama, seeni korjama, antesse käekese küüsi, et toomäega illussepinaid marju korjata. Kamistinoide Marjuga dieet ja siis ma sellegi tale kuismi tiimi vil, kodun, moos ja Tõne Kärd värsket toormoosi paneme pannkoogi peale way saiatüki peale ja siis ta ütel, et alles tahtnud odaproovi, et ta ei kujuta ette, kui muud sääne asi ei saa olla nii et ongi too asi, mida me peame tegelikult hoidma saamivilumaga aega, ubinit ja Marju korjateta ole ei vaesustam, rikkus. Kokkusaamise kõrraldei laanemets veab esililli loodusmaja tegemisi ma Uursi tema käest, kas maainimestele on tõesti vaja kõnelda loodusest ja oma söögist? Koorida sellise õppinu inimese käest siukseid lihtsaid asju, mida igapäevast nagu Tiiat, aga võib-olla olete ära unetelu, temal on siukse toreda? No kuda moodu tänapäeva Ladze ei saa siuksest lihtsast asjast aru ja see on kõike kuidagi seotud meie loodusmajaga lüürillini kah tahame sellest latsile ja suurtele inimestele kah näidata, et kui hea see toit, mis on oma kasvatet, siukse tarkuse, seda meie tahme seal loodus, majan, Nimeta ja nii häol kuuldakvete tasus seda rohkem teada anda, et kui Marju kõnelesin tõesti mitu lugu linnalastest, kes rääkun kotalsi, hernes kasvab kun kottaltsi, kanamuna tuleb, et kasmaalastega on ka asi nõnda hull või ometi parem kom siukse piirkonna, kus Ladze tuleve kasvatades esitoitu, aga mõne Ladze on siukse, kes on rohkem asula ja alevi lapsed, nagu on jumalat, see aga nagu ei ole kah. Nendega oli küll, et vaja peeti võtta ja siis küsse, kui paljud teist on siis maa seest peeti välja võtnud ja neil oli ikka päris hütsiku ja siis munavõtmine pesast, no see on ikka päris haruldane, aga meil see suvi oli ka niisugune lugu, et tullivad sinna aiamaa pääle ja mina vaada, et lima muutku kakkuvani Bortne maa seest välja. Küsisin Liina käest, et mis te nüüd keset suve nüüd need portlast nii palju kakute tema ütel, et ema pole enne Bortnad maa seest välja tõmmanud Nemad tahes, Roor, et kuidas somm sest korras uudise otsa saateks said kokku Kristi Ilves. Uuwembet Mulgimaalt jälle tulevad, õisime iki viis minutit pääle viit.