Kusagil kauguses leib tornikell 12 pauku silmapiiri kohal liikusid äikesepilved, kuud polnud vaikust rebestas ainult konnakooriku rooksumine. Siis äkki kerkis pimedusest esile mehe siluett, kes pöördus kohe väiksese trahtrisse, mis asus mere kaldal ning pilkases pimeduses välgatas korraks ukseavast välja paiskub valgusvihk. Tundmatu oli ilmselt nagu välimusest paistis, meremees õlal istlustel roheline papagoi seljal, rippides peenike pats. Kaenla all. Ei olnud karku, sest tal olid mõlemad jalad terved ning ta taarus, käies mõlemale poole justkui part. Kutsuge mind väikeseks Jackiks röögatust ja kõik hakkasid teda väikeseks Jackiks kutsuma. Kõrtsitoa pimedast nurgast noogutas talle kõhetu mehike, peas must müts ja käes mustad kindad. Ning väike Jack istus kinnastega mehe vastu. Saab paistab sedamoodi, nagu oleksid sa mees kaardiga. Sosistas talle mees mustes. Ma olengi mees kaardiga põristas väike check. See on ühe tillukese saare kaart, kuhu on peidetud kasti täis kalliskive. Ma otsin laevaga meest. Mina olengi laevaga mees, ütles mees mustas. Ja meeskonnaga meeskonnaga. Kas sul ka nimi on olemas? Päris väiketšekk. Mu nimi on must, vastas mees, kelle nimi oligi must. Nende paremad käed kohtasid kokkuleppemärgiks. Üks peenike karvane, teine raskes, sileda nahaga. Kaks kolmandikku saagist meile üks kolmandik. Meeskonnale naeratas must. Aga nüüd luba mul kaarti vaadata, ütles ta. Väike Jack, laotas kaardi lahti. Siin pole ju mitte mingeid riste ega märke, imestas must ristid ja märgid, millega on tähistatud varanduse peidukohad. On olemas veel teine kaart nende ristide ja märkidega. Kuid mis selle kaardiga on? Seda ei tea, keegi, ütles väike check. Meil leiame selle kaardi kõikas must, aga kui mitte, siis leiame paranduse ka ilma kaardita. Kell kaks öösel läksid nad sadamasse. Moi soo ikka kuidagi su laeva nimest aru, mis see nüüd oligi? Vastasmust hobu imelik naljakas nimi, imestas väike Jack. Nagu mingi tormilinnu õige. Selles nimes on koos kõik täishäälikud välja arvatud A. Seletas must vihkampiigest hingestada tähte, sest sellega on seotud üks sünge ja vastik lugu pidama ei taha meenutada. Kuidas on, aga selle saare nimi? Küsis mustelt, viia oma mõtted neetud A tähe juurest eemale. Vastas väike Jack ja võpatas, kui nägime musta vihaseid silmi. Ah, ise ma tarvitan ka mõningaid sõnu A tähega, ütles must. Nii et tegelikult ma sülitan sellele loole. Kui koitma hakkas, ei võinud keegi ka kõige parema pikksilmaga kaldalt musta purjelist ei au näha. Reis oli pikk ja kogu aeg kestis suurepärane ilm. Lõpuks jõudis laev üksiku saarekese juurde, röövlid tormasid maale. Met, tulime teie aarete järele, ütles Väike-Jack saare rahulikel elanikele. Meil on kaasas mõõgad ja püssid ja veel kaikad, labidad lises must. Kuid meil pole mingisuguseid aardeid peale jõgede, sina, põldude, roheluse ja neidude punaste põskede ning huulte. Me tulime teie kalliskivide järele, kes on must. Meil on ainult korallid ja kõige tavalisemad kivimid. Tavaliselt kivimid tavaliselt kivimid kordas roheline papagoi. On olemas üks salajane kaart märkide ja ristidega, ütles must. Me pole niisugusest kaardist midagi kuulnud. Vastased elanikud, otsige linnosade kaupa läbi. Röövlid hakkasid otsima oma nootide ja mõõkadega, purustasid kõik riivide lukud täiesti välja, aknad koos raamidega pöörasid pahupidi, voodid ja kapid puistasid tühjaks kõik tünnid sahtlite karbid. Kuid nad ei leidnud midagi peale korrallide, medaljonide, armastuskirjade, blokkide, nootide ja piltide ristide ja märkidega kaarti. Polnud kaevake üles, köikad käskis must koheva külas põllud. Käskis väike Jack. Mereröövlid kaebasid üles, künkad kaevasid segi põllud, kuid leidsid ainult tõukemutte ja vihmausse. Õhtul istusid must ja väike Jack, jõid õlle kannudes trummi. Pühawadolema safiir reede põristas väike tšekk. Smaragdi rubiini vingus must korallid, apaid kärises roheline papagoi, timukad ja vihmaussid. Toppida, nokk kinni, rääkis must. Kinni osatas roheline papagoi. Algo ütles must olles vähe aega mõelnud. Ma olen rahul, et ta nimetasin neid, mis meile otsides kätte sattusid. Kõikides nendes sõnade seal sees A ja kõik kohad, kuhu me sisse vaatasime ja parandust otsisime. Seal oli ka A-tähtmaja kahest sahtel. Karp kaustik, lisas Väike-Kirk. Mike kannatab papagoisid, samuti põristas must. Mu papagoi nimi on beer. Niisiis ilma A täheta, ütles Väiketšekk. Pärast kolmeteistkümnendat rummiklaasi jorises must laulda oma lemmiklaulu, kus polnud ühtki A tähte. Öösel kogunesid saare elanikud kõik metsa äärde. Neid oli kokku kutsunud poeet Andrews, kes oli neile seni poeeme ette lugenud. Koos A-tähe surmaga oli surnud ka poeesia. Varsti keelavad must ja väike Jack meil oma majades elamise sellepärast, et sõnas maja on A täht, ütles Andrews. Nad võtavad minult ära taigna, sõnas pagar ja minul raua, ütles, et ja minult õmblusmasina nuttis õmbleja ja minul šokolaadi, kurtis kondiiter. Sel hetkel astus teiste seast välja mees, kelle nimi oli hoid. Šokolaad on maole kahjulik, ütles ta. Meil jäävad alles kreemid ja küpsised. Aitäh mustale ja väiksele Jackile, et nad päästsid meid. Kõhuvalusthoid on jurist, tuletas Andrews meelde ja temalt ei võetada toimikuid ja tinti. Kohturuumi ja kõnetooli, lisasid teised. Jurist. Hoid lõi käega. Ah, meil köigil on ühtviisi halb, ütles ta kõiki. Me oleme sattunud õnnetusse, meil tuleb need kalliskivid üles leida, muidu hukutavad röövlid meid täielikult. Teen ettepaneku kõikidel otsima hakata, vaadata läbi pisemadki praadio Hurkad. Mõni jäi hoidiga nõusse, kuid suurem osa mitte. Andrews ütles, vaja on sellele mõelda, kuidas oma kodusid päästa. Saarel hakkas peale paanika, sest inimesed võisid pidada lehmi ja hobuseid, kuid sead, lambad ja oinad olid keelatud. Keelatud olid ka var, saad vasikad, mullikad tibud võisid olla, aga kui kasvased kanadeks olid nad kohe keelatud. Kuked olid lubatud. Pardid, haned, kalkunid keelatud. Sellega koos tekkis palju tülisid ja vaidlusi ning inimesed tulid kohtusse õigust saama. Kuid must olin määranud hoidi peakohtunikuks. Mida rohkem segadusi, seda parem, ütles ta. Perenaised tulid kurtma, pole tomateid tarvis, kartulit, kapsast, jätammesso, jutu keelas hoid. Meil pole pipart. Aga selle asemel on teil seller ja loorber, Jessi näpp ja sibul, ütles hoid. Vürtse, mis meil on alles jäänud, ei jõua loetledagi. Nende sõnade juures jooksid naised lootusetult minema. Öösel kogunesid elanikud taas metsa juurde. Tuleb tingimata midagi välja mõelda, enne kui asi nii kaugele läheb, et me ei saa enam üksteisest aru. Kui A-tähe kasutamine lõplikult keelatakse. Teen ettepaneku uurida meie raamatukogudes kõiki tarku raamatuid, kas kusagil pole öeldud, kuidas milledest röövlitest lahti saaksime? Öö oli väga pime ning ei Andrews, ega ta sõbrad pannud tähele, et seda ettepanekut kuulas suure puu varjus pealt reeturfoid. Hommikul jooksis ta kohe musta ja väikese Jacki juurde ja kandis kõik ette. Hävitada kõik ohtlikud raamatud. Kamandas must eeskätt neel. Milles Aade biograafiat siis bioloogia, geograafiapsühholoogia, filosoofia, geomeetria-trigonomeetria, astronoomia, gastronoomia, filoloogia ja kõik muud loogiad, ooniad? Ja aariad. Röövlid asusid palavikuliselt asja kallale. Keegi ei jõudnud õieti ahvetadagi, kui koolidest kadusid paljud raamatud, gloobused, tahvleid, aeti minema kõik õpetajad, sest ilma A Ta ei saanud nad õpetada. Sellel saarel oli kaunitar, kelle nimi oli Andrea. Kord öösel, kui ta sorteeris oma isa raamatukogus raamatuid satustele kätte üks vana maagia. Järgmisel ööl võttis Andrea selle raamatu metsa kaasa. Ärgem loobuge enam A-tähest hõika, Sandra ja me saame otsa, kui hülgame vapruse. Aga vaprust ju pole ilmaaata. Nende sõnadega ulatas ta vana maagia Andreusele. Selle raamatu pealkiri on võlutud loss. Oi, see raamat on mulle tuttav, ütles väriseva häälega halli habemega vanamees. Siis jutustan ruttu, millest see on, sest ilma aata ei saa me seda lugeda, hõikas Andrews. Vanake, köhatasin, hakkas rääkima. Kuulake, lapsed. See lugu räägib võlutud lossist, mis ilmub inimestele täpselt sellel aastal. Kuu aja pärast 1000 aastat tagasi elas sellel saarel kuningas. Kuid ta aeti minema just niisamasuguse röövlijõugu poolt. Röövlid lõhkusid lossi pääsesite kivi haaval laiali, et leida varanduse, heidikud või kaarti, mida neil polnud ja mida ei õnnestunud kätte saada. Enne kui kuningas ära põgenes, nõidus ta ära selle paiga, kus loss seisis. Iga 100 aasta järel ilmub loss korraks saare elanikele niisugusena, nagu lapsed loss unes näevad. Kas sinna lossi saab sisse minna? Küsis Andrews. Andrea ütles, et raamatu viimane leht on kadunud. Viimasel lehel oligi kaart ütles vanake vaikse häälega. Aga kus see kaart praegu on? Küsis Andrews. Vanake, mõtles, mõtles, kuni lõpuks ütles seinal ja tuli meelde seinal lossi seinal, kes leiab kaardi. See leiab ka mingi peidiku. Järelikult meil tuleb olla valvel, et jõuda esimestena sellesse lossi. Hüüatas Andrews. Vanake raputas nukralt pead. Sellesse saali võivad minna ainult kurjad inimesed. Niisugune oli kuningaotsus. Kõik keerasid üksteisest ära, varjata oma pettumust. Järgmistel päevadel jätkasid röövlid oma rüüstamist tööd, kiskusid maja seintest välja kive, lükkasid ümber vanade ehituste templite kallihinnalise sambaid, lõhkusid vana ja suurvaimude kujud. Tead, ütles must. Mul on meeskonnas üks sell nimega peenike mees. Sellele sattus näppu üks vana käsikiri. Missugune käsikiri? Selles on juttu, et kunagi üks siinne kuningas, kelle vennapoja oli Panther maha murdnud käskinud saare puhastada kõikidest suurtest loomadest, kelle nime A täht pan, trid, ninasarvikud, elevandid, kaelkirjakud, apid ja šaakalid, kobraad ja boad. Kõik nad aeti välja džunglites ja koobastest ja kihutati alla puude otsast ja mägedest. Ja sellest ajast pole saarel suuri loomi, kelle nimes oleks A-täht. On jäänud ainult väikesed loomad, kuid neid pole tarvis kellelegi karta. Seda jutuajamist kuulas pealt teenijatüdruk ja rääkis sellest öösel metsa äärde kogunenud rahvale. Seejärel astus rahva ette Andrea ja ütles. On olemas neli väga tähtsat ja vajalikku sõna A tähega. Hoidke neid kõik. Arvake ära, mis sõnad need on ja õppige neid kasutama. Vaprus, ütles Andrews, armastus Lisandra. Ja veel, ma arvan, tarkus lisas vana, et neljandaks sõnaks pakuti küll arukust, kannatlikkust, otsustavust, kangelaslikkust, visadust, kuid kõigi puhul raputas Andrea pead. Ei, ükski neist pole see õige sõna. Olen selle ise ka unustanud, aga kui keegi oleks õige sõna öelnud, oleks see mulle meelde tulnud. Röövlid olid saarel hävitanud kõik ajanäitajad ja nii ei teadnudki keegi õiget kellaaega. Aga et must oli käskinud hävitada kõik kalendrid, ei teadnud keegi, mis kuu või mis päev parajasti oli. Sellest hoolimata jõudis lõpuks kätte öö, millest vanataat oli rääkinud. Must ja väike Jack istusid nagu tavaliselt kõrtsis ja jõid õllekannudega rummi. Ning siis hakkas igast küljest kostma meeletut lärmi. Kõik koerad, kelle tõunimes puudus A boksereid, dog'id, kollid, buldogi, pindsele, terri, reede ja teised tõstsid oma koonud taeva poole ning hakkasid läbilõikavalt ulguma. Kogu silmapiir hakkas särama imepärases valguses. Must ja väike Jack tõusid ning läksid seinas asuva ava juurde, mis kunagi oli olnud aken. Umbes miili kaugusel nägid nad mäe otsas seismas imeilusat lossi mis säras nii, nagu oleks seal olnud 100 kuud lass rõõmustes must. Ta sirutas ahnelt oma mustades kinnastes käed välja ja lausa õhkis silmadega vaatepilti. Kalliskivi rubiini kiirelt ja must Urmas Välja, suutmata silmi säravalt lossilt ära pöörata. Kiiresti. Lugu lõhnab kalmistu järele ja veel lõhnab see salajase kaardi järele porises väiketšekk. Kohe ühines nendega kogu röövlijõuk mõõkade nuiadega kaigastega ulguda vingudes määrates näljaste huntide karri, tormasid nad kõiki lossi poole. Andrews Andrea peitsid ennast lõhutud sammaste varju ning jälgisid röövleid. Selles raamatus oli veel üks tähtis koht, sosistas Andrea. Seal oli öeldud, et inimesed, kes sisenevad lossi, peavad avaldama oma suurima salasoovi. Selleks on neil aega järgmise keskpäevani. Muidu nad terve nahaga ei pääse. Ah, neid metslasi on ligi 100, ütles Andrews. Ja kaardil leidmiseks on nende käsutuses aega tervelt 12 tundi. Ei nende kõige salajasem soov on kalliskivid, mitte kaat, vaidles Andrea vastu. Ja veel on raamatus räägitud mingist nõiutud metsast, millest pole väljapääsu. Mis selle metsaga siis on? Ei tea, ma ei saanud päris lõpuni lugeda. Seal oli väga palju A-tähega sõnu, millest kõigist olid aad välja jäetud. Must tõve haigeid tšak ja kõik teised tormasid mööda loss nagu tuulispask. Nende kisast värisesid laed ja aknad oma mõõkade ja nuiadega Pekesidelt puruks tammepuust uks ja kaunist mööblit. Tõmbasid alla kalleid kardinaid. Lõhuti ära marmorsambad punasest puust nikerdused Ehalastatud antiiksetele, baasidele ja haruldastele nõudele. Röövlid avastasid veinikeldri Jõid ära vaaditäie punast ja valget veini ning lõhkusid seejärel paadid pilbasteks. Ammugi oli tõusnud päike. Olid vaibunud hüüded ja lärm. Kõik, mida sai ära lõhkuda, oli lõhutud. Jõuetus vihas tõstis mustama kinnastatud rusikat pea kohale, et lasta kuuldavale oma kõige hirmsamad needmised. Kui ta äkki märkas kaarti. See rippus ainsal terveks jäänud seinal. Ma näen seda seina esmakordselt. Hõikas must. Alles seda polnud siin imestus, väikid, jääk. Nad võtsid kaardi seinalt maha, laotasid selle tabureti laiali. Ja lõppude lõpuks said selgeks kõikide linnukeste ristidega märgitud peidukohad. Varandus peab asuma siitkohalt lugedes 5000 sammu kaugusel karjus must. Kõigepealt tuleb jõuda välgust purustatud vana tamme juurde ja lugeda sealt need asjad täpselt 50 sammu kirvesse. Kilkas väiketšekk. Äkki kadusid kõik seinad ja röövlid olid keset läbipääsmatud metsa. Võtke labidad kaasa ja minu järel ikas must. Mis see on aeg? Ma olen täiesti üks see, see ja see apole. See ja karjus, must. A tuli veel see ja karjus väike Jack edasi. Kuid nüüd kõõsatestele hääl kinni, sest väike Jack märkas kohutava hirmuga, et ta oli jäänud täiesti üksinda nagu kõik ülejäänud röövledki. Järsku piirase väikese tšeki ümber parv liblikaid. Alguses võtsid nende värvid röövli silmad kirjuks. Siis aga varjasid liblikad täiesti päikese ning vaikid check, pidin minema edasi käsikaudu. Samas hakkas kostma meeletut suminat. Nüüd märkas väike Jack, et need olid mesilased ja herilased, kimalased ja kõik teised putukad. Kui must andis oma käske, siis jättis ta kõik A-tähega putukad alles. Niisugust asja poleks tohtinud jätta tähele panemata, torises väike Jack. Samal ajal võitles mustmetsaga, mis lausa ähvardas teda lämmatada. Äkki kadus mets ja must nägi väikest Jack'i ning teisi röövleid katki rebitud riietega kreemustatult vaimustatult purunenud tamme ümbergi eksimas. Kaevake kraaksus must. Vaevalt said aga piraadid kaebama hakata, kui nad ümbritseti relvastatud sõjameeste poolt, kes neelan. Surematute raamatute kangelased, kõlasandrevuse hääl, Rabray Raven, kuul. Ravens on tangi haat. Siis käis vali kärgatus ja silmapiirile ilmus hiigelsõdur ning tema kannul kolm koera. Esimesel olid silmad kui taldrikud, teisel, kui rattad kolmandale. Kui guugetad. Siis hakkasid kusagilt kaugelt kostma tornikellalöögid. Ja maa muutus kõvaks kui kivi ning külmaks, kui jää labidad, murdusid. Tornikella 11. löögi juures kerkis maapinnast välja paarkümmend imelikku eset. Koit karjus mustlaegas mingi pakk. Seal on kalliskivid. Kõikjal röövlid tormasid saagi kallale, avasid kottide laekked. Kuid seal olid ainult paberile. Ja igale lehele oli kirjutatud üksainus sõna. Sõna säras ja helendas. Lõi Kaheteistkümnenda paugu, käskpäev Karjus, must kössk, toa hääl kajas vastu. Vabadus, hõikas Andrews. Ta nimetas sõna, mis helkis kõikidelt paberilehtedelt. Ja nagu võlukepijõul olid röövlid korraga mererannas. Ja nende laev. Kadus silmapiiri taha. Merel puhkes torm. Röövlitest polnud hiljem enam midagi kuulda, ainult lained uhtusid kaldale. Ühe musta kindasaare elanikud tõid saarele tagasi. A tähe. Tulid tagasi kõik keelatud loomade linnud. Inimesed said tagasi oma majad ja kodud. Küll oleks olnud kole, kui me oleksime unustanud. Sõnavabadus, rääkisid saareelanikud. Möödusid aastad, keset saart seisab nüüd suur ausammas. Kivi alusel seisab hiiglaslik. Valge habemega vanamees seletab. See on meie võidu ja vabaduse sümbol.