Vikerraadio. Rahva teenrid Tere päevast krahva treenerid alustavad ja täna oleme koosseisus Evelyn Kaldoja Postimehest ja Sulev Vedler Eesti ekspressist MINA OLEN Mirko ojakivi vikerraadiost ja täna räägime presidentidest pangandusest, purgiinidest, maailma ühe kõige mõjukama naise, Eesti visiidist, aga kui aega üle jääb, võiksime rääkida ka nadi vaadata võtavusega olümpiaülekannetest ja lähenevast kooliaastast ning viiest koolivaheajast ka head kuulamist. Ja kui esmalt jätkata hoopis uudistes kuulduga, siis rahvusringhäälingu tellitud ja Turu-uuringute poolt läbi viidud esindusliku valimiga. Küsitlusest selgus teiste inimeste arvates võiks saada Ameerika Ühendriikide järgmiseks riigipeaks Hillary Clinton. Teda toetab siis küsitluse kohaselt 53 protsenti Eestimaa inimestest ja tema vastaskandidaati Donald Trumpi 13, kaks protsenti ja 23 protsenti vastajatest ütleb, et neid jätab Ameerika presidendivalimiste seis külmaks ja 11 protsenti ei osanud oma eelistust öelda, et Evelin ja suvel Sulev, et me ei peatu küll sellel Hillary Clintoni suurel edul Eestis pikalt, aga miks siis eestlased on Hillary Clintoni-meelsed? Samal ajal möödunud nädalal tehti ka, võitis lõppeval nädalal, tegelikult tehti analoogne küsitlus ka Austraalias, kus tuli välja, et 77 protsenti austraallasest eelistaksid Hillary Clintonit ja 11 protsenti vastavalt Donald Trump. Ja täpselt samuti ma arvan, et need põhjused, kuigi Eesti Austraalia vahel on päris suur vahemaa ja need põhjused on hästi sarnased, et Austraalias toodi välja inimeste julgeolekumure, Nende jaoks on see põhiliselt hiina. Nende jaoks on tähtis, et USA jätkaks Hiina heidutamisti ohjes hoidmist, sest nemad tajuvad just Bolt endale riski. Ja täpselt samuti välispoliitiliselt eeldatakse Hillary. Esiteks, ta on huvitatud välispoliitikast rohkem ja teiseks veelgi tähtsamalt on see Sileri, paistab, et ta saab ka välispoliitikast aru ja Donald Trumpi puhul ta on ise ennast ikkagi järjest rohkem sisse rääkinud, et mis USA-s nüüd on USAst tulnud endast erinevaid küsitlusi. Nädala alguses paistis juba, et et ka Ameerika valija, kes siis lõpuks ja selle paika paneb, et Ameerika ka valija on ka selgelt hakanud nüüd Hilleri poole ära kalduma, et seal oli juba 13 protsendipunktilisest vahest räägiti samalt nädala lõpus juba tuli. Tänane värske uuring ütleb, et vahe on väiksem. Reutersi värske küsitlus ütleb jah, et on viis punkti. Clintonit toetab 41 Trumpi 36 protsenti vastanutest ja 23 protsenti ei tea, kumba kandidaati eelistada. Loodetakse, miks, mida loodetakse, on see, et kuna trump on väga venelembeseid avaldusi või sellised Venemaa suhtes sooja avaldusi teinud, lisaks on tema meeskonnast selgunud, et inimesed on seotud kas kremliga või siis Ukrainas kukutatud presidendi Viktor Janukovitši nõustamisega, et sellega seoses, et nendest nii-öelda kõikuvate meelsustega kõikides Ida-Euroopa valija Ida-Euroopas papa taustaga valija, kellele võib-olla võis imponeerida see, et et süüdistame kõiges mehhiklasi, ehitame aia ette, et siis on ka kõik meie probleemid lahendatud ja ärme Hiinas enam lase midagi toota. Et need valijad kui kui trump hakkas seal venemeelseks muutuma, siis selle peale läksid neil punased tuled põlema, et seda peeti selle vahe kärisemise põhjuseks. Aga nüüd jah, et võib-olla see nüüd värskeim küsitlus on selle jälle ära nullinud, seal ei ole siis kindlasti mitte veel kindel. Aga olukord on laias laastus selline nagu Eestis. Et üks naine on praegu ees mõlemale Marina Kaljurand, neil on Hillary Clinton ja siis kaks kandidaati on teistest pikalt üle, siis Clinton ja Trump on neil. Meil on Kallas ja Kaljurand. Ja on ka teistsuguseid küsitlusi, seal on ka selline, mis ütleb Clintonile on 39 protsenti häältest, Trumpil 36 ja siis järgnevat käri Johnson, seitsmega. Jill Stein, kolmega nad, me ei tohi ära unustada, et ameeriklased siiski ei ole mitte ainult kaks kandidaati vaid neil on ka sellised pisemad nagu meilgi. Sellised. Kes lisavad lihtsalt vürtsi, et kui nad nagu ka põhirooga ei paku, aga no muidugi tuleb rõhutada seda, et Eesti ja Ameerika valimissüsteemid on natukene erinevad, et kui Eestis valib siiski kas riigikogu või valimiskogu presidendi, siis Ameerikas reaalselt ameeriklased saavad valida, kuigi sealt nagu rahva otse Leia, aga no aga selles mõttes asi on teistsugune, et neil on peaminister, meil on peaminister, see, kes riiki juhib, neil on. Ja ei, see on loogiline, et kuna meil on meil on parlamentaarne, neil presidentaalne riik, siis see, sellest tulenev vahe on erinevaid, nad selles mõttes need rahvaküsitlused reaalse tulemusega muidugi on seotud rohkem. Me oleme väga hea silla leidnud et tulla presidendivalimiste teema ka otsapidi Eestisse ja tegelikult ka Eestis lõppeval nädalal, kui neid debatte kuulata ja jälgida, siis väga palju kandidaadid ise rääkisid, et neile meenutab ka kõik seal toimuv sellist otsevalimiste kampaaniat kus tulebki käia rahvale selgitamas võimalikult palju debattides ja nii edasi, aga, aga et kuidagi see Eesti presidendivalimiste teema sisse juhatada, siis ma ei tea, räägime sellest, kas ja milline, milline on üldse võimalus, et uuel nädalal mil esmaspäeval siis koguneb riigikogu esimeses voorus presidenti valima ja teisipäeval, kui esmaspäeval ei õnnestu, tullakse teiseks ja kolmandaks vooruks Toompeal kokku. Aga nädal algas võib-olla veidi ootamatult. Kui Siim Kallas tunnistas siinsamas vikerraadio eetris, et tema kampaaniameeskond otsib toetuse suurendamiseks siis kokkulepet sotsiaaldemokraatidega. Ja juba mõned tunnid hiljem tegi ka sotside juhatus ettepaneku, et kui Reformierakond aitab esimeses riigikogu voorus üles seada presidendikandidaadina Eiki Nestori, siis nemad on valmis teises voorus toetama Siim Kallast ja siis sinna veidi tähelepanupanuta. Minu hinnangul jäänud see aspekt, et see on võib-olla selline, mitte väga pariteetsetel alustel tehtud ettepanek, sellepärast et on ju teada, et Keskerakonna kandidaat Mailis Reps, kes on teinud kevadest alates tublikam paaniat tänaseks läbi käinud 200, erinevalt Eesti omavalitsust Ma ei kujuta ette, mismoodi oleks võimalik, et ta ei tule esimeses voorus kandideerima, et ütlebki, et noh, meil on Eiki Nestor, nii hea kandidaat, et me nüüd hakkame teda toetama. Ma ei, ega see nüüd ei välista mitte midagi, tänud võib ikka kandideerima, selle küsimus on ikkagi, kuidas saadikud hääletavad. Et sa arvad, et oleks poliitiliselt mõeldav see, et Keskerakond seab üles Mailis Repsi ja siis läheb Eiki Nestori taha. Küsimus selles, kuidas saadikud käituvad. Südametunnistuse järgi on õige vastus, poliitnad käituvad riigimehelikult, eks siis, ja nad tahavad ära valida riigi riigipead esimeses voorus siis. Aga miks mitte riigimehelik jääda truuks oma valikule, et see on täpselt samamoodi, see ongi täpselt niimoodi, et ükskõik kui kõik rüpsi üüriks kõigele ei noh, see pigem on ikkagi näha see nii-öelda pariteetne käitumine või see on selles suhtes, et mõlemad, nii Reformierakond kui sotsid saavad näidata, et nende kandidaadi taga on arvestatav toetus, et sotsid saavad ilusasti pärast siis Eiki Nestori kokku rullida ja näidata, et okei, et võib-olla rahva seas teda väga ei teatud pärast seda kindlasti teatakse jälle paremini. Et me näitasime, et tal on soliidne tulemust, aga, ja samamoodi saavad Reformierakond saab minna siis valimiskogule ette näidata, et meil oli nii suurepärane tulemus. Siin ma ei välistaks ka Eiki Nestor, tegelikult riigikogus saavutab võtet kõige parema tulemuse, sellepärast. Kallase puhul on ikka juttu siin-seal nii sotsiaaldemokraatides, aga ka reformierakonnas. Reformierakonnas on väga palju inimesi, kes töötavad selle nimel, et Marina kaljurand siiski saaks oma võimaluse valijameeste kogus, et mõned hääled võivad Kallase puhul lihtsalt kuhugi kaduda, järsku ootama. Ja meil on, meil on salajane hääletamine teatavasti ja iga inimene võib ju seal hääletada iga saadik või mäletan hinnangu tema südametunnistust. Sa saad selle hea tulemusega nagu bürose võit või see, et sa võid küll. Eriolümpial võisteldakse. Kerglane pekk tahaksin siiski meelde tuletada, et Eiki Nestor on siin nende kandidaate seas ainus, kes on, kas kvalifitseeritud presidendi kohta pidama, selles mõttes on riigikogu esimees ja olukorras, kus praegune riigipea näiteks jääks haigeks või või siis oleks puhkusel, ei saaks mingil põhjusel oma oma tööd teha, siis tema on valitud selleks inimeseks, kes siis teda asendab. Põhimõtteliselt on Riigikogu, tunnistan, et see mees sobib presidendiks. Selles mõttes õigus, aga siis kui mõningatest detailidest veel rääkida, et see tants ja trall, mis siis peale seda lahti läks, kui saabus uudis, et nii-öelda on toimunud, et lisaks IRL-i ja vabaerakonna ütleme siis presidendikandidaadi valimisel koostöö tegemisele ka siis sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna seas koostöö, siis noh, hakkaski see väga jõuline pressimine, et äkki ikka valitsuses riigikogus presidendi ära, et, et ma arvan, et kusagil seal esmaspäeva õhtul valitses selline noh, ütleme olukord, kus tegelikult, et õhkõrn lootus oligi, et äkki lepivadki kokku, aga noh, teisipäeva ennelõunal, kui keskerakondlased intervjuusid hakkasid andma eesotsas erakonna esimees Edgar savisaarega ja siis ka fraktsiooni esimees Kadri Simsoniga, siis ma arvan kellel teisipäeva lõunaks ei olnud nagu vähemasti retoorika tasemel, selge, et et seda ei juhtu, sest. Aga samas see töötas väga hästi nii Reformierakonnale, sotsiaaldemokraatidele kui keskerakonnale, sest kõik said oma kandidaatidele tähelepanu, said iseendale tähelepanu, et see oli sellegipoolest, kuigi ilmselt valitud ei saa, oli see vähemalt kolmele parteile väga kasulik. Näin, aga mingi võimalus on siiski olemas ja et riigikogus valitakse ära. Ei mingi võimalus on mingi teoreetiline võimalus jäänud veel 40 protsenti on see võimalus täiesti olemas, sellepärast et toimub esimene voor esimeses voorus ei saa rahalitud, mis meile kõigile tundub siin, et see vist on tõenäoline. Siis tulevad teine kolmas voor, seal on vahepeal tegelikult üks ööpäev. Ja selle jooksul selle esmaspäeva õhtu jooksul. Teisipäeva hommikul võib veel väga palju huvitavat. Venelasel tekkida küsimused on ju, mis on õhus, kas Allar Jõks kandideerib näiteks teises voorus, mina arvan, et poliitiline loogika ütleb seda, et ei kandideeri järelikult tõenäosused seal. Ta võib vabaneda, mõningaid hääli on märkimisväärne. Ma tean, et Reformierakond väga pingsalt praegu töötab nende häältega või Kallase meeskond töötab noh, siin tuleb vahet teha, on meil kaks Reformierakonda praegu üks on kaljurannameeskond ja teine Kallase meeskond siis noh, jõuliselt, ühesõnaga sealt üritatakse mingisuguseid vabu hääli tekitada. Ja siis on küsimus selle teise vooru kohta, ma küll siin ütlesin, et tõenäoliselt Nestor ütleme, teeb riigikogu parima tulemuse, aga sellest parimast tulemusest ei sõltu mitte midagi, sest see on eriolümpiavõitja. Oluline on see, kes kolmandas voorus või teisest voorust pääseb kolmandasse vooru ja kui sinna pääseb kaks kandidaati, siis need kaks kandidaati on automaatselt ka valijameeste kogus. 24. septembril. Jah. Aga ma ei tea, neid küsimusi on selles mõttes jah veel, et kuidas hääled peavad ja kassale peavad ja ja ma arvan, see on erakondade endi seisukohast märksa olulisem, sest võib-olla meile tavalistele inimestele see niivõrd oluline selles mõttes ei ole, et on seal siis vahet, kas Siim Kallas sai 42 häält või sai ta 45 häält. Vahe paistab, et ei ole väga suur ja oluline, aga aga kui sa mõtled nagu ütleme, fraktsiooni esimehe või, või nii-öelda koostööd tegevate erakondade seisukohast, siis on alati see küsimus, et Kisbekis Ja kes kellele mida lubas, ja kõik need küsimused tekivad, et ma arvan, et ka IRL-il oli nädala alguses kindlasti päris palju küsimusi, et mis on sotsiaaldemokraatidele reformil mõttes, et ka koalitsiooni sees ilmselt lisaks sellele, mis ta on juba tekitanud Reformierakonna enda sees, et need kaks kandidaati Tean, et küsimus on ka kõik, kas kõik Keskerakonna liikmed on näiteks? Sest ma arvan, väga palju jällegi Keskerakonnast, see tekitas probleeme. Ma ei tea, kui palju te juhtusite vaatama Kanal2 seda suurt presidendi show'd mida juhtisid Lauri Hussar ja Marii Karell, et seal olid sellised humoorikad sketšid ja kus Mailis Reps siis kohtus seal ka ühe näitlejaga ja, ja hurjutada tati teda seal siis küsiti Edgar Savisaare kohta, et Toinud on eilne päev või kuidagi midagi sellist moodi, mille peale Mailis Reps ütles, et on jah. Sellele juhtis tähelepanu muuseas Sven Mikser Facebookis ja sellega oli ju see, et ta küll nii-öelda hiljem stuudios seda öeldud kuidagi korrigeeris, aga ma tean, et eile mitmetele keskerakondlastele see lause läks ikka väga tõsiselt hinge. Ja see, ma ütlen, see hingeminemine ja need, kellele hinge läks, on ka juhtumisi riigikogu liikmed, ehk siis saavad esmaspäeval teisipäeval valimistel osad osaleda, et kui nüüd Mailis Repsil väga häid vastuseid nendele inimestele ei ole, kuidas ta seda oma lendlauset suudab siluda, siis ma ei välistaks, kui ka on võimalik, et repsi tagant mõni hääl läheb ära. Ei noh, see ongi, aga seal ongi kaks poolt, et üks on see, et need kõik need inimesed, kes praegu kandidaatidena üles on seatud, nad kõik saavad nagu enne järgmisi tavalisi valimisi, nad saavad endale sellist lisa tuntust, et see on ilmselgelt kandidaatide ülestöötamiseks väga kasulik ja teine on see, et ükskõik, kas Mailis Repsi repliik, mida sa praegu märkisid või siis Mailis Repsile öeldud kliik arvamusfestivalil Jõksi poolt, et noh, tegelikult on ka juhuslik, kes sellistest asjadest, millest kinni haaratakse, võivad nad ka jällegi kaotada. Vastuseks sinu küsimusele ma ei näinud seda presidendidebatti, et postimehest lugesin, toimub reedel ja selgus, et oli neljapäeval ja siis kui neljapäeval lõpsisin, siis ma sattusin sketši peale mars naljasaade oli kehva, naljasaade oli täiesti kehva, naljasaade selline, aga ma hiljem olen kuulnud väga äge, väga äge debatt selleks inimeste arvamused läksid tuliseks, kahju oli seal kahest asjast sketšid tõmbasid nagu pinget maha ja teiseks reklaam tõmbas pinget maha. Kui neid kahte asja oleks olnud, siis ilmselt oleks saanud veelgi vahvama, saate inimesteni, krutib pinget ülesse, inimesed hakkavad mingeid arvamust avaldama, siis vabandust, me nüüd ei saa rohkem sellel teemal rääkida, et nüüd tuleb reklaami koos seemne natukenegi. Kuule, sa era erameediat ja ütlen, et peaksite jätma elektrita. Mina siiski rõhutaksin rahvusringhäälingutöötajana, et sport ja poliitika sobivad suurepäraselt rahvusringhäälingu eetrisse, sest meil ei ole reklaamipause. Aga noh, see on elu, eks ju, ja arvata võib siis, et rahvusringhäälingu teledebatist mis tuleb pühapäeval, siis saame jälle ägedat asja näha. Väga nädala põhimõtteline vaidlus minul võib-olla natukene keerulisem positsioneerida, sest ma pean siin ikkagi natukene ka tööandja huvides tegutsema, aga kui ma selle pandora laeka avan, kas Siim Kallase lubamine pühapäeva õhtul tul ETV debati, teie hinnangul on see õige ja kas Mart Helme peaks lubama vä? Ja minu meelest kindlasti jah. Nad on ju reaalselt kandidaadid ütlema. Mart Helmet viskel esitab ta riigikogus, aga valimiskogusse ta peaks tulema. Okei, Elme puhul tekib nagu küsimus, et kas, kas nüüd aga, aga EKRE. Ei no kasvõi see tunne, et, et mingi et jääks seda tunnetust, et mingi osa inimestest ei saa midagi, lükkame ta kõrval, et minu meelest oleks aus Nemad on minu vastuargument on, et siis me peaksime kutsuma ka Kaur Kenderi, Indrek Tarandi selles mõttes ka nemad on ju presidendikandidaadid. Kumbki pole neist teatanud, et nad ei osale presidendivalimisi aeda ja Urmas Paeda. Siin on. Samas ütleme Kallas saab presidendiks, teda ei olnud seal debatil, kuulge, noh. Naeruväärne. Otototoot, aga kui Eiki Nestor esimeses voorus ära valitakse, millises voorus kandideerib Siim Kallas presidendiks? Vaat siin tuleks lähtuda sellisest tervest täpselt nagu ja südametunnistusest. Ja ajakirjanduslikest just, ja ma saan aru, et sellest on ETV poliitika toimetas ka käitunud Siim Kallas on kampa võetud ja tegelikult ka Mart Helme samamoodi. Et lihtsalt, et ei tekiks seda tunnet, et keegi kellelegi pannakse teip suu ette või ta lükatakse kuskile kõrvale, et loomulikult me ei saa siin kogu ilma rahvast kokku kutsuda, et see ei ole mingi laulupidu, aga sellegipoolest. Ving, terve vaatame neid presidendikandidaate siis noh, ütleme näiteks Siim Kallase suur pluss ongi näiteks see, et, et tema on valmis läbi rääkima kõikide parteidega, tema ei tee sellist asja, et ma lükkan nüüd ühe kõrvale, temaga me ei mängi. Ja siin mitmed teised on samamoodi valmis, et selles mõttes on see eestipoliitikale kasuks tulnud. Et ei ole paariaid, temaga me ei räägi, räägime küll. Aga ma arvan, et seal teatud loogika, kui need TV debatist näiteks rääkida ongi selles, et üsna tõenäoline on see, et esimeses voorus presidenti ära ei valita ja. ETV ja ka rahvusringhääling on veendunud selles, et teises voorus Siim Kallas üles seatakse, sest tegelikult oli eile olemas see paber, kus on Siim Kallase 45 toetusallkirja ja ei olegi nii-öelda probleemi, et või, või kahtlusteta, et Siim Kallas teises voorus kandidaadina üles astun. Mart Helme puhul ütleme see tõenäosus, et ta on teises voorus kandidaat mulle teadaolevalt ei ole just väga suur. Ja kui see asi peaks minema valijameestekogusse, siis rahvusringhääling kahtlemata. Ta jätkab presidendidebattide ja kandidaatide tutvustamisega ja kahtlemata tuleb ka Mart Helme kord. Väga hea, ma ootan juba jubedus, ootan juba seda võimalust, et saaks Mart Helmet intervjueerida. Aga siis reitingutest, kui rääkida, mis ei oma selles mõttes mitte mingisugust tähtsust. Valimist de puhul selles mõttes, et ma ei usu väga, et riigikogus võib olla valijameeste kogus. Vähemasti alateadlikult seal need presidentide reitingud toimivad, aga kui meil oleks jaht, Need otsevalimised, siis tõenäoliselt tuleks need reitingud, mis avaldati siis neljapäeva õhtul aktuaalses kaameras ja eilses Postimehes üksis Emorilt ja teine Turu-uuringutel omaksid märksa olulisemat kaalu, ET Kaaga algavad kandidaadid on kõige populaarsemad, nagu Postimees üritas sõnastada Kaljurand ja Kallas Ja aga see populaarsus on siiski hästi oluline. Saadikutel, kes valiku teevad, on väga raske seletada rahvale, miks nad valisid presidendiks ebapopulaarne. No ma ei tea, ma arvan, et nad ikkagi otsustavat oma oma oma maitse järgi, et selles mõttes, et ma, ma arvan, et see on tähtis hoopis teiste riigikogu valimiste selles suhtes, et näiteks no reformierakonnal praegu paistab, et nad saaksid, kui oleksid praegu riigikogu valimised, nad saaksid kaljurannaga poliitiliselt ära valitud välisministriks, et selles mõttes on nagu ta on väga-väga raske. See on siiski tulla välja jutuga, et kuulge, selle inimese valisime, mis siis, et ta rahvale nii hästi, aga oled sa kindel, sa ise just ütlesid, et Eiki Nestori puhul on parlament öelnud, et ta sobib presidendiks, sest ta on valitud riigikogu esimehel. Aga rahval rahvas ei tundu, arvab Eiki Nestor. Eiki Nestori toetus on kolm protsenti turu-uuringud uute, arvata, et tal oleks arvata, ta valitakse esimeses voorus presidendiks. No töö selle nimel käib, on diplomaatiline vastus. Aga siis ma ei tea, aga ma tuleks korra. Olla nende debattide juurde ka tagasi, aga võib-olla nende uuringute teema lõpetuseks, et kui parlamendivoorudest rääkida, siis EMORi kohaselt. Siis on populaarsem kandidaat riigikogus Siim Kallas ja talle järgneb Mailis Reps, siis tuleb Jõks ja siis Nestor ja Turu-uuringute puhul on popim Kallas, järgneb Jõks. Siis tuleb Reps ja Nestor, et põhimõtteliselt uuringut tahes teatud nii-öelda sellised vea piiresse erinevus. Erinevused on just aga debattide puhul ma ei tea, kuidas teie hindate seda, et mida kolleegid ja võib-olla ka teie ise olete teinud, et see kandidaate pannakse joonistama, nendele korraldatakse mälumängu igal päeval suured intervjuud essees esseed. Läbi rõnga vist ei ole veel põleva rõnga vist pole veel kedagi sunnitud hüppama, aga, aga. No aga samas on see, et president kui need on öelnud, et nad tahavad presidendiks saada ja presidendi töö puhul president on kogu aeg rahva silme all ja talt oodatakse ka asju, mis ei ole tegelikult tema pädevuses ja mis võib olla mille, mille puha pealt võiks lasta võib-olla veidi leebemalt, et, et selles suhtes on see õigustatud, et ongi, et igasuguseid asju, ta on nagu meie friigi maskoti isik ja mingit pidi ka asjades, mis ei ole otseselt sead seadusega kirjas, et ma arvan, et see on pigem hea, et inimesed mõtlevad sellele. No mina olen ka pigem nõus sellega, et rahvas tahab tsirkust ja leiba, narressaad tsirkust ja leiba, aga tegelikult ta rahvas tahab mitte ainult tsirkust, ta tahab teada saada, mida president erinevatest asjadest tulevane president erinevatest asjadest arvab. Ja president täidab meil kõige rohkem seda rolli, mida mõningates teistes riikides täidavad kuningad ja kuningannad, et seal on natukene printsessi uudise nagu fenomen juures, tahame seda või ei taha. Tema teadmisi, tema arvamusi täiesti erinevatel teemadel tulevikus, ta peaks ju olema rahva ema või isana, et nii-öelda annaks jumal, et ei ole. Need on teatav muutus, on alati mingi osa, rahvas näeb teda oma ema või isana või siis oma halva emana võõrasisa või võõrasemana, et noh, et, et selles mõttes ma arvan, et see on ikkagi teatud piirini õigustatud midagi väga nõmedad. Et nende ette, et omal ajal näiteks Lennart Meri või ka praegune president Toomas Hendrik Ilves oleks, oleks nõus olnud sellise asja läbi tegema. Ma olen tegelikult vikerraadio eetrisse intervjueerisin lõppeval nädalal kõiki riigikogus kandideerivad kandidaate ja niimoodi ütleme liftis küsisin paljudelt, et kuidas nendele tundub, et kas nii-öelda meedia on läinud üle piiri või tajuvad nad, et on nad pidanud ei ütlema, et jah, et seal teatud mingisugustele nishi asjadele on, ei öeldud, aga et sellistele suurtele meediaväljaannetele väga julgete ei öelda, et üks kandidaat tunnistuseta põhimõtteliselt oli Postimehe toimetuses juba valmis seda pliiatsit, millega teda joonistama sunniti nurka panema, aga siis tal väideti, et kuna kõik teised on juba teinud, siis ta ütles, et hea küll, ma neelasin selle ego. No kes, kes oleks keelanud tal selle pliiatsi nurka visata, võib-olla oleks noh, et kuidas valijaskond iganes ei reageeri, et tegelikult noh, need inimesed peavad olema suhteliselt tugeva selgrooga, et keegi ei keelanud. Aga kui me räägime jällegi sellest populaarsusest, siis sama Turu-uuringute aktsiaseltsi küsitlus, mille siis ERR tellis, see ütleb, et see näitab kummalist asja. Marina kaljurand on küll kõige populaarsem Rahva seas, kuid tema, kui ta on number üks tema toetajad, siis saanud sotsiaaldemokraatide, IRL-i ja vabaerakonna valijad. Et nii-öelda koduerakonnas reformierakonnas ta selle toetajate seast ei ole kõige popim ja ta meeldib selle partei ladvikule, nagu ma aru saan, ka peaminister Taavi Rõivasele võiks rohkem istuda, kaljurand. Aga selline vana kaardivägi siis ütleme, ärimehed ja ka selle partei suurem osa toetajatest ütleb, et ja meile meeldib Siim Kallas, et see on hästi kummaline ju. Tegelikult peaksid need IRL-i IRL inimesed, sotsid vabaerakond üles seadma hoopis Marina kaljuranna, aga nad on tulnud välja täiesti vale kandidaadiga, kõik nad on tulnud valekandidaat. No presidendi teema lõpuks mis te arvate, et mis võiks aidata riigikogul presidendi ära valida ja kas see on üldse oluline, et riigikogu valiks presidendi, sest siin on ju puhkenud ka see diskussioon ja ma saan aru täna ka ühiskonnategelased räägivad sellest, et see on riigikogu ülesanne. Riigikogu peaks hakkama saama. Mina arvan, et see on liialdatud ootus selles suhtes, et miks mitte valijameeste kogu, need on samamoodi rahva valitud inimesed võib-olla ka mingit pidi viiki presidendi valimised rahvale lähemale, lisaks on see, et ajakirjanduslikust perspektiivist suurendab ka veel seda sellist huvitavat protsessi. Mina ei näe selles, meie valijameeste kogus on täpselt samuti rahva valitud inimesed seal täpselt põhiseaduse või seadustega ette nähtud protseduur, ma ei näe selles mitte mingit probleemi, see serveerimine, hoiatasin nii riigimehelik, et noh, see, see jooksis läbi natukene siin nädala alguses Reformierakonna pressiteadetest, et nagu, et hästi soliidne oleks nüüd ikka noh, et tänu sellele me toetamegi Eiki Nestorit Siim Kallast, et nagu et see ei ole noh, loomulikult on odavam ja efektiivsem, aga diktatuur oleks veel odavam ja efektiivsem, et kas ma seda nagu, et noh see on üks variantidest, aga see ei ole nii eluliselt tähtis. Minu meelest. Eks ta ole jah, selline nagu rahvalikumat siis on ja see valijaskond laiem, aga minul ei ole kumbagi, vahetatakse rikub selle ära. Mingi küsitlus näitas, et rahvale meeldiks rohkem kui valima valijameeste kogu valiks, kui see on niisugune? Ei no me saame öelda, et rahvale meeldiks, kui oleks otsevalimised. Aga seadus näeb selliseid võimalusi ja, ja kui saadikud arvavad, et presidendiks sobib, et esimeses voorus kandidaati üks, kaks või kolm, siis oli ka ära ja ongi kõik. Just, ja kui riigikogu väga tahab teha president ise, jah. Kui Reformierakond väga tahab, siis keskerakondlased on ka öelnud, et Mailis Reps on alati võimalik toetada ja tagavad Omalt poolt Mailis Repsile taga, siis omaette statistika ju kinnitab seda, et tegelikult riigikogu on ainult ühel korral saanud presidendi valimisega hakkama, ülejäänud kordadel on valijameeste kogu või valimiskogu seda teinud ja ma arvan, et Toomas Hendrik Ilves, Ilves, kellel on mandaat nii esimesel puhul, siis valimiskogult ja teisel korral riigikogult. Ega ma arvan, selles mõttes vahet ei ole olnud. Esimesel ja teisel ametiajal konsensust vaja, mandaat on olnud täpselt ühesugune, nii, aga ma vaatan, kell on armutult tiksunud. Me oleme ühele teemale väga ebaproportsionaalselt palju aega pühendanud, aga võib-olla seda tingib see, et, et me tunneme ja taju, tajume, et presidendi amet Eesti ühiskonnas on väga oluline. Aga räägiks natukene pangandusest, et kui veel 10 15 aastat tagasi oli elementaarne, et kui Balti turule tuli pank, siis ta rajas oma balti peakontori Tallinna. Sel nädalal saime siis aimu, midagi pole selles osas muutunud ning DNB ja nordea panga liitmisel balti turul tekib suuruselt siis teine pank ja väidetavalt töötas näiteks Leedu valitsus väga tõsiselt selles suunas, et see pank valiks oma Mootoriks Vilniuse aga halvem maksukeskkond jättis nad valikust välja ja Eesti kasuks pani siis rääkima ka see, et Eesti ettevõtetele kehtiv Eestisse ettevõtetele kehtiv tulumaksumäär on siis teatud juhtudel null protsenti. Kui oluline on uudis, et DNB ja Nordea Balti äride peakontor ja see asukohariik saab olema Eesti ja, ja kui oluline on? Ma arvan, et väga oluline näiteks eestlastel tõstab sellise rahvusrahvuslikku uhkust ja lätlastel ja leedulastel jätab sellise väikesel eks okka hinge, et mäletan, kui Swedbank omal ajal laienes Leedusse, siis Ta läks sinna samamoodi, ta läks Eesti kaudu Hansapanga kaudu, Hansapalk oli siis veel iseseisev ja siis seda seal esitletud sugugi mitte Eesti Panga annavad ikka Rootsi pangana, sellepärast balti riikide omavaheline konkurents on päris kõva. Eriti leedulastega, eriti leedulaste, nagu et see on täiesti kindel, et see nagu okkana hukanud pehmelt öeldes okkaga väga lätlased on võib-olla natukene leebemalt selles. Aga kui me vaatame sellist, võrdleme kümne-viieteist aasta taguse ajaga, siis tollal Baltimaade õitsesid, nad arenesid kiiresti, siis tahtsid pangad siia tulla, praegu on nagu pigem selles, et nad tahavad siit välja minna. Danske Bank, miski siin Eestis oma eraklientide jupi maha, mis paneb kinni, ütleme siis, pensionifondid müüs maha. Tegelikult ka Nordea ja DNB otsisid mingit võimalust siit ära minna. Aga väga raske on leida ostjat selles mõttes Eestis on küll selliseid erksaid tegelasi, näiteks LHV, aga LHV-l on liialt suur tükk. Ja ega keegi ei ole nagu himu, keegi himusta seda turgu siin praegu, et areng on siin väga väike, elanikkond on piiratud, kuigi teistpidi ütleme kuus miljonit või natuke üle kuue miljoni inimese on siin balti riikide peale. Ehk siis sa ütled, et põhimõtteliselt nad natuke lõksus, teatavas mõttes lõksus ja siis lõpuks seegi üle, et nad panevad. Paneme leivad ühte kappi, mis nad on teinud, nad on odavad, laene välja andnud ja nagu kapitalistid sisse tulla, Nad tahavad saada suurt tootlust. Siis on pikaajalised ja suhteliselt odavad laenud välja antud norde ikkagi teinud väga suuri kliente, et annab hästi mahukaid laene veel ja see on tema suur eelis maalses. Kaks olulist aspekti, üks on see, sellest uudisest halvem uudis, kindlasti oleks olnud see, kui DNB ja norde oleks lihtsalt pillid kokku pannud ja läinud pangandussektoris tegutsevad inimesed ütlevad, et sellest uudisest võib-olla parem oleks olnud see, kui kas Nordea või DNB oleks ostnud mõni briki pankadest Saksa pankadest, mis oleks toonud siia turule ka siis natukene uusi tuuli selles mõttes, et praegu oleme me liiga Skandinaavia panganduse keskset, sest kõik suured tegijad on siis kas Rootsi pangad või siis noh, otsapidi on siin jah, soomlased ja taanlased käinud ja asja ajanud. Aga siis vot siin ongi nagu see, et, et kus on nagu ütleme, ainult aeg saab anda arutust, et kui ühed inimesed, peamiselt poliitikast pärit inimesed ütlevad, et see on väga oluline uudis selles mõttes, et et see annab kinnitust endiselt sellele, et meil on majanduskeskkonnaga ja panganduskeskkonnaga kõik väga hästi. Ja, ja see loob siia nagu uut lisandväärtust ja annab nii-öelda majandusele nii-öelda potentsiaali juurde. Aga siis ma olen kuulnud ka pangandussektorist seest inimestelt, et seda tuleks vaadata, kui lihtsalt optimeerimisülesannete, et lihtsalt, kui sul olid kaks väikest tegijat, kes mõtlesite seda, et tuleks lahkuda, sest tootlikkus ei olnud just see, mida sooviti. Ja siis, kui nüüd kaks asja kokku panna, et sa saad küll bilansi mõttes ja, ja, ja seal ütleme, erinevates segmentides väga head numbrid. Aga et kui võtta näiteks see, et, et mis hakkab töötajatega juhtuma, et seal, kui teen veel on balti riikides 1300 ja noorteajal 1800 töötajat, siis karta on, et kõik need 3100 töötajat, et eks aasta pärast või kahe aasta pärast pangandussektoris hõivatud ei ole. No aga see ongi loogiline, ikka üritatakse optimeerida, kui sul on ühes riigis kaks täpselt samasugust tööd tegevat inimest, siis üks neist allese äärmisel juhul poolteist, et see ongi ju selle liitumise mõte, et ikkagi võimalikult efektiivne olla. Ja kui nüüd vaadata selle uue panga suurus, siis noh, tema unistus on võideldes Swedbanga, kes on siin liider, aga esialgu ta pigem nagu võitleb SEB ka teise ja kolmanda koha peale. Pangandus on hästi palju muutunud. Sellel ajal, kui nad siia tulid, siis eeldas seda, et nad seal on suurkontorite võrk. Ja kui me vaatame praegu, kui mõni pank julgeb panna kinni mõne kontori suurema kontori kinni panna või siis näiteks sularahaautomaadist, võib alati avalikkuse käest vastu pead, mida te teete. Aga meil on ilmunud uued, sellised tulijad, kellel ei olegi kontorivõrku. Proovis pikka aega läbi ajada ka niimoodi, et neil polnud sularahaautomaat. Et no et pangandus on väga-väga palju muutunud. Ja küsimus muuseas tekibki üleval sellistes kohtades, selle uue panga puhul on ka küsitud, noh et äkki saaks niimoodi teha, et Eestis, Lätis ja Leedus oleks mul konto. Aga siis tekib jällegi küsimus, et aga kes vastutab, et need hoiused on tagatud Meil 100000 euro ulatuses, et kui mul on üks konto kolme riigi peale, et millise riigi maksumaksja vastutad Siis Eesti-Läti liidrist Nurde puhul, muuseas, see on ju praegu nii, et norde Eestis tegutseb ju filiaalina, mis tähendab seda, et sisuliselt kui sa oled Nordea klint, siis sa oled saanud Soome pangakaarti. Ja, ja nüüd, kui sul on Läti ja Leedu Clinton, siis sa saad tegelikult Eesti vastutab. See on nüüd see pool jah, millele ka Indrek Neivelt eile viitas Twitteris, et rääkida tuleks ka võib-olla nendest riskidest. Aga siis noh, selline täiesti triviaalne või ma ei tea, 10. või 20. järgu küsimus on see, et ma tean, et näiteks siin muusikasõbrad, kes on Amazonist digitaalset sisu ostnud näiteks MP3-sid, soovinud, et nüüd põhimõtteliselt sulgub nende jaoks viimane selline võimalus, et kui sul on praegu nordkaart, siis sind koheldakse soomlasena ja sulle Amazonist müüakse digitaalset sisu, mis on autoriõigustega kaetud, aga kui sa oled Eesti panga klient, et siis mõne Eesti panga klient mitte, ma ei pea silmas siin siis seda suurt asutust, mis Tallinnas asub, mis raha emiteerimise osas sõna omab. Et siis nii-öelda Eesti inimesena sulle Amazon ei müü seda sisu, aga see on täiesti, see on teemaväline remark, aga. Või võtta see teema kokku, siis noh, konkurents ühest küljest väheneb, tugevam pank peaks jällegi olema tarbijale kindlam ja kui me vaatame seda rahvuslikku poolt, millest me alustasime, siis selle uue Ühispanga juhtkond tuuakse meile siia välismaalt, ei saa selleks eestlane, lätlane, leedulane, mingit rahvuslikku konkurentsi tuleb rektorina mujalt. Ja nimi tõenäoliselt ei ole ei Nordea ja DNB või Nordea DNB tuleb üks Skandinaavia juurtega nimi, nii on vähemasti pressikonverentsil välja lubatud ja, ja ka siin on öeldud, et see, võib-olla see negatiivne pool on see, et kui Swedbankil Eestis või SEB pangal või jumal teab, millisel veel oleks mingisugused hädad, siis on see mainekahju oleks nii suur, et nii-öelda suured emapangad, see on kohustatud tegutsema, siis siin öeldakse, et kui sul ütleme, see mainekahju nii suur ei ole, siis ütleme, võib-olla on natukene lihtsam ka negatiivseid otsuseid teha. Jah, aga Eesti panganduse vist läbi aegade kuulsaim nali on see, kui Hansapank Hoiupank omal ajal liitusid, siis pidi ka tulema võrdne nimi ja Hansapanga poolelt võeti Hansa-Hoiupanga poolelt vaid. Pank ja kokku sai Hansapank. Kolmapäeval, neljapäeval viibis Tallinnas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Ta kohtus peaministri ja presidendiga, tutvus veidi linnaga ja sai Toomkirikus uudistada ka kolme varakambrist välja toodud Martin Lutheri 1500 kolmekümnendatel aastatel saadetud kirja Tallinna Raela. Aga Merkel andis ka pressikonverentsi ja pidas enne äralendu pisikese jutuajamise maha. No niivõrd tähtis Merkeli visiit ei olnud, kui mõne aasta eest Barack Obama visiit Eestisse, aga vist on raske, Evelin me hetkel hästi nagu ütleme selle tähtsust ütleme alavääristada. Ütleme nii, et hetkel tema kui USA-s Joe Biden, kes sel nädalal Baltimaades ta käis küll Riias, aga sellegipoolest et kui võrrelda Bideni ja Merkeli väärtus, siis ütleme USA-s isegi kui see praegu Obama uuesti saadaksid. Obama väärtus hetkel ei ole enam turul see, sest ta on lahkuv mees. Merkel on hetkel saada olevatest liitlasliidritest ilmselgelt nagu. Parim kraam jah, aga ka meie saates on see ainult teemaks number kolmega neljapäevastes Aktuaalse kaamera uudistes oli ta teema number kolm presidendi valimisse jaapangarsruudist. Sest need on meile kodulähedasemad, aga ei, Merkeli visiit on vaieldamatult oluline asi, sest nagu ma ütlesin, liitlasliidritest hetkel parim kraam. Ja teiseks ka võib-olla see sõnum, mis jäi, et kui ta nüüd käis kaks aastat tagasi Riias ja ta rääkis mõnevõrra siinseid inimesi häirinud või pahandanud NATO teemadel, et NATO ei tohiks olla püsivaid plaan baase alliansi idaserval, siis mulle väga meeldis, et seekordne sõnum Eestist oli puhtalt selle keskne, kui äge eestion. Et see, mis domineerima ja kusjuures enne Merkeli visiiti küsisin ühelt Saksa kolleegidelt, miks ta siia tuleb. Ja see saksa kolleeg, kes on spetsialiseerunud Merkeliga kaasas käimisele, kohast, kohta, ütles, et aga sellepärast, et Eesti on IT-lahendustest nii äge ja inimene, kellel ei olnud põhjust mulle ajada mingisugust jama. Ja see oli täpselt see, mis ei saksa meediast püsima ja ma arvan, et see on ka meie julgeoleku seisukohast väga hea, kui jääb mulje, et me oleme lihtsalt niivõrd normaalsed, ägedad ja nendemeelsed. Me väärime ka sellepärast igasuguseid, et otsuseid siis jällegi vastavalt NATO sees, et meid aidata. Nojaa, aga julgeoleku küsimused olid need ka üleval olid aga see jäänud domineerima ja see mulle meeldis. Aga noh, seal oli ka küsimus, et kas saab ühiseid väeosasid luua ajana? Need sõjaväesuurused on lihtsalt väga erinevad eesti omanikud imetilluke võrreldes Saksamaaga. See jutt, et nad kui siis teha, siis peab kellelegi veel kampa võtma, et oleks vähegi võrdsemad. Linnud on ikkagi noh, jah, ütleme saksa, saksa, prantsuse või prantsuse briti kaitsekoostööd, see ei ole sama, et me oleme alati see väikevend, kes vajab pigem abi ja tuge kui see, et me saaksime öelda sakslastele. Me kaitseme teid, Merkel oli ju tuuril selles mõttes, et tegelikult see kõik käis ettevalmistuseks seal Bratislavas toimuvale tippkohtumisele, mis on 16 september, kuhu on kokku kutsutud 27 riigijuhti valitsus, Realis, riigi valitsuse juht, riigipead, kus ei ole inglasi, muuseas teemaks on põgenikekriis Brexit. Ja ta oli kas üleeile veelelide Prahas ja samamoodi Tšehhi peaminister hakkas rääkima, et kuulge, et kas me saaksime moodustada mingisuguse üleeuroopalisi vägesid. Eks, aga samas on sümboolne, on see ta Eestis oli kõige pikemalt, sest kui sa vaatad, et ta rääkis terve vihje gradiga, tegelikult ta rääkis Eestis kohtus Eestiga ja seejärel käis läbik kaks Visegradi maade poole päevaga. Jah, täpselt Eestile oli ta kaks ööd. Sest tõenäoliselt inimene jää ööseks kohta, kuhu ta ei taha. No see on sümboolne, see on väga tugevas on, sest see on tugeva sümbolväärtusega see, et ta Eestis käib siin trallid mööda Tallinna ringi ja vaatab mingeid Martin Lutheri vanu kirju ja ja käib küberkaitse keskuses ja siin ja seal ja samal ajal Poolas saab nende peaministriga teeb kiire hommikusöögi, sest. Teavad paremini vahemaale ka natukene teine muidugi ta lendab lennukiga. Ei, aga Poola, Poola on Saksamaale kindlasti olulisem, Poola on suur, tan nende naaber märkil enda sugulased on poolakad pärit Poola aladelt, et Poola tegelikult on olulisem, aga ta ei saa Poolale praegu väga tugevat sellist sooja signaali anda. Kuigi ta peab andma neile okei signaali. Samal ajal kui Eesti on selline jätkuvalt selline hea ja truu. Alatuses samal ajal, et kus siis oli meie Euroopa Liidu juhtriigi, Slovakkia peaminister Robert Cha, Tallinn kutsub, tema mudeli kutsuti, ema käis eile Moskvas ja vaatasin vene teleuudiseid seal ta rääkis, et ikkagi sanktsioonid, sanktsioonid võiks ära tühistada, et tollel aastal ei ole nad ju kasu toonud kummalegi. Ta räägib seda juttu kogu aeg, aga ega see ei tähenda, et ta tundub, et ülemkogul pole ta kunagi seda, ta räägib seda juttu nagu minu meelest sanktsioonide algusest peale ja tema enda positsioon Slovakkia valitsuses on selle käigus ainult nõrgenenud. Seal on ainult selles on hästi nõrk, seal on hämmastav, on tegelikult see, et ju ütleme neid sanktsioonide vastaseid on ju seal, ütleme Matteo Renzi räägib sedasama, siis on Viktor Orbán räägib sedasama. Neid inimesi, kes räägivad sedasama jagu küsida, ütleme hiljem. Et oldi siis vastu, siis on see, et pigem pigem mitte. Ei, no kui need oleksid vastu, siis nad saaksid pidurit tõmmata, aga ilmselgelt see on ikkagi kas Venemaaga soojade suhete hoidmise või siis oma sisepoliitilise siukse venemeelse sektori rahuldamiseks, et, et see ei ole mingi tõsine jutt, vähemalt siiamaani õnneks. Mitte nii kui me siin juba välisteemade juures olema, siis ma ei tea, kas kõnniks seda tallatud rada mööda edasi ja räägiks veel Eestile ühest võõrast probleemist, aga mine tea, ehk peab ka ühel päeval justiitsminister Urmas Reinsalu hakkama tegutsema ja selle teema oma töölauale võtma. Nimelt on Prantsusmaal mitmed omavalitsused püüdnud ära keelata kiine, tegu on siis mosleminaiste supelkostüümiga, kus sarnaselt ütleme siis sukeldumises kasutatavale kalipso ülikonnale on naisterahva keha pealaest jalatallani kaetud ja prantsuse mitmed omavalitsused on siis Burkina püüdnud pidada või nimetanud neid ühildamatuks Prantsusmaailmaliku vabariigi põhimõttega. Politsei on seejärel siis kiine kandnud moslemi naisi, muuhulgas siis kannis näiteks ja muudes lõunarannikulinnades mitmel korral trahvinud, aga eile saabus Prantsusmaa kõrgeimast halduskohtust otsus, et nad tühistavad prantsuse lõunaosa linnade kehtestatud purkini keelu ja riiginõukogu teatas siis ilmselt pretsedenti loovas otsuses, et kohalikud võimud võivad isikuvabadusi piirata vaid tõestatud riski korral avalikule korrale. See on pealtnäha feministlik või usuvabaduse küsimus, aga kahjuks on palju tugevam sotsiaalne teema. Sanitaarkaalutlus ei ole tar kaalutlus, ma ei tea, minu meelest võiks habemed ära keelata, esiteks on tihti islamistid kannavad habemeid ja mõtle, kui sul on suu piirkonnas ilge plärakas karvu on ju. Et sa hingad ja sööd ja kõike. Ma arvan, et habemed tunduvad nagu suurem sanitaarrisksesse ööpäevaringselt, inimestel küljes on ju, et selle purki ini võtad pealt ära, aga ei, see tundub tegelikult täitsa tõsine, täitsa täitsa tõsiste sotsiaalsete pingete märke, et Saksamaa või Prantsusmaal see stseen. Kuidas pilt sellest, kuidas politseinikud, relvastatud politseinikud piiravad sisse naise, kellel on lihtsalt natukene liiga palju riided seljas ja sunnivad teda neid maha võtma. Ühtpidi jah, see on sooline vägivald ja sa tajud seda niimoodi, teine on see, et juba öeldakse, et see on ISISele suurepärane värbamispilt näha, näete, kuidas nad läänes ahistavad viisakat naistelt sinisilmselt feministide ja islamistide seisukoht on vägagi ühtmoodi kattuv, aga, aga, aga tegelikult see näitab seda, et esiteks politseinikud, ma arvan, et nad tegid seda suurima heameelega seal. Ja keegi oli nad kutsunud välja, et, et see näit tähendab, et need sotsiaalsed pinged on päris hirmutavad, et seesama Korsika, kus oli see purgiini tüli talvel kuskil jõulude paiku, seal oli tohutult vastasseisud kohalike ütleme siis ilmalike rullnokkade ja islamistlik rullnokkade vahel, et nagu see ma arvan, et, et, et see ei ole veel seal Sealsete vastasseisude kahjuks. Eks see Burkeenid tuleb siis kahe sõnapaari kombinatsioonist, spurka bikiinid, bikiinid leiutati 70 aastat tagasi talle sellel aastal sünnipäev seal 46, alguses olid ka bikiinid paljudes riikides keelaka Prantsusmaal, Vatikan, nimetades neid lausa patusteks, ei saa siis ära harjutud, et mina mõtlen sellele asjale niimoodi, et kui inimene on liberaalne siis ta peaks mõtlema, et inimesel on lubatud kanda ükskõik mis riietust, et kui sa tahad, võid sa minna ka ballikleidis randa, seal mugavalt külitada, kui tahad, võid minna frakis ujuma. Et noh, et mis mõttes siis võiks kanda Burkina. Ja tavaliselt öeldakse, et kuulge, et miks meie peame neid sallima, kui meil ei lasta seal käituda nii, nagu meie tahame, et näed, et lähed kuhugi sinna idamas juba bikiinid laine selgel, siis hakatakse kividega loopima. Seal on seal on elatise anonüümne idamaa, sest inimesed võtavad saudi Aga ma saan aru, et nad poolalasti käimine ei ole araabia maadest soositud, aga noh, riides käimine meil nagu teistpidi on, et selles mõttes selles mõttes purk geenide vastu nagu ei tohiks olla. Kusjuures elama Prantsusmaal on niisugune mingid sihuksed, nüüd on juba nagu vanema generatsiooni prouad, kes armastavad hirmsasti topless päevitada, tunneks ennast suhteliselt häiritud, kui prantslased politsei tuleks, nõuaks. Samas ma tunnistan, et ka mingi inimene sula talle täiesti riietatud või kummaliselt riietatud, ütleme ujumisbasseinides esimene reaktsioon, et kas ta on haige balletis mingi nahahaigus või noh, et ta võita võib-olla olenebki heade võibki olla niimoodi, ta häbeneb oma keha, eks, ja et noh, et aga see on kõikide asjade puhul ilmselt bikiinides tuli tulid inimesed alguses see oli harjumatu. Siis mõeldi ka, et mis värk on, et tegelikult vanasti käidi üldse ujumas, alasti. Kui te vaatate vana vana rannapilt Eestist, siis seal on inimesed täiesti alast. Ei no see on selline ja, ja jah, aga, aga ma kardan, et kahjuks, et see pole küsimus ainult feministide liberaalsuse küsimus, vaid ikkagi see välja väljendami väljendatakse midagi muud ja see on ennekõike seda, et väga paljud inimesed on moslemid arvu kasvu peale ja nende erisuste peale väga vihased. Ja praegu näiteks ka muide eelmisel aastal on tohutult kasvanud moslemivastaste rünnakud Prantsusmaale ja nendest 80 protsenti naistevastast. Ma tõstan tempot. Ma küll ei ole nii optimistlik, et me jõuame veel kahest plaanitud teemast rääkida, aga proovi teha, et haridusminister Jürgen Ligi otsusega on siis järgmisest kooliaastast, see on siis 2017 2018 õppeaastast Eestis viis koolivaheaega, praegu on neid siis vähemalt neli ja mõndades koolides. Tegelikult on see viie vaheajasüsteem kasutusel, et see viies koolivaheaeg luuakse siis vabariigi aastapäevale eelnevale nädalale veebruari lõpus ja selle nädala võrra koolis käima, siis kauem juunis. Sulev, sina vist oled kooli lastega meist kõige praktilisemat kokku puutunud? Mul on kaks last, nad on koolis üks käib koolis koolis käinud. Kuidas sa suhtud sellesse, kui sa pead nüüd viie koolivaheaega tulevikus? Mu vanemal pojal, kes on kooli lõpetanud, oli viis, täitsa normaalne temagi Rocca al Mare koolis ja neil oli selline talvevaheajaks suusavaheaeg, et mitte mingit probleemi olnud, suusatas siis, ta suusatas ka jah? Jah, kulunud oli vilunud, oli siis suusates, et neil tõenäoliselt ka sellised spordiüritused Ei, seal on, see on väga hea ja mõistlik, et iseenesest ju need õppesessioonid läksidki kevaditi just selleks, et eriti pikaks. Ja mul on siin üks tabel ees, kuidas erinevates Euroopa riikides vaheajad on sisenenud, tegelikult kõiguvad päris palju, siis meil on kõige pikem vaheaeg kokku, kui võtame suvevaheaeg, on jah, meil kõige pikem ja meil on hästi lühikese õppeperiood, et teistes riikides on kümmekond päeva rohkemgi head lapsed, pikad. Koolipäevad väga palju antakse õppida ja tegelikult hariduseksperdid ütlevad, et see on probleem. Ja teine probleem on ka vanematel see, et see seal, nagu hullem probleem on see, et koolivaheajad võivad olla erinevatel aegadel. Et kui sul on, mitu last käib erinevates koolides, siis noh, et seal tekib selline lastehoiuprobleem, eriti kui nad on väiksemad lapsed, et neile meeldiks, kui nad oleksid ühel ajal. Teistpidi jällegi ma saan aru ka, et miks see nii on, seal on ka pluss, et kuna need on erinevatel aegadel näiteks mõned teenusepakkujad, eriti reiside korraldajad nad seal kevad ja sügisvaheaegadel tõstavad kohe hindu, kui sa jagad selle naga laiemale, siis on ka hinnad odavamad, eriti miinused. Eriti karm on, kui sul mõned koolivaheajad juhtuvad kattuma, ma ei tea näiteks soome laste koolivaheaegadega või kes meil siin lähipiirkonnas veel on, et siis on nagu tajuda, et lennukipiletite hinnad on ikka kordades kallimad. Aga siis muuseas, kohe-kohe on kooliaasta algamas, et olete, mõlemad liigub igapäevaselt rohkem Tallinnas, mina Tartus, et kuivõrd te linnapildi järgi üldse saate tajuda, et ma ei tea, keskkond on kooli alguseks valmis, et kas suuremat tööd ei tee tööd, trammiremont on ära lõpetatud mai tea, sebrad on maha joonitud. Ja ütleme nii, et ma tahaks näha seda spurti, mis seal nüüd toimub? Tallinna südalinnas? Muuseas, spurt toimubki sõna otseses mõttes ühe ööga saadaks hakkama peaaegu asjad, millega venitati venitati venitati trammitöö. Tallinnas muuseas, edeneb väga-väga kiiresti sõna otseses mõttes. Aga jutt sellest, et sebrad maha joonitud minu arusaamist pidi nagu sõbrad, peaksid kogu aeg maha. Just ma olen sellega täiesti nõus, et meil on väga suur ühisosa ja ma olen ka Tartu linnavalitsusest seda mõnedel kordadel küsinud, et mis jama sellega on, et lumi läheb ära ju seal kusagil märtsis-aprillis, et miks ei saaks siis sõbrasid hakata jonnima, et miks te peate september ootama? Nad ütlevad, et suvel algavad teetööd ja siis tuleb palju tänavaid üles kaevata ja et sellel teekatte märgistusele pole nagu väga suurt eesmärki ja, ja siis, aga, ja kusagil seal septembri alguses saab kõik tehtud ja siis tuleb juba kusagil novembris lumi maha või oktoobris on ka seda juhtunud. Ma mõtlen, et on siis nagu klassikaline kirjutav ajakirjanike tähtaega on vaja, et siis nagu tund aega ennetähtaega, nagu läheb see töö nagu intensiivsemalt, et võib-olla see selle loogikaga Aga see, et lapsed saavad rohkem puhata, mõtlesin täitsa mõistlikke, et näed, see, see puhkus jaotub nagu ühtlasemalt ta aasta peale. Ma küll jällegi kordaks seda stereotüüpi, et seal juuni alguses, kui päike paistab ja väljas on soe ja juba saab ujuma minna, et seal koolipingis on jõle tüütu olla. Ma mäletan seda omast ajast, et ütleme seal kusagil mai keskel juba tegelikult see õppimise hind kadus ära. Mäletad ülikoolis, kui tühjaks auditooriumide kevadel, nagu kuskil juba aprillis ka väga palju. Eestlased unistatit elas kuskil lõunamaal ja siis peab arvestama, et lõuna ajal on kogu aeg soe. Et noh, siis nagu seal ei käikski inimesed koolise ei, normaalne Aleksamad, normaalne oleks ikkagi, et ka, mis seal takistab suvel samamoodi mind kutsub näiteks kutsuks talvel välja suusatama. Aga ma arvan, et siin ei olegi sellist õiget vastust, et selline meeldimise küsimus ja, ja ma arvan, et inimene harjub ju väga paljude asjadega ja väga halbade asjadega ja väga headest asjadest võib-olla seda ta ei taju nii hästi, et see lihtsalt võetakse vastu niimoodi, et seda ei märkagi. Aga me ei hakka siin viimasel planeeritud teemal rääkima, kuigi iseenesest oleks ju tahtnud ka spordiülekannetest ja olümpiamängudest rääkida, aga selle 30 sekundi ja võib-olla natuke rohkema aja jooksul seda diskussiooni pole meil mõtet avada, sest uudis küll rääkisid seda keelt, et olümpiaülekannete vaadatavus, näiteks Ateena olümpiamängudega võrreldes on kukkunud kaks korda ja kuigi telekanaleid ja eetriaega pühendatakse rohkem, aga vaatajahuvi olümpiale on üha vähem ja vähem. Sulev, sa tahad öelda, miks see nii on? Eestlastel ei läinud lihtsalt väga hästi, praegu see on üks asi, teine asi. Teine ajavöönd oli kaks lihtsat põhjust. Just seal on oluline vahe, kas sa pead vaatama olümpiaülekandeid öösiti või varahommikul või sa saad seda teha. Ja kas sa elad enda omadele kaasa või mitte? Nii tänased rahva teenrid hakkavad lõppema esmaspäeval, teisipäeval on siis riigikogus kibekiiret päevad. Lisaks presidendile arutab parlamendi põhiseaduskomisjon ka oma erakorralisel istungil haldusreformi seaduse põhiseaduspärasusega seonduvat ja usun, et järgmisel nädalal ehk on ka rahvateenrite põhjust haldusreformi teemal pikemalt peatuda sest ka lõppeval nädalal asus või astus valitsus taas sammu sellele lähemale, et see reform saaks ka sisustatud. Ja uuel nädalal on siin stuudios Aarne Rannamäe, Krister Paris ja neeme Neeme Korv ja täna olid siis stuudio Evelyn Kaldoja. Suve Sulev Vedler ja Mirko Ojakivi kuulmiseni.