Tere hommikust, head raadiokuulajad. Mul on siiralt hea meel, et Sven teiega alanud nädalal jagada päeva hakatuseks mõtisklusi ühtsuse teemal. Ühtsus on iseenesest avar, mõista seda võib käsitleda nii isikut kliku kui ühiselu kokkukuulumise tähenduses. Samas on ühtsusväärtus, mis on vaevalt isetekkeline vaid sünnib sihilikult looduna. Ühtsus on oluline kogu looduses, samamoodi erinevates inimeluvaldkondades, alates suhtestumisest, iseenda ja teistega kuni harmooniani suhtes, loodusmaailma ja loojaga. Et võimalikult lähedalt alustada, teeme täna hommikul kõigepealt juttu ühtsusest, omaeneseinimeseks olemisega. Ilmselt kogeme seda kõige selgemini seoses tervise või terviseprobleemidega. Me tunneme tervena kui meie organismis hingeelus ja suhetes pole lahkmeelt vaid keskliku ühtsust. Samas valu ühes kehaosas või hingesopis teeb haiget või koguni haigeks. Terve inimese. Nohu teeb mitte ainuüksi nina tatiseks vaid ka pea uimaseks ja elujõuetuks. Maailma terviseorganisatsioon ütlebki, et tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund mitte ainult haiguse või nukruse puudumine. Samasugust ühtset tervikut peetakse inimelu eesmärgina silmas ka piibli raamatus, kus öeldakse. Hoiduge igasuguse kurja eest. Aga rahu jumal ise pühitseb kudeid läbinisti. Ning teie vaim ja hing ja ihu olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks. Vaimulikuna olen loomulikult keskendunud oma vaimuelu tervena hoidmisele. Samuti püüan hingehoidlikult hoolitseda teiste eest. Mõned aastad tagasi tundsin aga kõhus valu ja läksin arsti juurde. Selgus, et liigne töökoormus oli välja löönud maksapõletik, kuna selle ravimiseks ei piisanud Aga ravimitest ega toitumisrežiimist. Mul tuli muuta tervet elulaadi. Nüüd tegelen igapäevaselt tervisespordiga, tunnen ennast kui mees oma parimates aastates. Kuidas sina ennast tunned? Terve elu on ühtset jätkusuutlik, ebaterve elu on ebaühtselt jätkusuutmatu. Tänasel suvehommikul on parim aeg küsida, kui tervelt ma elan. Ehk teisisõnu, kui ühtne ja terviklik mu eluviis õigupoolest on. Terve elu hoidmine on nagu tasakaalu hoidmine jalgrattal. Seda on väga raske teha staatiliselt ühe koha peal paigal püsides. Parem on edasi liikuda, koordineeritult edeneda ja areneda. Peavad töötama koos keha käte-jalgadega, siis ei kuku, vaid jõuame ka kuhugi välja. Jalgratas välja ja mine loodusse või jalutama ja looja loodut nautima. Vahel piisab isegi viiest minutist värskes õhus või päikeseloojangusse et kogu ihu ja hinge läbivat tänutunnet tunda ja vaimus sosistada. Tänu looja imelise elu eest.