Jõle rõõmsate ridade keerukaarte kaunimate vaatan nagu vikerkaarde nagu eha õhetusse, merelahe lainte liugu, nagu virvendus päeva puhte peegeldusel. Sirget sirud, virge greerud aru pärast ahtumised ühte hoidi hüplemised, tuhinat ja tõttamise. Ei tunne maadeta ka mitmemaade ja merede eineid toodud teisest ilmast kaugelt võõrsilt valitsetud oma ilmad Deletusel. Oma õueõpetusel võeti värvid värtnatele, gooti kirjad kangatesse, tikiti Tiru tänule, Veeööletisse viirutati. Hallid nähti Haavikutest samblavaibavaatamisest pajuurva udemetest. Musta murti mure mõttes. Mullavagudest vaadati rahalist, sai rohukõrtest rohust ja latva lehtedest. Sirees too või taevatäie. Vii kõikjal rätte virvendused. Olla kaasikute kullast kullerkupu kummardustes. Kust aga punast tuluti Gustaga võeti neetud verevat. Tõrva lillelt põdrakanepist, põimipi heledamat Heller heinal, ööde õhetuses pohladel ja biit läpatelt valmivatelt vaarikatelt maada ligi maasitatel. Aga poidikus kuumava päeva puutepõlemisest põimisin tärin punase oma palgena talava oma verre vägevuste.