Seadused võeti vastu, aga kriitikat oli küllaga, isegi autorid olid nõus, et seadused vajavad edasist täiendamist. Kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna õppetoetuste seadusest. Selles seaduses on kujundatavale õppetoetuste süsteemile sisse ehitatud viis vabaduse astet, nendest kolm on jäetud riigikogu pädevusse. Kaks vabaduse astet on jäetud haridus- ja teadusministri pädevusse. Seega on tegemist põhimõtteliselt üpris paindliku ja arenemisvõimelise mudeliga. Ja Ma olen seda meelt, et me tuleme nii nagu paljude teiste seaduste Kivool tagasi tema täiendamise juurde. Keskerakond ja Mailis Rand olid väga kriitilised. Keskerakond ei saa pooldada seaduseelnõu, mis suurendab kihistumist. Ei saa pooldada seaduseelnõu, mis rõhutab, et meie ühiskonnas on vaid osa inimesi väärt riigi tähelepanu ja ei saa pooldada seaduseelnõu mis täielikult eirab meie ühiskonna partnerite seisukohti. Ka Mõõdukad olid seaduse vastu, Isamaaliit Tõnis Lukase näol aga leplikum. Selle eelnõuga asi halvemaks ei lähe, kuid ei lähe ka nii palju paremaks, kui võiks minna. Praegu on meie ees kohitsetud variant sellega uhkeldada. Palju ei ole põhjust. Jaak Allik Rahvaliidust nõustus opositsiooniga, et seadus on puudustega, kuid tuletas meelde, et varasemad koalitsioonid ei suutnud mingit seadust vastu võtta, kui head kavatsused neil ka polnud. Näed suurepäraselt, katsed jäid teostamatava, jooksid kinni, mitte tolleaegse parlamendi opositsioonierakondade vastuseisu tõttu nad jooksid kinni omaenda koalitsiooni, vabandust, ilmselt rahandusministeeriumis. Seekordne koalitsioon suutis välja töötada vaidlustega, mis on loomulik ja kompromisside ka, mis on loomulik eelnõu, mis läks seekordse koalitsiooni rahandusministeeriumist samuti läbi, on meil nüüd olemas. Ja ongi küsimus selles Venne taheti üliõpilastele tõepoolest suurt ja sooja kasukat ümber panna, aga nad jäid ikkagi nii-öelda palja tagumikuga. Siis nüüd on olemas vähemalt see nöör, millele saab kasukat või vähemalt kerged tolmumantlid ja hakata juurde nagu looma. See oli õppetoetuste seadusest analoogilised arvamuste erinevused olid sotsiaalhoolekande seaduse puhul Andres Kork Res Publicast. Tänaseni oli Eesti vabariigis vastu võetud sotsiaalhoolekandeseadustest paljudes selline põhimõte anti kõigile ja antilahe. Praeguse koalitsiooni põhimõte on selles, et toetus peaks saama abivajajad. Selle me panime ka siia seadusemuudatuse sisse, meie arvates õllest nartsisse. Mõõduka Eiki Nestori seisukoht on hoopis midagi muud. Kahe seaduse koosmõju on lihtne, õppetoetusi üliõpilased ei saanud ja toimetuleku toetus võetakse neil tegelikult ära. Sellise seaduse poolt ei saa olla. Peeter Tulviste Isamaaliidust on veel kategooriliselt. Esimest korda on tegemist eelnõuga, mille puhul minul oleks häbi, kui see vastu võetakse. Tulemus oli igal juhul see, et mõlemad seadused võeti vastu, nad hakkavad kehtima sellised, nagu on ja hiljem näeme, millal neid muutma hakatakse ja millised need muutused on.