Keelesäuts. Tere hommikust, mina olen Riina Eentalu. Mis te arvaksite, kui kuuleksite kedagi rääkimas nii või loeksite niisugust teksti? On küll viisipidamine, aga et ka häält välja sulaks, tulebki karjuda. Plahvatus, niiskus ka Istanbuli Aasia poolele jälgedes rahulolematust, mis viimastel päevadel pealinnadest on niiskunud. Ka täna sulab raamatukogust ehitusmüra. Kevadel pehmeneb metsast linnulaulu. Ajakirjandusest niiskub, kuidas oleme jõudnud uude ajastusse? Ma saan aru, kui te nüüd kohvi hingekurku tõmbasite sest välja tuli ju täielik mõttetus. Aga just seda see tähendab, kui öeldakse, või kirjutatakse, et on küll viisipidamine, aga et ka häält välja kostuks, tulebki karjuda. Plahvatus kostus isegi Istanbuli Aasia poolele jälgides rahulolematust, mis viimastel päevadel pealinnast on kostunud. Raamatukogust kostub ehitusmüra või kevadel kostub metsast linnulaulu. Kostuma nimelt on murdekeelne sõna tähendabki niiskumist, sulamist, pehmenemist. Ja see ei ole üldse sama, kui kostma. Kõik olekski korras, kui selle kostuma asemel oleks kasutatud sõna kostma. Nii et plahvatuskastis ja linnulaul kostab rahulolematust, on kostnud ja hääl kostaks välja. Kaks sarnast sõna küll, aga vaat kui palju segadust. Kena päeva.