Läheme siit edasi meie päevaintervjuuga, tere päevast, rahandusminister Ivari Padar, tere. No teie näolt võib välja lugeda sellist teataval määral rahulolu, ma sain aru, riigieelarve on nüüd valitsuse poole pealt vähemalt kokku pandud, nüüd ta läheb siis parlamendile. Ütleme jah, et, et üks osa sellest suurest tööst, mis on riigieelarve kokkupanemine, on tehtud teine osa, ehk siis selle riigi kaitsmine parlamendis seisab veel ees. No need, et ma saan aru, sest eile siis kõik valitsuse liikmed said koos öelda, et nüüd on tehtud Jah, et ega võib ütelda küllalt konsensuslikult, et kõik vaidlused, ministeeriumidega tegijad ära vaieldud ja ja selge on see, et ministeerium ei saanud kaugeltki sedavõrd palju ressursse peale, kuivõrd olid soovida. No see riigieelarve ei ole ju teie jaoks selles mõttes esimene, et te olete ministriametit pidanud ju ennegi. Läks see aasta lihtsamalt läks libedamalt. Ütleme nüüd tundub, et riigieelarvet tehakse põhjalik, iga aastaga järjest suren põhjalikkusega, mul on sellised kogemused juba aastast 1995, kui ma tulin rahandusministeeriumisse tööle esimest korda, siis mul on kogemused põllumajandusministrina aastast 99 2000 2001. Ja ka 2002. aasta algus ja kas järjest surev põhjalikkusega tegeleda, tegeldakse ja see nagu näitab ka sellist riigi üldist arengut Kas selles eelarves nüüd, kui te olete otseselt rahandusminister, on see eelarve on natukene, ma tean seda küsimust Kristaks päris palju, aga ma küsin siiski on ta natukene sotsiaaldemokraatide näoga, ma viitan siin, ütleme, palgatõusudele riigisektoris. No ma ütleks, et ta on selline mõistliku näoga eelarve. Et kui välja tuua kolme parteid, kes on valitsuses, siis ma julgeks küll kedagi välja tuua otseselt, et et sellest saavad nagu kõike, koalitsioon, partnerid ka aru, et teadus Waltab valdkondades me ei pääse palgatõusust ja ja meil on küll oli uhke ja hea vaadata, kui, kui siin kevadsündmuste ajal Eesti politsei meid kaitses, aga aga keegi ei taha nagu seda mõtet, et Eesti politsei on suhteliselt ala rahastatuna, on aastaid. Aga ega see riigieelarve tegelikult ju ka politseid ei tõsta sellisesse staatusesse, et kõik politseiametnikud saaksid nii-öelda korralikult uhkeid autosid, ilusaid maju, eks ole, ja lastele kümnete kilode viisi banaani osta, et ega ta tegelikult ikkagi päris nagu erasektoriga ilmselt ei, ei, siiski ei võistle veel. Kindlasti on see, ta on samm edasi, aga ta ei ole kaugeltki see, mis ta võiks tegelikult olla, aga noh, aga eks need võimalused on meil kindlalt piiritletud, olgu see riik rikas kui vaene tahes, aga selgete tahtmiste võimaluste vahel tuleb alati alati otsida kompromissi ja ja noh, kasvõi see õpetajate puhul, et lapsevanem Padaril ei ole küll ükskõik, kes tema last õpetab, et seda enam, et lapsevanem Padrongise endine õpetajat. Et no ikka tahaks, et see oleks hästi motiveeritud ja tark inimene. Õpetajad vist said juurde, kui ma ei eksi, üldiselt keskmiselt 17 protsenti, oli see selline kompromissettepanek või lahendus, et tegelikult õpetajad loomulikult noh, kes ei tahaks olla 100 protsenti juurde või isegi 200, eks ole, et aga kust see 17 välja joonistus? No ta on tegelikult ütleme niimoodi, ta on 17 17 kuni 20 protsenti, ma usun, see, see reaalsus. Nii et noh, eks nad olid me jõudma koalitsioonilepingut hakkasime tegema siin kevadel, siis olid teatud valdkonnad üsna selgelt prioriteediks, teadsime ja seadsime siis ka need eelarve planeerimisel oma poliitilistes poliitilisteks valikuteks, ehk õpetajad olid väga selge kokkulepe kõigile ja kõik said sellest ka. Aga sellised aru Mis veel, seda eelarvet iseloomustab palgatõusust me juba siin mõne sõnaga rääkisime, et riigisektoris tuleb seda palgatõusu juurde, mis veel on, ütleme, selle eelarvega käib kaasas selline nii-öelda projektid, mida riik peab ära tegema kindlasti ja nüüd selle eelarvega tehakse ära. No ma palgatõusu lõpuks ütlen, lihtsalt kummutan ühe müüdi, mida räägitakse, see müüt on see, et et avalik sektor ehk siis riigisektori palgad siis pumpavad palkasid üles, Eestis ei ole seda aastaid nii, Eestis on aastaid, on on siis erasektor palkasid tõstnud ennaktempos, võrreldes avaliku sektoriga 2007 oli mäletamist mööda erasektori palgatõus üle 12 protsendi avalikus sektoris üle 10 protsendi. Lihtne näide ükskõik mis ehitusmehest, kel, kellede palgad on tõusnud kahe-kolme aasta jooksul kahekordseks. Ükskõik mis valdkonnas selles suhtes on niimoodi, et et seda on mul nagu väga kuri kuulda. Kui heidetakse ette, et avaliku sektori palgad on pumpad erasektori palkasid selles suhtes ikkagi rahandusministeeriumist ja tema allasutustest ostetakse erasektorisse spetsialiste üle, mitte vastupidi. Nii et te peate pidevalt, eks ole ukse peal valves seisma inimeste käest küsima, et kuhu te lähete, et kas lähete lõplikult minema? No vaieldamatult, et vaadake, mis sisejulgeolekus on juhtunud, kus on õppinud politseinikud, on läinud siis kalkuneid kitkuma. Aga mis puudutab veel selle aasta järgmise aasta eelarvet, siis järgmine aasta eelarvele on ja ta on vastutustundlik eelarve, seal on ka väga selgelt arvestatud teise poolega ehk siis ka tulevikuga. Rahalises mõttes ehk reservid. Et kui me kõik võimalikult reservid kokku prognoosime, siis me võime eeldada, et et me saame ligikaudu 10 miljardit krooni erinevates reservidesse suunata ja ja see on väga mõistlik. Kui palju muidu muidu üldse praegu Eesti riigil nende reservi ära paigutatud raha umbes? No siin on erinevates värvides, on, on stabiliseerimisreservis täna viis miljardit pensionireservis viis miljardit ja nüüd 10 miljardit potentsiaalset reserve veel juurde, nii et et üldiselt me oleme mõistlikult tegutsenud ja, ja meil on me meil on millele tugineda, kui, kui ka raskemad ajad Aga see raha ei seisa kuskil rahandusministeeriumis või riigikassa sukasääres raha ikka teeb raha. Ja see raha teeb raha ja ta on on siis paigutatud kindlatesse väärtpaberitesse väga need on siis eelkõige just erinevate riikide võlakirjad, mis on siis mis on siis noh, väga usaldusväärsed. Et ühel hetkel, kui vaja läheb, on hõlbus sealt kohe võtta. Teine pool, mis puudutab selle aasta lisa, arvad siis 300 miljonit krooni saab välisministeerium selleks, et osta saatkonnahooneid mis on iseenesest ju riigi raha paigutamine reservidesse, kinnisvarasse ühisvarasse ja, ja mis mille tootlus on kindlasti väga vastuvõetav. No loomulikult vaadata ka iga riigi kinnisvara olukorda, kus seda, kus seda siis ostetakse, aga selgelt see on väga mõistlikke, see kinnisvara omandada, mitte maksta kõrgeid rente ja, ja ka see on siis Reserv vist praegu ei ole õues olemiseks kõige mõnusam aeg, kuidas Eesti poliitikas olemiseks see aeg on. Ma meenutan ühte viie-kuue aasta tagust teie intervjuud siis, kui olid mõõdukad veel ja teie nende juht, kui te mainisite, et, et sellist tõsist poriga loopimist ei ole alanud. Aga teile tundub, et odade teritamine käib, et rahandusministrina on see ametipositsioon, kus ta neid odasid. Kuidagiviisi tunnetega. No eks loomulikult rahandusminister peab olema, eriti eelarvekaitse olukorras on sellises kaitsepositsioonis tefaniga kaetud, nii et, et siis on ja selles suhtes on väga-väga ilusa ja väga-väga-väga. Ilusa võrdlusega tuli akadeemik Peeter Tulviste minu juurde, kes tuli ka ühe kultuuriobjekti rahastamisega seoses, vaatas minu kabinetis ringis. Padarit sul akvaariumit ei olegi? Mõtlesin, et ei ole lehma viltuse seina peal ja akvaarium tõesti ei ole, et aga miks akvaarium? Kuule Padarit ollakse vähemalt keegi elusolend, kes su kabinetis on, su käest raha ei küsi. Miks teil lehma pilt seina peale, eks ma olen ikkagi selline hobitalunik asjade kõrvalt ja ja kindlasti tunnen muret ka selle pärast, mis Eesti põllumajandust. Eesti poliitikas on kuum teema olnud ju gaasijuhe, ma eeldan, et kuivõrd suur osa aurust on selle teema käsitlemise peale läinud viimasel ajal, siis selle eelarve kaitsmine võis võib-olla isegi mingis mõttes mugavam olla. Seal jää kummaline, et eile ma vaatasin ka, et ega siis siis uudistekünnise number üks oli, vaieldamatult oli, oli gaasitrass. Aga noh, eks ta oli pigem nagu nagu asjade kokkulangemine, et selles suhtes valitsusel ei olnud ka võimalust gaasitrassi otsustust kuhugi edasi lükata. Ja noh, nii ta siis praegusele juhatusele ja samas ka eelarvetes on kuhugi edasi lükata, seda eelarve peab olema hiljemalt 26.-ks septembriks riigikogule esitatud. Nii et nii ta juhtus. Aga see gaasitrassi üle olid mingit vaidlust ka või tegelikult oli asi või kokku lepitud ja pigem kabinetiistungi. Eile oli selline formaalsuste kokkuleppimine. Ma usun, et peaminister siin uskuda. Ma tean, peaminister seen, mida rääkis, see nii oligi. Et sellepärast oli Jum kuna see valitsus kokku leppinud, et meie otsused saavad olla looduslikud. Ja kuna oli selgelt näha, et üks osa valitsusest oli, oli oma positsiooni väga kindlalt raudselt paika pannud, see oli IRL ja siis oli nagu selge, et et mööda Valitsus ei vedanud erinevat dispuutevalitsuses tootuks ei toodud kindlasti valitsuse ohvriks, nii et selles suhtes on nii, et et see oli praegu otsus. Aeg näitab edasi, mis ümber selle toru hakkab toimuma. Nii et kõik need jutud, kuidas valitsus on tohutu suured pinged ja Isamaaliit ja võidab IRL on kesikutega kokku leppimas, kõik see on üks suur jama jutt. No ütleme niimoodi, et et see toru teema kindlasti ääretult emotsionaalne ja, ja nagu te näete, siis absoluutne enamus Eesti rahvast on turu vastuhäälest vähemalt nendel andmetel, mida siin näha saab. Samas on selge, et ta on väga mitmekülgne asi, on, ma toon need emotsioonid on kindlasti selliste objektiivsust ka mõnevõrra varjutanud. Mis toru puudutab, aga ütleme, et noh, ma pigem ütleks, et aeg annab arutust kunagi hiljem hetk, kas me oleme halvasti õietkeid. No ilmselt nagu vene poole ütleb, see toru tuleb niikuinii, eks ole, et sõltumata meist Nojah, mina ütlen mina, minu andmetel on ka see niimoodi, et see toru tuleb nii või naa ja küsimus on selles, et kas see toru on 20 kilomeetrit, siis Eestist kaugemal või 20 kilomeetrit lähemal see 50 tuumapommiohtu oluliselt ei lahen. Kas kuidas Eesti selles olukorras käitunud on, on sõna sirgeselgsust siin õigel kohal või mitte ja kuidas see võib meie positsioone kõigutada, mitte kõigutada muu maailma silmis lähitulevikku? No riigiti on ju need arvamused väga erinevad, et selles suhtes, et et kui vaadata Poolat, Leedut, kes on olnud nagu väga selgelt eitaval positsioonil kogu selle toru suhtes, siis siis teiselt poolt jällegi ju Lääne-Euroopa, kes on kindlasti huvitatud, sest Vene gaasist, et et ega siis tulevikumaailmas ei ole seda võra oluline, mis on, mis on siis energia hind kui küsimuses, kas energiat üldse kätte saada. Et see muutub nagu järjest rohkem. Oluliseks, nii et et jah, et täna on niimoodi, oleks siis Euroopa liidu sees on ka ju erinevaid arvamusi selle toru suhtes ja kindlasti noh, Eestit Eestit peaks toetama, väga toetab seda, et Euroopa liidus kujuneks välja ühtne energiapoliitikat selles suhtes, et me nagu ühise ühise rindena nagu seisaks nende asjadest, sest energia muutub maailmas järjest suuremaks ja suuremaks defitsiidiks kude korteris, tantsi, teete siis, vaadake, kui palju te panete neid elektripistikuaukusid juurde, sinna endale igale poole senist kahe kenast korteris oli teistmoodi. Meie jaoks üpris ebameeldiv perspektiiv vist, et Lääne-Euroopa end Venemaaga järjest rohkem seob, see tähendab, et võimalike kismade ja tülide korral jääb neid köhi jäi nii-öelda Venemaa aadressil järjest vähemaks. See on nagu tõsi, et me peame väga selgelt vaatama neid erinevaid nurkasid erinevate otsustuste juures, et selles suhtes on nii, et kindlasti Eesti peab olema selline läbirääkimisvõimeline väga erinevate osapooltega. Me oleme geopoliitiliselt sellises kohas, kus kus sa ei ole kõige parem koht, kus jah, et on paremaid kohti, ütlevad seda. Et need, kas mingeid võrdlusi riikidega, mis on geopolitsei väga turvatud kohtades, siis ma väga ägestunud tavaliselt. Et, et jah, et me peame nagu erinevaid aspekte vaatama. Üks asi on see, et, et meil on, et me peame olema konstruktiivsed läbirääkijad tõesti erinevates aspektides, et me võime Muuseas, kuskil Brüsseli koridorides seal oma kolleegidega kohtadesse sätestada, praksid iga nädal ju, eks ole olnud ka tõesti sellist head tulist vaidlust sel teemal, et miks eestlased kuramuse päralt ei saadi venelastega läbi, on keegi öelnud. Näiteks tegelikult on mul päris palju olnud neid arutelusid, sellel nädalavahetusel oli täpselt samamoodi mul arutelu siin siin oma kolleegidega rahandusministritega, kus Portugalis olime koos ja keegi pole tulnud. Kohtumised, mis mul on olnud selliste riikidega, kellel on väga selgelt sellised soojad positsioonid Eestiga nagu olnud viimati noh, näiteks Austria rahandusministriga, kes mu endine kolleeg, kuna põllumajandusministrina arutasime teemasid ja ja üldiselt nad saad aru ja on väga objektiivselt nendes nendes küsimustes, et, et see, selline selline vene ettearvamatus on, on nendele küllalt hästi teada, küllalt hästi teada ja ja, ja, ja tegelikult ka mina olen üritanud seda asja oma kolleegidel küll objektiivselt ilma liigsete emotsioonideta seletada, et et kogu see pronkssõduri saaga, et seal on ikkagi niimoodi, et väga palju aspekte jällegi, et selles suhtes, et et teda ei saa väga üheselt seletada ja kui me siin selliselt siseriiklikult sirgeselgselt raiume teatud dogmasid, siis ei, ei pruugi olla usaldusväärne. No eurost rääkides või euroliidu asjadest rääkides jõuamegi otsapidi euro juurde. Teie olete lubanud kunagi euro, tuleb Eestisse või, või ei ole jõudnud lubada? Ma usun, et ma olen küll kunagi kindlasti lubanud, et euro Eestis kindlasti tuleb ja seda ma usun ka. Aga Tarminitega ma ei ole küll ennast kunagi sidunud ja, ja seal on sellepärast minu õnn, et vaadake, minu eelkäijatel oli selline olukord, kus kus nii-öelda Euroopa liidu poolt anti, nagu selliste kollast vilkuvad. Seoses euro tulekuga nagu väga intensiivselt, et spekulatsioonid on võimalik 2007. aastal on, on võimalike suurem laienemine siin eurotsooni, see signaal oli küllalt tugev ja selle signaalile tuli ühel hetkel lõpp peale, et leedugi, kes oli siis ennast sättinud stardijoonele ja siis suhteliselt väikese väikese marginaaliga siiski neid Maastrichti kriteeriumi täitnud. Et täna on mõnevõrra teistmoodi olukord, kui oli paar aastat tagasi. Täna on see olukord, kus kus ju vaadatakse, mis maailma majanduses toimub. On selge, et, et ülemineku sellest siirderiikidel on, on probleeme nii inflatsiooni kui väliskaubandusdefitsiidiga eelarve tasakaaludega, nii et selles suhtes on, on Eestiga tänasel juhul teinud küll need sammud ja need otsustused, mis on õigustatud ja põhjendatud. Et kui meil on nagu põhiline näitleja, mis eurole mineku puhul on takistuseks, on inflatsioonimäär siis on selge, et me oleme need omade omad inflatsioonimäära kunstlikud tõstjad toonud ettepoole ehk siis järgmisesse aastasse. Et saavutasime stabiilne inflatsioonimäära langus 2009 10 11. Ja, ja eks siis ei peaks, ma usun, et selle, selle valitsuse potentsi Jaan aeg on ju olla 2011. aastane ja ma usun, et see 2011 on küll see aasta, kus, kus rahandusminister saaksime märksa kindlamalt ütelda, kuna sellel eurolises ikka minnakse. Nii et praegu ei ole mõtet veel üldse mingist aastaarvust rääkida, see on ikka nii halli udune tulevik. Selles suhtes on, on nii, et tuleb tegutseda selle nimel, et see potentsiaal naasta võiks olla 12 või 13, eksju, selle nimel tuleb tegutseda ja ja, ja, ja ütleme, sellises finantsmaailmas nagu härbelda ei saa siin asju tasa ja targu teha. Kunagi Laar ütles ja nõndamoodi, et võiks äkki euro ühepoolselt ülevaate, mille peale talle öeldi Euroopa liidu poolt, et jaa, sounds interesting, aga. Sa näed, et vastati, et intellektuaalselt huvitav mõtte seda praegu plaanis ei ole, selliseid intellektuaalselt huvitavad mõtted hetkel plaanis. Aga suured tänud rahandusminister Ivari Padar läbi astumast ja jõudu jaksu teile. Tänan.