Keelesäuts. Tere hommikust. Raamatupood on tore koht, seal kohtan sageli tuttavaid. Seekordne kohtumine tuttava tõlki aga pani mind seda säutsu kirjutama. Tuttav rääkis, et viimasel ajal üllatavad teda tekstid, kus inimene pole korralikult läbi mõelnud, mida ta ikka öelda tahtiski. Lühidalt mõtles midagi muud, kui kirjas välja tuli. Ja tõsi, olen nüüd seda ka ise tähele pannud. Paar lauset. Keemiarünnak tabas linnaelanike magades. Ah et keemiarünnak magas ja ei teadnudki, mida tegi või keda tabas. Üle tänava minnes hakkas telefon vibreerima. Mis siis juhtus? Kas telefon kartis üle tänava minna või juhtus midagi muud, et ta üle tee minnes vibreerima hakkas? Vajutades äppis südamenupule ilmub kaardile helendav täpike. Saan aru ette, pike ilmub siis, kui täpike ise südamenupule vajutab. Mis aga minu või mõne teise ülesanne sealjuures peaks olema, pole seletatud. Kui nii tahetigi öelda, on ju kõik korras. Aga ma täiesti meelevaldselt kahtlustan, et taheti öelda. Keemiarünnak tabas linna elanikke, kui nad magasid. Ja kui ma üle tänava läksin, hakkas telefon vibreerima. Kena päeva.