Hommikused saated on järelkuulatavad, õhtul võta raadio, äpp, Google Play staarist. Kuuluda kahte märki vaba. Kordan, Toompead rünnatakse, taeva saab ainult sellises kriisis ja grammis ma tahaksingi elada, mis on sellel pildil valesti? Olukorrast riigis? Tere, head kuulajad. Me oleme täna eetris mõnevõrra muutunud koosseisuga Ahto lobjakas on ära minu vastas. Laua taga istub Postimehe peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap. Ja mina olen saatejuht Andrus Carnov. Me räägime täna järjekorras niiviisi, et me räägime kõigepealt Eesti riigifirma vaguniärist. Kõneleme tallinkist. Siis räägime mesilastest ja põllumajandusmürkidest. Meie eelviimane teema räägib Mikk Pärnitsa ühest arvamusloost, mis sel nädalal on põhjustanud täiesti ootamatuid reaktsioone ja saate, lõpetame arutelu selle üle, et kas Reformierakond sobib lubada oma valijatele tasuta lasteaiakohti. Jällegi nädala uudised, et Aivar sinu kord Valisime siis nädala sündmuseks number üks Tallinki teate uue omaniku otsimisest, mis võib halvima stsenaariumi kohaselt lõppedega laevafirma lahkumisega Tallinna börsilt. Ja see põhimõtteliselt võib tähendada ka Tallinna börsi nii-öelda kehva seisu veelgi kehvemasse olekusse minekut. Number kaheks panime siis juba nimetatud EVR Cargo plaani 35 miljoni eest osta Venemaal vaguneid ja hakata neid välja rentima. See on tekitanud sel nädalal suure poliitilise skandaali. Ja ka siis ettevõtte praegune nõukogu esimees Neeme Jõgi on öelnud, et vähemalt mõneks nädalaks sellel plaanile tõmmatakse pidurit. Kuigi, kui ma aru saan õigesti, siis pooled vagunid on juba ostetud. Nädala sündmuseks number kolm valisime siis nädala alguses tulnud ootamatult keset nädalat toimunud valitsuse istungilt tulnud otsuseid et valitsus panigi paika, et aastast 2019 enam ei saagi rongiga Pärnusse sõita. Ehk siis teisisõnu lõpetataks avalike vedude tellimine Lelle-Pärnu liinil. Et kui nüüd teada, et Rail Baltic peaks tulema 2026.-st aastast ehk siis seitse aastat rongiga Pärnusse ei saanud. Lelle-Pärnu liin kuulub eraomanikule Edelaraudteeajal, et minu meelest infrastruktuuri omanik võiks ju ise selle 17 miljonit sinna sisse panna ja rongid saaksid rõõmsalt edasi sõita. Nähe paraku seal jah, aga uudis number neli tuleb nüüd õige magus nimelt. Geoloogiakeskus teatas sel nädalal, et eelmisel laupäeval registreeris Hiiumaal asuv seismojaam maavärina 2,1 magnituudi. See maavärina, selle maavärina epitsenter oli Hiiumaa ja Vormsi vahel kusagil kakrarahu lähistel. Et 2,1 magnituuti on maailma mastaapides täiesti tühine tõuge, aga eesti mõõtkavas erakordne sündmus, mida ei tule ette väga sageli. Ütleme, et ka erakordseks võib pidada siis sündmuste uudist number viis et otsustati, et Eestis hakatakse siis sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi amsterdami nulli suurtes eksis vana Kroonlinna null tuleb nüüd ära unustada, et Amsterdami nullile üleminek tähendab, sellised kõrgused tõusevad ja sügavused vähenevad umbes 20 sentimeetri võrra. Olukorrast riigis. Nii, ja nüüd siis vagunid, et 35 miljonit eurot mille riigifirma EVR Cargo siis tahab Venemaale investeerida, ostes seal vaguneid hakata välja rentima 35 miljonit eurot. Ta on ühelt poolt suur raha, teiselt poolt, kui mõelda rahvusvahelise äri peale, siis mitte väga suur summa. Ja miks see nüüd põhiliselt on ju selle endale tähelepanu saanud, on isegi, mitte vist nüüd niivõrd selle investeeringu suurus kuriteost jällegi, nii kui me ütleme sõna Vene maanime otsekohe mõtleme meie julgeoleku peale. Ja kui me mõtleme meie julgeoleku peale, siis me tõmbame, kuidas ma ütlen nüüd hirmust küüru, hakkame muretsema ja ja opositsioonierakondadele on sel nädalal olnud ka ennekõike Reformierakonnale olnud enne väga magusaks võimaluseks, kuidas Keskerakonna juhitud valitsust nende vanade relvadega rünnata. Aivar, 35 miljonit, on see siis nüüd? Ikka raha, noh, eks see on nii ja naa, et Eesti riigi mõttes ei ole see mingisugune suur summa, aga aga riigiettevõtte mõttes on see ikkagi Tähelepanuväärne summa, et aga mis minule siin kogu selle, kogu selle tralli või uudis juures kõige rohkem nagu riivas kõrva, oli see, et et kui valitsus on andnud märku, et EVR Cargo ei ole senine strateegia strateegiline ettevõte, mida peaks omama ja on on juttu olnud, et ta peaks erastatama ja, ja selle tehingu nüüd õigustuseks on toodud, et, et riigiettevõte on olnud siin miinuses ja väga raske miinusest välja tulla, et, et ta otsima siis nii-öelda ettevõttele mingit lisategevust või lisapaneme lisapanused, et siis äkki õnnestub kallim ennast ära erastada, et minu jaoks on see täiesti ebaloogiline ebamajanduslik käitumine, et müüd maha ja pärast uus omanik tehku sellega mida tahes, et selles mõttes on, on selline nagu risky business või selline kasiinosse minek minu meelest, et riik läheb nüüd spekuleerima Vene turule ootuses, et saab kerget kasumit ja selle õnnestub siis erastamise läbi nagu kallima hinnaga tagasi saada, et täiesti täiesti müstiline käitumine valitsuse poolt. No kui ma loen siin nüüd EVR Cargo juhatuse esimees Raul Toomsalu kommentaare, siis Raul Toomsalu on öelnud äripäevale, et kui vaguniäri sulgeda Venemaalt, siis sisuliselt võiks EVR Cargo kinni panna. Ehk siis see on sellega nagu kõik öeldud, et kui ma nüüd õigesti aru saan, siis see ettevõte on ajanud mitu aastat Venemaa sedasama, äri eksis rentinud vaguneid. Ja see, mida nüüd siis teha tahab, on lihtsalt see, et ta on tahtnud ühte järjekordset tehingut, ettevõtted on plaanis tellida 600 konteinerplatvormi 400 poolvagunit. Mis iganes, see tähendab, aga noh, kokkuvõttes ma saan aru, et seal 1000 vagunit 30 35 miljoni euro eest ja kui need faktid on õiged, siis pooled neist on juba valmis ja pooled on tegemisel. Ja, ja kui uskuda neid numbreid, mis raudteefirma on öelnud, siis ju rentimiseks on hetk Venemaal erakordselt soodne, sest hinnad on, hinnad on kõrged ja vagunite nappus on käes. Et justkui põhjus ärge ajada oleks igati loogiline, selles mõttes nagu seda sinupoolset sellist kriitikat, et valitsus on kuidagi valesti käitunud, siis me nagu ma nagu hästi ei jagaks, et miks mitte teenida raha, kui see võimalus on olemas. Väga tore, et aga miks meil siis ainult nagu vaguneid läheme Venemaale rentima ja neid ostma, nendega äri tegema, et Venemaal on ju väga palju muid tegevusi, et miks ei võiks riik mingit leivakombinaati omadel või või mingit juuste hakata tootma, et Venemaal on väga paljude asjade suhtes defitsiiti? Tunnustan väga kasulik nii-öelda äri teha, sellepärast et teised ettevõtete teised riigid on sealt oma oma tegevuse nagu välja tõmmanud, et meil ei tuleks nagu seda nagu pähegi, aga aga paguniäri, kus me oleme tõesti seal varem ka teinud, et aga et see tundub nagu loomulik, et me lähme nagu riskeerima, et kui me, kui me meenutame ka, et millest siis sai see alguse, see idee nagu vagunis ostet. Et see sai alguse sellest, et Vene riik ise otsustas, et et lõpetatakse äravedu vanade vagunite, et anda anda tööd oma vagunite tehastele, et et kui me, kui me lähtume sellest, et riik võib suvaliselt ja mingisuguseid ootamatuid otsuseid keerata kogu turg nagu pea peale, et kus me ei tea, et ta ühel hetkel otsustab hoopis vastupidi, et et nüüd me jälle avame vagunit vagunituru vanadele vagunitele, sellega keeratakse kõik jälle pea peale, et et selles mõttes on minu meelest puhas puhas riskimine kasiinosse minek, et see on riskantne äri ja see võib samahästi mõne aasta pärast hoopis pea peale olla keelatud. No minu meelest on niimoodi, et ettevõtluses on iga investeering risk, et riskivabasid investeeringud võib tõesti olla ainult riiklikult reguleeritud äridus. Et sealgi jääb mingi teatud võimalus olemas, et juhtub midagi ja investori saama raha tagasi. Et on muidugi mis on tõsi, on see, et Venemaa puhul on äripoliitiliselt kontrollitud ja kasumit suudavad teenida seal ikkagi ettevõtted, kes kes on saanud politsei heakskiidu, et kas me võime ainult oletada, et kas pidid mingi raha ära maksma või mingitel muudel tingimustel, siis on saanud siis võimaluse sealt teenida. Et riskipool tõepoolest Venemaal on teistsugune. Vot, aga nüüd tulles nende poliitiliste rünnakute juurde, et siin on ju rünnanud nii majandusministrit laiemalt sellega kui valitsust ja ja ettevõtet, et siin ju ennekõike Reformierakonna poliitikud, eks ole, et Kristen Michal on öelnud, kui tema oleks majandusminister, siis siis sellise plaaniga tema juurde ei maksaks tulla. Et sõna on võtnud europarlamendi riigi. Urmas Paet, siin vist endine välisminister Keit Pentus-Rosimannus on võrrelnud vaguniäri vagunerises keemiatehase ehitamisega Süüriasse minnes ilmselgelt oma selliste võrdluste rünnata ega üle piiri. Ja, ja kui me läheme, kas siin kas või Jürgen Ligi mõjukat Reformierakonnast, kes Facebookis kirjutab, et ta teeb neid samu etteheiteid, et justkui meie läheksime selle tehinguga mööda hiilima siis lääneriikide poolt kestnud Vene sanktsioonidest. Et kui me nüüd hakkame vaatama seda, et formaalselt on ju niiviisi, et välisministeerium on selle äri heaks kiitnud, et siin ka nüüd selle nädalalehtedes ju välisministeeriumi välismajanduspoliitika ka osakonna peadirektor Jüri Seilenthal on kinnitanud, et et sanktsioonidega vastu minna sanktsioonidega vastu Lail mindoneid vaguneid ostetakse. Noh, ainus, mis ma suutsin oma väikese väikese sellise majandusteadlasega kokku panna, on see, et kui Venemaa okupeeris Krimmi 2014 siis ta taastas ka kauba ühenduse Sis Krimmiga. Teoreetiline võimalus on olemas, et Eesti firma vagun veereb, veereb ühel hetkel Krimm ja siis ilmselt on see juba sanktsioonid rikkumine. Ja et kui meie lauljaid ei lubata krimimine, et siis vagunid võivad minna, aga, aga mõneti, kui me need poliitilise poole pealt vaatama, et siis tõesti, et et see sobib ju keskerakondlikule ministrile suurepäraselt, et näidata, et Venemaa on ju selline asjalik partnere, teeme Venemaaga majanduslikke tehinguid, et see sobib ju vene vene valijatele väga hästi keskerakonnas, et see signaal Kadri Simsoni poolt, et et nad on võimelised Venemaaga äri äri tegema, et see, see võiks nende valijatel sobida, et teisest küljest on olnud ju ka juba spekulatsioon, et, et äkki on siin mõni mõni kavalam käik varuks, et võimalik, et äkki on, on siis suudetud teha mingisugune varjatud tilgad, raudtee hakkaks paremini minema, et kui kui meie aitame nende vagunitehased ja ostame sealt vaguneid, et äkki siis Venemaa suunab siia rohkem rohkem kaupu, et saaksime sellest raudtee madalseisust üks kord üle ja kaubad hakkaks ikka Venemaalt siiapoole tulema. No just nimelt tahtsingi selleni jõuda, et, et kui me enne rääkisime siin Lelle-Pärnu raudteeliini sulgemisest, mis kuulub küll mitte Eesti raudteel, aga eraomanikule, aga põhimõtteliselt see sümboliseerib hästi olukorda, kus Eesti raudtee ei suuda enam ülal pidada infrastruktuuri nendest tasudest, mis ta teenib, eks ole, ainus võimalus, kuidas Eesti raudtee saaks siis oma rööbastele tasu juurde saada, on see, kui, kui siis kaubavoogusid venelast juurde rääkida ja Eesti raudteejuhid on ju ka seadnud endale eesmärgiks, et kui, kui mitte kasvatada kaubavoogu, siis vähemalt hoida seda taset, mis praegusel ajal on olnud. Et ega kui me raudteerist üldse räägime, siis ju me ei saa venelast kuhugi üle ega ümber, et see kaubavoog, mis tuleb, tuleb Venemaalt ja ja nii palju, kui ma aru saan, siis ka kui nüüd kaheksa või 10 aasta pärast saab valmis Rail Baltic, siis niisugune ka sel juhul siis see uus Euroopa kitsa kitsas rööpmelaiusega tee peaks juba suure hulga oma kaubavoogudest samu jälgi Venemaalt. Et nii või teisiti, et noh, me oleme oma raudteeääre üles ehitanud Venemaal, et selles suhtes mulle tundub, et need poliitilised rünnak, kui ta on või kas see, mis sina ütled, et et siinsel soodus näidata oma valijale, et nad saavad Venemaaga hästi läbi, no minu meelest on see alusetu konstruktsioon või selline nagu põhjendamatu rünnak, et, et noh, kui me tahaksime nagu selle nagu nagu täiesti poliitiliselt käituda ja siis demonstreerida oma sellist soovi nüüd Venemaad sanktsioonidega sanktsioonidega piirata, siis see tähendaks see sisuliselt meil ikkagi nagu raudtee täielikku lõppu. Me meil ei ole valikut, et kui me tahame raudtee hoida, siis me peame nendega kauplema. Vagunivagunite rendi Business ei ole siiski nagu kogu raudtee raudtee. Et riigi asi on ikkagi minu meelest infrastruktuuri nagu üleval hoida ja, ja vaadata, et see oleks nagu nii-öelda toimiv ja majanduslikult tasuv, aga aga minna ise nagu spekuleerima mingi vagunite kuskile, et meil ei ole ju endal seal kaupa, mida nende pagunitega vedada, et selle kaubavedu on hoopis tegelikult ju vaguniärist eraldatud ka, et see ei ole nagu sama asi, et on olemas kaubamaniken olemas vaguni omanik, et et ei tasu neid kõiki asju nüüd ühte patta panna. Et, et see vagunirendi järjenike puhas nagu puhas äri, et mäletame, et siin eelmise sajandi lõpus, aga meie tuntud ärimehed tegid sedasama äri. Ja see alguses oli väga-väga-väga hea, aga ühel hetkel nad ikkagi said aru, et et venelastega Vene turul nagu vene äri teha, et seal seal on ikkagi riskid, mida me ei suuda hallata ja minu mäletamist mööda tõmbusid sellest välja. LEGO sinovski peaksid siiamaani tegeleme ikkagi selle äriga palju suurejoonelisemalt kui, kui EVR Cargo või vähemalt sama suurejooneliselt. Just just, et, et kamee püüdsime saada Ossinovskilt kommentaari sellele samale vagunitehingule, kommenteeriks, kas see on tema meelest nagu mõistlikke, kas tema näiteks kasutab ärimehena sedasama situatsiooni ära, tellib neidsamu vaguneid, et paraku kui muidu Oleg Ossinovskilt on ikkagi õnnestunud siin kommentaari saada, siis ta küll alguses lubas, aga, aga ütles ära, et et siin ju. On ju räägitud, et tema võibki olla see üks peamisi pretendente, kes võib-olla see tulevane eraomanik, kes võiks selle EVR Cargo partner olla või selle omanik, et võib-olla talle siis sobib see, kui kui firma võtab selle riski sisse, ostab need vagunid ära ja ta võib-olla siis saab mõnevõrra kuidagi soodsamalt sedapidi omanikuks. Ja ta ei taha tänast ka näidata turgu, et kas on siis soodne või mitte, et mitte konkurentidele anda nagu märku. No aga ikkagi, millega ma nõus ei ole, on ikkagi see, et kui riigile kuuluv ettevõte teeb äriotsuse, siis samastada seda nagu valitsus otsusega minu meelest ei ole õige. No aga võrdleme sedasama Eesti Energia, näid Ameerika tehingud, et kõik olid alguses nõus, et kui, kui, kui juht räägib põlevate silmadega, kui, kui palju raha sealt hakkab tulema, kui kasumiks on nagu palju kuldselt maalselt lõpuks leitakse või kuld oli jutumärkides. Et siis noh, miks me peaksime uskuma, et siis Venemaal selline hiid tulususega äri nagu kestab nagu aastaid ja aastaid, et see ei ole ju puhtalt loogiline, et, et saavad lõpuks ehitavad ka teised vaguneid, kui need, nii nii rentaablid, rentaabel äri on, et ega venelased isegi rumalad ei ole, et et annavad siis eestlastele sellise magusateenistuse ise ei suuda nagu seal ära kasutada. No mis seal see Juta Eesti energia Uta ärisse puutub ja Sandra liivasse, kes sellest armastas alati põleva silmne rääkida, et ega lugesin nüüd hilisemad riigikontrolli aruandeid, siis tuleme välja, et, et see ei olnud sugugi tema soolo, et seal oli ka väga tugev presidendi surve toonase presidendi Toomas Hendrik Ilvese surve ilmselt ka välisministeeriumi surve, kes ilmselt oli teinud saadik saatkonnaga mingeid kokkuleppeid, et et noh, selge on see, et jah, et, et kui on riigifirma, siis poliitikut võimalus seda kasutada, eks kokkumängudeks on olemas nüüd. Aga ikkagi ma tahaks seda öelda, et kui EVR Cargo juhatus on teinud seda 10 aastat ja nüüd näeb uut võimalust, siis noh, ma ei samastaks seda ei Keskerakonnaga valitsusega ma võtaks seda lihtsalt kui ühe ettevõtte äririsk. Seda küll, aga miks siis see osav ettevõte on nagu kahjumis, kui ta, kui ta nii nii tublisti oskab kõiki asju ette näha ja hea nii-öelda ärivaistuga, et tehku siis olemasoleva äriga nagu ennast kasumisse näidata, et nad on suutelised ka kasumit teenima. Et miks minnakse Naugusid sellise kerge, kerge nagu kerge kerge mõttega nagu kerge rahaga minema teenima kuskil selliste vene vene kasiinosse nagu raha, et minu jaoks on see nagu küsitlema. Nii, ja nüüd jätkame majandusteemadega, et Tallink, Eesti börsifirma ilmselt Eesti majandusse au ja uhkus, arvestades seda, et siin mõned aastad tagasi ostsid ära konkurendi, siis Soome lahel ja kasvasid sellega siin Eesti-Soome ja Rootsi suunal väga suureks tegijaks andis siis sel nädalal ma arvan, et vist õige on öelda sellise segasevõitu pressiteate, mida suhteliselt lugeda ainult Ta professionaalselt börsianalüütikud ja majandusajakirjanikud, kes said siis sellest sõnumist aru niiviisi, et Tallinki tuunika omanikud kas siis Infotar või sihtgrupiga seotud ettevõtted on oma osalust müümas. Ja nüüd, kui ma vaatan seda, mis sellele teatele järgnes Eesti majandusajakirjandusest, siis mul vist on õige öelda, järgnes paanika selle pärast, et keegi ei saa aru, mis toimub, ja teine mure, mis on see, et, et jõua mõelda mitu sammu edasi ja leiti, et kui Tallink saab tuumikomaniku, kes omandab üle poole aktsiatest, siis pärast seda ta lihtsalt Ta viib börsilt Tallinki minema. Need on, see on siis nagu see lähtekoht. Süüdistatakse majandusajakirjanduses siin paanika külvamisest, et pigem seesama börsiteade, mis tuli, tuli ootamatult keset sellist suvist vaike vaikust, et seal oli selgelt öeldud, et et kui antud tehingud võivad viia tulemuseni, kus ettevõte on sunnitud tegema ka väikeaktsionäridele ülevõtupakkumise, mis võib lõppeda ja samas ka börsilt lahkumisega, et et seda ei mõtelnud ju ajakirjanikud välja, vaid see, see oli seal kirjas. Mis on nüüd halb pool ja mis on, mis on jätnud ka võimaluse spekulatsioonideks, eks ajakirjandus ju. Ja ka ütleme, börsispekulandid ju elatavadki sellistest segastest aegadeks ja seda on nüüd ära kasutatud. Te ei saa, ettevõtte juhtkond ei saa, omanikud tegelikult ei saa ju keegi kommenteerida, et mis, mis hetkel teoksil on siis kui nad midagi ütleksid, siis otseselt hakkaks kohe mõjutama aktsiahindade. Ja ja nad ise ei pruugi ka teada, mis toimub, et et ega Tallinki suuromanik ei pruugi ju müüa, aga samas ta võib müüa näiteks kui tuleb sellel sihtgrupil osale tuleb selline soodne pakkumine, pakkumine ja nad näevad võimalust, et et see on oluliselt kõrgem kui nende nagu nägemus sellest ettevõttest. Et nad vajavad ka väljuda, et aga, aga see kõik on spekulatsioon, et raske on täna öelda, kes müüb ja mida müüb, et selge on see, et fondid on, on ettevõtetes sees mingi piiratud aja ja sihtgrupp on seal juba pikka aega sees olla oma fondidega ja et õunast tahetakse nüüd väljuda. Ja ega me ei saa ka välistada seda, et kui City Grupp müüb, siis Infortar Just et see on ka üks, üks spekulatsioon olnud, mida ma olen, olen ka kuulnud sind uutelt reaalselt räägitavat, et et hoopis Infortar otsib raha ja võib võib välja osta, aga, aga sellega võibki nende osalusele 50 protsendi tulla ja nad on sunnitud ka tegema väikeaktsionäridele ülevõtupakkumise, millest nad ise ei pruugi olla huvitatud, aga lihtsalt seadused nõuavad seda. Mis, mis mind on pannud, imestama on see, et kui jõuliselt nad on laienenud energeetikasse ma tahtsin siin Eesti gaasi ja ma saan aru, et neil on siin veel huvisid, et tegelikult selliseid esialgsest reisi business, sest et kui me vaatame Tallinki business'it, siis Tallinki laevad, siis tulid hotellid siin väike taksoäri, eks ole, et see on nagu selline reisi business, kus oldi. Kui need ei ole Tallink käia äri, vaid need on Impatarjäärid, Nad lihtsalt laenavad kaubamärkidena. Jah ja mõelda lennunduse peale, aga, aga siis nüüd äkki otsustati minna energeetikasse ja ma saan aru, et nad on plaanimas Tallinnasse ka väga suurt kinnisvara arendust. Mulle tundub, et ka see on juba täiesti uus uus laienemine, et kui mõelda selle peale, et, et tundub, et Juske Infortari omanikele on tekkinud plaan midagi elus uut teha. Et siis võiks ju nagu puhtalt teoreetiliselt arvata, et äkki nad siis on leidnud soodsa hetke, et oma investeering Tallinkis rahaks teha. Nagu vaadata ka seda Tallinki aktsia hinda ja ka ettevõtte teenitavat kasumit. Et see, see suur ootus, onju, mis ettevõte börsile tulekuga tuli, kus tundus, et ettevõte teenib korralikku tulu ja, ja, ja oksa hakkad kõik sellest osa saama, et see, see paraku ei teostanud. Et aktsionärid, kes seal aktsiad kas või algusest peale oma omanud ja ja ma pean ütlema, et, et mina kunagi ostsin emissioonist, need aktsiad on mul seal väärtpaberikontol siiamaani seisnud ja olen mõningaid ka juurde ostnud, et see number oleks ümmargune, aga aga mingit rõõmuma nendest küll eriti saanud ei ole, et see sind on käinud ikka täitsa täitsa seal madalal ärani mõnekümne sendi juures. Et on ainult peavalu selle aktsiaga, et, et need, kes need on hoidnud, Need on pigem nagu kollektsionäärid, mitte mitte. Et kui niipidi vaadata, et siis võib-olla isegi mõneti saaksin aru, et kui Infotar on võib-olla mingit muud moodi saanud kasu oma nendele ettevõtetele, ma ei tea, kas seda kaubamärki kasutades ei muud moodi nagu ärisi vähendades, et et võib-olla on suuromanik kuidagi teistmoodi saanud kasu, kui need väikeomanikud, et võib-olla neil ei ole nagu seda suurt mõtet müüjaga. Väikeaktsionäri vaatevinklist on see küll üks on peavalu olnud, et, et te ei toonud seda suurt hüpetega kasugase. Ka see silla silla laine business ülevõtmine. Et on olnud, see on ikkagi raske, raske, raske aeg, et kogu aeg nagu leitakse, et nüüd hakkab kõik tõusma, aga, aga näeme, et siin Tallinn Soome laevaturule on ikkagi väga terav konkurents ja sinna ka teised tegijad, nagu, nagu reaalselt olemas oma uute laevadega, et et, et selliseid hüppeid ei tule kuigi nagu noh, äri on tegelikult korralik, et midagi nagu pole ette heita, aga aga hüpete kasvu vägasid pole näha küll. Aga see ilmselt on ka firmasid tuumikomanike nagu teadlik valik, et kas nende väikeaktsionäride näod naerul või mitte. Ja et nende valik on olnud, et ei ole naerul nägu. Ilmselt see siis ütleb ka midagi, sest selle ettevõtte tuumikomanike nagu sellise ärikultuuri kohta, et. Eks seal on ette heidetud neile siin mitmeid kordi eksinud, need skandaal ei ole olnud. Siin on kuulus heeringa resterisse dopinguskandaal, mis seal seoses hilja ostuga. Ma ei teagi, et kas see oli tõsi või lihtsalt pahatahtlik kuulujutt, aga aga noh, see, mis ei ole, tahabki kuulujutt on ju, on ju Ain Hanschmidti nende salaosaluste probleem, kus kus ta mingi aegses pankurina andis tõenäoselt siis samale ettevõttele, minu arust oli osanik laenama. Et vähemalt kõikide kaudsete märkide järgi see niimoodi tundub olevat. Et neid skandaale on olnud, aga samas ikkagi kui ma mõtlen Eesti majanduse peale, siis ütleme, see Tallink on, ütleme seal, ma ei tea, kas üks kolmest või üks viiest firmast, mida ei ole, mulle tundub, et me peaksime uhked olema. Et seetõttu järelikult ka aktsiate käekäik ilmselt ei ei tohiks kedagi külmaks jätta. Suurem probleem on ikkagi, mis saab sel juhul Tallinna börsilt, et et kui juba, kui juba Hansapank läks ära ja läks Eesti Telekom ära, et et siis õnneks Tallink veel seal oli suurema ette mõtlen, et kui, kui nüüd Tallinki ka ei oleks, siis ei ole seal tõesti mitte midagi enam, et, et need käive on ikka naeruväärsed, mida nende väikeste ettevõtjatega tehakse, mis meil börsil on, et et see ei ole börs. Aga ilmselt on ettevõtetel mingeid muid rahastamisvõimalusi siis, et kui, kui nad ei pea seda avalikku avalikku raha avalikku avaliku emissiooniga raha hankima, siis ilmselt on meil piisavalt kättesaadavad laenud ja muud investeeringud, et, et seetõttu on ka see ilmselt üks selline, noh ma ei oska öelda, väikese turu paratamatus, et et iseenesest ei ole, loomulikult on, on ju hea, kui börs on tugev suure käibega, siis ta näitab majanduse tugevust. Ja ilmselt siis Tallinna börsi üliväike käive lihtsalt siis iseloomustab meie sellist väikest, suletud majandust, kus ei ole põhjust nagu väikeaktsionäridele väga palju ja väga tihti raha kaasata. Et. Olukorrast riigis. Nii ja nüüd võib-olla vähem numbritest ja. Võtame siin uue teema, et meil on, meil on nüüd plaanis rääkida mesilastest väga sageli põllumajandusest siin saates ei ole rääkinud aga on suvi ja kui poliitikat on väheks jäänud, siis leiavad hääletada toimetused üles ka lähedasemaid, maa, lähedasemaid teemasid, natuke mesilased ja kui sellesse teemasse süveneda, siis see olukord tegelikult ei olegi nii teisejärguline ja, ja ütleme kurioosne, mis võib olla Võikski kergesti jääda mulje, sest mu sissejuhatusest et kui faktid kokku võtta, siis kahe nädala jooksul on saanud põllumajandusamet viis teadet selle kohta, et massiliselt hukkunud mesilasperesid. Neid teateid on tulnud neljast maakonnast, praeguse seisuga Lääne-Virumaal, Tartumaal, Võrumaal, Järvamaal ja põllumajandusamet on võtnud proove siis mesilastest kui, siis ümberkaudsetest põldudest. Ja vähemalt kahel korral on selgunud, et mesilaste hukkumise tõenäoliseks põhjuseks on taimekaitse mürgid taimekaitsevahendid, mida põllumehed siis naabruses olevatele põldudele on külvanud ohtra maalt, kui, kui nad võiksid ja võimalik, et on kasutatud ka keelatud aineid, mida ei tohi kasutada, aga me ei tea, lihtsalt sinna praegu seda. Ühesõnaga see probleem laiemalt ei olegi mitte niivõrd mõnes mesilasperes, vaid kui on probleem laiemalt ka selles ju, et et meie järjest intensiivistunud põllumajandus ja, ja koos sellega, et kokkuostuhinnad on piimale teraviljale tõusmas siis põllumeestel on rohkem raha, siis järelikult on neil võimalik osta rohkem taimekaitsemürke rohkem väetisi. Et sind intensiivistunud põllumajandusjuhul, kui ta korrektselt ei kontrollita ja ka põllumehed ei pea kinni normidest, siis kokkuvõttes ei saa surmavaks mitte ainult mesilastele võid saab surmavaks ka inimestele. Jah, et tegemist ei ole ju nagu siin küll öeldakse, et kõik need taimekaitsevahendid on mürgid, aga noh, ei ole tegemist mürkidega. On erinevad abivahendid, et nii nagu nagu inimeste puhul siin kasutatakse erinevat toit toidulisandeid ja kogu see lihaskonna ilusti töös hoida, et eks ka põllumajanduses on sama asi, et et on teraviljale ette nähtud seal kõrretugevdajad, et et vihmad ja tuuled ei lamandaks teravilja ja seetõttu oleks osa saagist nagu hävinud või, või teisest küljest tehakse on välja mõeldud ka erinevaid kõrre, tugedaadia, et kõrred ei oleks liiga pikad ja, ja et et üle kasvaks, et teravili oleks täpselt selline, nagu peaksid, selleks on välja mõeldud erinevaid taimekaitsevahendeid. Eks need põllumehed siis, kui, kui ka rikkamaks avad ja tõesti on võimalik neid osta ja eks nad siis kostavad sellepärast et see garanteerib meile ka parema saagi, et kes see ikka tahab. Tahad seda teraviljakasvataja, kui, kui tootlikkus on väga madal, et et kui, kui natukene sisse panna ehk investeerida veidi sellesse taimekaitsevahendites, et siis tõenäoliselt saab mitmekordselt kus sa ka tagasi, et, et kui ma võtan siin ise oma väikese mitte potipõllundus, aga ütleme, et maal on, on mõned kartulivaod ja vaatan siin naabriga, et et kui mina panen kartulimaa ja siis ühel hetkel avastan suve lõpus, et et pealsed hakkad ära minema, et kas, kas on siis leemädanik või on mingid muud põhjused. Et siis naabril on paraku väga ilusat kartulipealsed ja siis, kui kui küsin, et milles asi on tema ele pritsid seal erinevaid asju peale, on need siis lehemädaniku tõrjeks on mingiks muuks temal tõesti on palju parem saak kui mulle, et et noh, Ma ma ei plaani, ma ei kavatse hakata neid täitsa kasutama, aga võib-olla kui ma elaksin maal ja mul minu elu sellest sõltuks, et võib-olla hakkaks kasutamast ega siis kaks korda ei astu reha peale järjest, et kogu aeg on, on, kes saake, siis imestad, et miks nii, et kui kui suudad ise midagi ära hoida, et võib-olla siis hakkadki tegema niimoodi. Nojah, aga küsimus on ikkagi sealsamas mürgise prügi koguses, et ega kus mesilased surevad, siis järelikult see keskkond on mürgine ja see keskkonnamürkidega inimesele inimene ei pruugi kohe surra, aga see mõjub erinevate haigusteni. Lõpuks lahendab meie eluiga elukvaliteeti. Sa räägid segamini taimekaitsevahendite mürgistit, mürk on konkreetne asi, et et on olemas mürgid, millega tapetakse tööstu, umbrohte ja, ja teatud teatud parasiite. See on nagu teine asi, et, et kui neid kasutatakse Postimehe teadusajakirjanik kasin, analüüsis neid mürke. Ja ta tõi paralleeli, et need on täiesti võrreldavad Sariiniga, on ja mis on, on ini inimesteni nii-öelda hävitamiseks mõeldud keemiarelvad, et et siis need on üks väike osa ainult sellest, et, et see, mida, mida nüüd siin raudteede ääres või maanteede ääres kasutatakse lihtsamat, lihtsamat teed pidi minnes hävitades kogu see nii-öelda elav keskkond seal ääres, mitte pidevalt niita läbi suve, et et see on odavam, aga, aga see on mürgine nüüd, et sealt, sealt on ka tulnud teateid, pange mesilased kinni, et, et igasuguse väetamise poole pea mesilase kinni paneme, nad kõik ei hukku iga iga taimekaitsevahendi kasutamise puhul. Raudteekäija väga täpselt ei tea, aga küll ma tean maanteedega, et Eestis on mõningad teie hooldusfirmad, kes ei kasuta mürke. Ma ei tea, kas nad teevad seda teadlikult või, või selles mõttes teadlikult, teevad seda keskkonnakaitsest põhjustel või mingitel muudel põhjustel, aga aga praktika näitab, et vähemalt maantee ümbrus ja on võimalik. Liiklusmärkide ümbruse on võimalik hooldada niiviisi, et seal mürke ei kasutata ja ja hästi sa võitsin, mindi kuulajaid lahutada, et on selliseid taimekaitseabivahendid, mis aitavad taimedel paremini kasvada. Et aga ikkagi, et kemikaalide viimine looduskeskkonda. Aga ta ei saa olla mingil juhul normaalne, loomulik ja seda minu meelest oleks teha nii vähe kui võimalik. Et kui ma vaatan siin ka neid keskkonnauuringute keskuse andmeid, siis keskkonnauuringute keskusel ma saan aru, on siin 33 seirepunkti, milles nad uurivad pestitsiidide olemasolu, mürkide olemasolu siis põhjavees ja nüüd viimased andmed, mida ma siin loen, on nagu tekitavat sellist kinovärinat, et kui 33-st seirepunktis 22. pestitsiidide piirnorm ületatud nii ja siis kui ma loen siit ka, et nädal registreerinud seal mürkmine metropoliiti p ma kahjuks ei oska kuuleta täpselt öelda, mida see teeb, onju aga ühesõnaga mürke, mida, mis on Eestis keelatud, et millal see viitab, see viitab sellele, et ikkagi kontrolli selle üle, et mida sinna põldudele pannakse, ilmselt see kontroll väga tõhus ei ole. Ilmselt põllumehed otsa vaatavad seda, mis on tõhusam ja odavam. Ja kokkuvõttes noh, kui 33-st seirepunktist 20 200 norm ületatud, siis viitab palju massiivsemat probleemile, kui seda on lihtsalt see, et kusagil ühel mesinikul surid ära mesilased. Just et see on õige punkt, et riik peaks selgelt paremini kontrollima asi, et et kui on selged viited, et toimub võib-olla isegi kuritegelik, on, et kui kui kasutatakse mürke, mis on keelatud et siis tuleks ikkagi leida, et kus need kasutatakse, kes kasutab, mis, mis toodetes need siis lõpuks sees on või mida sellega toodetakse, et et see on ikkagi riigikontroll, et vaadata, et keegi ebaausalt ei tegeleta. Restorani ja võib-olla ma teen liiga, aga lugesin Hend reaktsioone, mis siin nüüd sel nädalal oli, kus oli ka selline ümarlaud, kus püüta seda mesilaste suremise probleemi arutada, et ma nüüd võimalik, et ma teen liiga, aga mul ikkagi jäi mulje, et põllumajandusametnikud suhtuvad sellesse väga sellised äraootavalt. Ja, ja mesinik võiks mesinik, kui on seda kirjeldanud nimelt siin ta aitab selle kohta niiviisi, et vinni valla vesinik Maire Valtina on öelnud selle kohta, et, et kuna enamike mesilastarude pidajaid on, teevad seda väga väikses mahus, neil on seal mõned pered ja kui seal mõni pere ära sureb, siis kahju on niivõrd tühine. Noh, selles mõttes, et, et üldises plaanis on tühine selle inimese jaoks, kes neid mesilasi pidada on seal suur kahju ja samuti, kuna ta on suhteliselt vaesed inimesed, et siis nad ei suuda oma protesti kuhugi viia protestihäält ütlema, et siin vinni valla talunik, kes ütleb, et ta sai selle mesilasperede suremuse kahju 20000 eurot, see on ikka suhteliselt suur summad, on suhteliselt suur pida ainult tööstuslik pidaja tema suudab oma sõnumi kuhugi viia. Ja et ega see mesilaste suremine, see ei ole ju mingi selle aasta probleeme tegelikult. Tulles tagasi alguse juurde, vaatan suvist ajakirjandus, sest see on teema, mis kordub aastast aastasse. Et ja, ja kui vaadata ka neid numbreid, kuidas siis järk-järgult on taimekaitsevahendite kasutamine kasvanud, siis võib arvata, et, et see probleem aina kasvab. Et minu meelest jah, et peaks siis nagu vaatama aktiivsemalt, nagu sa ütlesid ja teine probleem, millele just nagu avalikus meedias väga palju ei ole tähelepanu pööratud, on näiteks selline aine nagu mille nimi on glüfosaat millele vaidlusele eelmisel aastal. Et see on kahjuks taimemürk, seda taimeaiakasvatajad tunnevad sellise kemikaali raundappi nime all, ma saan aru, et see on väga tõhus ja väga hinnatud kemikaal fassaadi üle, siis eelmisel aastal oli pikk vaidlus nimelt Euroopa Komisjonil oli vaja siis kas pikendada või mitte pikendada siis selle kemikaali kasutamist Euroopa Liidu turul. Ja hoolimata sellest, et rahvusvaheline vähiuuringute Sis keskus suutis tõestada, et see kemikaal on otseses seoses siis vähi tekkega siis Euroopa komisjon ei olnud nõus seda keelustama ja ka Eesti valitsus tegelikult sealhulgas ju ei olnud, oli siis Euroopa komisjoniga sama meelt, ehk siis ei, ei uskunud siis sõltumatuid uurijaid, kes ütlesid, et glüfosaat tekitab vähki. Et ja kui ma laene ütleksin, Mihhail Lotmani reaktsioone tuntud looduskaitsereaktsioone, mis ta eelmisel aastal on kirjutanud Eesti valitsuse toonasel tegevusel, siis ta ütleb otsesõnu, et et looduskaitse tal ei õnnestunud tuvastada, millises kabinetis see otsus vastu võeti. Looduskaitse, tal ei õnnestunud tuvastada, mis kaalutlustel Eesti valitsusse siis vähki tekitavaid aineid turule lubab. Et, et see jälle järjekordne näide selle kohta, et peaksime häälekamalt nõudma keskkonna- ja põllumajandusametilt siis meie tervisekaitset. Õige, et seda rohkem panebki imestama, et antud vaidluses on keskkonnakaitsjad ikkagi veel olnud kuskil tagaplaanil, et ei ole ju, ei ole sellist selget sõnumit praegu tulnud selles diskussioonis, et kas kasutatakse liiga palju neid taimekaitsevahendeid mürke, sedasama Clifassaati kasutati ju meil 95. või 2015. aastal 131 tonni, et et see on ametlik kõik, et see on ikka väga suur kogus. Just ja, ja üks kurioosne fakt, mida ma siin saateks valmistades leidsin, oli Stasamad TTT, mis mürk, mille eest kunagi Anttil tema leiutajale avastele anti Nobeli preemia kindlasti Eestis umbes 50 aastat tagasi ja kui nüüd vaadata keskkonnaproove siis seda ainet jätkuvalt leidub, leidub loodusesse, eine ei lagune, ei kao glüfosaat küll ma saan aru, et laguneb mõnevõrra kiiremini ja ta ei ole nii suur kui DDD. Aga selge on see, et kui seda tonnide viisi loodesse pritsida, siis ühel hetkel jooksta meie toidulauale, me sööme selle sisse ja ja meie elu ei ole enam endine. Ja nüüd Mikk Pärnits, et eelmisel nädalal juba sirbis ja sealt siis ka rahvusringhäälingu uudisteportaalis ilmunud tekst pealkirjaga lühike ülevaade Eestist kui apartheidiriigist on sel nädalal asunud elama mingit täiesti iseseisvat elu, nimelt asi jõudis nii kaugele. Et Ekre parlamendifraktsioon nõudis kultuuriministrit sekkumist, nõudis aru, et miks maksumaksja poolt rahastatav sirp ja maksumaksja poolt rahastatav ERR avaldab siis selliseid, noh, ma ei tea, kuidas see täpselt oligi, et selliseid Eesti riikluse vastaseid tekste. Ja siis omakorda oli sunnitud kultuuriminister vastama vastama siis üliteravalt EKRE le, nimelt siis meie kultuuriminister ütleb, et Meie elame ajastul, mil enda jaoks ebameeldivate arvamuste likvideerimiseks pöördmajavalitsusse või tihtipeale ka ministeeriumis teie käitumine õõnestab demokraatiat ja sõnavabadust, teavete mõlemast lugu ei pea, kuid Eesti vabariigi esindaja, mina pean, kirjutas siis kultuuriminister vastuseks EKRE pöördumisele. Täiesti ootamatu või kuidas ühest iseenesest minu meelest nutikast kultuurisündmuse analüüsist on saanud ehkki mitu aastat meil nüüd Eesti iseseisev on 26 aastat. Et on 26 aastat pärast Eesti iseseisvumist saanud äkki tekkida debatt selle üle, et kas Eestis peaks olema tsensuur või mitte. Seda teksti on kuidagi nagu nagu raskusega siit kommenteerida, et eks ta selline meelega laiatamine oled tähelepanu võitmiseks. Et kui sa tahad endale tähelepanu saada või oma ideedele, et siis vali välja sellised suured vastased ja siis lajatad täiega, et et siin siin kirjanik on võtnud siis kolm suurt vaalad, et ühest küljest postimehed, kes siis on siin läbivalt tema tekstis selline rahvusliku propagandategijana, mis tema meelest taunimisväärne. Teiseks on valitud siis laulupidu, mis on selline tema, tema sõnadel selline natslik või, või selline üdini rahvuslik, teisi teisi rahvuseid mitte mitte kaasav siis see üritus ja kolmandaks on siis võetud ka president siia siia patta teda rünnatud korraga, et ja, ja inimene võtab laia käega ja üldistab ja teeb selliseid säravaid, selliseid hüppehüpped on ju ja määrib kõik korraga ära, et, et kui võtta võtta ainuüksi Postimehe kohta käiv kriitika. Ma ise olen sel ajal tööl olnud, et, et inimene on kuskilt kuskilt saanud, mingid lood on ju. Mis ei ole kuidagi nagu isegi kuidagi nagu palju öeldud, aga mis Postimehega ääri-veeri seotud, et, et kui Pärnu Postimees, kellel on omaette toimetus, ometi peatoimetanud, ise tegutsevad postimehega pole siin suurt pistmist, on ju, teeb, teeb ühe ühe loo ühest välismaalast, kellele meeldis laulupidu. Siis kodanik pärinud, suudab selle üldistada, et on Postimehe tellitud propaganda. Kui järgmisena Tartu Postimehes Tartu väljaanne, kellel oma oma juht ja kes tegutseb oma toimetusega teeb uudise sellest, et ERM-ile ei meeldi, et nende kõrval on mingi nõukogude monument, on, ja siis Mikk Pärnits üldistab, et Postimees püüab sellega nüüd jälle näidata, et et vene Vene sambad võivad kuidagi nagu Eesti siis rahvuslikust või kuidagi mõjutada läbi selle, et see Eesti Rahva muuseumi kõrval on ja siis viimasena veel selle, et kui Postimees Online'i reporter vahendab presidendi mõtteid sellest, et et noored ja, ja nendesse Eestis olemine Et siis siis Postimehe sellega nüüd jälle propaganda selleks et eestlane peabki olema siin nüüd kodumaal ja kõik see muu, et et minu jaoks oli see väga otsitud ja väga nagu juhuslikult kokku pandud asjad. Täiesti arusaamatu. No ma saan aru, et Postimehe peatoimetaja asetäitjana pead sa oma grupi kaitsma ja mõnes mõttes ma olen sellega nõus, sellepärast et Postimehes ja tegelikult tõmbas üles kriitilise teema, et naist, kui sa rääkisid ja ma mõtlesin, et torkan sulle vahelatega postimis ühtegi kriitilist artiklit ka laulupeo kohta avaldanud. Oleks just tahtsingi kuvarit ja kõik olid seal iga ööd. Disain. Seal on seal disainiteemaline, tahtsingi jõuda, et Postimees on avaldanud kriitilisi artikleid, et selles suhtes ma olen sinuga nõus, et kui sa ütled, et, et kui tahta tähele panna, siis tuleb võtta suur vaenlane kõvasti lüüa, et Mikk Pärnits võttis suure vaenlase kõvasti, aga millega ma ei ole nõus, on see, et kuidagi peaksime mitmerentsete seda arvamuslugu kuidagi eraldi materdama selles mõttes, et minu meelest oleks õige ta seda lihtsalt kui ühinemise vaadet sündmusele. Ja, ja kui see inimene näeb seal natsiriigi elemente kui ta, kui ta kritiseerib Eestit selle eest, et meie avalikus ruumis domineerib selline sõjaõhutamise meeleolu. Kuid kui ta tuletab meelde seda, et me oleme vene vähemuse kõrvale tõrjunud ja sealtkaudu edasi mõtlema, siis me oleme ka teised vähemused kõrvale tõrjunud. Et kuidas seda meile ütleb, siis minu meelest ei peaks mitte sõnumitoojat lööma vaid me peaksime endalt küsima, et et kui tema näeb selliseid probleeme, siis me peaksime või et mida siis teha, et kui nüüd järgmine laulupidu toimub et pärast seda tal ei oleks põhjust enam näha neid probleem. Et kui, kui seda ühte õnnetut vene laulu ei võetud, nüüd siis laulupeo kava, et siis tänu sellele, see on võimalik lajatada kogu üritusel, et kogu üritus on nad siis läks sellepärast, et me ei laulnud nüüd seda ühte laulu. Ja minu meelest ei ütle, et see üldse matsistlik, ma siin mõned tsitaadid, kirjutasin välja ta pigem nagu mis, mis ta öelda tahab, et, et see paistab välja nagu selline Jüri rahvuslik, et et minu meelest ei ründa mitte seda otseselt ette, ei võetud venekeelset laulu kavva, vaid ikkagi. Kuidas mina sellest aru saan, ta ründab seda meie hoiakut vähemuste suhtes sellist mahategevat ja, ja nivelleerivat hoiakut, mis minu meelest ei ole õige. Ja selles suhtes on tal õigus. Ma ei oska öelda, kas ta nüüd õigus on, need minu jaoks ikkagi kumas läbi see, et et kui, kui laulupeo korraldajad või need läbi viia või või ka selle kava välja mõtled, mõtlesin sellise kava välja, et, et siis tema kriitika ongi see, et mis seal siis teisi rahvusi, vähe annet, tehku ise teistmoodi see, et keegi ei keela ka, et, et meil on ka olemas ja väga erinevaid üritusi ka teistel rahvustel on olemas slaavi pärjad ja muud muud üritasid, et, et keegi ei ta seal, et et kui, kui venelased teevad oma oma mingi üritused, miks seal eesti laule ei lauldud, kui ei taha, ärgu võtku ained. Nende valik. Jah, aga ma võtan siit ühe tsitaadi, mis Mikk Pärnits kirjutab. Laulupidu eksisteerib tänu Venemaale, kui meie riiki ähvardaks meid pidevalt sõjaga, siis ei oleks vaja pidevat rahvusluse aju lopp. Tõusudele ise ka, et kas, kui Venemaad me kõrval ei oleksid, siis laulupidu poleks vä? Ei, seda ma ei usu, sest ma Masingust saates, kus me ahtaga seda arutasime, siis ma just tahtsin kiita seda kultuurifenomeni, mis minu jaoks ta ongi ennegi kultuurifenomen ja ja kui ma äkki näen laulupeol tõusma tõusust minister Indrek Saar pult hakkame seda kõnet pidama, siis minu jaoks kõlab nagu võõrkeha, sest et et minu meelest ei peaks poliitik käima laulukooride vahepeal mingit oma poliitilist sõnumit edastamas. Et, aga, aga, aga, aga noh, seda ta ei ütle ju, noh see selle selles suhtes ma olen nõus, et me ei saa väita, et laulupidu eksisteerib täna Venemaale, aga väide, et kui meie riik ei ähvardaks pidevalt sõjaga, siis ei oleks vaja pidevalt rahvuses ajuloputust? Selles väites on ju tõetera olemas. Võtame teise üritused, kohe on algamas Viljandi folk, et et seal ei ole ju, seal on olemas needsamad elemendid, ütleme, et seal on olemas välisesinejad, onju, kes laulavad oma mingi rahvuslikke laule. Et sinna lähevad ka inimesed ju väga rõõmsalt kohale oma juuri otsima, et et äkki on ikkagi see, et me oleme selline väike väike rahvas küll, kes on suutnud selles globaliseeruvas maailmas ikkagi püsida? Me lihtsalt sellepärast tahame koos olla ja, ja, ja kas või selle laulupeol siis ühistundena tunda seda, et et meil on ikka tulevikku, et, et kui ikkagi et demograafianäitajad on nii hirmsad, et et ühel hetkel siin on ju kõlavamad ennustused, võib-olla 100 aasta pärast on meil veel veel poole vähem, on ju, kui täna ja nii edasi on ju, et, et siis me peame ise endale kogu aeg tõestama, et me ikkagi oleme jätkusuutlikud ja me ikkagi püsime jälle eesti rahvusena, aga, aga kui nüüd Mikk Pärnitsa juurde tulla, et et tema ju püüab singi näidata, et, et kas, kas on vaja enam seda, et et äkki me peame nagu rahvusriigi ideest nagu loobume, oleme lihtsalt selline üks osa, ma ei tea, kas siis Euroopa Liit Euroopasse või kogu maailmast, et see on nagu natuke arusaamatuks on tema ideoloogiast. Nojah, aga ta ütleb siin, et laulupeo kohta, et seal planeerida üritusega oma riigi rahaga, et ühesõnaga, ütleb väga halvasti, tegelikult solvatas. Ma saan aru, et enamikku nendest inimestest, kes aastaid on valmistanud, kas tantsides või lauldes See see tekst on läbini solvav, et see ongi nagu tema, mõtlesin solvata, et, et see, see ei ole ju selline progressiivne, sa, sa näitab probleeme, siis pakut, selliseid teistmoodi lahendused, et see on ju see lammutav stiil, et siin ei ole, ei ole sellist ülesehitavat alget kuskil, et see ei ole kriitika. Jah, aga kui ma ikkagi nüüd loen seda Mart Helme reaktsioone, et ma ikkagi hakkan tunduma, et Mikk Pärnits, sul võib isegi õigus olla, sellepärast et ma siin ütlesin, et ekre saatis protestikirja kultuuriminister vastase, millele Mart Helme omakorda vastas. Jaa. Ja kui ma seda siin loen, siis ju lugupeetud parlamendiliige riigikogus esindatud erakonna esimees nõuab, et kapo hakkaks uurima kultuuriministri tegevus, sellepärast et kultuuriminister lubab maksumaksjatest rahastatud väljendates selliste tekstide ilmumise. Kuulge, kui ma nüüd mõtlen selle peale, et meil on parlamendierakonna esimees, kes nõuab tsensuuri sisseviimist riigis. No kui ma, kui ma selle peale mõtlen, siis ma ei oska midagi muud öelda. Mikk Pärnits, seal on õigus, kui ta süüdistab meid sellisesse mitte natsiriigis olemises, aga ülemäärases rahvusluse rõhutamises Mulle kohati tundus, et Pärnits mängib pigem EKRE kokku, et ta annab meile palli jala peale, et teised saaksid selle siis lihtsalt tühja väravasse lüüa. Et kui niimoodi nagu nagu lammutatakse, kritiseeritakse riiki ja seatakse küsimärgi alla, et kas meil üldse on mõtet nii-öelda sellisel kujul eksisteerida, et siis siis ekre saabki nagu Vettuma velskri peale. Minu jaoks on pigem küsimus see, et nii-öelda nagu toimeta vastutused sirbi poolelt kui, kui ka ERRi poolelt, et, et mis oli nagu selle teksti avaldamise mõte, et mida, mida nüüd taheti sellega diskussiooni anda, et et kas, kas siis tõesti on vaja arutleda selle üle, et et laulupidu oma oma olemasoleval kujul on tänapäeva maailma sobimatult. Et, et kui selliseid tekste hakatakse siin avaldama, sellisel räigelt kulgannavusega sõna kasutasin oli, et et siis tekib tõesti küsimus, et, et miks needsamad väljaanded siis ei anna nagu teisele poolele sedasama sõnad. Et saan aru, et ekre selliseid radikaalsemat tekste ei avaldata nii suure rõõmuga? No minu meelest on igal inimesel õigus ja avaarvamusele ja nagu korra ütlesin, et see on üks võimalik vaade ja võtkem seda vaadet kui ühte võimalikku vaadet ja ja kui nüüd miski seal häirib, siis küsige endalt, et kas etteheide on põhjendatud või põhjendamata ja enamasti ju on niiviisi, et kui ka see etteheide on pisut üle võlli, siis mingi tõetera on alati sees. Kõik on õige, et selles mõttes on ka õige, et, et saab ka niimoodi vastased et tema ei peaksin võtma sõna selle üle, et mida mingi väljaanne ütleb või mitte, et pigem minu jaoks küsimus, et miks ei ole sirbi peatoimetaja nüüd number ka hiljem nagu seletanud, et miks ta siis selle, selle arvamuse lehte panijat, mis tema need kaalutlused olid ja kas, kas see, et ta nüüd ühiskonnakriitikat hakkab sellisel kujul tegema, et et kas see tähendab ka, et teised teised saavad siis oma sõna sõnavabadust realiseerida nii nagu nagu üks kirjanik sai? Olukorrast riigis. Nii, ja nüüd ma loodan, et kõik kuulajad, kes nüüd otse kuulevanal rannas, et meil on pisut veel jäänud, me räägime sellest, et kui nüüd rannailmad läbi saavad, siis Tallinnas tuleb võimule Reformierakond ja annab kõigile tasuta lasteaia koha. Ehk siis Reformierakonna kampaania selline keskseks elemendiks siis seal seal, selles sellel valimistel on lubadus, et Tallinnas kao 50 seitsmeeurone lasteaia kohatasu ja sellele lisaks on siis lubaduse, et 25 protsendi võrra tõusevad lasteaiaõpetajate palgad. Et 50 seitsmeeurone kohatasu kaotamine tähendab linnakassale kulu umbes 14 miljonit eurot ja 25 protsendi võrra. Palkade tõstmine tähendab veel lisaks 10 miljonit eurot, et siis reformierakonnal on lubanud, et jagab ringi 24 miljonit eurot. Selline seis ja kui me nüüd vaatame siin kogenud või selliste staažikamate reformierakondlast reaktsioone me kõik peame silmas rahavahendusfirma Tavidi nõukogu esimehe Meelis Atoneni väga valulikku reaktsiooni, siis ma saan aru, et Reformierakonna sellised kla klassikalised valijad, vana kaardivägi on väga pettunud selles, et Reformierakond on tulnud valimistel sellise lihtsa loosungiga, lubades valijatele häälest puhast raha, ehk siis öeldes, et, et lugupeetud lapsevanemad, kui valite meid, siis me anname iga kuu 57 eurot puhtalt kätte. Jah, et väga kummaline uudis tuli keset suve, et kui me siin tahtsin ära parandatud nõukogu esimees on ikkagi Davidil Alar Tamming, et et Atonen on ikkagi vatsa juhatuse liige, lihtsalt. Et väga üllatav jah, et Reformierakond sekkub valimisse siis sellisel keskerakondlikule moel, et et pakub tasuta jälle asja juurde, et, et selle asemel, et selgelt näidata, mida linnas annaks paremini teha, minnakse siis seda nii-öelda valija ülesostmise mängu, et et tõenäoliselt Reformierakond jätkab sellise avaliku arvamuse uurija taustana otsuste tegemist, et tõenäoliselt on tehtud küsitlusi valijagruppides, kes on nii-öelda vabad ja, ja uuritud, et mida nad tahaksid, inimesed ikka tahavad tasuta asju esimesena need ju siis leiti. Et need lapsevanemate poolelt on võimalik kõige lihtsamalt saada tasuta, lubades ja, ja nii mindigi kohati oma maailmavaatele vastu minnes siis pakkuma sellist lihtsat äraostmise varianti, et mina lapsevanemana kindlasti. Kui mu lapsed olid väiksemad ja lasteaias käisid lasteaiatasu, on ikkagi suhteliselt suur summa. Tuleb tunnistada, et, Et lastevanematele kindlasti see meeldiks, kui nad ei peaks nii palju maksma lasteaedadest, et koolis need kulud nii suured ei olegi kui lasteaias, et, et need kohatasud ja kui sul on mitu last korraga lasteaedades, et et see läheb ikkagi suhteliselt kalliks maksma, et selles mõttes ma saan sellest isegi aru, aga aga noh, kas peaks siis kõike, hakkame nüüd tasuta andma, et see on küsimus. Ei no see loogika on ju olemas, et, et kui meil on põhikool, on tasuta, gümnaasium on tasuta, ülikool samuti tasuta õppemaksu küsida reeglina ei tohi. Et siis äkki on millegipärast selline nagu vahepeal nagu selline mägi või kõrgendik, et kui laps käib lasteaias, noh ta käib, seal on umbes neli, viis aastat. Et selle jooksul siis lapsevanem peab seda rahastama, et see loogika on iseenesest olemas. Miks on rajal siis ühes kohas ainult et, et miks peab see olema ainult Tallinnas, et miks on Tallinn see nii-öelda paradiis, kus on kõik nagu ilma rahata, et mujal Eestis siis elu nagu on, on ülikallis, aga Tallinnasse tulge ja siin on kõik tasuta. No praktilise poole pealt ma võin sulle vastuse anda, et nimelt Tallinn on üks väheseid omavalitsusi Eestis, kellel eelarves jääb raha üle ka nii-öelda millegi tegemiseks. Et enamikel teist omavalitsust lihtsalt tõenäoliselt ei ole seda raha, et, et lapsevanematele seda lubadust anda, sest nende eelarved on niivõrd, et pingelised. Et see on nagu selline lihtne lahendus või noh, sihuke osaline seletus sinu sinu küsimusele. Pigem mina nagu tallinlase ootan, et et valimistel ikkagi tulevad sellised tõsised arutelud selle üle, et kuidas need teatud linnaosad või, või piirkonnad arenevad tulevikus, et et kui mõni elab seal piiridel või elab nõmmel, et, et kuidas sealseid probleeme lahendatakse, et teame ju, et täna on selline vägev ehitusbuum, on ju kõik augud ehitatakse täis, et et kas see toimubki niimoodi siis, et igale poole on võimalik Eitre suuri suuri hooneid parkimiskohtadega on probleeme, auto temaga kuskile ära, et et kaos, tundub nagu, et on linnas, et teine asi on nende teedega, et et väga nagu ei parandata, on auk, on ühistransport on selline, nagu on, trammiliine pole juba ammu pikenenud, nüüd õnneks üle pika aja õnnestus sinna natukene lennuväljale lähemale viia, et ühel hetkel jõuab võib-olla veel edasi, et noh, kui on raha nagu tütre tehkusid suurealised Liiguse tammilintsis sinna Viimsisse või õismäele või järvele edasi, et et mingeid suuremaid projekte ja plaane, mis sunniks inimesi mitte nagu oma autoga seal ummikutes seisma hommikutel õhtul tagasi minnes, et täna see, et kui bussiga sõidad sinna linna ja istud seal samamoodi ummikus, et see, see ei vii mitte kuskile. No ma pean kahjuks kurvastama, sest et nii palju kui ma nüüd Tallinna kampaaniast aru saan, siis IRL-i linnapeakandidaat Raivo aeg ju esimese asjana, kui ta nimetati linnapea kandidaadiks, teatas, et tema esimene soov on likvideerida munitsipaalpolitsei ja Jüri Ratas kirjeldas sel nädalal Keskerakonna eesmärki, millest muuhulgas oli tasuta huviring ja kui tasuta koolitoit. Aga saade on lõppenud, et täna need kuulasite meid elage hästi.