Keelesäuts. Tere hommikust. Tema jutt ei olnud veenev, sest see polnud argumenteeritud. Selles artiklis pole ühtegi argumenti. Taolised laused on üsna levinud praegusel arvamise ajastul. Meile pakutakse iga päev palju seisukohti ja hinnanguid. Isegi uudised on tänapäeval enamasti selle kohta, et keegi kuskil midagi arvab. Kui öelda, et arvamuskõne või kirjutis peab olema argumenteeritud siis mida see ikkagi tähendab? Argumendi tähendus on sõnaraamatu järgi tõestusvahend. Väitlusõpikutes on kirjas, et argumendi osadeks on väide seletus, tõestus ja järeldus. Argumenteerimisega on tegemist siis, kui kõneleja kõigepealt arusaadavalt sõnastab selle, mida ta väidab. Teiseks seletab, miks see tema arvates nii on. Kolmandaks toob tõestuseks asjakohaseid näiteid. Ja lõpetuseks oskab oma seletuse ja näidata põhjal sõnastada kokkuvõtliku ja seostatud järelduse. Mõistagi teevad avaliku kõnelemise veenvamaks ka kõneleja isiklik sarm ja kuulaja tunnetele rõhumine kuulaja, pea sassi ajamine võib-olla kõnelejale suureks kiusatuseks. Argumenteeritud seisukoht koosneb aga kindlatest astmetest kõigepealt, mida ja miks siis näiteks ja lõpetuseks mida saab järeldada? Mida rohkem argumendi osasid endale teadvustame, seda enam saame keskenduda sellele, mida meile tegelikult öeldakse ja mitte sellele, mida arvame kuulvat. Sisukalt, mõtestatud päeva, kõigile.