Käib tuul, tuul. Tere õhtust, väike sõber. Ka täna jutustan sulle loo raamatute raamatust. Ehk oled sa juhtunud ka eelmistel õhtutel raadio juurde. Ja sel juhul sa muidugi tead, et olen sulle valinud lugusid piiblist. Need on jutustanud maailma loomisest ning aadamast ja evast. Ning sellestki, et suure looja tahtel sündinud inimesed ei suutnud jääda südamelt õiglasteks ja headeks inimesteks. Seepärast tahtis ka looja kõik oma loodu veeuputusega hävitada. Vana aja Mesopotaamia rahvad kõnelevad omalegi endiselt vaid üks mees oli veel südame- ja silmavaate poolest aus ning hea. Tema nimi oli noa ning suur looja päästis ta koosnema järglastega ning lindude ja loomadega hukatusest. Pärast veeuputust ei toimunud siiski maa taasasustamine jumala plaani kohaselt. Jumala tahe oli, et inimesed asuksid laiali üle kogu maa sest selle jaoks ta ju maailm oligi loonud. Noa poegadel oli palju lapsi ja nendel omakorda palju järglasi. Kuid varsti ilmnes, et inimesed ei ole ka pärast veeuputust paremad. Inimesed astusid oma isemeelsuses vastu ka sellele jumala soovile et nad asuksid elama laiali. Nad kogunesid Sinaari tasandikule ja otsustasid rajada linna ning ehitada torni, et sellega kuulsaks teha. Tulge, ehitage mõnestule linn ja torn, mille tipp oleks taevas. Ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma. Nii taheti takistada inimeste laialihajumist. Jumalale suurele loojale see ei meeldinud. Ta vaatas linna ja torni, mida inimesed ehitasid ja ütles. Vaata rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel. Ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neil võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha. Mingem nüüd alla ja segage nende keeled, et nad teineteise keelt ei mõistaks. Ja meelepahas oma loodu alalise vastuhaku pärast andis jumal torni ehitajatele. Erinevad keeled. Need ei saanud nad enam üksteisest aru ega suutnud torni ehitamist jätkata. Seepärast pandigi sellele paigale nimeks paabel, see tähendab segamine. Ja kuigi torn ehitati eelnevalt väga hoolsalt ja korrapäraselt siis nüüd, mil keelte segamise tõttu vastastikune mõistmine oli kadunud pidid inimesed eraldama gruppideks ja rääkima ja töötama ka ainult koos nendega. Kes neid mõistsid. Ei tulnud ka enam ühisest torni ehitamisest midagi ilusat välja. Töö kiskus kiiva ja rõõm tehtust kadus. Inimesed pidid eralduma gruppideks ja minema eri paikadesse et seal taas maad harida, loomi kasvatada, keelvasemaid ehitada. Nõnda killutas jumal neid üle kogu maailma, säästes inimesi uuest õnnetusest. Nimelt suures linnas koos elades saab ju vesi ja õhk ka maa suurte inimhulga poolt nõnda kurnatud ja vaevatud, et midagi head enam loota pole. Seega päästis keelte segamine inimkonna hukkumisest. Kuid Paabeli torni ehitus Lõppes kuulsusetult. Kuid loodan, et selle võrra ka õpetlikum. Ehk jõuab veel enne unemati tulekut järele mõtelda mida inimesed palju-palju aastaid tagasi seda lugu kirjutades ka sinule öelda tahtsid. Selle üle võib mõtelda ka homme. Kuid praegu on uneliiv juba silmis. Ei. Kindlasti.