Vikkerraadio tere hommikust, kell on saanud viis minutit 10 läbi ja huvitajal on aeg alustada. Tänase saatega hüppame justkui mingis mõttes järgneva 50 minuti jooksul korraks juba nädalavahetusse sest käes on küll alles neljapäev, aga saate teema, milleks täna on küsimus ravimtaimed või tabletid on inspireeritud just laupäeval Tallinna botaanikaaias toimuvast samanimelisest loengust. Ehk teisisõnu, kui pea valutab või nohu kipub kiusama, kas haarata kohe tableti järele või otsida abi hoopis ravimtaimedest. Kas ravimtaimedel on üldse tõhus ravitoime või on nende kasutamine teaduspõhine tegevus ja milliseid ravimtaimi Eestimaa kaunis suvine loodus siis korjamiseks just nüüd augustis pakub? Neile ja kindlasti veel ka paljudele teistele küsimustele tuleb stuudiosse täna vastust andma Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja ravimtaimede uurija professor Ain Raal. Selline saab tänane saade olema, aga enne veel, kui kuulame ära laulu sellest, kuidas elu on ikka üks kiirtee tahan teiega jagada ühte Vana-Kreeka filosoofi Sokratese mõtet. See kõlab nii. Kui inimene jälgib oma tervist, siis on raske leida arsti, kes teaks temast paremini, mis on ta tervisele kasulik. Selline mõte siis saate algusesse, mina olen saatejuht Jane Saluorg ja soovin teile kõigile head kuulamist. Äsja lõppenud laulusõnadega ehk elu on kui justkui sõidutee, mille järgi sihtpunktidesse jõuda. Meenub mulle näiteks seoses ravimtaimede korjamisega, et sõidude äärest aasalt põllult või kasvõi kraavist ravimtaimi korjata ei ole just kõige arukam ettevõtmine. Aga milliseid taimi, kust ja kuidas neid korjata ja kuidas säilitada sellest kõigest? Me jõuame tänases saates rääkida. Mul on külas Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi juhataja professor Ain Raal. Enne aga, kui me jõuame korjamise ja säilitamise teema juurde, on mul teile küsimus hoopiski teisest fookusest. Nimelt maailmas leidub enam kui 10000 mürgist taimeliiki, kuid enamik neist kasvavad õnneks Eestist soojema kliimaga aladel ja meil siin minu andmetel ümbritsevad meid siin Eestimaal taimed, mis tavaliselt ei ole inimestele ohtlikud aga öeldakse, et iga ravimtaim, kui teda valesti kasutatakse jäiga ohutu taim võib osutuda ohtlikuks, kui seda näiteks liiga suurtes kogustes siia ain. Mis te sellest mõttest arvate, kehtib see nii või on see pigem selline mustvalge ütlus? Tere hommikust, kena lauritsapäeva. See lauluvalik oli, oli suurepäraselt tabav, sest meil on tõesti erinevad sõiduteed ja, ja, ja kui kui meil ravimtaimed jäävad tee äärde, siis, siis nendel mürgistel, taimedel õnneks on oma vaata selline tee ja olekski hea, kui need kaks teed nii väga ei ristub. Nendega on niisugune lugu, et on on ilmselgeid, mürgiseid taimi, mida me ei tohiks üheski koguses kasutada, on ka siis selliseid, mis sõltuvalt kogusest võivad meile toimida kas ravimtaimede, na või hoopiski mürgistena. Selline näide võiks olla sookail, kui me teeme nüüd sooga ilusti niisuguse tee laseme teda tõmmata paar-kolm minutit, me saame päris sellise hõrgu maitsega vesitõmmise, mis on köha puhul täitsa täitsa hea. Kui me laseme pikalt, vaata, jätame jahtumiseni siis võib ta hakata juba organismi mõjutada mõjutama üsna üsna üsna halvasti ja tegelikult lisaks nendele kogustele on veel üks huvitav aspekt. Taimede koostises esineb selline nähtus nagu kemotüübid. Et võtame näiteks kindla taimekoirohi. Kui rohu teatud kemotüübis. Võib nüüd olla niisugune taim, mis sisaldab hästi palju Tuiooni ja tänu sellele on ta siis närvisüsteemile päris ohtlik. Aga kui kui see koirohukoirohi tuju niisalda, siis ta ka meile ohtlik ei ole. Kusjuures seda kemotüüp ei ole mitte kuidagi võimalik, et nii-öelda näo järgi hinnata, et taimemorfoloogiasse, mitte mingeid sellele viitavaid tunnuseid ei ole ainult analüüsidel kindlaks teha, kuhu kemotüüpide kuulub. Igatahes avaküsimuse vastus on olnud väga põnev ja siit on väga põnev ja tore edasi liikuda nii-öelda selle saate teema juurde ravimtaimed või tabletid ja nädalavahetusel peate teie selleteemalise sele pealkirjaga loenguga Tallinna botaanikaaias ja tulleski selle loengu pealkirja juurde siis Ain. Mida ma tervise parandamisel eelistada, kas ravimtaimi või tablette saab üldse taas kord nii mustvalgelt küsida? Jah, sellest kõigest tuleb tõepoolest laupäeval juttu Tallinna botaanikaaias ja tegelikult eks see küsimus ongi niimoodi konksuga natukene pandud, et kui seda ainult niimoodi visualiseerida silm, et siis me võime niimoodi teha, et teeme ühe pealkirja, siis sellised, et paneme sõna, tabletid punase värviga ja ravimtaimed paneme rohelise värviga c siis tekitaks juba selliseid nagu valgus voorgi, eelarvamusi või siis keerame selle, et oleks võrdsus majas, siis keerame selle teistpidi ja võime siis panna panna hoopis tabletid rohelise värviga ravimtaimed punasega. Et kellele, kuidas ja võime panna ka mõlemad ühe värviga, sest tegelikult eks ta niimoodi ongi, et sama hea oleks küsida, et kas supp või magustoit. Et kõik ju sõltub. Aga millestki siis sõltub, mis on need näiteks, milliste haiguste puhul on pigem jah, selle ravimtaimepoole ja milliste haiguste või terviseolukordade puhul on pigem jah, selle tableti poole. Ja seal just see asi ongi, et, et mida, mille puhul mis olukorras tegelikult mõneski olukorras on päris raske, selle surid Deeruda, see on võib-olla üldse ravimtaimede kasutamise üks keerukamaid küsimusi, et millal üldse loota ravimid taimravi peale ja millal, millal kohe siis käsi sinna tabletipurgi poole sirutada. Aga siin on välja kujunenud sellised kindlad reeglid, et kõigepealt võiks välja tuua mõned näited, kus ei ole ravimtaimedest abi, noh kõigepealt muidugi nakkushaigust kus on väga tõhust, tõhusat sekkumist vaja. Väljakujunenud krooniline diabeet, kõrgvererõhktõbi, need on need, mis, mis tahavad ikkagi sellist adekvaatset, et pidevat ja väga täpselt annustatud sünteetiliste vahendite kasutamist. Tõsi, taimraviga saab kaasa aidata nende toimel. Aga, aga ainult taimede peale siin siin loota ei saa või näiteks psoriaas, see väga raskesti haigustele allub samuti ka väikesed lapsed, kui neil on sellised hästi ägedalt kulgevad haigused, need võivad muide väga kiiresti progresseeruv ta, siis tuleb ka ikkagi sellist tõhusat adekvaatset arstiabi rakendada, et ei saa, ei saa sellisele teetassile. Ta kindlasti ka vähk on niisugune niisugune rühm haigusi, kus kus ma taimedega ei oska sellest jagu saada väga tõhusalt, see sõltub muidugi sellest sellest vormist. Ja, ja selliseid näiteid on võib olla teisigi, aga nüüd see teine pool või helgem pool on siis see, kus mõttekas oleks just taimedest alustada. Ja esmajoones muidugi need hästi laialt levinud külmetushaigused. Et tegelikult ei ole mina näinud veel veel ühtegi sünteet sellist preparaati, mis tõepoolest põlaks oleks nohu või köha puhul ikka ikka nüüd täiega tõhus. Kuigi tootjad seda vahel kipuvad väitma, tegelikult teevad, teevad taimed ära väga head. Kui võrrelda taime ja tabletti siinkohal siis noh, selge on see, et üks on taim, teine on tablett, aga, aga nende raviomadustel saab neid kuidagi nii-öelda kaalukausil kõrvutada, et on neil ka midagi sarnast. Tegelikult muidugi tuleb seda pealkirja või teemat tabletid või ravimtaimed vaadelda, vaadelda kui, siis kahte sellist omamoodi metafooriat öeldes sõna tablett. Me mõtleme tegelikult ikkagi mitte ainult tabletti kui ravimvormi, vaid mõtleme üldse sünteetilisi preparaate. Ja, ja ravimtaimede puhul. Tegelikult ega taimi, ravimite midagi ei ole olemas. Sellist asja nagu ravimtaim noh, näiteks ka sõna saialill ei tähenda ravimise kontekstis mitte midagi, vaid tegelikult on ikkagi asi selles, et kõigepealt see taimeosa mida me valime, ehk see on nüüd see inimese tegutsemise poolelt, inimene valib selle taime, Osada tegeleb sellega, ta valmistab aitäh. Ja nüüd järgmine ülioluline asi on see, et mida me siis teeme selle taimeosaga näiteks saialille puhul on niimoodi, et kui ma seda taimeosa hakkama töötleme õli või rasvaga siis me saame sealt kätte karotenoide, mis toimivad kudesid parandavalt. Kui me teeme selle tõmmise saialillest piiritusega 70 protsendilise ka siis me saame väga hea põletikuvastase toime ja kui me teeme ta veega, siis me saame hoopiski sapi sekretsiooni suurendava toime, nii et täiesti erinevad lähenemised ja täiesti erinevad toimed. Aga mis on need sarnane tablettidega ravimtaimedele, on see, et mõlema puhul ikkagi toime tuleb ühtsetest samadest asjadest ja need keemilised ained, mis siis ühelt poolt on laboris loodud ja teiselt poolt on nad looduse poolt loodud. Nii et selles mõttes ei ole vahet. Ja meie organism nii ootamatu, kui see võib-olla ei tundu, kohtleb neid mõlemaid nii laborist kui loodusest tulnuid kui vaenlasi kui kehavõõraid aineid ja annab oma parima selleks, et need organismist võimalikult kiiresti välja viia. Aga enne seda jõuavad nad üht-teist veel korda saata meie jaoks kasulikku. Mulle tundub, et siin on asjakohane küsida ära ka see küsimus, et kas näiteks ravimtaimede kasutatud stamise efektiivsus, kui me räägimegi siin külmetushaigustest, sõltub ka sellest, kuidas inimese organism on harjunud selle ravimtaime kasutamisega, et kas siin saab tuua välja näiteks selle, et inimene, kes kasutabki külmetushaiguste ravimiseks kogu aeg ravimtaimi juba mitu aastat väga-väga pikalt, et tema organism nismis toimibki, ravimtaimepõhine, nii-öelda meetod selle külmetushaiguse ravimiseks paremini kui inimene, kes võib-olla on seni harjunud köha köha-nohu ravima apteegi abil. Ja nüüd järsku mõtleb, et teeks selle põdrasamblatee või midagi muud sinna tableti asemele. Kindlasti tuleb uute kogemuste otsimine kasuks, aga õigupoolest, ega sellist füsioloogilist sättumust või, või eelist küll ei ole, et pigem on siin niisugune põhimõte, mida ma ikka tudengitele armastan ka rääkida, et sellise vahendite valikul või soovitamisel võiks olla ikkagi selline põhimõte, mida võiks väljendada sellise vana kõnekäänu kaudu, et ei maksa santi sundida, kui sant ei taha kõndida. Ehk teisisõnu kellele, mis, kui ikkagi inimene on selline ravimtaimedele. Vaatav ja, ja looduse poole lootev siis, siis, siis see ongi, ongi tema valik ja ja ei, oleks vaja nagu minna iseenda sellise veendumusega ja ja uskumisega vastuollu ja kes, kes leiab, et teda aitavad paremini need sünteetilised vahendid, siis, siis milles asi, antagu kadaka. Kui teaduspõhine tegelikult ravimtaimede kasutamine üldse on? Ravimtaimede teaduslik uurimine on päris päris töö ja ressursimahukas ja selle tõttu nendest taimedest, mida me kasutada võtame ja mis on ka meil Eestis hästi sellised tavalised laialt tuntud taimed nendest tegelikult on siis piisavalt läbi uuritud võib-olla umbes neljandik-viiendik ja nende kohta me saame siis öelda, et nende kasutamine on siis teaduspõhine. Mis nüüd on põhiline kriteerium, mis need teaduspõhiseks teeb, on ikkagi inimuuringud. Et tõekaalukauss on nüüd see, kui uuritakse taimedest valmistatud preparaate inimestel ja on ka kaks sellist katsealuste grupp Tihase platseeborühm, kes ei saa õiget vahendit ja ja päris katsealuste rühm ja nüüd efekt ilmneb parem, kui, kui platseeborühmas ja selliseid uuringuid on erinevaid tehtud erinevate preparaatidega antud antud taimest või tema tema osoftroogist siis me võime öelda, et see toime on tõepoolest olemas ja saame rääkida teaduspõhisest, kasutada ilmselt aga ülejäänud mida veel ei ole nii põhjalikult uuritud, nende tarvitamine põhineb sellisel väga kauakestval traditsioonile. Näiteks kummel on selline hästi kummaline selles mõttes, et enamus meist on kummelit saanud oma elu esimestel päevadel. Selleks, et kõhugaase alla suruda või oma lastele andnud, lastelastena andnud, aga samas kõik kummeli toimeid ei olegi veel teaduspõhiselt paika pandud. Ja tegelikult ka maailma kõrgematest taimeliikidest ligemale 90 protsenti on ikka veel piisava põhjalikkuse ka uurimata ning ka Euroopa ravimiamet jagab taimsed, ravimid kaheksat, ühed ongi traditsiooniliselt kasutatavates kasutatavad, mis siis põhinevadki nii-öelda rahvameditsiinil ja teised siis tõenduspõhiselt kasutamist leitavateks taimedeks, aga, aga kas teaduspõhise kasutamise juures väike tuua veel mingeid plusse-miinuseid, et see kummeli näide oli hea näide, aga, aga on siia kõrvale v tuua näiteid? Üks, viimane taim, mille kohta ma just olen vaadanud sellist teaduslikku informatsiooni lähemalt, on meile kõigile hästi tuntud palderjan. Üsna pikka aega on palderjani suhtes olnud niisugune arvamuse tootmise palderjan on, et räägitakse jah, et rahustab ja soodustab und, aga et teiega tegelikult ta on ikka üks platseebo ja ega ta ikka õige asi ei ole. Aga nüüd just hiljuti see ongi palderjan nihutatud nende traditsiooniliste vahenditega sealt sinna tõenduspõhiste hulka ja seda muidugi tänu sellele, et kliinilisi uuringuid ehk siis inimkatseid on juba piisavalt tehtud ja need on veenvalt ära näidanud palderjani siiski need toimed on olemas, kusjuures mõju vähendada. Niisugust ärevust on tal isegi paremini tõestatud kui und, und soodustav ja une kvaliteeti parandav toime. Nii et uuringud toimuvad, tulevad ja, ja sellega siis ka asjade seisukohalt suhtumised muutuvad ja, ja tegelikult eks siin on asjad palju keerulisemad, et et muutub ka arusaam sellest, et mis üldse siis seda toimet kannavad, ka palderjani puhul on selles suhtes siin teatud nihked arusaamadest tekkinud ja ja sõltuvalt sedasama saialine näide, kuidas siis erinev, erinev lahusti, mida me kasutame või erinev tehnoloogia mõjutab toimet päris tugevasti siis palderjani on seesama asi. Et see sõltub, kuidas need preparaadid on tehtud ja, ja siin, kui see tehnoloogia arusaamine nüüd ajakohastub muutub loodusele vastavaks, siis, siis ongi täiesti loogiline, et et tuleb ka hea toime ja me võime palderjani-le loota. Aine teie jutust jäi mulle kõlama selline märksõna nagu suhtumise muutumine käib siin ajaga kaasas koos nende teaduspõhiste uuringutega tegemise mitte tegemisega ja mulle endale on jäänud ka justkui selline mulje, et inimesed võtavadki neid ravimtaimeravimtaimi väga positiivselt, et mõeldakse pigem nii, et see ravimtaimel ongi kaks sellist võimalikku lahendust tagas aitab mind või ta lihtsalt ei aita mind. Aga nüüd nende teaduslike uuringute põhjal või üleüldse selle põhjal, mida me tänaseks ravimtaimedest juba teame, kas selle ravimtaimede kasutamisega võib ikkagi kaasas käia, ega mingisuguseid ohte ja probleeme, millega peaks arvestama, nii lihtsalt nii kergekäeliselt ei saa ravimtaimedesse suhtuda, nagu me siin näitena välja tõin. Võib-olla kui minna ajas kõigepealt tagasi ja ja vaadata sellist põnevate küsimust, et meie rahva hulgas on nii nagu praegu on need ju läbi aegade olnud selliseid erilisi taimetundjaid ja selliseid maaarste ja ja rohukee, tead, ja ja mind ennastki on väga paelunud see küsimus, et mis siis huvitav olid küll need taimed, mida sellised inimesed kasutada läbi aegade, sest väidetavalt ju nende abiga on väga-väga palju inimeste tervendatud ja kas neil oli siis mingid kindlad taimed või oli neil mingi erinev selline taimede segu, mis, mis tekitas sellise põneva toime. Ja olen sellega ka ka pikka aega tegelenud ja jõudnud ühe ühe väga huvitav tavajärelduseni, et ma võin selle nüüd ka välja öelda muidugi suure suure saladuskatte all. Et tegelikult on nii, et, et saladus seisneb selles, et mitte mingit saladust ei olegi, et ei ole olemas mingisuguseid selliseid väga erilisi taimi või mingeid väga erilisi taimeretsepte ütleme siis nüüd annaks pauhti sellise uue kvaliteedi või uue tulemuse. Tegelikult, kui me vaatame seda, kuidas meie rahvas on ravimtaimi läbi aegade kasutanud, siis üks asi, mida need taimed päris kindlasti teevad, on lühidalt öeldes, et nad parandavad meie ainevahetust. Mõjutavad seda, kuidas vedelik meie organismis käib, läbi mis saab edasi toiduga ja see on täiesti loogiline ka, et tervise alus on ikkagi korras olev ainevahetus ja ka haiguste ravi algab sellest, et tuleb korrastada. Nüüd minnes selle juurde, mis puhul võiksid ravimtaimed olla ohtlikud siis siin on võib-olla kaks sellist tähtsamat asja, et kui me teeme sellised valed valikud või, või teeme valed lootused, kasutame taimi siis, kui kui taimed mõjuda ei saa, kui nad jääksid nõrgaks, siis selle ajaga võib see haigus edasi areneda progresseeruda ja siis on seda kontrolli alla saada hoopis hoopis raskem kui alguses juba selle õige vahendiga alustades, et see on võib-olla üks, üks oluline oht. Teine ohumoment on see, et tuleb ikkagi teha selline korralik kodutöö. Võib ka muidugi toetuda selliste, mis on ka hästi oluline, et toetada traditsioonilisele kasutusele oma pere kogemustele, iseenda kogemustele. Ja, ja kui, kui neid piisavalt ei ole, siis tuleks ikkagi vaadata ka neid ravimtaimealaseid raamatuid. Ja mis on võib-olla kõige suurem probleem üldse selle selle info osas, mis pidani kirjutatakse, kui räägitakse, noh, siis pandaks tähele, et tüüpiliselt käib kaasas see, et erinevaid ravimtaimi seostatakse tohutu suure hulga toimetega, neid tuleb seal üks, kaks ja, ja seitse ja 27. Ja, ja tegelikult see, see kõik kokku on, on, on nii ilusad, et see ei saa tõsi olla. Ei olegi tõsi, ehk tegelikult ravimtaimedel või nende preparaatide siis täpsemalt on toimetega täpselt selline lugu nagu ravimitel ravimitel on tüüpiliselt üks toime või kaks toimet või kolm toimet. Ja täpselt samamoodi droogide ka droogide preparaatidega. Nii et esimene asi on ikkagi see, et me hakkame mingit taime kasutama, siis tuleb endale selgeks teha, mis on ikkagi põhipõhiline toime, millele me võime kindlad olla nii-öelda iga ilmaga või mis on see teine ja kolmas. Millist infoallikat siin näiteks usaldada selle teadmise saamiseks? No eks ta nüüd natuke piinlik on, aga mida raja Teele ütles, et tõi soovitan iseennast. Et olen püüdnud selle info üsna lühidalt kokku võtta raamatusse 101 eesti ravimtaime. See on üks võimalus saada selline hästi hästi lühikene info. Minu mina tean ühte kriitikat, mida VEEL ravimtaimede kasutamise kohta nii-öelda öeldakse, et miks nad võib-olla alati ei toimi ja võib-olla nii-öelda kõige kasulikumad ei ole, on see, et soovida jätab nende toimeainete kehvapoolne omistatavus inimorganismis, et kui õigustatud see kriitika on või kas see on õigustatud? Jah, siin on muidugi kindlasti väga oluline moment on ka see kogus, et mis on üldse see kogus, mida me, mis kõigepealt seal taimes on puks, sinna droogi jääb ja mis lõpuks preparaadid on ja kui palju me seda kõike manustama, et et see pool on ka hästi oluline, aga, aga tõesti, ka see, see, kas ja kuivõrd inimorganism suudab seda omastada, see on ka üli ülioluline. Noh, on taimedes hästi-hästi laialt levinud ju ju flavonoidide võiks praktiliselt öelda uudis ei ole mitte see, et taim sisaldab flavonoide, vaid uudis oleks see, kui ta ei mei, sisaldab flavonoide, kuidas kõrgem taim, aga nende flavonoidide ka, millest väga palju räägitakse ja mida, mida ka kohati palju reklaamitakse, aga ka teiste fenoolühenditega kipub see häda olema küll jah, aitäh, et organism omastab neid üsna kehvasti, mingisuguse teatud protsendi ja teine asi, ta viib nad ka liiga kiiresti välja kehast, enne kui nii nad piisavalt toimima jõuaks hakata. Nii et see on tegelikult selline koht, kus kus saavad kokku kaks asja, kus saab kokku minevik ja, ja tulevik, ehk siis selline taimede kasvuks, kudumise traditsioon. Tänapäevane, selline innovaatiline tehnoloogia, ravimite arendus ja kus saab siis kokku ka ka looduse poolt loodu ja, ja inimese poolt loodu. Olen nende aastakümnete jooksul jõudnud äratundmisele, et loodus ei ole täiuslik. Ja kõige parema tulemuse me saame siis, kui neid loodusest võetud vahendit me omalt poolt veel edasi arendame. Aga üheks selliseks näiteks ainete omastatavuse kohta võiks olla, võiks olla maasikas. Miks, miks emad soovitavad lastel maasikaid süüa? Rauavaeguse korral? See on muidugi omaette pikem teema, aga aga näiliselt on kõik õige, absoluutselt õige, on rauda maasikates, olgu see siis metsmaasikas või aedmaasikas tõepoolest ja on kohe päris palju. Et see on nüüd hea uudis. Aga, aga halb uudis on see, et ta on selle fütiin happe soolane taadina mis tähendabki seda, et see on niisugune soolavorm, kust organism ei suuda seda rauda eraldada. Nii et siis tekibki selline olukord, et kõik on õige. On rauda, aga ei ole ka, sest me ei saa seda kätte. Nii et seda rauda tegelikult ikkagi tailihast tuleks tuleks, tuleks oodata, sest sellest sellest suudab organism seda omastada. Ja see maasikanäide toob meid tagasi selle märksõna juurde, et ikkagi tuleb teha korralik kodutöö, enne kui ühte või teist või kolmandat ravimtaime kasutama hakata. Võib-olla, kui vaadata lühidalt ja kiirelt otsa siin Eesti populaarsematel ravimtaimedele näiteks siin kõrvenõges on minul ees ja kõrvena käsel on ka neid tohutult palju igasuguseid toredaid omadusi, mille vastu ta kõik võiks justkui aidata. Aga samas ei soovitata kõrvenõgest näiteks vere hüüvimise soodustamise tõttu kasutada veenipõletike laiendite korral ägedate neeru- ja põiepõletike korral ning käega liigse liigese ja reumaatilisi põletikke, kelle puhul no eesti populaarsed ravimtaimed, milliseid näiteid siin nõgesele sarnaselt võiks veel tuua. Kõigepealt võiks kõrvenõgese kõrvale panna ka raudrohu, nad on küll väliselt hästi erinevad taimed, aga, aga tegelikult nende mõlemaga on seotud üks päris tõsine oht. Nad sisaldavad mõlemad blokinooni ehk ka üks vitamiini, mis aitab kaasa vere hüübimisele. Ja kui nüüd neid mõlemaid taim ideena pikka aega kasutatakse, siis eriti just vanemas eas, kus on kalduvus vere paksenemisele, on see lausa lausa ohtlik. Ja, ja see viib meid tegelikult välja ka veel ühe sellise nähtuse juurde, et ravimtaimi noh, põhiliselt teena tuleks ikkagi kasutada väga sellise konkreetse eesmärgi puhul olen ka palju ise kokku puutunud sellega, et inimesed lihtsalt kuude ja aastate kaupa mingisugust taimetee tarvitavad. Ja kui küsida, siis nende käest, et aga miks sa seda teed siis nad ei oskagi vastata. Ah, niisama pidavat tervis ei lähe olema. Aga nii ei tohiks tegelikult ravimtaim ikkagi kasutada. Et tõepoolest, neil on ka ohud olemas. Ei ole mitte ühtegi ravimtaimi olemas, millel ei oleks mitte ühtegi ohtu ja, ja tegelikult see on hea, et see tundub võib-olla natuke kurjakuulutav ja, ja ohtlik, et kuidas siis nii, et kõikidel on mingisugused ohud või kõrvaltoimed, aga, aga hea on see ju selles mõttes, et kui on olemas ohud, siis järelikult võiks olemas ka olla see kasu, mida nad teevad, ehk teisisõnu ka need ohud viitavad sellele, et aga midagi siiski on mingisugune toime, mingisugune mõju meie organismile kaasneb. Ain, see on väga hea mõte, millega teha jutuajamises väike paus ja kuulata ära laulu lilleke rohus, nii et kõik inimesed, kes tunnevad, et võiks juba midagi rohu sisse noppima minna, siis nüüd on selleks neli minutit aega. Eks neid lillekesi siin rohus, mida augustikuus korjata. Ta on kindlasti rohkem kui küll, aga huvitaja saatega lähme edasi. Meil on külas Tartu Ülikooli professor Ain raali ja me oleme temaga rääkimas teemal ravimtaimed või tabletid. Me ennelil lillekese rohus. Laulu jõudsime juba rääkida Eestis populaarsematest kahest taimest, milleks on siis nõges ja sinna kõrvale ka raudrohi. Aga ei, me jäime pooleli nii väga huvitava koha peal. Nimelt on teil ka üks põnev uuring nende populaarsete taimede kohta. Palun valgusta seda teemat. Ka jah, nii on. Lillekesed rohus on igati toredad ja neid tuleb ka ise koguda ja, ja kasvatada. Aga väga olulisel määral inimesed ostavad ju ravimtaimi apteekidest ja koos kolleegi Janne Sepp, aga me oleme suhteliselt hiljuti uurinud seda milliseid ravimtaimi ja kui suurtes kogustes siis meie apteegist apteekidest inimesed ostavad. Ehk see näitabki seda, mis on meie kõige populaarsemad ravimtaimed. Meil on siis need uuringuandmed 2015. aasta kohta, mil apteekide kaudu müüdi natukene rohkem kui 14 tonni ravimtaimi või täpsemalt siis need ravimtaimede kuivatatud osi drooge. Ja siin on nüüd kaks lähenemisteta, kuidas me vaatame seda, neid populaarsemaid enimmüüdud taim, et me saame seda koguste kaudu teha ja saame siis teha ka pakendit arvu järgi, et kui me võtame nüüd koguste järgi, siis kõige rohkem seda oli üle kolme tonni. Ostsid inimesed linaseemned ja miks nad seda kasutasid, see on täiesti omaette teema. Jätame selle kõrvale ja kui me vaatame hoopiski pakendite arvu, siis kõige rohkem on kasutatud kummelit pärnaõisi ja siis tulevad alles teised tegelikult juba juba tsaariajast alates Eestis. Vaieldamatult on kummel kõige populaarsem ravimtaim olnud ja on nähtavasti ka tulevikus. Miks nüüd need kogused nii erinevad on kaalulises mõttes, see tuleneb ka ju nendest taimeosa tihedusest. Linal me kasutame ju seemned ja need on hästi rasked, eks sealt need kilogrammide tonnid tulevad, aga kummeli õisikud on õige kerged. Nii et kummelikogus moodustas siis 12 protsenti ja kogu sellest aastakogusest ja ühtekokku rohkem kui 1,6 tonni, siis meie inimesed ostsid apteekidest kummeliõisi, kuid seda on ikka päris päris palju. Muide maailmas juuakse umbes üks miljon tassitäit kummelit. Iga päev on seejuures hästi oluline, kuidas seda kummeliteed teha, et oleme seda ka uurinud. Kallata keeva veega ületaimla materjale, lasta 10 minutit tõmmata, et see ongi selline päris hea ja et mitte öelda kõige parem tulemus. Et sõimeainete saamiseks. Nii et see uuring igal juhul kukutab justkui ümber minu uuringu tulemused, ma olen siia endale teinud ka nimekirja Eesti populaarsematest ravimtaimedest, mull seisavad siin ka näiteks piparmünt, piparmünt, naistepuna ja nõmm-liivatee. Kuidas teil uuringus nende asjadega. Ta on täitsa meil topp ravimtaimede pildil, aga enne seda on veel kibuvitsa neli protsenti on seda siis sellest 14 tonnist tarvitatud, eks need kibuvitsa viljad on juba rasked. Siis on köömned islandi käokõrva ka on hästi palju ostetud. See on siis nüüd taim, mida nimetatakse rahvapäraselt islandi samblikuks või lausa põdrasamblik, mis botaaniliselt küll on vale, siis mis on üks moeravimtaim praegu on must pässik, ehk siis enamus tunneb seda kasekäsna. Ma küsin vahele, missile kasekäsnaga teha saab. Traditsiooniliselt on püütud sele kasekäsnaga siis Räski ravida, mis vahelduva eduga teatud vähirakkude puhul tõepoolest ka sellist aktiivsust üles näitab. Oleme ka ise seda uurinud mõningate vähi vähirakuliinide suhtes toime on täitsa olemas, aga, aga ta üldiselt kipub olema selline nõrgavõitu, aga nüüd on ka erinevaid selliseid uusi tulemusi saadud, näiteks uuritakse tema võimaliku herpese vastast toimet ja ja on muudki siis saialill kindlasti kuulub veel populaarsemate hulka liisikas. Pärna juba mainisime ja siis muidugi hea piparmünt piparmünt muidugi on ju selline, et ilmsesti teda väga palju ikka juuakse ka selle mõnusa piparmündi maitse pärast. Aga kui rääkida piparmündist veel lähemalt, siis minul on andmeid, et piparmündil tema ongi ka üks sellistest taimedest, mis on nii-öelda halb ja hea ühekorraga, et vastu näidistustena maohaavad sapikivid, maksapõletik ja migreen käib siit nimekirjast mull läbi. Ja siia võiks veel juurde lisada siis sapikivid. Sest üks toime, mis piparmündil päris kindlasti olemas on, on see, et ta toimib maksarakkudesse ja soodustab sapi teket, et nii, et piparmünt aitab kaasa sellega siis seedetegevusele, eriti siis just raskesti seedib, tavatoidu korral ei ole need jõulud, kõne on meile ägedad, aga meil sellist sellist toitume võib-olla kohati ülemäära tarvitama ja vot siis on piparmünt täiesti täiesti omal kohal. Väga paljud inimesed arvavad või tunnevad, et piparmünt rahustab. Tegelikult seda ei ole suudetud katsetega näidata. Et see on kuidagi nagu võib-olla inimeste harjumustest kinni, aga las ta olla. Kui rahustab, siis siis väga tore. Siis on väga hästi, aga kui me vaatame praegu välja, mõtleme, et lõikuskuu august on käes ja kui inimene tahaks nüüd näiteks talveks endale midagi korjata, milliseid taimi ain teie praegu soovitate korjama minna või mida üldse saab praegu eestimaal korjata? Natukene naljaga pooleks vastatesse, taimed ise ju dikteerivad seda. Vaadake, kui ilus on looduses taimed justkui nagu ütleks, et nopi mind, nopi, mind üks selline on kindlasti põdrakanep, väga-väga ilusasti õitseb. Nii et väga-väga hea aeg on põdrakanep korjata, aga pigem ikkagi lehti. Põdrakanepi õitest ei ole see toimeline Nende hulk nii suur oleks mõtet koguda võib-olla siis, kui taim alles algab õitsemist, kui tal on sellised õiepungad, aga, aga praegu põhiliselt lehed siis edasi näiteks angervaks mis on meil ju hästi laialt levinud ja tegelikult on angervaks väga-väga hea taimed, on kuidagi nagu ebaõiglaselt, et isegi vähe kasutust leidnud. See põhjus võib selles olla, et kuna ta Nõukogude liidus ei kuulunud ravimtaimede nimestiku, siis meil Eestis nõukogude perioodil ka ei lubatud teda müüa ja siis on võib-olla selline mulje jäänud, et õige ravimtaim ei olegi, aga, aga tal on kolm väga väärtuslikku toimet. Üks on siis see, et aja pisile, mille kaudu ta soodustab palavik kui langust, eriti Eestis ja lastele, ilmneb see toime pluss. Ta soodustab ka vedeliku eraldumist organismist ning takkapihta omab ka mõningat põletikuvastast toimet. Kui me need kolm paneme kokku, kuhu siis tulemuseks on, on suurepärane toime. Külmetushaiguste korral. Aga näiteks aroonia kadakamarjad, kuidas nendega praegu augusti? Ja eks tuleb ju ringi vaadata igasuguses rohus nii nii looduslikus kui ka oma oma aias ja seal on tõepoolest ka meil põõsad olemas. Ja on muidugi täiesti omaette teema, on ka veel maitsetaimed. Nii et aroonia ja kindlasti tasub, tasub endale varuda ikkagi ka musta sõstart. Seal on tegelikult ka väga suurepärane taim, et seostame seda sellise hästi laialt levinud tavalise marjataimena, aga tal on tegelikult ikka neid vitamiine seal päris palju koostises ja antioksüdandid ja just talvisel ja kevadisel ajal on, on väga hea tegelikult seda musta sõstart Ta kasutada või näiteks kui on jälle külmetushaigustega vaja seda higi eraldumist soodustada, siis panna sinna tee sisse üks selline tubli tubli lusikatäis mustasõstramoosi, oi kuidas see annab seda head toimet juurde. Mustsõstardega tuleb minul üks huvitav lugu meelde, et ma ise ka siin juulikuu lõpus olin maaliana soovitus mustsõstraid sööma minna, põõsaste küljes ilusad suured olid teised ja mina siis mõtlesin, et no mis ma neist ikka söön või palju, ma pean sööma, aga läksin põõsa juurde, huvi pärast lõin Google'ist info lahti, et mida sa must sõstar siis mul annab ja see info kui kasulikke, kui hea see sõstar on, oli tõesti selline, mis motiveeris neid korjama koguma, nii et minul on külmustest varud juba kogutud. Aga kui tulla tagasi ravimtaimede korjamise kogumise juurde, siis näiteks te tõite juba näitasin ühe taime puhul, et on pigem mõttekam korjata kinnita õisi viisi siis kui on see õitsemise aeg. Aga milliseid, millest üldse oleneb või, või kuidas näiteks inimene, kes läheb nüüd seda ravimtaime korjama, kuidas tema teab, mida siis selle taime juurest korjata või mis osad on? Kõige väärtuslikumad, eks siin on jälle seesama asi, mis meil on jutust mitu korda käinud läbi, et kodutöö, kodutööd ja veelkord kodutöö ja siin võiks üks hea näide olla, aga mustikas meie metsas laialt levinud harilik mustikas. Praegu täitsa täitsa õige aeg seda koguda. Tõsi, tänavune marjad on küll väiksevõitu, aga no tuleb siis rohkem tööd teha. Ja siin on nüüd hästi-hästi oluline, et mida, mis koguma sellest mustikas, et kui me noppimine mustika viljad, siis need määrivad. Need ained, mis omavad määravaid omadusi, mõjutavad tegelikult ka organismi ja ja üks mõju on seotud silmanägemise parandamisega. Need uuringud küll võib-olla ei ole päris veel lõpuni jõudnud, aga aga võib arvata, et suure tõenäosusega nad parandavad silmanägemist ja eriti just sellist hämaras nägemist. Kuid siin on see aga, et sellest nüüd jääb väheks, et minna nüüd metsa ja noppida seal peodes vaid seda tuleb ikkagi kuid ja kuid järjest tarvitada. Aga kui me korjaksime hoopis mustikavarred siis me saame seal sealt veresuhkrut langetama toime. Kui naga kurjaksime lehti, siis me seda äsja nimetatud toimetust ei saa, sest need vastavad toimeained on kõrgemas kontsentratsioonis just nimelt. Kui lehtedes või, või siis päris mustika marjades seal on, kõlab täiesti uskumatult, aga seal on sajakordsed vahed ja ja kui me võrdleme näiteks kultuur mustikaga, näiteks kännos mustika erinevate, et ega siis siis see vahe võib-olla isegi kuni tuhandekordne, nii et on hästi-hästi oluline ikkagi, millist taime Osame me korjame, kasutame, milleks? Ja kindlasti on oluline ka see, kust seda taime siis lõppkokkuvõttes korjata, et kui me siin saate alguses mainisin, et minu teadmised täna on hetkel nii kaugele, et teeservast ma taimi korjama ei lähe, siis sain, kust on õige taimi korjama. Õige on korjata taimi sealt kus taim on tema ise võimalikult iseenda moodi kust ta õitseb, kus tal ei ole kahjustusi, kus tal ei ole koltunud lehti kus putukad ei ole tema lehti hävitanud kus ta ei ole tolmune. Nii et võimalikult looduses võimalikult palju rohelisust võiks selle taime ümber näiteks olla. Ja kusjuures pärnaõitega niimoodi, et see on ka selline levinud linnalegend, et oi, et kes siis nüüd pärnaõisi linnas kogub, aga tegelikult võib noh, praegu on tegelikult küll hilja, aga tänavu aga, aga võib rahulikult linnas neid koguda, võib-olla, ainus, mida vältida, on sellised mäkketõusud näiteks infarkt, Riia mägi. Sellepärast et kui auto liigub mäest ülesse, siis neid heitgaase rohkem väljub ja sellega ka pliid, aga plii ei ole. Tänapäeval on, meil on selline printsiip, see ei ole enam probleem, et, et see võiks erand olla, mida, mida võib rahulikult linnaku. Minuni on jõudnud ka üks selline, ma ei tea, kas nüüd on nüüd õige öelda, aga, aga selline nii-öelda tarkusetera siis, et kui ravimtaimi korjata, siis ühest kohast kõiki näiteks pärnaõisi ühe puu küljest kõiki ära korjata ei tohi, et kas see vastab tõele ja kui see vastab tõele? No võib-olla mitte niivõrd pärnaõite puhul, aga, aga just eriti selliste rohttaimede puhul küll on oluline see, et et me peame ikkagi mingisuguse hulga neid ju järele alles jätma, et, et nad saaksid oma mu järelkasvu tagada. On ju tore neid järgmine aasta jälle koguda sama koha pealt ja teistelegi jätta. Ega meie ainsat pole, kes neid vajavad. Ja meil on natukene veel aega, enne kui kell läheneb täistunnile. Viimase küsimusena ma küsin seda, et kus ja kuidas siis on neid ravimtaimi õige hoida, et kõik need raviomadused ja kõik see hea, mis me loodame saada tõepoolest nende sisse jääb, mitte näiteks päikesevalguse käes ära ei lendaks kaugustesse. Mina ise kasutan klaaspurke, need, millele saab need metallkaaned niimoodi parasjagu kõvasti peale keerata, see tähendab seda, et toimeained, eriti siis eeterlikud õlid ei saa sealt ära lenduda keegi putukad, närilised sinna ligi ei pääse ja muidugi tuleb need panna siis pimeduses ei tohi päikse käes nad olla. Ja muidugi ka vältida sellist kõrget temperatuuri, nii et ega tegelikult köök ei ole kõige parem ruum majapidamises ravimtaimede säilitamiseks, pigem pigem siis selline pimegap mõnes mõnes teises toas. Teie kasutate klaaspurki, aga näiteks paber- ja riidekott. Kuidas. Üldiselt positiivselt, aga seal on nüüd kaks asja, et kui nad sisaldavad eeterlikku õli, see tähendab nad lõhna, mõtlesin selle järgi ära tunda. Siis eriti läbi riidekoti eeterlik õli. Pika peal aurustub, meile jääb vähem. Riidekoti peaks sellisel juhul välditud, tema teine asi. Riidekoti laseb niiskust läbi, nii et kui nüüd peaks olema meil ümbritsevas õhus küllalt palju niiskust, siis see on jälle karuteene sellele sellele ravimtaimed roogile. Igal juhul väga põnev teema, ravimtaimede ja tabletid on, ma vaatan kella ja halastamatult. Hundid siin minu ees jooksevad ain, mul on väga hea meel, et täna stuudiosse tulite, teemat käsitlema ravimtaimede tablettide kohta kõigil huvitajatel on võimalus Tallinna botaanikaaias sedasama selsamal teemal vestlust kuulata. Ta nüüd tuleval laupäeval. Aga meie tänaseks huvitaja saatega peame juba otsad kokku tõmbama. Mina olen saatejuht Jane Saluorg, tänan teid kuulamast ja lõpetuseks jääb mängima elav legendi, vana rada, laul. Olen kolanud. Loodud, leida. Palju koodi siin ei tundnud valu hinge. Kruusaga val või kulgeva tuli. Et kas on kuskil soo ja valgustid, süütad? Tabab meid. Elu. Ei. Too ja õige. Nüüd käivad laada ja meile. Võitnud jõud leiavad teiega. Tugev vihm ja tuul. Meid ei kõiguta. Paigalda veel. Suure tamme paar justkui üksteise. Peale ta paiku Storda raja. Aga homme ja oksa eile ei. Võiks ju küll, oli. Kuid ei abiline teiega. Meid siin loos ja alati imesaade rindu tooja andma ja korda või ära ära. Vana rada filme ja, ja säile e tuulde võiks kooruda. Kus leiab filmi, näete juba koos? Mai taevasse tooduste kus. Pea ära löödud.