Ivo, miks sina ei ole käberi mees, siis? Ma ei tea ikka veel päris täpselt, mis asjad käberid on. Tere, minu nimi on Ivo krostak. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet popul. Turistid, mis ei ole seekord nii nagu alati, vaid on seekord hoopis teisiti. Sest meil on ka kolmas popkultuurist stuudios, tema nimi on, ütle ise. Rein Phuks just nimelt, see on su nimi, ma olen teda internetis näinud, ma isegi vist olen näinud mõnda su isikut tõendavat dokumenti, see tõepoolest on tema pärisnimi, rein Phuks on täna stuudios sellepärast et me oleme juba esiteks ammu igatsenud seda, et saaks temaga selles saates lobiseda. Ja teiseks on Reinol praegu väga pidulik eluperiood, kui nii võib öelda, sest et välja on tulnud kauaoodatud pyyafrausi uus album tiilseremoni. Ja täna siis sellest albumist ja selle saamisloost ka natuke räägime. Aga enne seda räägime sellest, kui lollid me oleme. Ja kui ebapädevad me, Rein, ma ei tea, kui palju sa oled kuulanud, meid on ju, et et ega meie ei ole väga pädevad inimesed üleüldse on ju ja ja ma siin mõtlesin, et teeks saadet popkultuurist ja lahendaks seda kõike nagu oma nurga alt ja siis selgus, et see oma nurka kaunis kitsas. Et tegelikult on sihuke kurb saadet on niisugune nagu pühapäevane tauner, ütleme nii, et, et inimestele, kes kes, kes ei nõua elult palju, et see saade on inimestel, kes ei nõua elult palju ja kes ei taha nagu väga palju teada saada. Ivol On küll doktorikraadiga inimene. Ma ei tea, mis pettuse läbi kraatalanti, ta võib sellest ise lähemalt rääkida. Mina olen kaks korda kõrgkoolis käinud, mitu korda sa oled käinud? Mina olen õppinud juuksuriks, nii et selles mõttes, et on nagu, et ma olen täiesti õige inimene siin, et ma olen. Jah, ma olen täpselt nagu õigel levelil, väga hea, kõik see, mida sina kirjeldasid, ma sain kohe aru, miks ta mind kutsuti. Kauaoodatud kauaoodatud külaline Estland nagu sobiks nagu rusikas silmaauku tuleb hoida. Taset, eks ole, ses suhtes, et doktorikraad või mitte, noh me teeme siin ja praegu antud kontekstis raadiosaadet, mille kohta mul ei ole, ei mingit pädevust, mingit väljaõpet mingit kraadi ette näidata. Ma oleksin võinud, eks ole, võta aega täna kuulata korralikult läbi Piia Froussi uus plaat, ma seda ühe korra küll tegin, aga ma ei jõudnud sellesse väga süveneda, oleksin võinud natukene uurida Reino tausta, hoolimata sellest, et noh, ma olen ka jälginud tema loomingut mitu aastat, aga noh, tänaseks ma tegelikult reaalselt lihtsalt jooksin stuudiouksest sisse. Ütlesin tere ja hakkasime salvestama, et noh väga väga ebaprofessionaalne tegelikult ikkagi. Mind on alati tegelikult kummitanud see, see mõte kuidagi, et kuidas, kuidas on võimalik üldse saada päriselt pädevaks mingil teemal, et kust, kust jookseb see piir, et sealt edasi on inimene päriselt pädev alati kuidagi igatsenud teada saada, et mitu raamatut ma pean läbi lugema, et saada pädevaks mingisugusel elu alal või mitu romaani. Ma pean läbi lugema, et saada pädevaks mingisuguses konkreetses kirjandus nähtuses või mingis kirjandusvoolus. Et ja see on kõige muuga ka täpselt niimoodi, et ma ise kuidagigi kahtlustan. Nüüd juba kahtlustan, et kõik inimesed ikkagi igal pool improviseerivad, lihtsalt katsuvad kuidagi hakkama saada, et see on nagu see põhitegevus ja see, et mõnel vahel õnnestubki sõnu seada kuidagi hästi õnnestub võib-olla mingi teaduslik saavutus ära teha, et see kuidagi käibki niimoodi katse eksitus meetodi läbi, eks ole. Ja midagi ette garanteeritud pole, et kõik inimesed tegelikult vaatamata sellele, et mõni paistab targem kui teine ja pädevam kui teine ikkagi lõpuks, nagu katsetavad, iga päev katsetavad, improviseerivad ja tegelikult on nagu üpris abitud. Ma ei tea, mitu raamatut sa aastas loed, aga ma just hakkasin guugeldama, sest mul tuli meelde mingi Youtube'is, liikus mingi videot, see jõud või firmade tegevjuhid. Maailma edukaimad tegevjuhid loevad mingi x number raamatuid ja siis ma hakkasin kirjutama Google'isse Siieus riided, kohe täitis selle ära 60 raamatut aastas. Raamatut teie loete? Mul on neid mitmeid kogu aeg öökapi peal, mida ma loen, Loen kuskile maale, siis ma hakkan lugema järgmist, siis ma võtan järgmise, on natuke järgmist, siis mu naine tõstab vahepeal need ära sealt riiuli pealt, mis mul on. Ja selles mõttes ma arvan, et ma ostan rohkem raamatuid, kui ma loen ja tagamine on jama, on jama, aga selles mõttes, et, et ma ikkagist kogu see värk on nagu investeering sellesse, et kui ühel hetkel ma olen vana ja mul pole enam mitte muffigi teha ja mul on kõigest sellest mustast ja kõigest täielik kopp, siis ma lihtsalt loen ja kõik need raamatud, mis mul pooleli on korralikult läbi, alustan loomulikult algusest ja võib-olla isegi mitu korda. Ja see oli üks väga armas muinasjutte, mida, mida ma ise armastan endale rääkida, et ühel päeval kunagi ja täpselt samamoodi. Nii sageli ma saan raamatupoest raamatut ostes juba selle laksuga. Tähendab mul on kogu aeg täpselt sama. Et raamat on ostetud ja siis, kui ta seal veel niimoodi kumab mul kuskil öökapi peal, siis ma saan sellest veel mingisuguse sihukese nagu järelkaifi, et oi kui hea, et mul see raamat nüüd olemas, et haiglas ma hakkan seda lugema. Kusjuures mu naine viimati luges sinu raamatut kehade mets ja ütles lihtsalt niimoodi, et oma igavad nagu Mulle tundus, et Simm nagu ikkagist, nagu nii ontlik ja tore poiss ja siis ma sain täieliku šoki. Ta tsiteeris seal midagi, mida ma ei hakka siin edasi kandma, onju. Aga ma teadsin Simm kohe, et me oleme ühel lainel. Õde, aga ikkagi ei, mis? Pühapäevane pärastlõuna, miks ei või tsiteerida, mida iganes seal kirjutama ei hakka, ta seal välja tõin, ma ei hakka kommenteerima ikkagist pärast, ütlen sulle, aga võib-olla sa ei taha, et ma ütlen, sest see võiks järgmiste lugejate jaoks rikkuda ära elamuse. Kas see võib olla, see on selle raamatu kulminatsioon selle seal raamatus on seda raamatut nagu raske ära rikkuda. Nagu veel rohkem. Kas sa oled selle ise juba ära kirjutades rikkunud? Jah, ta on juba ütleme nii, et nii on ebapädeva inimese ebapädev katsetus. Ei, aga kusjuures näiteks kirjandusest rääkides näiteks loomingust, siis näiteks sina oledki ju vägagi pädev oma loomingust rääkima, on ju, et kui ilmuvad mingid Reviews asjad kuskil, et need inimesed, sina ju tead tegelikult ainukesena nagu lõpuni välja. Ei, mis seal on? Kas sa tõesti arvad, kas sina oma albumite puhul tead lõpuni välja, mida see kõik nagu päriselt tähendab ja mis päriselt on? Mulle tundub sageli ikkagi, et autor teab mingit, et autor on lõpuks nagu üks kunstitarbija teiste seas või tal on nagu mingi üks oma vaatepunkt aga selle üle, et kuidas teised seda kõike tõlgendavad või, või mis, mis tähtsus sellel kõigel lõpuks nagu suuremas plaanis on, sellega puudub ju igasugune kontroll tegelikult. No mina olen sihuke lihtne inimene ja, ja nagu eelkõige nagu tarbija, onju. Aga ma kujutan ette, et ma suudan ennast enam-vähem, kuna ma olen nagu väga väiksest saati kuulanud väga palju muusikat. Et ma suudan ennast nagu positsioneerida mingisugusesse nagu kohta, nagu maailma muusikaajaloos, et ma saan aru, et kuhu ma sobiton ja mis on minu piirid ja, ja sellepärast ma olen realist, et ma ei ole kunagi endale mingeid õhulosse ehitanud, et realist ja kerge pessimist. Aga. Kui sa hakkasid kunagi bändi tegema, ma ei tea, kui vana see oli, 14 umbes. Ma tegelikult hakkasin 11 aastaselt, aga see oli väga halb kõik juba. Ja juba siis oli halb. Hiljem on kõik ikkagi sama ja 85, ma ei tea, et, ühesõnaga, et kas, kas muusikuna sa oled ka pidanud endale võitlema kätte justkui selle õiguse lihtsalt teha oma asja põdemata, et kas see on oluline mõne pädeva kriitiku silmis, kas see on üldse? Äkki see on juba kõik tehtud, mida ma teen, on ju, et kas seal piisavalt originaalne ja nii edasi, et kas sa oled. Need võitlused nagu ära võidelnud, ma arvan küll, et viimasel ajal inimesed tsiteerivad mind kogu aeg, et, et ma olen öelnud, et, et keskpärasus on okei, onju ja, ja tegelikult mulle meeldibki alati niimoodi mõelda, et kui ma elaksin nagu selle tundega, et ma pean olema nagu parim, see oleks üks väga halb eluna, et ma kogu aeg nagu võitleksin selle nimel, et, et ma pean olema parim iga hinna eest. Et mulle pigem tundub, et siuke isi, Raideri selline suhtumine on veits nagu mõnusam, et ma teen neid asju on niimoodi, nagu ma oskan, see, mis mul tuleb. Nagu loomulikult, et kuna see muusiku teema, et see ei ole mul nagu igapäevatöö, et ma ei pea sellest elatuma, see annabki mulle loomingulise vabaduse tegelikult teha seda oma keskpärasust nagu täpselt nii nagu ma tahan tegemata kompromissi ega, ega rahuldamata mingite muusikakriitikute erootilisi fantaasiaid, et ma tegelikult rahuldan ennast. Läbi oma? Jah, sain aru. Ja toimib, see oled rahul ja et, et näiteks see rahulolu muidugi ei ole nagu alati mind saatnud, et näiteks, kui ma võib-olla enne kolmekümnendaid eluaastaid võib-olla kuna ütleme, piirafausime, hakkasin tegema, kui ma olin 16 või umbes niimoodi, esimene album ilmus Seitsmeteistkümneselt, siis juba. Ühesõnaga, see jutt, kuhu ma tahan jõuda, on, on see Et mingite albumitega ei olnud kunagi rahule ja ma alati põdesin õdesid, mõtlen, et issand jumal, et miks see küll niimoodi on, et miks need kannatused mulle küll saadetakse, et et ma justkui nagu pingutan, täiest jõust on ja ka tulemus mind ennast siiski ei rahulda. Aga siis. Ma arvan, et umbes kui ma sain 30, siis tunded kuidagi tuli siukest nagu mingisugune nagu populism ja enesekindlus nagu tulid koos. Et siis nagu see analüüsivõime ja see nagu paranes, et ma sain nagu aru, et noh, lõppkokkuvõttes. Ma sain aru, mis mind ennast rahuldab ja siis nagu hakkasin vastavalt sellele käituma, hakkasid vastavalt Endast ennast rahuldama. Jah, kusjuures huvitav, kui kaua peab ootama pärast 30-st saamist seda, sest ma ma just hiljuti sain 30 õudselt palju on, et saaks nagu, et nagu saaks ka rahuellu. Aga no ei tule veel, ma just mõtlesingi selle keskpärasuse teema peale, et et mu enda jaoks kuidagi on see piir tõmmatudki sinna nagu pädevus ongi keskpärast, sest ma justkui ise eeldan seda nagu siin vahepeal rääkis, et noh, et justkui kõiki, kõik on sellised piisavalt ebapädevad või piisavalt pädevad, et lihtsalt improviseeritakse. Aga ma kuidagi endale ei suuda seda selgeks teha või seda rahu luua, et et minu jaoks nagu see ongi nagu miinimumpädevus on nagu niisugune miinimumtase, et kõike sa peaksid nagu tegema ikkagi piisavalt pädevalt ja siis samas ma tean ise, et mul puudub see miinimumtase, ma ei tea, kas see on võib-olla seotud natuke selle vastu sündroomiga, et noh, et nyyd nii tööl kui hobidest, kui ükskõik kus mujal ma nagu pidevalt ootaks justkui, et mul peaks olema mingisugune minimaalne tase ja kusjuures seda pole aidanud ei rohkem haridust ega rohkem praktikatega rohkem midagi muud. Sest pidevalt on ikkagi see tunne, et nagu jube palju on veel puudu. Ja siis ma vaatan, et on terve hulk inimesi. Noh, kuidas me ikka hindame pädevust, eks ole, pädev on see inimene, kes kutsutakse teles näiteks rääkima, tema on mingi asja ekspert, teda kutsutakse rääkima. Ja see on selline rahulik enesekindluse, mis inimeses on. Telesse ja raadiosse kutsutakse neid inimesi rääkima, kes oskavad rääkida. Väga paljud pädevad inimesed ei ole väga hea jutuga ja neid ei kutsuta. Ja see on muidugi teine asi jah, et kipuvad jääma sellised spetsiifilised inimesed, keda nagu armastatakse alati kutsuda võib-olla isegi hoolimata pädevusest. Aga ma lihtsalt ootan seda, et, et kui kaua peab elus ootama, et tekiks vähemalt rahulolu enda ma ei tea, siis kas pädevuse piires? Aga mina arvan, et see ei olegi, sul ei teki rahulolu, seal tekib see leppimine. Et sa lihtsalt nagu suudad nagu silmitsi seista iseendaga, et see võib olla. See on võib-olla see on see nii-öelda see käega löömine, et sa saadki aru, et nagu see on parim, mis see on parim, mis ma suudan. Ja et ega võib-olla on mingid inimesed, kes on nagunii jube ambitsioonikad, et nad lähevad läbi betoonseinte ja kunagi ei lepi oma keskpärasusega. Aga mõnes mõttes on ka võimalus enne seda betooni seisma jääda, öelda, et jess nagu siin ma olen. Mulle näib Et meil keskpärastele inimestel on seda keskpärast võimalik veel pikalt siin veeretada, aga õnneks on sellele kõigele vastukaalu pakkumas Rein, sinu ja sinu ansambli Piia Fausi värske album fiilse romaani, mis ma pean sulle kurbusega teatama, on siiski kaugel keskpärasest. Laseme albumi avaloo. Ohvri näo ja siis räägime edasi. Piia Fraus värske albumiga fiilse Ronani kõlas albumi avalugu it's Ovri näo ja Rein. See ei ole nüüd kaugeltki mitte sinu elu esimene album, see ei ole kaugeltki mitte esimene kord, kui sa oled stuudios, et vastupidi nüüd sa juba oled mingil määral nagu ma arvan, et sa võid küll ennast veteraniks pidada üht-teist nagu juba teada, et kuidas need juhtmed seal ühenduvad ja milline milline kuldne juhe. Parimat soundi. No ühesõnaga, saate ühes hiljutises intervjuus ekspressile maininud, et sinu hinnangul on tegu Piia Frausi seni parima albumiga ja, ja tuleneb see nüüd siis sellest laulukirjutusoskusest või sellest helikvaliteedist. Ütle sina. Aga mu suurem küsimus tegelikult on see, et kas sa muusikuna ikkagi ütleme, stuudios albumit tehes tunneb ennast nüüd juba pädevana või kas üldse mõtet selle kõige peale? Ütleme nii, et ma tunnen ennast nagu selles mõttes võib-olla pädevana nagu, et ma tean, mida ma tahan oma muusikasse panna ja ma tean nagu kuidas seda saavutada. Et kindlasti ma ei ole nagu stuudio töös kaugeltki pädev või või noh, võib-olla isegi laulu kirjutas jah, et Eino laulu kirjutamisest ma mõtlen, mõtlen kohe, kuidas seal see pädevus nagu on, ütleme žanripiire siis ma arvan, et ma olen pädev. Et võib-olla, kui nagu laiemas mõttes et kui noh, võib-olla poplugu ma suudaksin ka kirjutada. Nojah, ütleme nii, et ma ei, ma ei julge öelda, et ma olen pädev, aga ma kuskil viimase kuskil kuklas, ma tean, et võib-olla natukene nagu. See on tegelikult väga hea pädevus juba, mida saavutada, et kui sa oled indi musike, saad nagu selle poploo kirjutamise pädevuse kätte, ma olen tähele pannud, et tänapäeval muusikakriitikud, kui nad vaatavad mingi uus indi plaat on jälle välja tulnud ja siis võrdlevad seda nii-öelda selle varasema, sellise natukene keldrisema loominguga, et siis alati öeldakse, et, et kas keegi on siis lõpuks saavutanud selle popi kirjutamise pädevuse või ei ole, et seal nagunii oluline millegipärast justkui. Ma ei tea, kas siis läbilöömiseks või artistile endale või kas sina, kas sa mõtled selle peale, et, et siin laadil näiteks ka mõni selline hitipotentsiaaliga lugu oleks? Ma arvan, et, et kui see kui siit mõni lugu nagu arranžeerija ja produtseerida nii-öelda popi võtmes, siis siis song reitingu poolest ma usun küll, et, et siin on mõni popipotentsiaaliga lugu ja üldiselt tegelikult ma arvangi, et muusikas võiks nagu olla, oleneb, lahkus, ei ole nagu sihuke mingi ämbient või, või mingisugune sügav metsa kuskil sügavustes salvestatud mingisugune folkan ja siis siis nagu popp, et lugu võib nagu olla loos sees küll. Et. Jah. Kas sellisel samas Ekspressi intervjuus, kus sa rääkisid ka seda, kuidas Mai padi, Valentine'i lood, tegelikult, kui nad lihtsalt niimoodi teha, mingid akustilised kaverid nendest muidu väga mürasse mattunud sellistest nagu helise intest, et kui sa selle kõik tõmbad riisud sealt kõik selle müra maha ja, ja mängid lihtsalt neid käike mingil harilikul akustiliselt kitarrilt. Järsku sa saad aru, et see on täiesti harilik popmuusika? Jah, ja niimoodi ongi ja kusjuures kunagi ma rääkisin Rainer Jantsisega ja tema ütles võrdlusest Eesti bändi, siis nainud Snelisi ja ütles, et vot siin on, tuleb vahet, kui sa võtad nimi lugudest ära kõik selle produtseerinud paranseeringu, et seal jääb alles nagu tugev songaiding, mida selle konkreetse teise bändi puhul ei jää, et seal on ainult poos ja saund. Ja see oli siis see Eesti. See aitab olla öelda Ja ma ei tea, kas see ansambel tegutseb üldse, ma ei mäleta seda nime. Väga pädev vastus just selles osas. Me oleme ikkagi raadioeetris, inimesed kuulavad, et säilitada nagu nägu, säilitada tõsiseltvõetavust, siis hoolimata sellest, et Simm väga-väga kurja kurjalt üritas ikkagi nimesid välja vedada, siis ütleme, intervjuu intervjuu andmise osas tuleb ikkagi säilitada, nagu see oma tase, eks ole. Kusjuures välja korraks veel nende lugude juurde tagasi pöördudes on see, et miks mulle on alati meeldinud õudsalt lasta oma loomingut remiksida on see, et sa annadki need eraldi read vokaalid, Räki, trummid, Räkid, kitarrikäigud annad inimesele, kes on tegelikult, et täiesti nagu vaba. Ta ei tea sellest loost midagi, see tal puudub igasugune plokk, nagu, et ta saab tegelikult võtta ja väänata seda nagu plastiliini ja teha sellest nagu mingi enda looming on ju. Et ma olen olnud päris piie fraasi alguses saatel on seda teinud juba esimese BFM kolm remixi. Et see on väga põnev näha omaenda loomingut nagu muutumises. Ja see on ka üks koht, kus sa saad ise õppida, et vaatad, mis teised inimesed selles on leidnud ja võib-olla siis isegi hakata seal sellest nüansist. Kinnilooming on igal juhul ju pidevas muutumises ja tegelikult, mida järjekindlam või nagu järjepidevam, mingi autor on, seda, seda pikem see muutumise teekond saab olema lõpuks, et sinul on, see on seda muutumist muutumise teekonda tulnud läbida juba üksjagu ja ja sa varem mainisid, et tegelikult mingi varasem kraam, mida sa oled loonud, valmistab sulle isegi piinlikkust ja ebamugavust. Kas sinna hulka kuulub ka mingi varasem pyyafrausi looming ja ma küsin seda sellepärast, et tegelikult ju hiljuti andsid seal välja ka kogu pyyafrausi kataloogi uuesti vinüülil, eks ole, et see on niisugune väga uhke. Uhke sihuke valik, pyya fraasi, muusikat, mida iga tõeline fänn lihtsalt peab oma riiulis omama. Aga kas sa tegid seda ka natukene nagu mingi raske südamega, et näiteks, et teades, et tegelikult ma ei tea, see esimene asi tegelikult nagu ma ise ei suuda seda kuulata, aga noh, et kuidagi selle muutumise teekonna kuidagi nimel ma siis nagu avaldan selle kõik uuesti nagu et sest selline see teekond oli vä. Ja see on iseenesest, see on väga põnev teema ette et kui ma hakkasin neid relise nagu ette valmistama, seal päris suur töö, on ju. Et õnneks ma olen olnud ka sihuke korralik päkapi ja et ka päris algusest saadik kõik. Lood olid eraldi ridadena olles ja, ja kõik niimoodi, et et ma alguses arvasin, et ma muudan neid asju nagu rohkem, et esimese plaadi vandervjuudistes laike. No me olime tõesti, me olime seitsmeteistaastased ja, ja need seitsmeteistaastased ei olnud need, kes on tänapäeval seitsmeteistaastased, onju et neil ei olnud YouTube'i ja neid skill'e, mis, mis kõikidel tänapäeval on, et me olime ikkagist Kopli kunstikooli pööningul püherdavad ja noh, ikkagist nagu katsetavad noored, et me ei teadnud juba kohe, et kuidas asjad käivad, et me ei olnud üldse pädevad. Et ja siis, kui ma sõitsin stuudiosse Rongiga Tallinnast Pärnusse ja me mõtlesime, et kas me miksime selle albumi uuesti ehk siis nagu võtame kõik read eraldi lahti kõik instrumendid ja üritame sellele albumile nagu mingisugust nagu uut elu või tänapäevast kõlapilti natukenegi saada, sest noh, see oli ikkagist kohati omapärane Ja siis ma sõber režissöör Lauri Liivak, ma mõtlesin, et ei, et las ta jääda täpselt niimoodi nagu on, et see ongi nagu ajalugu. Et me nagu masterdasime selle, et ehk siis ta kõlab nagu ühtlasemalt ja paremini kui alguses, aga aga me ei hakanud nagu lugusid muutma. Siis jah, järgmise albumi insalarm, kaaniate masterdasime. Ja ühe albumi siiski, miks sisime kõik otsast lõpuni uuesti, see oli Neuer hardsoftwer, mis ilmus siis 2007. Ja seal ikkagist. Mulle tundus lihtsalt see, et seal nagu ma olin nagu lugudega rahul ja õnnelik, aga ma ei olnud selle lõpliku saundiga nagu kunagi saanud sõbraks ja tegelikult see oli nagu painanud kõik need aastalt 10 aastat. Et ma mõtlesin, et kui midagi saame selle albumi heaks teha ära, siis seda me tegime, mix isime selle uuesti analoogtehnikaga ja ja pärast seda, kui ilmus selle albumi nii-öelda see 10 aasta juubeliväljalase sisse Saunspedialevaid reverb, hääletas selle ka 100 parima siugeis albumi hulka. Ja lausa 24.-le kohale vist, et seal teiste dinosauruste May plaadi Valentonide jas lõuda ööde vahel, et see oli päris päris kõva. Väga neid siin ikka väga rets ja et, et see ongi see, et. Et loomulikult sa ei ole oma loomingus nagu kõigega nagu õnnelik või need aastatega on nagu tekkinud võime nagu distantseeruda ennast, sellest on ju ja ja loomulikult tulevad sul mingid mälestused nendega, et kui sa olid nagu käid lühikeste pükstega seal seitsmeteistaastaselt seal stuudios on ja jäid natuke liiga palju õlut ja. Tuleb sellega leppida ja ma arvan, et see ongi asi, mida meenutada. No siin ongi nagu see aspekt ka, et, et noh, pädevus kasvab ja oskused kasvavad ja kõik see, aga tegelikult see, mis on, on loodud, on ju paljudele inimestele väga oluline igasugused neutrilisee treemiksid, asjad, mida nagu hiljem tehakse või, või siis vanade lugude nagu ümbertöötamine, lohet, artisti kontekstist arusaadav, artist areneb, ta ei ole mingit asjadega enam rahuldaks parandada, aga on terve hulk kuulajaid, kelle jaoks see nagu on see noh, see on, see armastus, on see mälestus, on see asi, mida nad siis tahtsid kõikide nende vigade asjadega ja, ja noh, nagu kohati tekibki küsimus, et, et noh, kuulajate kontekstist kui palju üldse hoolitakse tegelikult mingisugusest reaalsest pädevusest või arengust, asjadest. Et noh, mingis aspektis, kui ma mõtlen noh Eestis selliste hetkel võib-olla kõige kõige selliste tuntumate või tugevamate muusikute peale siis Vaiko Eplik oli ju noh, ta ei olnud rahvamuusik siis kui ta oli noor ja tegi Kleer tõsteid, hoolimata sellest, et nad olid ääretult populaarsed. Aga noh, see oligi nagu pigem see aeg, kus noored said kokku, kui ma ei tea. Intervjuudest ma mäletan, et mitu lugu nad proovis, kirjutasid, igas proovis neid tuli jälle mitu tükki juurde. Treiti salvestati, tehti, mindi nagu väga kiiresti edasi ja, ja muusikute puhul nagu kiputakse tihti seda, seda nagu jääma hindama mäletan ju hästi palju on neid neid kohti olnud, kus räägitakse, et ah, et enne, kui nad popiks sai, enne kui nad hakkasid poppi tegema või kuidagi, et öeldakse, et siis oli nagu parem parem muusika või parem värk, et kuidagi nagu just nagu spetsiifiliselt muusika puhul millegipärast väga hinnatakse sellist noh, ütleme teemandit, mida ei ole päris päris puhtaks lihvitud. Vaiko Vaiko muidugi alustaski kohe popi kirjutamisega ja, ja kusjuures rääkides pädevuses, siis tema on tegelikult Eestis kindlasti üks parimaid popikirjutajaid ja ta on selles vägagi pädev. Mulle kohati tundub, et ta nagu ala kasutab oma talenti ja, ja ta on ju järjest popist nagu kaugenenud, onju, et viimane plaat seal oli juba väga vähe topi. Aga, aga tal on see võimekus ikkagist 200 protsenti olemas, et kindlasti üks inimene, kelle nii-öelda pädevust tasub nagu imetleda. Aga see on igal juhul väga äge ja isegi tegelikult kuidagi kadestusväärne, kuigi noh, seal on nagu niisugune mingi halb kadedus, mida ma tunnen, aga kadestusväärne, et et sa ikkagi oled oma muusikalise teekonna üle piisavalt uhke, et seda ikkagi nagu avalikustada, uuesti näiteks ka uuesti miksitud, kui ei ole, nii et ma ise isiklikult kirjanikuna näiteks väga tahaks nagu maha salata, mõningaid asju, mida ma olen kuskil nagu varasemas nooruses kirjutanud mis on kahjuks kunagi ka avaldatud ja, ja mul kripeldab see, et need koopiad kuskil veel liiguvad ja et nad võivad jääda alles ka siis, kui mind enam ei ole. Et et ilmselt siis selle pia fraasi täieliku kataloogi puhul seal päris nagunii selliseid kibedaid või siukseid kahtlevaid tundeid ei olnud. No vot, seal on nagu kaks asja, et võib-olla kirjanduse puhul või no ma ei vaata, muusika on sihuke lihtsasti tarbitav meedium, on ju, et see on. Ma ei, ma ei kujuta ette, kui suured on, need rahvahulgad on, kes kes loevad, noh, et sul ilmus näiteks mingisugune kirjutis. Ma ei tea, millist Iraagis on ju kusagil. Et kes leiab selle ülesse ja kas tal on kahju, et ta ei ole seda leidnud, on, ja siis ma lihtsalt natuke mõtlen ka selle peale, et mina võin tunda ennast nagu kentsakalt, kui ma neid asju kuulan ja aga ikkagi on teatud hulk inimesi, kes kes tahaks neid plaate ja minu arust see ongi nagu minu panus, et ma saan tulla vastu neile. Sa. Oledki tulnud meile kõigele vastu, sest et, et nagu juba siin saates mitu korda on mainitud on värskelt ilmunud via fraasi usalbumpiilsermani millelt kuulaks hea meelega nüüd järgmise loo Nov filtris niidid, kas ütled sellele väikse sissejuhatuse või nõu, intridaksens niidid? No võib-olla see ongi see filtri vabadus nagu, et lihtsalt ei põe liiga palju. Piia Fraus uuelt albumilt Fils Ronani lugu nimega Nov filtris niidid. Meil on stuudios külaline Rein Phuks, pia Fausi frontmann ja mitte ainult Piia fraasist tuntud muusik, vaid ka Imandraleigist tuntud muusik ja ka popidiootidest tuntud muusik, nüüdseks juba endine tuntud muusik. Noh, kõik veebel tagasi tulla bumerangina ega ajalugu kipub korduma ja, ja ma mäletan, et isegi üks üks niisugune artist on ka kunagi tegutsenud, kes oli mingites SoundCloud'i hämarustes. Ja, ja tegelikult seal mais Peisi hämaruses suisa ja see oli naljakas elastandanud. No ma ütlen, et see tegelikult on kõik see, mis ma ütlen, et sein ruks oli, oli selline projekt, mis see oli üks naljakas lugu. Et see oli üks reklaam, mille jaoks see reklaamifirma tahtis ühe kindla artisti lugu ja see oli viinareklaam ja see artist ei tahtnud seda anda, kuna see artisti oli minu sõber, siis reklaamibüroo võttis minuga ühendust ja ütles, et kas sa räägiksid pehmeks. Ja ausalt öeldes ma ei hakanud pehmeks rääkima, et kuna noh, inimestel on põhimõttelised ja neid tuleb austada ja siis reklaamibüroodes kuule, aga ise hoopis midagi sellist mõtlesin, okei, et tõenäoliselt on see, mida ma suudan teha, nagu siis ma salvestasin hunniku siukest Lofiid ja viinajoomise. Ja kusjuures see tegelikult ma sain aru, et see lugu, mis sinna viinareklaami pidi minema, see oli tegelikult Ühesõnaga, see oli mingisugune siuke lugu, mis oli nagu täitsa arusaamatu, et miks sa sinna oleks pidanud minema reklaam, eks ole. Aga ühesõnaga ma tegin seda projekti nagu alguses sellepärast et, et kas ma suudan selle reklaamibüroole pakkuda midagi sellist, mida nad otsivad. Ma sain küll sealt raha, aga nad lõpuks ei kasutanud seda, seda lugu seal reklaamis. Aga ühesõnaga, mul jäid need lood alles ja siis ma natukene tegin nagu sarnast siukest akustilist Loffi muusikat ja ma arvan, et see tegelikult oli niisugune asi, mis nagu inspireeris mind tegema siis edasi mantra Lake'i. Vot sellist saamislugu poleks nagu eales osanud isegi aimata ka. Et Feyndrugs oli. Alguses liina reklaamide helilooja. Küll aga eos juba läbi kukkunud, sest mul nappis pädevust. Kusjuures pole. See läbikukkunud muusiku üks lemmiknali on see, et et Maike Lond selline etenduskunstnik nimetas end kunagi läbi kukkunud naismuusikuks. Minu jaoks on väga nalja. Maiken tuntud ansamblist reamuuli aga kusjuures just just just oke ja ajus tekkis siukese naps küünfunks. Aga jah, et naismuusikas läbi kukkuda, siis sa pead ikka nagu. No sa pead olema fenomen, fenomen lihtsalt vait olema, põhimõtteliselt tegema võib-olla tõesti võimalikult vaikselt. Vaat ma ei ole Vaikelt küsinud, et kuidas läbikukkumine täpselt käis, aga see on tõesti jah, see ainus viis, mida ma suudan ette kujutada, kuidas saaks nois muusikuna. Kuidas ja kusjuures kogu selle pädevuse teemaga oleme kuidagi jubedast loomingu keskseks jäänud, sest noh, see on arusaadav ka mõist on stuudios kahe vägagi spetsiifiliselt loomes väga pädeva inimesega. Aga mu enda puhul on mul nagu pidevalt probleeme pigem sellega, et ma nagu tunnen, et teadmisi jääb, jääb kogu aeg väheks, et noh, oma professionaalses elus justkui see peakski olema see, mida mina müün, eks ole, ma väga loominguline ei ole, või, või noh, vähemasti mitte nii, et see mulle raha sisse tooks. Eile ka ei too meile ka Eduard, mis asja sa räägid üldse, sa oled? Tograph helilooja. Helilooja on ikka väga palju öeldud selles suhtes, seda, seda polegi ma kuulnud varem minu kohta kasutuses. Aga jah, kui ma, kui ma nagu jõuan sinna, et eks ole, ma peaksin justkui olema selline eksperdi tüüpi inimene ja peaksin oma teadmisi müüma, siis ma kuidagi nagu jäin uskuma seda, seda laulu, mida räägitakse või lauldakse, laule ei räägita, laule lauldakse, eks ole, lastele, et sa käid koolis, õpid, käid ülikoolis, teed oma doktorikraadi, järsku sa oledki nagu jube tark. Ja, ja noh, hoolimata sellest, et, et kogu selle protsessi jooksul ma mitu korda nagu tajusin ja, ja, ja õppisin selgeks selle, et see kõik ei ole tõsi olema ikkagi kuidagi jäänud sinna punkti, kus ma nagu oma arust tegin kõik ära, mida, mida peaks nagu tegema selleks, et olla nüüd pädev. Aga sellest hoolimata. Ma nagu kogu aeg, tunnen ma iga päev järjest rohkem, tunnen kuidas mul lihtsalt jääb teadmisi puudu. Et justkui nagu, mida rohkem sa püüad mingi asja ekspert olla, seda lollim sa oled selle kohta mingeid siukseid inspiratsiooni, postri tüüpi totakaid, lauseid ka nagu et mida rohkem sa õpid, seda rohkem sa tead, et sa oled loll ja nii edasi. Aga, aga ma ei tea, et noh, nagu. No ma just mõtlen, et kuidas sellest nagu jõuda ümber pöörata ennast tagasi sellele nagu enesekindluse rajal. Ma kasutan seda praegu, seda saadet siin siukse isikliku psühholoogilise abina. Et kui teil nagu kuulajatena on, on mulle nõuandeid, palun kirjutage popkulturistid Gmail com noh, igasugune abi on tänu tänuväärne. Mina omast kogemusest olen jõudnud sellise natukene püsivama rahuni tegelikult läbi kannatuste sest et ma tunnen, et siuksed nagu suured tragöödiad ja kaotused elus on lõpuks teinud mind nagu rahulikumaks inimeseks mingit teemade suhtes, mis varem oleksid mind võib-olla endast välja ajanud või kuidagi põdema pannud. Et lihtsalt ajaga ma olen selles mõttes mitte muutunud nagu tuimemaks vaid vastupidi, nagu siuksed, nagu niimoodi tervislikult pohvistlikuks ja just kuidagi niimoodi, et, et mul on nagu mingisugune. Mul on mingi kogemus, et kui kui hulluks võivad asjad minna või kui halvasti võid päriselt minna, et mis on need tõelised kaotused elus ja mis on siuke muu pudi-padi, mingisugune mingid siuksed, ego tõmblused ja ja solvumised ja mingid siuksed, muud kihelused. Ja ma ei olegi vist sellist nagu pädevuse rahu kuidagi muud moodi õppinud ei ole olnud seda hetke, kus ma sulgen 3000 leheküljelise raamatu tagakaane ja siis tunnen, et vaat nüüd sa ise lünk täidetud mis enne haigutas mu sees. Nüüd ma julgen minna rääkima teiste tarkade inimestega, tarka juttu, et sellist sellist nihet pole eales toimunud. 60. raamat saab aastas läbi, on korras asjade. Jah, et seda seda nagu ei ole, ma panin kuud, veetis endale selle aasta eesmärgiks lugeda 70 raamatut läbi. Kuidas sul läheb? Praegu ma olen jõudnud lugeda 25 ja ma arvan, et umbes 20 neist luulekogud, mille loeb nagu tunniga Seal on seal on ka see, et see sõna võib-olla nagu pereinimesena, ma ise mõtlen nagu, nagu võrdusmärgi, meievaheline. Et kui hea isa või, või kaaslane sama elukaaslasele kui sa ütled, et see on niisugune asi, lugemine on ju selline asi, et ei ole nagu muusikat, kuulate, et perega putru ja siis nagu kuulad muusikat kõrvale või vaatate terevisiooni, onju et noh, mina näiteks on niisugune, ma ei suuda isegi muusikat kuulata lugemise ajal, et mul läheb kohe lendu. Et ma pean olema nagu väga fokusseeritud sellele, mida ma teene. Et arvestades seda, et kui palju ma käin tööl ja noh, ma ütlen ausalt öeldes, et 60 raamatut aastas ei ole noh, ei ole lihtsalt füüsiliselt minu puhul nagu realistlik, eriti kui ma tahan olla hea isa oma lapsele ja ja kaaslane oma elukasse. Aga muusikat, kuulad sa ikkagi ohtralt? Sa elad ja hingad muusikat, kui, kui nii võib öelda või on mul jäänud mingisugune vale mulje. Aga ma kohe jõuan küsimuseni, ma näen juba, tahad vastata, aga ma tahtsin lihtsalt öelda sissejuhatuseks nii palju, et kuigi sina oled üks suuremaid melomaan, keda mina tean, et siis ikkagi sinu suhtes mul puudub see valehäbi, et ma ise võib-olla ei tea, ma ei tea, 90 protsenti nendest muusikutest, keda sa võib-olla aeg-ajalt mainid või, või kuidagi esile tõstad, aga on mingeid siukseid, melomaan, kellega kokku puutudes tunnengi jällegi sedasama seda ebapädevuse häbi. Et mul on siuke tunne, et enda arust ma olen sihuke suur muusikasõber ja huvitun, popultuuristasin, olen nagu sihuke, teen isegi saadet sel teemal, aga tegelikult mitte midagi ei tea. Et kuidas ise orienteeruda selles tohutus muusikatulvas tegelikult mille sees me ju kõik kümbleme nüüd, kus nüüd, kus kõik kanalid on valla, nüüd, kus sa ei pea enam ootama kolm kuud mingit plaati kuskilt postkontorist, eks ole, et kui vabalt sa tunned, kui, kuidas seal selles vallas pädevusega on. Mul on niimoodi, et. Et ma olen üsna nagu vabaks lasknud ennast. Mulle meeldivad mingid kindlad asjad. Mulle meeldib ka nagu nibin-nabin enam-vähem olla kursis noh, tänapäevase popmuusikaga ja asjadega. Aga ma võtan küll endale nagu vabaduse väga paljudest asjadest nagu mööda minna, et et ma ei arva, et ma pean olema mingi mingi riigiliik lingi ringil liikuv Vikipeedia või ma ei tea, et et ma arvan, et see ei ole oluline, et no see on paljude asjadega niimoodi, et et kas ma põen seda, et ma ei tea kõike või ma suudan sellega nagu leppida. Et. Kunagi ma käisin ühe psühholoogiga kohtumas, kes ütles, et võib-olla minu raskemeelsuse nii-öelda see pisik algab sellest, et ma kuulan võib-olla liiga melanhoolselt muusikat, on ju, see oli kohe nagu väga hea skill. Ma lõpetasin mõneks ajaks selle muusika kuulamise ja ma muutusin palju rõõmsamaks. Et kui näiteks mõnikord ma mõtlen, et ma ikkagi ei ole Niuke poliitikas üldse väga pädev ja, ja ma aeg-ajalt flirdin selle teemaga, ei, ma mõtlen, et oi-oi, et see tegelikult Ta on natukene ohtlik, et peaksin rohkem teadma ja nii kui ma hakkan seda uurima või vaatama, uudiseid lugema. Mul tuleb lihtsalt niisugune masendus peale, et ma mõtlen, et paremus, klipin kogu teema. Et noh, mõnusasti kulgen edasi, et oma selles mullis. Ja, ja võib-olla see, et ma olen nagu nendes teemades ebapädev annabki mulle natuke rohkem nagu võimalust Survajevida, et vastasel juhul ikkagist Aga ikkagi, kust see piir läheb ka seal siis ei teki seda hirmu, et äkki ma olen see lihtsasti manipuleeritav mass nii-öelda, keda me ajalooraamatutest vaatama, et need hallides Vantlites inimesed tänavatel, kes kelle puhul sa ei saa aru, kuidas nad ei saanud aru, mis kõik toimus ümberringi, kus nad said juhtuda sellele kõigele ja nii edasi. Et mis on see ellujäämiseks minimaalne pädevus tegelikult või, või kui palju me tegelikult peame olema kursis, et et ma võiks selle kohta öelda head kodanikud ja progressiivsed inimesed. Ma võiks selle kohta öelda seda, mida ma enda rahustamiseks tavaliselt ütlen, et et mulle ei peagi, ma ei peagi nagu kõike teadma, sellepärast et mul on hea analüüsivõime ehk siis nagu see erksus või, või noh, nagu sa ütlesid, et ei pea olema, eks ole, ringi kõndiv Vikipeedia, eks ole, et sa ei peagi nagu kogu infot alati endasse ahmima vaid pigem jällegi see, ma ei ütle, et see on tõsi, ma lihtsalt rahustan sellega ennast. Et ma tahan mõelda, et ma olen võimeline analüüsima asja. Et kui, kui tuleb nagu selline info, mis sinus tekitab kuidagi mingist sellist errorit või et midagi ei tundu selginema, et ütleme, poliitika mõistes ikkagi meil ju seda infot tuleb nii, ehk naa ütleme tähtsamad asjad jõuavad ikkagi enamus inimestel, isegi kui sa püüad seda kuidagi välja lülitada, siis siis vähemasti olles hea analüüsivõimega või ütleme erk selles osas ikkagi tuleb selle peale, ma arvan Et noh, siis, Loodame loodan, mulle meeldis mõte, kõik. Ma olen ise, ma olen ise ka natukene seda mõelnud, et analüüsivõime aitab natuke kaasa. Rein aitäh, et tulid meile saatesse, me tõesti oleme sind kaua oodanud. Saadet jääb lõpetama Piia Frausi värske albumi piils romaani lõpulugu that's not rool. Ja kuna loo pealkiri sellise teema meile õhku viskab, siis sinu selle uue albumi ja eelmise albumi vahel vahele jäi nüüd mitu aastat. Viimase Peeeff viimased via fraasi 2000 kaheksa-üheksa aastat, üheksa aastat. Ja nüüd te olete tagasi ja album lõpeb looga That's noraal. Mis siis saab edasi, kui see ei olegi? No ütleme nii, et kui me teinekord on pikemat aega vesteldes nagu kogu see album on tiine sellisest irooniast, et see oligi alguses nagu irooniliselt mõeldud, sest ma kirjutasin esimese loo itsovenna, see oligi esimene lugu, mis me selle albumi jaoks kirjutasin. Et kas see ongi kõik, on ju siis albumi lõppu jõudes ma sain aru, et see ei ole kõik. Aitäh Rein, aitäh, kallid kuulajad. Te leiate meid, popkulturistid, punkt comsaidilt, kus on ka kogu meie arhiiv järelkuulatav. Kui sinna ei taha minna, siis ülimõnusam kuulata meid raadio kahe rakendusest, mis on saadaval igal pool, kus rakendusi alla tiritakse. Saadet jääb lõpetama püüefraus looga That's not pool.