Vikerraadio. Head kuulajad just äsja kõlanud anud ilmateatele saame lisada, et siin luhamaal mäe otsas on fantastiline ilm, päike paistab mõnus tuuleke, väljas on käimas 24-l seto kuningriigi päev. Kohe hakkavad ettevalmistused uue ülemsootska valimiseks. Arp Müller on siin koos minuga, mina olen Mirjam Nutov. Me oleme tunniajalised pausilt tagasi, et edasi minna oma otsesaartega siit kuningriigipäevalt ja kuule, sa käisid siin vahepeal laada peal. Vabandust, mitte laada peal. Sa käisid kuningriigiplatsile hoolega ringi, vaatasid, mis siin toimub. Mis sul silma jäi, milline see elu siin on? Alustades ikkagi Maslow püramiidist, kui hommikust saadik ei ole midagi söönud, kõigepealt tahad süüa. Jalutasin ringi, uusvada küla. Pakuti mulle väga head Ungari toitu, nimelt Setomaal. Kolinevateks hõimurahvaid esindaja Edinat süllock, tema küll elab siin luhamaa nurgas, aga hoopis uusvada küla esinduses valmistas ta Ungari Kuliasse. See oli imemaitsev ja viis mul keele alla sma, jalutasin ringi, vaatasin, mida müüakse. Sibulaostmise aeg. Ääs Lüübnitsa sibulamüüja müüs oma sibulat kaks eurot. Kilo külgneb, tänavune sibulaaasta oli, mis ta ütleb, et väga halb kaak on kaks korda väiksem kui eelmisel aastal. Nii et siin on uudislugu minu jaoks, et ma saan seda Aktuaalse kaamera kaameraga uurima minna. Ütle, kas sul setokraanid on tagataskusse deta, pangas käisid või on see mul tegemata muffin eurodega, kas ei ole? See ei ole in siin jah. Aga me lähme õige peaga seto panka, et rääkida seto rahast seto pangahärraga, aga praegu head kuulajad, meie värske õhustuudios ennast üles rivistanud. Kolme metsa ja mees Paul Hunt, Toomas Valk ja Iisak kandreller, et meid rõõmustada ühe tõelise elava looga palun, poisid. Nii tõus kui ta on nagu soola külvata soole iial idane ja neiutute kõnele, aga patu tuli ülevaate aeg-ajalt. Ja niimoodi kõlastis head kuulajad, metsa- ja küla bänd, nad on koos käinud neli aastat, nad on esinenud ka Tallinn Music Weekil ja see lugu või see repertuaar, mida nad esitasid, seda setomaal nimetatakse Chatuuskadeks sõna te olete te ise välja mõelnud toomas või kuidas? Sõnad on muistend ise välja mõeldud neid, mis eriti meie külabändi kohta käisid, aga tegelikult oleme sõnuga, ma ise käisin arhiivis otsimas ja vanade külanaiste käest saab muidugi külapeosituatsioonis need kõige õigemad sõnad. Te olete tõeliselt kõige populaarsemad artistid ilmselt siin setomaal. Kas võib nii öelda Niibangute mängima, hakkasite kohe meie vikerraadio improviseeritud stuudio ümber telgi ümber, mida tuul tahab ära viia? Tahab vägisi ära lennata, kogunes kohe, on 40 inimest, ma pakun ja see on alati nii, et tuleb kokku ja rahvas on saal täis. Ma arvan, et see ei olegi võib-olla tuul, mis teda ei tule, see positiivne energia, mis need inimesed sinna tekitanud, paned, telgisin lapendama. Aga miks nad kokku tulevad, on muidugi meie, meie natuke omapärane helipilt karmoška, kitarr, basskitarr ja lood tegelikult ei ole ainult sellised lood, vaid leiab igale maitsele. Kuulge, poisid, aga rääkige, kuidas teie bänd alguse sai. No tegelikult pausi ajal ta siis neli aastat tagasi, kui külapäeval oli tarvis külanaiste meelt lahutada ja nii siis Toomas vaatas ühele poole küla seal leidis minu vaatust teisele poole küla seal tee ääres, leidis Iisaku, mõtlesime, et teeme paar-kolm lugu. Õigi lasime neid päris mitu korda, järgmine aasta võtsime mõned lood ette ja siis hakkas juba mängukutseid tulema mujalegi. Kuidas te oma repertuaari valite? Meil meil on selline üsna mitmekesine repertuaar tõesti, et no praegu mängisime täiesti ühes etoloogiast uskad, aga aga selles mõttes me kindlasti ei piira ennast setu teemaga, et meil on igal mehel väga erinev taust. Paul on meil siin põline seto ja tema poolt sellised Setolood ja Eesti levimuusikahitid, minul on selline tartu Tartu taust ja võib-olla untsakad VLÜ minu mõjutajad olnud ja siis on meil veel Iisak, kes räägib iseendast. Minul on talisäästmine protos üles kasvanud ja siis tropp inglise keeles ka minu ema. Aga noh, kõik minu mure, ma arvan, siin pariteet. Canon loota, et selline väga väga me oleme, me ei ole piire seadnud tõesti, et mis teeme, teeme, mis endale meeldib ja tundub inimestega, mis küll laialdaselt ka loogiline, loogiline, järgmine küsimus, mis ka raadio ees inimestel tekkis, et kus sattus Torontos väliseestlane siia setomaale elama ja bändi tegema. No natukene pikem jutt, aga et ehk siis. Tekkis huvi, et no mis seal kus olin pärit ja siis lõpuks okei mul siia tulla vaatama, et mis siin on ja siis oli tulla kaks kuud ja seda 29 aastat. Et ja siis lõpuks vaikselt leidsin Toomas üleskutsest, vaatame siis Tartumaale ja väga äge koht, kus on ajakirjad, inimesed ja ei oleks, sa oled väliseestlane, mitte välist. Kas sul on setu juured ka või ei ole? Ei ole. Uut vedu. Ja mis on teie selline suurem eesmärk, kuhu te siis tahate oma küla bändiga välja jõuda, sest nagu me kuuleme, siis tegelikult metsa ja küla bänd on menukas, Eestis kutsutakse. Selleks on vaja küla, bänd kogub populaarsust, aga see populaarsus ei ole kindlasti omaette eesmärk, et meil ma arvan, et asi toimib siis, kui meil endal on tore seda teha. Ja ise seda naudime, mingeid suuri meil on igalühel ikkagi. Aa ja see pillimäng on selline hobi meilegi. Aga kui me oleks ikka r-i nagu fonoteeki, mõned korralikud pudiolood kõdurvast. Kui on väga Laansul hundi Paul, aga. Kuudel kas oht on selline, paari aasta pärast me enam ei ohka selline paari aasta pärast me enam ei saali kutsuda siia intervjuud andma, sest te tuuritate mööda maailma ringi nagu Trad Attack vastu, sest meil on praegu projektiga sarnane plaan, nemad tahavad iga riigi maailmas läbi sõitmine, sõidaks kõik Elvira. Selle rõõmsan roodiga, lõpetame siin praegu meile mängib natuke muusikat vahepeal Vaiko Eplik, tema lugu. Saan aga ma ütlen vahele vaid, vaid ka tegelikult setomaaga seos olemas on siin vahepeal elanud, aga ei juurdunud ja aga see toredad inimesed, kellele raskus Vaiko Eplik vahepeal kindlasti Vaiko loomingut ja mingit perioodi tema elust setomaaga mõjutada. Aga kas seda lugu, mida menüüd Vaiko Eplikule kuulama, aga ütleme veel korra ära ka nende poiste nimed, kes meil praegu siin äsja mikrofoni ees olite, Toomas Valk, Iisak Andrelleri, Paul Hunt. Aitäh. Et vikerraadio Kuulajad, meie otsesaade läheb edasi, aga kui me ennem just kuulsime siin meeleoluka metsaküla bändi mängimas, siis tegelikult elu setomaal ei ole sugugi ainult üks pillimäng kulatamine, rõõmustamine ja pidutsemine, vaid siin elatakse igapäevaselt väga tõsist elu ning meil on nüüd siia tulnud rääkima kaks võiks ütelda, et põllumees, meil on siin mahetootja lambakasvataja Mart Uibo kanda ja siis on neeme tulpe, kes on Kuulsa väga menuka Ostrova festivali eestvedaja, aga kes tänavu ütles, et Ostrova festivaliga kõik ta lõpetab selle ära, sest tema uus südamekutse on hoopis mustsõstrad ja räägimegi kõigepealt neeme sinule küsimuse. Setomaad on tabanud täielik selline mustsõstramaania, sellepärast et te olete lausa teinud mustsõstraühistu. Mis asjade ajate, miks see must sõstar nüüd äkki nii kuum taim on, mida te siin kõik kasvatada tahate ja isegi edukat festivali pooleli sellepärast jätate? Jah, meil on paraku. Mustsõstrad saavad valmis samal ajal kui, kui oli siin juuli keskpaigas meie, meie festival, mis Eestis juba seitse aastat, aga see, miks must sõstar, ega see kõik hakkas koostöös maaülikooliga, kõigepealt tegime kõik oma põldudel sellise, et pinnaseproovid katsed, et aru saada, mis kasvab siin setomaal, ehk siis Eestimaa kagunurgas kõige. Ja üllatus-üllatus, see on must sõstar. Ma tahan kohe mardi käest küsida, kas see on õige jutt, sinul, kui palju mitu hektarit vilja sulle tänavu Maason, Mart. No meil on nagu kolm ettevõtet, mängu pere tähendab mina, mul kasupoeg ja tütar, et meil on kolme peale kokku 300 hektarit. Mis teravilja sa kasvatad ja kuidas muldades? Kaerasiis tatart, mis on päris populaarne praegu nisu mingil määral kasvatama kartulit. Kuidas tänavune suvi on olnud viljakasvatuse jaoks siin setomaal ja konkreetselt teie jaoks? No ma usun, et tänavune suvi on terve, vahetus väga hea ja saagid tõotavad päris ilusat tulla. Väga palju ei ole, aga millega, millest see oleneb, et kas on hea astami halvast vihmast päikesest tegelikult kevadel? Ta ei ole nii kuumad. Niiskus teraviljadele ja ja üldiselt oleme rahul. No aga, mis Neeme ütleb, me kuuleme seda, et ei ole tänavu marja kasvatajad, unistuste aastasaagid, hilinevad jaan probleeme. Jah, olles suhelnud just möödunud nädal meie lõunanaabritega lätlastega tõepoolest kevad, nagu me teame, oli pikaldane ja andis veel külma siis, kui tegelikult oleks võinud lühikeste pükstega ringi käia. Mis muidugi ongi mustsõstrale kõige kahjulikum sange õitsemise ajal külmalt ja meie lõunanaabrid just seda läbi nagu kannatasid, aga just see meie kagunud, ma pean küll tunnistama, saak oli väga-väga hea, üllatuslikult suur, nii et kui me üleeile õhtul pool 12 kombainiga põllule tahtsime, oli seitse ja pool tonni küll hoones juba marja, nii et võib öelda niukse vilja hektari pealt seitse pool tonni saada. Noh, ma arvan, marjakasvatajad saavad öelda, et see on ikka päris hea saak. Kuhu see setomaa mari läheb kutsuda, osta ja süüa saab? Setomaa marjast saab, saab eelkõige tooteid ja, ja loomulikult hommikused müslid ja pudrud külmutatud kujul, seda võid saada siit lõunat piiridest kuni kuni kuni põhjapiirideni välja erinevatest kohtadest. Ma küsin, räägi nüüd natukene nende mustsõstraühistu, setomaa, mustsõstrakasvatajate ühistu, kui palju teil seal liikmeid on ja mis teie selline suur ambitsioon on? Sa oled siin juba paljuski asju nimetanud nagu külmhoone üle Eesti leviv uus kaup. Jah, selle selle seltsi lõime selleks, et, et eelkõige kõige eelkõige nagu propageerida seda marjakasvatust üldse siin siin setomaal ja leidsime 10 sellist aktiivset ettevõtjad kellelegi me võimegi siis tulus tulundusühistu missis missis propageerib marjakasvatus eelkõige mustsõstrakasvatust. Siin siin, siin Setomaal oleme kaasanud siia ka maaülikooliga ka Tallinna tehnikaülikooli. Nii et koostöös teadusasutustega üritame seda mustsõstrad eel eelkõige nagu, nagu väärindada mitte ainult, et see see mari nahka panna. Marta, Viva kande, ütlesite teie kasvatate mahedalt, kui keeruline on mahedalt kasvatada ja, ja mis nõudmised ja mis keerukused see teie jaoks seab, te ütlesite, see hektarite arv oli ka ikka ikka väga suur, sellepärast et ta on ikkagi suurem osa põllumeestest on ikkagi skeptilised, et ainult ainult mahedana ei saa kasvatada, aga siis on väiksem osalejat leiab, et saab küll eraütles ka niimoodi, et mahedat lava on võimalik kasvatada kõiki kultuur. Ja üldiselt saagid väiksemad ja me peame palju rohkem vaeva nägema selle umbrohutõrjega. Ja ühesõnaga meie mahetooted jätavad vähemalt ellu teised liigid taga tava tavatootjat, mida ma üldse vaid Gustaks, hinnad, tavatootena pigem mahetooteid ja tema teeb nagu tavalist seda asja. Et me ei kasuta kemikaale. Me peame mehaaniliste, võtate Umbratest lahti saama. Ja natuke keerulisem asi. Aga kui selle asja kontrolli ala saab. Lambot väetavad põldu, et asi nagu toimib ja on võimalik täitsa mahedana. Kasvata järjest teravnev ühel põllul mitu aastat, vaid meil on korralik külvikord. Kolm aastat on rohumaad, lambad käivad kogu aeg rohumaadelt üle ja siis on korralikult õlut lähetatud ja saame korraliku saagiga. Neeme, teil on mustsõstrad samamoodi kasvatajate mahedal, täpselt on võimalik seda märksa. Mingi mahe, mahe loomulikult nagu siin kõrval kõrvale vestleja, nagu ütles, et tõepoolest, see nõuab nagu rohkem võib-olla tööd, aga ikkagi tegemist on puhta tootega eestimaa tootega ja, ja ma arvan, et see märksõna, et Eesti ja miks mitte ka kagunurk oleks siukse maheala kahe käega, toetame seda. Kui mustsõstraga on lihtne, Me teeme mahlad, erinevad krõpsud, mis mõtted teil kõik on siis tegelikult traditsioonilisel talunikule mark, mida teie olete, on ju tegelikult täna turgudel keerulisem. Teil on ka 500 lammast. Kuidas te väärindate neid, mis te teete kõigi nende lammast? Lammastega valge keeruline kahjuks meie lambad lähevad kõike elusana Euroopas, ma arvan, et neid söövadväelased, moslemid, kes teavad, mis on hea liha, Meie kohalik rahvas seda intensiivselt kasvatatud sealiha ja kiidavad nad kõik on väga aja. See on rahva valikut, mida nad tahavad ja kahjuks ei ole, ei tule meil lambaliha. Ühesõnaga väärindamisega on natuke probleeme. Lihatööstused millegipärast ei taha seda lambaliha. Tavaliselt noh, ütleme, et poodides on nagu lambaliha puudu. Ja kui meil on tapamajade probleem, kuidas teie olete selle lahendanud või teil lähebki elusalt ja teil ei ole tegelikult täna nii-öelda seda tapamaja, kus te reeglite kohaselt võiksite tappa ja sellepärast ei saa ka liha müüa. No ma arvan, et meil on nii suur kari, et meil läheb ikka enamus läheb ja ega selle taastrianco kaudu need vahendajad on külge stsena, lambaid vahendavad sinna koopasse. Aga? Ikkagi nende lammaste juures peate need kas siis nagu need nõuded või reeglid on liiga karmid täna Eestis, et kas sinul on olemas tapamaja, kas ta tegelikult reaalselt saaksid oma talus tappa loomi, et neid ma ei tea? Kas-või maksimarket? Turule pakkuda, no see on kahjuks jah need ranged reeglid siis püüavad kõige rohkem neid. Ma usun küll, et see on Neeme, seda seda mahedat tõepoolest tahaks niimoodi, et ta suurtöösturid hakkaksid sellest juba aru saama, mis asi on mahe tänasel päeval, noor pere ja see vahe on, on kindlasti märksõna, mis, mis töötab, aga, aga noh ütleme suuremad piimakombinaadid, kes teevad jogurteid keediseid. No väga tahaks, et sinna jõuaks see märksõna mahekohale. Mina puudutaks tööjõuvaldkonda veel. Teil mõlemal päris suured ettevõtmised, te ei tee seda oma perega ära. Kuidas setomaal tööjõu leidmisega on, olete te leidnud või oled pigem ka mures, sellega? Alustame neemes. Kentsakad lood, et ma pean ütlema seda, et ilmselt Eestimaal sotsiaalsüsteem on nii tulus, et ühtegi töötut peamal tööle ei ole saanud. Kuivõrd marjakasvatus on sellise soone ja suvina, et ma pean ütlema, et väga hea meelega tulevad tööle õpetajad, lasteaiakasvatajad, nii et selles mõttes meil nagu probleeme ei ole, aga kui me oleme läinud tõesti heatahtlikult inimeste juurde, kes noh, võib-olla elavad reagidsamata, pakkunud neile tööd, vot see on raske, aga nad ütlevad kohe, sa maksad liiga vähe. No me oleme nagu seal on tõesti see lugu, kui meil lubas nagu viisi inimest tulla hommikul tööle kaks ja pool tuli nii. Millise poolikulises? Poolik oli see, et ega sellest suurt asja ei saanudki jaa jaa, jaa. Jah, kahjuks küll inimesed, kellele nagu pakuks tööd, kes, kes võiks nagu otsida tööd ega nad ei ole väga, väga tööst huvitatud, ma arvan, et töö otsib siin tegijat, aga, aga tegijad tööd nagu väga ei otsinud. Milles siis asi on, samas inimesed kurdavad Setumaal ei ole tööd, lähevad Setumaalt ära teha kui Tallinnasse, aga paljud lähevad ka sinna Soome poole ära, et milles siis asi on, teie ütlete, et ei ole töökäsi, aga inimesed jälle lahkuvad, Setumaalt ütlevad, et tööd ei ole, et miks need kaks asja kuidagi kokku ei saa, oskate kuidagi, keda? Marta joganud? No ma usun, et põllumajandus on selles mõttes spetsiifiline ala, et seal ei ole aasta ringi tööd, et on talvel, on nagu jah. Kuna ma ise olen nagu loomakasvatajad mullas isegi talvel tööd anda, kuna ütleme, tööjõumaksud on kõrged. Me elame ainult muidugi seda teed, et me teeme kõik oma perega. Me oleme investeerinud tehnika põhjal on päris võimas võimsat masinat, traktorid, asjad, saame oma perega hakkama. Suveti kasutame nagu natuke lisajõudu ka, väga hea asi oli see lugeda keskliidule asendusteenistus, tähendab, sain nagu asendustalunike. Kasutasime, aga see aasta me kuna seal oli ka need pikad järjekorrad, olid tõeliselt seal nendele vähe. Nüüd Ma ei ole asendustaluniku ka saanud ikkagi ainult oma perega ja midagi teha ei ole. Siit jääb kõlama kaks mõtet, esiteks ikkagi reeglid on liiga karmid, riigal ranged, mis ei arvesta tegelikke olusid ja teiseks Eestis juba väga vana teema, et väikeettevõtlust meie praegune maksusüsteem ikkagi üldse ei soosi ega ka siukest talu ettevõtlust, et sest sellest on nii palju räägitud, et võtaks küll töölisi isegi, aga kui sa hakkad nagu kõiki kulusid-tulusid kokku lööma, siis kuidagi ei mängi välja hästi müüva kahjuks. Emme reaalsus. Nad on küllaltki madalad ja lihtsalt sisendid on küllaltki kallis, aga see on ettevõtlustega endale suurt midagi kätte jäädakse, kõikidesse raha tuleb see kõik läheb kuskile. Tehnika, hooldus, kütus ja kõik, kõik asjad on päris kallid. Me hakkame kohe järgmises intervjuus rääkima poliitikutega sellest, mis setomaast saab. Sügisel tulevad ju valimised ja, aga mis teie kui setomaa kohalike ette te ootused on, et mis need probleemid on, millega setomaa kohalikud poliitikud peaksid tegelema, mis on probleem number üks, kaks kolm, mida tuleks poliitikute käest küsida enne valimisi, siin setomaal? No võib-olla kõigepealt see, et, et ikkagi me oleme piiriäärne ala ja, ja need meie põllumaad ei ole ka võrreldavad sellega, mida me võime näha, ma ei tea, Lääne-Virumaal või Kesk-Eestis, et väiksed põllud kindlasti vajavad nagu dotatsiooni. Ja samamoodi ootaks ka selliste õla alla panekut siin siini PRIAlt, see on nii väiketootjad kui ka kui ka või talumehed, kellel on, kellel on juba suuremad, on need loomakarjad viljapõllud. Et Siim sooviks nagu sellist paindlikkust ja aru saama seda piiriäärsete inimeste muredest. No see on üldse suure tasandi poliitika riigikogu poliitikaga, meie hakkame siin setomaa valla vallavolikogust rääkima. Mis ootused teil vallavolikogu liikmetel on, mis küsimusi peaks küsima nendelt enne valimisi? No eks nad ole üldiselt üsna sarnaselt sellega, mis on Eestis teistes piirkondades, et eks nad on haridusküsimused, et ikkagi lasteaiad, koolid, jätkaksid tegevust, et noortel oleks tegevust Ahedon kultuurihuviringid sportimisvõimalusteks, need on küllaltki sellised trafaretselt ja samuti noh kindlasti sellised keskkonnaprobleeme juba rääkisime, 100 märksõna, mahe, mahe, mahe, eks ole, noh, oleme ju kuulnud ka ajakirjandusest, mis mesilastega Eestis juhtunud, kuulnud, et just nimelt nagu võib-olla sellel rindel, et Kagu-Eesti mahedaks märksõnana. Sama küsimus. Mart Uibo kant ei lähe, et et kui nüüd sügiseste valimiste eel, mis küsimusi peaks kohalike valimiste eel kohaliku seto seto volikogusse kandideerijatelt küsima? Setomaa, nagu oleks tõrvik, et hoiaks alal oma skulptuuri, tegelikult toetan kahe käega setomaa oleks maha ja kuna meil on mullaviljakus, on tõesti madal, tõesti, väiksed põllud, on nad võib-olla see oleks turismiettevõtete nagu kasulik, kui meil oleks ka hästi palju need, kuigi setomaal on väga palju mahetootjaid ka. Aga, aga parem oleks, need oleks rohkem ja läheks kõigil paremini. Suur tänu, kaks tubli setomaa maaettevõtjate olid meie mikrofoni ees siin otse luha luhamaal mäsi mäe otsas, aitäh Mart Uibo kandja Neeme tulp. Me kuulame ansamblit kiiora, samamoodi setomaa omal oma ansambel. Luhamaa Rein Lember ka lugu, mis kõneleb sellest paigast, kas malev. Vikerraadio. Oleme jätkuvalt otse-eetris seto kuningriigipäevalt luhamajalt, luhamaalt, mäsi mäe otsast, siin laval hakatakse praegu tutvustama just ülemsootska valimise korda, aga meie hakkame ka valimistest ja poliitikast rääkima, sellepärast et sügisel ootavad ees kohalikud valimised üle Eesti. Aga siin setomaal on valimiste eel vähemalt sel aastal kirge ei olnud eriti palju, sellepärast et siin on moodustatud uus omavalitsus. Vallad omavahel ei jõudnud selles osas kokkuleppele ja selle uue ühtse setomaa valla moodustas siis riik ehk siis valitsus oma otsusega. Valitsus, küll toetus ka rahvaküsitlusele, setomaa elanikud käisid jaanuaris rahvaküsitlusel ja jah-vastuse andis küsitlusel käinutest 76,9 protsenti siis setomaa valla moodustamisele. Aga endiselt vastuolud ei ole lõpp lõppenud. On siin Mikitamäe vald konkreetselt siis ka moodustanud riigikohtus selle ühtse setomaa valla moodustamise me ei tea, milline see kohtuotsus tuleb, poliitikakommentaatorid on arvanud või eeldanud, et ikkagi tuleb nii-öelda valitsusele positiivne setomaa, vald moodustatakse, aga ega noh, 100 protsenti kindlad, selles ei saa olla. Meil on kaks meest nüüd siin mikrofoni ees, siin on setomaa Valdade Liidu juhatuse esimees Margus Timmo. Tervist. Ja siin on ka Arno Vares, kes on Meremäe volikogu esimees. Tere ka teile. Tervist. Ja siin on selles mõttes kaks leeri, et Margus Timmo esindab siis seda leeri, kes on seal praeguse setomaa valla moodustamise poolt olnud ja Arno Vares on siis setomaa valla moodustamise vastu olnud. Sõnastasin õigesti. Noh, kas nüüd päris õieti, aga kuidas, päris õigesti toetasime juba 20 Suur-Võrumaal Võrumaal üks omavalitsus. Ehk siis ikkagi seda valla vastu, aga pigem siis nagu Suur-Võrumaa omavalitsusega. No miks ometi setod ja setomaa valla ala elanikud, teid on niigi nii vähe, 3700 vist. Et miks te omavahel kokkuleppele ei jõua ja veel veel omavahel kihuta kusagilt kaugelt Tallinnast on seda täitsa imelik. Kumb alustab? Kes siin alustab, päris tainast vaadata, laiast vaadatakse, kõik on teistmoodi. Et kohalikud päris 3700 tõenäoliselt ei ole. Vaataks need arvud üle, käis küladest, siis näeks seda tõsist elu tõsiselt. Et inimesi on teie sõnul tegelikult vähem Tunduvalt vähem või rohkem on sisse kirjutatud absoluutselt õige. See on, jah. Ma arvan, üks suur probleem ja tuleb järjest suurem probleem. Et kas see on siis ka põhjus, miks te ei näe? Moodustatav setomaa vald ei ole elujõuline. Absoluutselt õige, lugedes haldusreformi kümmet punkti, siis abs 0,5 punkti vastab on sellele, mis riik on ette pannud. Timo, miks teie siiski näete ja tuleb meile ka tegelikult rahvahääletusel sealt oma rahvast suurem osa usub ikkagi, et see 3700 võiks suuta ära majandada? No mina. Ma vaatan seda pilk pilti rohkem nagu sisulise poole pealt tegelikult jaa võrdlusena muu Eestiga võrreldes, et võimalik oleks ka minu hinnangul see kolm pool 1000 inimest või 3400 või 3700, see ei omagi nii suurt tähtsust, oluline on see võimekus. 10 aasta jooksul on setud näidanud nii suurt võimekust, et ma arvan, et me noh, heas, kas võiksime ära teha mingisuguse viie või kuue või 7000 elanikuga vallal on need, et meil on sellise suure potentsiaaliga inimesi väga palju. Aga miks meil vastuolud olid nagu see esimene küsimus oli, siis 2005. aastal alustas seto valda Liit sellist aktiivset koostööd ja 2006. aastal ma tegin riigi toel tegin siis uuringu, me külastasime 3005 leibkonda, sealhulgas ka siis Orava ja Vastseliina ja sellest Leinkonnaste kadunud Saar analüüsis siis seda, et 80 protsenti nendest vastanutest keelduvad igasugusest koostööst. Ehk siis siis ma mõtlesin seda, et no mismoodi nüüd edasi läheb. Et noh, kõik ja, ja alles hiljem ma mõistsin seda, et seto on isiksus tegelikult on kõigil oma arvamus olemas ja, ja kõigil on oma nägemus, milline see tulevik võiks olla ja väga keeruline on seda nägemust nagu kokku panna, aga aeg on näidanud, et võimekust või sellist potentsiaali on nagu selles seto maas seto inimeses nii palju, et kui selline enesegi kindlus saabub ja usk endasse saabub, siis tegelikult asi läheb edasi. Aga mis te Jarno, sellest kõigest arvata, mida Margus praegu räägib, et laadal lepite ta kahtlemata on isiksus, lõpuni olete jäänud, on jälle kindlalt. Kas ta nüüd maailma mastaabis kõvem isiksus, võib-olla natukene vanast ajast. Setu setu oli vaba inimene juba tsaariajal, vabandust, kauplejad ju tal siis on juba geenides on natuke selline jäärapäine vä? Kuidas siin setomaal minnakse nüüd sügisel kohalike omavalitsuste valimistele, kas minu info on õige, et IRL, Reformierakond ja sotsid oma nimekirjadega välja ei tule, keski kohta vist ei oska veel öelda, aga siis tekib laias laastus kaks vastanduvat valimisliitu. Üks siis ühendab neid kõikidest valdadest, kes on olnud setomaa valla loomise poolt ja teine valimisliit ühendab neid, kes on olnud setomaa valla vastu või olen ma valesti aru saanud, kuidas tegelikult on? Ei oska kommenteerida teie arvamust. Aga kuidas on Arlo, et kas on tulemas ka teie poolt, nüüd kohalikel valimistel plaanite kandideerida, olete kokku panemas valimisliitu ööelu jooksul, no volikogu tööd tehtud hulk aastaid loeks, mõni päev on aega veel üks päev korraga, tegelikult ütlete, kindlaid plaane teil veel ei ole? Tagataskus midagi tagataskus on, aga lähete te valimistele? Kõik võib olla. Margus. No mina kandideerin ja me oleme teinud ettevalmistusi selleks. Me oleme saanud kokku inimestega ja, ja me läheme kindlasti valimis valimisliiduga välja, mis teie valimisliidu nimi saab olema? Suure tõenäosusega ei olegi kindlalt lukku löödud, aga suure tõenäosusega on ühine setomaa, kes seal veel lisaks täidab. Kõikidest valdadest oleme korjanud kõikidest erakondadest on inimest, kes tegelikult see valimisliit hakkab ühendama seda 70 protsenti, kes jaanuari lõpus ütlesid jah, ühise setomaa peal, et noh, meie nagu siis kannaksime seda häält nagu edasi prooviksime nagu siis midagi enda poolt teha nende inimeste heaks, kes tahavad ühtset valdust, kui Margus Timmo rääkis 70-st protsendist, Harne varas muigas selle peale, miks ta mu igati selle numbri peale Nagu me siin rääkisime, et no päris ei saa seda tõene pähe võtta, et kui oli see küsitlus enne seda tehti üks suur sisse, kirjutas kampaania. Poliitilised trikid. Ärme nendest ajalugu lastele kunagi ajalugu ja poliitikud kunagi räägivad see nagu. Kas see vastab tõele, Margus Timmo, et poliitilised trikid meelitasid inimesi siia ennast sisse kirjutama, et oma riigi poolt ette nähtud rahvaarv kokku saada ja oleks piisavalt hääli küsitlustel. Ma ei oska selles mõttes kommenteerida, tegelikult oli ka vastaspoolel täpselt sama võimalus, eks ole, kirjutada oma sisse, ega me täpselt ei teagi, kumb siis sisse kirjutas. Rohkem. Aga millele tuginedes siis teie, Arno, Vares, ütlete, et on, on inimesed ennast siia sisse kirjutanud. Konkreetne näide. Ärme hakkame nimedesse minema, kas on teada, väravale kirjutas sisse ja samas kirjutas ka välja, noh, te saate kõikide kontrollide, ärme räägime ikka. Ühikonnad, ärme hakkame siin puhuma, olin poliitilisi, neid meil ei ole mõtet, nagu tainast mängitakse seal mingi poliitmänge veel ei ole mõtet sihukeste asjadega tegeleda. Aga Arno, kuidas te kujutate ette, kuidas nüüd see elu siin setomaal edasi läheb? Kui tegelikult suure tõenäosusega setomaa vald tuleb, mis teie rõõmuks hakkab kuuluma Võru maakond maakonda ja me nagu juba tegelikult peale oktoobrit jätkame täitsa hoopis teistmoodi, et kuidas te seda elu ette kujutate, võid, kvaliteedi toppis setomaalt minema, teile kõik ei meeldi see, mis siin toimub. Või no seal teie väide kaitsmata üks samm korraga nüüd, et ma nüüd väga rõõmustav, et see Võrumaa kindlasti see ei olnud päris õige, sest Põlvama diremustad, no ei saa olla. Et noh, nüüd mina nagu mingi öeldakse, rõõmus olema. Tõenäoliselt Põlvamatki kurvastavad, noh, miks ma, ma ei ole sellele rõõmsat põlvkond. Aga teie soovisite, setomaa kuuluks vähemalt Võru maakonna alla ja nii see ka läks. Lõbus Meremäel oli väga ju kõrge, nii küsitluses osalenute protsent kui ka see vastuse andmisel See on? Ju siis oli see rahva arvamus. Aga ikkagi minu esimese küsimuse juurde tulles, et kuidas te siis arvate, kuidas elus nüüd setomaal meil edasi läheb, kui asjad on praegu nii? Kui nad on, no vaatame üks samm korraga, vaatame Mikita vastulahendust, noh ta ainult jah, ei tule sealt mingit, riik ei suvatse sellega tegeleda, nagu näha on, et halduskohus ei aruta üldse, noh ma arvan, et halduskohus oleks nädala arutama oleks siis tehtud selgeks, kummal on õigus mitte lükkama seda edasi seda sammud, noh, riik peaks tegema nagu sirgelt need asjad ära lahendama, kohus sirgelt ära lahendada. Ei ole ju mõtet veereta neid lükata tulevikku. Mille üle need vaidlused või kuidas need valimisliidud või leerid ikkagi jagunevad, siis teie meelest nüüd tulevatel kohalikel valimistel siinselt oma vallas. Arno Vares. Ega seal nüüd nii. Vaidlus, et ega seal kinnises mingites mingites punktides on kindasi küsimus, et noh võib-olla see otsustamised küllatudgiga küla võib ju otsustab, kelle koosseisus noh, peakski olema, nii et noh, peaks andma rahva otsustada, kas see küla tahab ära minna, tahab sinna kuuluda näiteks ka see võib olla üks vaidlus, aga eks seda on täna vara öelda. Margus Timmo, mille üle diskussioon setomaa vallas kohalike valimiste eel peaks käima või teevisiooni kohaselt võiks käima hakata ka see, mida mina olen nagu püüdnud, nagu kogu selles protsessis osaleda 11 aasta jooksul, kuidas kohalik inimene saaks võimalikult palju ise otsustada oma elu üle, kuidas me saavutaksime veidi suurema isemajandamisvõimekuse, kuidas me kasutame oma ressursse, kuidas me saame muuta oma elu ise paremaks, nii et me sõltuksime kõikides poliitikates vähem? Me ei saa kunagi ilmselt sõltumatuks päris, sest me oleme ühe riigi koosseisus ühe riigi suure poliitika mõju sees, eks ole. Aga kuidas me sellest saaksime ise võimalikult palju teha niimoodi et riik ütleb, et vot see on kihvt vald ja vot selliseid valdu me tahaksime kogu riigis saada. Taarka pärimusteater, eile mängis veel korra oma kolm aastat tagasi välja tulnud lavastust nonstop seto ja seal kõlas päris teravaid torkeid Winaljuga setomaa poliitikute tegemiste kohta seal visati seal nalja just nimelt setomaa valdade hingede püüdmise kampaaniate üle, kus kartulitega talvekartulitega ja hea-paremaga püüti inimesi saadab. Ja sealsamas lavastuses kõlanud ka etteheide, et miks pööratakse vähem tähelepanu nendele inimestele, kes juba elavad siin ja rohkem tähelepanu neid neile, keda tahetakse siia püüda. Kas, kuidas setomaa kohalikust poliitikas tegutsevate inimestena, kas tundsite selle torke ka ära ja, ja, ja mida siis teha, et, et need inimesed, kes siin praegu elavad, et neid hoida? Kas see vastab tõele tõenäoliselt ka, et noh, eks ta on, vaadake, mis meedia on teinud, ju, räägitakse ainult need, kes on tulnud võib-olla selles kohalikust mammist seal külas ei räägi mitte keegi, räägitakse, mingi laulja on tulnud mingi näit või on sul aga kes elus 70 80 aastat seal Setumaal elanud väga ränka rasket tööd teinud jõukusele mingi aluse pannud, ega nendest suurt ei räägita, räägitakse ainult tulnukatest kompleksi nagu terves Euroopas 100 ega siin nagu midagi uut ei ole, Euroopa võitleb immigrantidega me siis kuidas siis meie ütleme tulnukatega. Teate, ma võtan kriitika isegi natukene omaks, aga aga natukene raske on ka nende inimestega, ütleme ühe tavalise põllupidajaga, kes on siin 80 aastat elanud jutu peale saada, ta alati ütleb, et mis nüüd mina ja ei, ma ei taha rääkida ja lõpuks ongi, et ajakirjanik räägibki jälle pillimehega. No ta ole õige, seto kodunt enne välja ei läinud puhtaks. Põhiline, ega setod on teil olnud rasket tööd teinud jõukusega tööga toodud. Et põhieesmärk oli ka töö. Margus Timmule ka sama küsimus v jutu jutu lõpetuseks kriitikamisel nonstop seto kõlas. Mul on üks selline väikene lugu, et üks seto üks põllumees, kes kurtis kogu aeg kõikide asjade üle, küll oli kartul väike ja, ja vili nõrk ja, ja vihma tuli liiga palju ja, ja päikest oli liiga palju. Siis ühel aastal oli kuidagi hoopis teistmoodi. Järsku oli ilmad head ja vihma tuleb häält ja kartul oli kui kaks rusikat ja vili oli kõrge kui müür. Ja siis naabri küsisid, et millele sa nüüd kurdad. Vaata, milline kartul, seal on, suur kartul, kõrge vili. Saak on super. Ja siis põllumees setu ütleb, et jah on küll, vaata, kus maad kurnab. Nii et tegelikult võib igas asjas leida nii positiivselt kui ka negatiivselt needetega. Seto on küll selline kahtlev, aga, aga ma olen Arnoga selle koha pealt nõus, et, et Need mida mina hindan, need 30 protsenti, kes tegelikult täna ütlesid ei ühisele seto vallal, need jagunevad kaheks. Osad on need, kes on kõigele vastu, kes on nagunii vastu, olid selle haldusreformile vastu Eesti riigile vastu, millele iganes vastu, aga osad on need, kes tõepoolest tunnevad hirmud, mis nüüd saab, kas me saame hakkama ei saa, et selles suhtes me peame tegema igal juhul koha peal rohkem koostööd, et me saaksime asjadest ühtemoodi aru. Suur tänu tulemast meie mikrofoni ette. Siin olid Arno Vares, Meremäe volikogu esimees, Margus Timmo, Setomaa Valdade Liidu esimees. Saime natukene setomaa poliitarutelu ka üle kogu Eesti eetrisse saata, aga pala muusikat Jalmar, Vabarna seto mees, kes praegu ei viibi setomaapinnal, aga kuulame siis tema muusikat. Otsesaade seto kuningriigilt läheb edasi ning nüüd on meiega siin rääkimas ettevõtjat setomaalt. Siin on Vello Saar, kes on Värska sanatooriumi juhataja Vello, palju õnne sulle, Värska sanatoorium sai 45. Ja siin on ka Margit Mehilane, kes on Tallinnast tagasi tulnud oma juurte juurde Obinitsa ning teeb esmajärjekorras õmbleb ökomähkmeid. On see kaubamärk, mida sina teed ja siis üle suure ilma turustajad Eestis vähemalt. Aga kõigepealt hakkame rääkima Velloga ja Vello. No kui me rääkisime sellest, missugune saab olema haldusreformi mõju selles, kuhu maakonda see seto valda kuuluma, siis tegelikult oli juttu sellest, et jah, see ikkagi peaks jääma Põlvamaale, sest Põlvamaa kõige olulisem turismiettevõtted Värska sanatoorium on seal ja läbi Põlvamaa olete te ennast alati turundanud, aga nüüd olete situatsioonis, kus tuleb minna nagu võõrastega asja ajama või kuidas? Noh, mina arvan, et ega ärilises mõttes minu jaoks ei ole väga oluline vahe see, kuhu maakonda mäe kuulume, tegelikult mina arvan, et Võru maakonna jaoks on märksa olulisem, et nad saavad Põlvamaalt kaks ettevõtet, kes on Põlvamaa mastimännid olnud nii Värska vee kui Värska sanatooriumi ja ja see kaasavara läbi selle, haldusreformi võru, kui maakonnale on ikkagi päris päris arvestatav. No aga seda nii öeldud, et Põlvamaal aetakse setode asja Võrumaal võrukeste asjad on sul natuke muresid ka, kuidas nüüd seal Võrus kõik hakkab teie turismikoostöö olema? Ärilise poole pealt ei ole ju seda vahet kunagi olnud, et mis maakonda me kuulame, nii nagu ma ütlesin, määra tegelikult ikkagi omas ja ja see maakondlik kuuluvus on noh, võib-olla ettevõtluse poole pealt mitte kõige prioriteeti. Pean ütlema, et loomulikult teatud tasemete puhul on see maakondlik kuuluvus siis ja need tasandit või tasemed on tegelikult sellised võrgustikud, mis on välja kujunenud, aga no ma ei usu, et me jääme ka Võrumaal Võrumaal jänni. Eelkõige juba seeläbi, et et meil on ju mingi kokkupuude tegelikult ka turismisektoris Võrumaa inimestega olemas ja me näiteks läbi Kubija-loodusspaa jo kuulume ühte spaa, leitu, need sama sektori ettevõte, meil soodsam mass, võib-olla seal tekib isegi mingi sünergia. Margit Mehilane lisaks sellele, et teie teete Hitsikuid, olete te ka ju seto kuningriigi rõivameister, ilmselt enamus prominentseid isikuid siin platsi peal käivad riietes, mis on teie õmmeldud. Aga nüüd rääkides sellest põhitegevusalast lastele mõeldud mähkmetest ipsikutes kuidas siis on, kas see on vahet, kus vallas või kus maakonnas sa oled, kuidas teie oma ettevõtet siin Obinitsas ajate ja tulundades oma asja üle? Ega me ikka oluliselt ei, ei sega see puhume, kuulame, kas me oleme Võru või Põlva maakond, oluline on see, et, et me oleme hütine seto suur val, see nati olu, miks see oluline on? No see on kuidagi juba ajalooliselt niimoodi välja kukkunud, et täitsa peab nagu vähes olema, et ei saa nagu teistmoodi ollagi, et neid nagu see ei sammud ka nagu ei puuduta väga, et meie saame hakkama. Just kas ja kui oluline kohaliku ettevõtja jaoks on see kohalik võim vallavõim. Kui paljude sõltuda sellest vallavõime otsestest tegudest või tegematajätmiste eest või tegelikult suurt vahet ei olegi seal vallavolikogud ütlevad. Praegusel hetkel küll tõesti on niimoodi, et, et me ei sõltu valla tegemistes, et me oleme ikkagi ajame oma asja, nagu elasin, ütles ja, ja nii on, ja tõesti vajamegi oma asja. Vello Saar täpselt sama küsimus, kui tihti üldse on ettevõtjad vallamajja asja või? Mida teha, näiteks kui meie tegeleme mingite arendustaja laiendustega, siis loomulikult igasuguste kooskõlastuste lubade saamine, planeeringute protsessid, need on olulised ja ja selles osas on kindlasti see kokkupuude ettevõtjatel kohaliku omavalitsusega, noh, kõige kõige tähtsam ja olulisem. Aga ei peaks ettevõtja nüüd kohalikku omavalitsust kuidas ütelda, liistule tõmbama, kui tee lahti aetud, see on korras. Kõik infra toimib. Miks peaks? Tähendab, ma kohe küsin, kuidas Obinitsa kandis on, kas on tee lahti aetud? Ja ei ole probleemi, et meie info on väga hästi korraldatud. Kuulge, meie president ütleb ka, et tegelikult tänapäeva ettevõtlusel enam pole vahet, kus sa oled ja Margit on selle üks parimaid näiteid, et hipsikud sa saad teha ükskõik kus sa viibid, Pihlise mured teil on, kuidas tööjõuga lugu on? Siin ennem just põllumeeste käest kuulsime, et on kehv seis, aga Vello, sinul on ju väga palju töötajaid. No meil on jah, kokku praegusel hetkel üle 150 inimese palgal ja ja selles osas valik on iga aastaga jäänud ahtamaks. Kui tahta mingisugust väga spetsiifilist spetsialist endale saada, ma mõtlen siin meditsiini valdkonnas, millega tegelikult tegeleme, siis siis see on kaunis keeruline, aga on. Näiteks sellel aastal Tal õpetas meile üks kohalik tütarlaps ja tuli pisarterapeudina tööle, noh, ta ei jõudnud veel diplomit mitte kätte saada, isegi, ja ka tööleping oli temaga juba ollakse keks alla, kirjutab. Nii et noh, on nii ja naa, aga kerge ei ole, ütleme, et keeruline. Aga Margit, tegelikult on täpselt seesama, et kas sa elad maal maal tööd, ideede linnas, inimest head spetsialisti leida on suht keeruline. Väga-väga keeruline. Aga mis ei sobi, teete teil õmbleb vaja näiteks? Jah? Jah, meil on õmblejaid vaja, aga meil ei ole lihtsalt õmblejaid vaja, vaid on vaja nad sõna otseses mõttes spetsialisti. Et kes, kes suudab algusest lõpuni toota ise nagu valmis teha, et, et ei ole võimalik kogu aeg nagu juures olla ja mõelda kaasa, et inimene peab nagu ise mõtlema, et kuidas see asi valmis saab ja mismoodi ta jõuab selle valmis veetud. Teemasid jagub siin veel pikemaks, aga põnevus kuningriigi platsil kogub aina hoogu, sellepärased, uued ülemsootska kandidaadid on juba lava peal ennast üles rivistanud, meie ei tea, kes need on. Nii Vello kui margid mõlemad juba kibelevad, et tahaks minna sinna järjekorda seisma ja ka meie Art Milleriga juba uue tunni alguses tervitame teid sealt otseplatsi peal rahva sees, et teha tutvust siis uute ülem George ka kandidaatidega uurida miks keegi on läinud just selle kandidaadi taha seisma, kelle taga seistakse ning lõpuks me saame ka teada, kellest saab uus setomaa ülemsootska. Teie lähete valima? Kohe tahamegi minna nii soodsad kui ka sügisel. Ikka muidugi. Kuulame uudiseid.