Meediatund. Meedia. Tere kuulama meediatundi. Täna räägime sellest, kuidas rahvas on rahul rahvusringhäälingu saadete ja portaalidega. Jaanuarikuus viis uuringufirma Kantar Emor läbi küsitluse inimeste arvamustest rahvusringhäälingu kohta. Selline küsitlus oli ka 2014. aastal ja nüüd on hea võrrelda, kas ja kuidas seisukohad muutunud on. Mida küsitlustulemustest järeldada, mida võtta, mida jätta. Meediatunni saates on rahvusringhäälingu juhatuse liige Ainar Ruussaar ja rahvusringhäälinguportaalide peatoimetaja Marju Himma. Saate teises pooles räägime laiemalt ajakirjanduse rollist praegusel ajal mil faktide tuvastamine muutub üha keerulisemaks, jaga üha tähtsamaks. Mis on võltsuudis, kui uus asi see on ja kuidas seda ära tunda. Mina olen Tarmo Tammerk, head kuulajad. Teie avaldage arvamust aadressil meedia tundajat, ERR punkt. Helistage telefonil kuus üks üks neli üks üks seitse, saate ajal salvestab teie kõnet automaatvastaja või nagu ikka, kirjutage vikerraadio kommentaariumisse head kuulamist. Alustame rahvusringhäälingut puudutava küsitluse tulemustega. Hea meel on meediatunnis öelda tere saatekülalistele rahvusringhäälingu juhatuse liige Ainar Ruussaar tervist ja rahvusringhäälinguportaalide peatoimetaja ja ETV teadussaate novaator juht Marju Himma tervist. ERR-i tellimusel viis uuringufirma Kantar Emori jaanuarikuus läbi küsitluse mille eesmärk oli uurida Eesti elanike ringhäälingu ja onlain meediatarbimise eelistusi ja auditooriumi hinnanguid peamiste meediaettevõtete uudiste usaldusväärsusele. Täpsemalt küsiti selles uuringus hinnanguid siis just nimelt rahvusringhäälingu kohta. Küsitleti 1000 inimest vanuses 15 kuni 74, nii et see on tavaline esinduslik valim. Küsitlus viidi läbi jaanuaris 2017. Ja tähtis on ka see, et analoogiline küsitlus oli aastal 2014. Nõnda on meil võimalik võrrelda, kuidas inimeste arvamused on selle aja jooksul muutunud, kui nad muutunud on. Aga enne, kui asume selle küsitluse nende osade juurde, kus on juttu, hinnangutest, rahvusringhäälingule, ootame seda, millised muutused on toimunud inimeste meediatarbimise harjumustes. Eks see annab ka rahvusringhäälingule teatud nii-öelda kammertooniga, et mida edasi teha. Marju Himma, mis torkas silma selle küsimuse juures, kus küsiti inimeste kõige olulisema meediumi kohta, mida nad kasutavad. Kui nüüd vaadata 2014. aasta andmeid, võrrelda neid, siis tänavustega, siis näha on seda, et üha enam ikkagi mängib rolli just siis mobiilsete ja digitaalmeediaplatvormide osatähtsus ja, ja just nimelt, et võib-olla kõige olulisem sihtrühm, keda kõnetada on noored. Et näha on, et nende meediatarbimine liigub, mobiiltelefoni liigub võib-olla veidi vähem, aga, aga siiski ka veebiehk, et need on need platvormid, millele tuleb teha sisu, et adresseerida neid inimesi, kes järgmise kümne-viieteistkümne aasta jooksul on maksumaksjad, tarbivad ERRi sisu ja kes tegelikult üldse meedia sisu tarbivad, ehk et kust me need kätte saame? Aga mida öelda selle kohta, mida aeg-ajalt on kuulda, et raadio ja televisiooni jälgitavus väheneb, et uued asjad tulevad peale ja neid vanu meedia meid enam ei kasutanud. Nii palju, kui mina lugesin, siis midagi drastilist kolme aasta jooksul muutunud ei ole, ehk siis väga palju on räägitud sellest, et jaajaa kohe-kohe lõpeb kino ja kohe lõpeb paberleht. Ei ole nii hull. Tõsi, päikesekliendid on tõesti selle poole, et raadio kuulatavuse lineaarselt raadiovastuvõtja kaudu, mis valdavalt siis ilmselt on kas kas kodudes või autodes on vähenenud veidi on vähenenud kadele teleri vaatamine sellelt uue terminiga nii-öelda esimeselt ekraanilt või sellelt sellest televiisorist, mis teil kodus seina peal. Ja loomulikult on kasvanud kasvanud tegevus veebis, aga, aga need on pigem ikkagi protsendi punktid kui kümned protsendid. Ehk siis kolme aastaga ei ole sellist plahvatus toimunud. Mis on muidugi tõsi. Mida me näeme ilmselt ühistranspordis, kellel on väiksemad lapsed või nooremad lapsed, kodudes on see, et jah, 60 protsenti kuni 24 aastastest elabki koos mobiiltelefoniga. Ja, ja see on nüüd see reaalsus, mis juba praegu dikteerib meile ka ka ilmselt väga oluliselt seda millist sisu Me peame pakkuma minu jaoks ja, ja nii palju, kui ma olen aru saanud, on suur terve maailma jaoks suhteliselt suur mõistatus, milline see sisu peaks olema, mis on mobiiltelefonist peaks olema ilmselt lühike. Ta peaks olema vaimukas, ta peaks olema teistmoodi, ehk siis minusugused inimesed peavad endalt hakkame küsima, kes on minu lemmik juutuuber selleks, et mõista neid, kellele seda sisu pakkuda? Marju Himma, kuidas seda mobiilset sisu tekitada, millega seda, seda mobiilkeskkonda täita? Ma arvan, et see on miljoni dollari küsimus, aga, aga täpselt nii nagu Anvar ütles, et see on. Tõenäoliselt on ta lühike, kui vaadata seda, kuidas inimesed tarbivad, kui ma vaatan ka meie enda portaalis, et kust inimesed tulevad ja mis hetkel, mis platvormidelt hommikul vara, kui nad ootavad bussi, näiteks Nad vaatavad oma mobiiltelefonis, kusjuures väga vara hommikul. Mul mingil hetkel tõenäoliselt on see, et kui kell heliseb, võetakse kätte telefoni, vaadatakse esimese asjana sealt, kas nad siis vaatavad meid või nad vaatavad midagi muud, aga tõenäoliselt inimesed ärkavad tänapäeval mobiiltelefoniga näha on statistikas, need lähevad magama mobiiltelefoniga ehk et päris vara hommikul päris hilja õhtul ja ma kujutan ette, et päeva jooksul on neid nii-öelda inglise keeles nimetatakse neid Muubel momendis, ehk et see, kus inimene võtab oma telefoni kätte ja kiiresti vaatab üle kas uudised või mingi muu sisu, et sisu peab olema kiiresti tarbida. Aga üks asi, mis minule jäi sellest uuringust veel silma, et et fakte tele- ja raadioauditoorium veidi kahaneb, et veebi jõua selleni järgi minu jaoks viitab see hoopis nagu kolmanda asjaolule mitte sellepärast, et ERR-i sisu oleks kuidagi muutunud või et inimesed nüüd ei taha ajakirjandust tarbida, vaid nad elavad tegelikult vahetult või me kõik elame info ülekülluses, kus me saame oma infokillud kätte ja võib-olla me ei tule seda otsima. Ajakirjandusväljaanne. Jah, ilmselt ilmselt toimuvad kogu maailmas need trendid. Et kui sa tellid üle-eestilise paberajalehed, siis see moment, kui sa hommikul lähed mööda külma koridori postkasti juurde, selleks, et võtta sooja kohvi kõrvale paber-le. Et need trendid on muutumas ja, ja noh, ma ise aeg-ajalt taban ennast olukorras, kus mul on kolm erinevat mobiilset seadet ees ja neis kõigis on lahti mõni erinev internetikeskkond või või mobiiliäpp. Ehk siis mind Olüks. Aga kolm erinevat seadet loevad erinevaid asju, et see, see ongi see tänane elule. Üks küsimus selles uuringus oli infokanalite olulisuse kohta inimeste jaoks ja võib-olla üks moment, mis vääriks natukene lahti selgitamist, on need suhteliselt kõrgele kohale. On nüüd jõudnud selline asi nagu suhtlemine sõpradega odavate töö või koolikaaslastega. Kui seda on, siis see on pandud siis nimelt infokanalite all, eks ole seal siis võrreldavad, eks ole, ETV uudisteportaalid, raadio, vikerraadio, teised raadiojaamad, sotsiaalvõrgustikud ja mu sõbrad ja tuttavad olid päris kõrgele kohale jõudnud. Et kuidas teie seda, seda tulemust vaatate. Mina vaatan seda väga lihtsalt, selle asja nimi on sotsiaalvõrgustik, ehk kui me võtsime 30 aastat tagasi telefoni ja rääkisime kas naabrinaise või kellegi teisega telefoni teel, siis samasugune suhtlus, nüüd on lihtsalt see keskkond muutunud, infovahetus käib lihtsalt aktiivsemad ja sellepärast me võib-olla näeme seda siin uuringus ka, et sõpradega ja tuttavatega suhtlemine suhtlusvõrgustikes on lihtsalt niivõrd palju aktiivsem ja seetõttu inimesed ka tunnevad, et ma saan sealt rohkem informatsiooni. See, mida teised mulle soovitavad minu sulatatud. Lähevad on uuritud Facebooki ja Facebooki kasutajaid Euroopasse ja mis tuligi välja, et 80 protsenti, 28 protsenti kõige suurem protsent Ta nimetas esimese asjana, miks nad on sotsiaalvõrgustikus, seda sotsiaalselt, sotsiaalselt interaktsiooni, ehk siis just nimelt seda sõprade suhtleja, tuttavatega, suhtlemist, nende inimestega suhtlemist, kellega, kellele võib-olla tänaval juurde ei julgeks minna. Kelle, keda pole ammu näinud, kellele ei helistaks ja, ja teisel kohal 80 protsenti. See oligi info otsimine. Jah, inimesed käivadki sotsiaalvõrgustikes infot otsimas. Aga kui sedasama infokanalite olulisuse küsimust vaadata, siis sealjuures oleks seal küsiti seda, et et kui, kui tähtsaks te neid kanaleid peate ja seal esimesele kohale näiteks eestlaste seas jõudis Eesti televisioon, seal ei olnud sotsiaalvõrgustikud sõbrad-tuttavad, vaid oli ETV üsna varsti tuli ja vikerraadio, seal tulid teised eestikeelsed uudisteportaalid. Nii et see sotsiaalvõrgustikke tähend või tähtsus ei ole võib-olla ka ei ole nii noh, nii-öelda mäekõrguselt üle. Ta on tähtis, aga, aga ilmselt on ikkagi suur mass auditooriumis selline, et kui juhtub midagi taolist, mis seda inimest puudutab rohkemal või vähemal määral, siis ta teab neid allikaid, kust ta saab usaldusväärset informatsiooni ja sotsiaalvõrgustikke pruugi olla vähemalt mitte esimesel kohal, see usaldusväärne allikas me oleme, me oleme regulaarselt jälginud ka tõepoolest, et kui, kui juhtub midagi, kui, kui nii-öelda inglise keelest eesti keelde tõlkinud tõlgitud tunauudised murduvad Breaking News siis kasvab ljaka vaadatavus, portaalide külastatavus, kui ka raadiouudised kuulatud. Ja kui suurt midagi ei juhtu, siis inimesed võivad väga rahulikult olla ka mulle kommertskanali natuke meelelahutuslik uudistesaadet peale kaota, kaotanud oma elust mitte midagi, et ilmselt on see see, see trend, sest kui vaadata mis oli hästi naljakas, mis mulle torkas silma, oli see, et kui näiteks Aktuaalse kaamera uudist mida vaadatakse esimeselt ekraanilt, usaldatakse päris kõrgelt siis täpselt seesama uudise sisu veebis seda ei usaldata nii palju, sest et interneti iseenesest ei, ei usaldatud ta sellisel moel nagu, nagu sellist klassikalist värvitelevisiooni või raadiot. Ja üks küsimus oligi selle kohta, et millised uudisteallikad on teie jaoks usaldusväärsem, see on rahvusringhäälingu jaoks muidugi määrava tähtsusega küsimus ka, et kas rahvusringhäälingusaated jõuavad sinu usaldusväärsete sekka või mitte. Ja mis selgus, selgus, et 2000 seitsmeteistkümnendal aastal kõige usaldusväärsemaks peetakse Aktuaalset Kaamerat, eesti keeles järgneb kohe rahvusringhäälingu raadio uudis, raadio uudised. Kolmandaks, rahvusringhäälingu uudisteportaal ka sõbratud tahavad, on kõrgel kohal, aga sõprade-tuttavate puhul tuleb juba juurde see, et et seda. Ma pean täiesti usaldusväärseks ja seda eriti inimesed, eitajad pigem usaldusväärsed, eks ju. Aga need, mis ma ennist nimetasin, et ERR-iga seotud kolm meediakanali, teleuudised, raadiouudised, uudisteportaal, et nende puhul on selgelt näha ka, et see, see kategooria inimesi, kes toetab või neid jälgib neid kanaleid peab niisuguseid täiesti usaldus. Säärseks see on arv ja, ja tegelikult siin on veel paar tähtsat arvu. Teine väga tähtis arv on see, et tõepoolest läbi erinevate tehniliste vidinate ja läbi erinevate programmide on rahvusringhääling nädalas kontaktis ikkagi umbes miljon inimest. Kui mõelda, et Eestis elab alla 1,3 miljoni inimese. Ehkki meiega kontaktis ka inimesed, eestlased ja mitte-eestlased, kes kes ei ela Eestis, aga see miljon kontakti, see on, see on nagu hästi oluline arv. No siinkohal sellesama näiteks veebiusaldusväärsuse, et miks see on kolmandal kohal, see on väga selgelt mõistetav, et kui õhtul tuleb teleekraanilt aktuaalne kaamera, siis temaga otseselt seal kõrval kohe ei konkureeri miski. Aga veebis on paratamatult veebisisu on alati kõrvuti kõige muuga selle sama sotsiaalvõrgustikuga erinevate meelelahutusportaalide, teiste portaalidega, millega iganes, ehk et veebis tõusta esile sellest infomassiivist usaldusväärsusega. See märkimisväärne, aga see on ka vääristugev väljakutse. Rahvusringhäälingu tänase tegevuse kohta küsiti et kuidas inimestele torkab see silma võrreldes teiste meediakanalitega ja pakuti välja päris pikk rida erinevaid definitsioone või erinevaid kirjeldusi, et kuidas rahvusringhäälingusaated, kas siis paistavad teile sellistena või mitte, mis, mida te siit sellelt selle küsimuse juurest välja tooksid, kuidas rahvusringhääling paistab silma võrreldes teiste meediakanalitega üldse teiste infoallikatega kaasa arvata, siis need sõbrad-tuttavad No eks ta peabki eristuvalt silma paistma. Kõige hirmsam oleks ilmselt see, kui vastaksite, et rahvusringhääling paistab teiste kanalitega võrreldes mitte millegiga silma, siis oleks asi hull. Peabki eristuma, noh, ärimudelit on, on teistsugused, seadusega pandud ülesanded on teistsugused, auditooriumi ootused on hoopis teistsugused, nagu rääkisime sellest samast usaldusväärsusest. Proovime teha ka, et, et tugevamini saada kätte mõned sihtrühmad ka siis lühema aja vältel või pikema aja vältel. Olgu see lastevööndiga või siis eesti lauluklippidega mobiilses äpis. Et nii see on ja muidugi eristama ja see ongi väga hea, see on kõigile ja see on täielik. Või ta või ta olukord ka kommertskanalit. Minule torkasid väga selgelt silma, et kui need põhjused, millega siis ERR-i tänane tegevus silma torkab, et ühelt poolt eristub selgelt erameediast siis eratelevisioonist raadiost see oli väga tugevalt esitatud, et kindlasti eristub, või pigem jah eristub. See on selles mõttes oluline, et see tõesti aitab meil täita oma avalik-õiguslikku funktsiooni. Aga veel üks väga oluline punkt, mida ükskõik kas me vaatame bioloogiat või me vaatame meediauuringuid, sõna mitmekesisus, ehk et ma ei tea, kui kiiresti me küsime endalt, et miks peab olema ajakirjandus mitmekesine või miks peab olema ERRi sisu mitmekesine sest ühiskond tervikuna ei ole homogeenne, kõik ei ole ühesugused ja seetõttu, kui meie kõnetaksime ainult teatud ühiskonnast või me ei oleks mitmekesiseid oma sisus, siis seda vähemalt Me kõnetaksime, ehk et seal on minu arust mitmekesisuse hoidmine kogu ERR-i programmides tervikuna on, on väga oluline selleks, et kaasata tervet ühiskonda. Et kui me võtame erameedia siia kõrvale, kelle võib-olla kommertshuvid kaaluvad üle selle, et kui, kui paljusid erinevaid ühiskonnagruppe kõnetame, siis siin on r-ile oma funktsioon täita, see on äärmiselt oluline. Ja ja siin on nüüd üks oluline aspekt. Mida tuleks marjule lisada, on see et kui me räägime, et me tahame ja peame olema ajast ja kohast sõltumatult kättesaadav, meie sisu peab olema ajast ja kohast sõltumatult kättesaadav, siis paradigma, mis on muutumas on see, et jah, mitmekülgset sisu tahtsime teha ja tegime kolm aastat tagasi 13 aastat tagasi, 23 aastat tagasi Barakkuse nii-öelda televisiooni ja raadio Prime taim on nii piiratud see hetk, kui inimene tegelikult saab süvenenult vaadata televiisorit, kui kuulata süvenenult raadiot. Ja seetõttu see mitmekülgne sisu ei mahtunud sellesse lühikesse väga kontsentreeritud Paynvaim ära. See probleem hakkab lahenema. See sisu on kättesaadav läbi erinevate seadmete üle kogu maailma, meie omatoodetud sisu siis. Ja see ilmselt tähendab, et seda mitmekülgset sisu tuleb jõulisemalt toota ja paljundada. Viie auditoorium. Head kuulajad, te kuulate meediatunni saadet ja neil on täna rahvusringhäälingut käsitlevat uuringut arutamas rahvusringhäälingu juhatuse liige Ainar Ruussaar ja rahvusringhäälinguportaalide peatoimetaja Marju Himma. Mina olen Tarmo Tammerk, aga jätkame sellega, mida inimesed arvasid rahvusringhääling tänase tegevuse kohta, et seal seda punarohelise värviga on nendel slaididel, mida meie siin vaadata saame, teile kirjeldame, näidatud need positiivsed asjad ja tõepoolest seda rohelist värvi on hästi palju punast värvi, et kui inimesed leiavad, et miski neid ei rahulda, tuleb natukene sisse ka näiteks sellises momendis, et küsimus oli, et kas rahvusringhääling on oma saadete tegemisel sõltumatu poliitikast ja siis pigem ei, kindlasti mitte. Et noh, neid inimesi sinna juba tuli, kuigi ülekaalus on ikkagi see, et jah, Ta on sõltumatu või ta on pigem sõltumatu. Kuidas seda selgitada? Ma arvan, et siin võib-olla siin võib olla mitu selgitust, et see ei ole keeruline, nagu kaleidoskoop, ma arvan, see ei ole nii üheselt mõeldav, et ilmselt auditooriumis mingisuguste eelistustega, näiteks erakondlike eelistustega inimesi, kes selgelt tunnevad, et neile tehakse liiga, kui räägitakse nende erakonnast, näiteks. Et ilmselt ilmselt on osa auditooriumist eelkõige venekeelsest auditooriumist, midagi uuringud näitavad, on, on see, et venekeelsetest inimestest kõik ei saa aru, et Eestis ei ole riigimeediat, ehk siis Eesti rahvusringhääling ei allu valitsusele, nagu see põhimõtteliselt on Venemaal, vaid ta on parlamentaarse kontrolli ka meediakanal ja, ja neid nüansse on, on ilmselt veelgi ja veelgi Seal oli ka näha selgelt, et kuidas, kuidas muutus inimeste arvamus, kui, kui räägid til parlamendierakondade eelistusest kolm aastat tagasi ja praegu ehk siis Mõnede erakondade puhul osa vastajaid leidsid 15 kuni 20 protsenti, et neid kajastatakse pigem positiivsete teiste puhul pigem pigem negatiivselt. Aga see üldine keskmine üldine 40 45 protsenti ikkagi leidis, et poliitiline kajastatus on tasakaalus. Ühe saate ühe saateminuti saate sekundi vältel, ükskõik mis programmis ei saagi poliitilist tasakaalu nii-öelda füüsiliselt füüsikaseadustega mõõta. Et see tasakaal peab olema programmi programmide vahel tervikuna rahvusringhäälingus. Võib-olla siia tuleb korraks vaadata sisse ka selle uuringu metoodikasse ja rõhutada seda, et tegemist on inimeste hoiakud pote kaardistusega, mitte mitte meie sisu analüüsiga. Sisuanalüüs on see, mis annab tegeliku nii-öelda numbrilise pildi sellest, kui palju on üks või teine erakond või, või mis meelestatusega on, on saanud eetriaega. Üks on see mulje, mis on inimestele jäänud ja sageli, kui me oleme ka muudest meediakanalitest kuulnud, et küll rahvusringhääling eelistab ühte või teist erakonda, see mõjutab ka rahva arvamust ja see peegeldub ka hoiak, kuidas, mis siin, mida see uuring tegelikult mõõtis? Jah, ta mingil moel on see uuring võrrelda võib-olla selle näiteks ma ei tea tänagi uudistest läbi ainult korruptsiooni tajumise uuringuga, kuidas inimesed tajuvad, seda, vähesed on kokku puutunud, aga mingi seisukoht on inimestel olemas, et et see, tõepoolest, see, see küsitlus ja uuring ei, ei puuduta siis sisulist analüüsi, vaid seda, et kuidas inimesed asja tunnetavad. Aga märkimisväärne on siiski see, et võrreldes kolme aasta taguse olukorraga, et servapealsed alad, et kus inimesed leidsid, et et ERR on mingi erakonna suhtes liiga kriitiline ülikriitiline või, või jälle väga-väga positiivne. Et kui seal serva peal oli nagu rohkem natukene rohkem midagi näha, mingid väiksed tulbaksed nähtavad, siis nüüd on need päris pisikeseks tegelikult kasvanud. Kui varem oli Keskerakond see, kelle koht tunnetuslikult inimesed arvasid, et nemad saavad negatiivi väga negatiivselt kaasas kõige rohkem, aga siiski suhteliselt väikene võrreldes kogu valimisteks ja siis nüüd on Keskerakond endiselt seal selle nii-öelda negatiivse poole peal, aga tunduvalt väiksem arv inimesi arvab nõndamoodi ja EKRE on toonud sinna juurde keskerakonnale siis nooremaks vennaks selles valdkonnas. Reformierakond on endiselt selle sellega skaala teises otsas, kus leitakse, et seda erakonda kajastatakse väga hästi ülipositiivselt aga jällegi, et need inimesed, kes nõnda arvavad neid, on jäänud hulga vähemaks seal positiivse kajastuse juurde ja reformid ja reform ja sots on ühesõnaga nagu seal jah. Aga et kui, kui mõelda selle peale, et kuidas kogu seltskond asjasse suhtub, siis need, keda küsitleti, leiavad Tal on ka tasakaalustatud või et lähenemine on erapooletu ja tasakaalustatud. Seda näitavad meile need tulbad. Aga kui me vaatame veel sellist asja nagu rahulolukanalitega, mida küsiti ka siis seal paistab silma, et eesotsas on rahulolu siis rahvusringhäälingukanalitega eesotsas on vikerraadiot, kus kõige rohkem on väga rahul, aga peaaegu sama palju või ongi vist sama palju inimesi on leidnud, et ETVga ollakse rahul, aga seal on lihtsalt see väga rahul ja pigem rahul jaguneb natuke teistmoodi. Klassikaraadioga Ta on palju neid, kes on väga rahul. Nii et jällegi see, see punane värv, mis näitab, et üldse rahul, et see päris pisikeseks seal seal. Auditooriumit võib mõõta ju erinevalt ja mõõdetaksegi, erinevalt oma ma võin tuua ühe näite, et kui ka näiteks ETV kahe parimal vaadatavuse ajal olevat lasteprogrammi turuosa mõistes ehk siis kõikide Eesti telekanalite turuosa lõikes vaatab alla kolme protsendi siis, siis see kolm protsenti tähendab tegelikult peaaegu 60 protsenti lapsi vaata ja kui siis veel küsida, et kas te olete multikate valikuga rahul, siis ilmselt 12 aastane ütleme natuke igavavõitu, aga seitsmeaastane ütleb, et päris okei. Et see on täitsa täppisteadus. Küsitluses muidugi, kui me liidame kokku, eks ju seal väga rahul, pigem rahul, mida sageli taoliste küsitluste puhul kokku liidetakse, et vikerraadio, ETV klassikaraadio kõikide kanalite rahulolu on võrreldes 2014. aastaga tõusnud vikerraadiot. Vikerraadio on ka rahul 86 protsenti auditooriumist, mis on ju väga-väga suur osa ja tegelikult, kui me võtame teistpidi, et, et see, mida Ainar ka enne märkis, et kui on nii-öelda Breaking, News pauk, uudis, midagi juhtub kuskil toimub, siis inimesed ei lähe sotsiaalmeediasse, vaid natuke keerama, et siis raadio, kui meil on padaorus või kus iganes mingisugune katastroofiline olukord, siis lülitatakse sisse vikerraadio, mis tegelikult ka riiklikud strateegilised on sellise teavituskanalina ette nähtud. Samamoodi ETV, et sa tead, et sa saad sealt operatiivselt ja, ja kvaliteetset ja usaldusväärset informatsiooni ja see tegelikult peegeldubki siin rahulolus kanalitega ja, ja see on üks oluline kriteerium, mida, mida jälgida. Aga võtame veel kord ette selle, et kuidas peaks rahvusringhäälingu portaalis aga edasi tegutsema nõndamoodi rahvusringportaalide jõuaksid gaasi ja kõrgele tippu. Marju Himma juba selgitas ka seda, et ta Aktuaalse kaamera uudist vaadates selle mängi kõrval, teist televiisorit aga uudisteportaalide vahel käies, eks ole, et sa võib-olla enam ei teegi nii väga vahet, et millises uudisteportaalis, kuidas üldse portaalide rahvusringhäälinguportaalide arendamisega edasi minna. Sellega on niipalju kui me omakeskis sellel teemal arutama ja eks me uue vaatame, kes meid loevad ja, ja miks nad meid loevad ja vaatavad meie sisu, väga suur osa selles on, meil peegeldub, et auditoorium väga killustunud ja inimesed ei tule vaatama ja mitte sellepärast, et see nüüd veebiplatvorm, nad ei vaata ka televisiooni, sellepärast et see on televisioon või kuula raadiot seepärast, et see on raadio, vaid seepärast, mis see sisu on. Ja seda, mida me oleme väga selgelt võtnud eesmärgiks ja mida ka eelmisel aastal struktuurireformiga tehti, et laotati veebiuudised teemaportaalidest teemaportaalidele oleks võimalus süvitsi minna, siis ka on see meelelahutus, on see kultuur, on see teadus, on see erinevate pikemaajalised multimeediaprojektid, et anda seda sisulist kaalu, et vältida seda? Seda nimetatakse siis peavoolu meedia tegemised, kõik on üks ühesugune hall mass, millest miski eristu vaid just teha seda sisu mitmekesisemaks. Ja selle poole me oleme kenasti liikunud ja see peegeldub ka pisitasa, meie auditoorium või mitmekülgsemaks muutumises. Kui vaadata neid uuringuandmete analüüse, siis rahvusringhäälinguuuringukeskus on järeldanud, et ERR-i võib pidada Eesti elanike poolt väga usaldusväärseks ühiskonnale oluliseks, tasakaalukalt ja professionaalselt tegutsevaktsin meediaorganisatsiooniks, mille kanalitega ollakse rahul. Ja mainitakse ka seda. Kahe aasta jooksul on rahvusringhääling teinud suure positiivse sammu venekeelse auditooriumi hõlmamisel ja mett. Praegu ei rääkinud väga pikalt sellest, et kuidas erinevad eestikeelse ja venekeelse auditooriumi hinnangud, aga, aga üldiselt, aga need on rahvusringhäälingukanalite suhtes positiivsed, aga mitte nii positiivsed kui eestlaste hinnangud näiteks siin nimetatud juba vikerraadio Eesti televisioonile. Ainar Ruussaar, mida teha, et venekeelset auditooriumi rohkem kaasata ja ennekõike just ETV plussi kontekstis? Noh, eks ikka ikka veelgi paremat ja sõltumatumat sisu, et jah, ma julgen küll öelda, et ETV plussi puhul kui me räägime nüüd venekeelsest auditooriumis, siis ilmselt teatud kriitiline kriitiline massi murrang on on toimunud, et vähemasti tiit aastal platvormidel on ETV plussi otse järeldusi vaatamine, kasvamas kasvu kasvutrend ja nende hulk, kes vaatavad seda esimeselt ekraanilt, ehk siis televiisorist ei ole kahanenud. Ta võib-olla ei kasva nii suuresti kui kui me sooviksime rääkida üldkontaktidest, siis siis jah, nädalas on ETV pluss kontaktis 150000 Eestis elava eestlasega ehk siis umbes pooltega kontaktis olemine nädalas 15 minutit rohkem tähendab siis seda et need 150000 vaatavat mingisugust saadet mitte juhuslikult pulti klõpsates võinud täiesti teadlikult jäävad seda saadet. Vaata. Ma arvan, et vastus sinu küsimusele hästi lühidalt on on paljude kuulajate jaoks ebapopulaarne, eks ta ikkagi aega vajab külla. Et 25 aastat on olnud teistmoodi, nüüd ma arvan, et paar-kolm aastat võiks võiks auditoorium veel harjuda. Ma toon siia kõrvale paralleeli tegelikult veidi väljundiga ERR-is, et kui tuuakse paralleeli, et miks ei ole REV võib-olla sama suur kui Postimees või Delfi siis paneme siia kõrvale, et ERR-i veebiplatvorm on alguse saanud teletekstist ja sellele on olnud arenguajast, et kümmekond paneme sinna kõrvale Delfi ja Postimehe, kelle arenguaeg on olnud 22 aastat. Et täpselt samamoodi nagu venekeelse meediaga, et kui sa tuled uue kanaliga turule, siis see võtab aega, et turuosa saavutada, see võtab väga kaua aega, arvestades ka seda, et tegelikult turusituatsioon, milles Vene kanaleid ju mängivad, on suure naabri suured telekanalid kõrval. Ja kui me võtame jah, et 70 protsenti Eestis elavatest mitte-eestlastest jälgib ikka pidevalt venekeelseid Venemaalt lähtuvaid telekanalid ja, ja 25 protsenti 30 protsenti jälgib ETV plussi, siis on isegi täitsa juba märkimisväärne märkimisväärne lahingutel. Jah, aga näiteks usaldusväärselt vastajate seas siis inimesed ütlesid, et venekeelset aktuaalset kaamerat nad usaldavad rohkem kui Venemaa telekanalid. Näiteks selline tulemus tuli välja nii, et see, see on, on positiivne märk. Aga nagu me ütlesime, siis tuhandet inimest küsitles Emor jaanuarikuus. Aga peale seal 1000 on veel palju-palju teisi tuhandeid inimesi ka, kes meid kuulavad täna mitmed neist soovisid ka täna hommikul veel enne raadiosaadet. Ta on oma seisukoha ütelda, mis emad rahvusringhäälingust arvavad. Aga noh, kuna see ei olnud, eks ole, küsitlus nendega nendel lihtsalt igalühel mingi kiire küsimus oma mõtte, mis käivad hästi konkreetsete saadete kohta, siis käime mõned nendest kiiresti ka praegu läbi. Üks oli selline, et rahvusringhääling on väga kriitiline ja korr nende inimestega, keda ta oma saadetesse kutsutud. Miks te olete niivõrd karmid? Te võiksite olla rohkem positiivsem? No sõltub saatest, üks vaadata oma saateid, on hommik Anuga mis avab stuudio külalisi väga põhjalikult, aga väga pehmel moel. Ma arvan, et AK põhiuudistesaadet. Ta ei tahaks keegi vaadata nagu mõmmi aabitsat. Vaid sealt tahaks inimesed saada informatsiooni, kiirust, teravust, et saated on erinevad. Ma julgen hommik, ma julgen küll öelda, et Maahommik kui televisioonist räägime ei ole päris reporteritund, vikerraadiot ja ei tohigi olla. Eks ajakirjandus oleks funktsioon ongi olla kriitiline, kriitiline mitte selles negatiivses mõttes, vaid konstruktiivses mõttes ja kriitiliste küsimuste küsimine tähendabki reflektsiooni ühiskonnas tähendab nendesamade poliitikute nende tegevuse lahkamist, nii et sellest ka see vajadus olla karm. Siis järgmine küsimus Aktuaalse kaamera uus kujundus on väga sähviv ja segab uudiste jälgimist. Tiitrid ei ole loetavad, ilmateatest ei saa aru. Nõus jah, et see, aga uus stuudio tuli ilmselt. Ta tuli ilmselt väikese üllatusena paljudele televaatajatele. Ta on hoopis teistmoodi, ta ongi täiesti teistmoodi, stuudio on väga kaasaegne stuudio kaasaegse pildiga veidi oleneme, graafikat muutnud. Veidi on aktuaalne, kaamera plaane muuta. No see on ikkagi nagu, nagu mingi igasuguse uue asja katsetamisega. Ta oli küll aega teha enne eetrit trenni sealsetele ajakirjanikele ja tehnilisel meeskonnal. Aga noh, trenni võib teha lõpmatuseni, et ükskord peab võistlusteni jõudma ja ja praegu on, aga võistlustel ütleme, niiet et tegemist on mitte mitte sellise 60 meetri jooksud, vaid väga pika-pika võistlusega, kus siis treener peab seda meeskonda järjest paremaks timmima. Võistlusvõistluste sari, et ühtepidi kindlasti on siin vaataja harjumus teistpidi kindlasti aktuaalne kaamera tuleb mõnede graafiliste elementidega vaatajale vastu, mida algul ei taibatud teha. Küllap ka vaataja on juba tähele pannud, et tiitrid on paremini loetav, kui nad olid. Esimestel päevadel olen kuulnud toimetuse töö käib ilmateate loetavuse parandamisega ja nii edasi, et tõepoolest see on asi, mis käib, nii et ka selles mõttes head kuulajad-vaatajad. Teie seisukohad on edasi antud toimetusele ja inimesed on teadlikud nendest asjadest, mis muutmist vajaksid ja küllap tuleb siis ka harjumine. Ja siis veel üks küsimus. Anu Kaupmehe intervjuu katkestati aktuaalses kaameras, kui ta rääkis teravalt Rootsi immigratsiooniprobleemidest Aktuaalse kaamera otsesaates. Kas Anu Kaupmees on nüüd rahvusringhäälingus mustas nimekirjas? Mina ütleksin vastupidi, sest et järgmisel päeval oli Anu Kaupmees täpselt samamoodi rääkimas täpselt sellest situatsioonist, mis oli, et eetriaeg ei ole kummist, ei ole lõputu ja selge on see, et saates ühel hetkel tuleb see intervjuu katkestada, see juhtus sellel hetkel, aga järgmisel päeval oli ju jällegi selle sündmuse jätkuv kajastus, mis minu arust oli väga positiivne ja väga igav. Ta pidi kohane rahvusringhäälingus, ei ole musta nimekirja. Jah, ma olen ka kuulnud vikerraadio toimetaja käest, et et see, et Anu Kaupmees ei ole igal nädalal või ei ole püsivalt ei esine rootsi teemadel, ei tähenda seda, et, et teda ei kasutada teda kindlasti kasutatakse allikana edasi, nii et siin midagi karta ei ole. Aga õpetame selle rahvusringhäälinguga rahulolu, puudut rahvusringhäälingu rahulolu puudutanud, küsid küsitluse sellega, et pole, ütlete, mõte oli kaks, et mida teie arvates siit võiks järeldada rahvusringhäälingu edasiarendamiseks? Selle, et meil on jätkuvalt väga suur väljakutse pidada sammu auditooriumiga, kes muudab oma meediatarbimisharjumusi ja ajakirjandus tervikuna ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas, siis me näeme seda, et see väljakutse on kõigi ees, paljude ees ei sõltu enam ainult vanusest ei sõltu enam ainult haridusest. Inforuum on niivõrd laiaks ja mitmekesiseks läinud, et siin ajakirjandusel pakkuda oma sisu. Ajakirjanikud peavad väga kiiresti ümber mõtlema selle, mida nad teevad, kuidas nad teevad ja siin hulgas. Eesti rahvusringhäälingu ajakirjanikel on täpselt seesama väljakutses. Ja mis on väga oluline, on olla täpne, olla korrektne, ehk siis annaks jumal, et Eesti rahvusringhääling oleks tulevikus ja on praegu see koht, kuhu inimesed tuleksid, kui nad millegis kahtlevad, kui nad tahavad midagi kontrollida, et siis meie suudame neile seda kindlust pakkuda. Head kuulajad, käimas on meediatunni saade, mina olen Tarmo Tammerk, tänases saates on rahvusringhäälinguportaalide peatoimetaja Marju Himma ja rahvusringhäälingu juhatuse liige Ainar Ruussaar. Teie saate oma arvamusi avaldada aadressil meediatund TRUE või helistada telefonil kuus üks üks neli üks üks seitse ja praegu on seal automaatvastaja, ka pärast saame teiega ka kõrvast kõrva kõnelda. Muidugi vikerraadio kommentaarium on ka teie päralt. Aga jätkame oma arutelu natuke laiemal teemal. Võtan ette selle, et millega peab ajakirjandus rinda pistma sellele niinimetatud tõejärgsel ajal, kui info usaldusväärsust pannakse üha enam kahtluse alla. Üha rohkem räägitakse sellest, et kas üldse mingi fakt oli fakt, selle asemel, et rääkida, mida mingisugune otsus meile võib tähendada, mingi avaldus võib meile tähendada peab ajakirjandus ja ka avalikus kohas ajakirjandusega tegelema väga palju sellega, et uurima, kas asi üldse toimus. Et me ei saa enam rääkida taustast, kontekstist, analüüsist, me peame lihtsalt uurima, et kas miski asi on olemas või mitte, et et ega see noh, need nii-öelda võltsuudised või eksitavad uudised ei ole iseenesest uus asi. Aga need termineid on tulnud nüüd päris riburada mööda libauudised, võltsuudised, valeuudised, propaganda on meile varasemast ajast tuntud. Alternatiivsed faktid, alternatiivsed faktid, veel huvitav asi ja püüaks natuke nendes terminites korraks algul selgust saada, et mis ajast, mis ajast see asi üldse pärit on, kas see on üldse siis seotud selle inimese nimega, keda mõni ajakirjanik poliitik ütleb, ta ei taha enam välja öelda, aga veab ikka naljalt USA president Donald Trump hetkel, kelle kajastamisega seoses teema on hästi aktuaalseks saanud. Aga millal see asi üldse algas? Kui me võtame kõigepealt, et lepime kokku terminites, et kui me võtame sõna fakt tähenduse, siis fakt on tõsiasi, ehk kõik, kõik ülejäänud saab olla kas vale või siis mitte täpne, aga fakt on tõsiasi ja ei ole olemas alternatiivseid fakte. See on üks, see, mis nüüd puudutab sellist terminit nagu tõejärgne ühiskond siis iseenesest see termin on olemas olnud juba kümmekond aastat muutus aktiivsemaks 2015. aasta lõpul ja eriti aktiivsed siis hakati teda kasutama 2016. aasta juunis. Kui seal siis USA presidendivalimistega. Et tõejärgne ühiskond või postvaktsassaieti inglise keeles. Ja, ja see oli seotud presidendikampaaniaga ja 2016. aastal, siis ka Oxford Dictionary is valis selle aasta sõnaks just just seetõttu, et seda hakati rohkem kasutama. Ja selle võib-olla erinevus varasemast, et ütleme niimoodi, et valesid on inforuumis ikka levinud aastasadu, tegelikult on selleks olnud kuulujutud õukondades ka meil on ka ju Eestis ilmunud ajaleht Post, milles võis ka väga huvitavaid uudiseid lugeda, mis tegelikult ei vastanud tõele või võtame ka näiteks Ameerikas on välja, näed, Jonien, mis ongi satiirileht, mis täiesti teadlikult, et niimoodi võtame ka meie oma libauudised, mida ühes teises raadiokanalis siis tehakse, kõik saavad aru, et selle eesmärk on huumor, satiir ja mingisugune ühiskonnakriitika, selles mõttes ei ole midagi uuega tegemist. Kui me nüüd vaatame seda võltsuudisteteemat inglise keeles feik News võib vast fakt, siis saeti, kuidas need omavahel seotud on, siis? Tõepoolest teematõstatus on nüüd 2016. aasta keskpaigast selle terminikasutus on läinud rohkem käibele põhjusel sellega, et need ei ole eristatud, võtavad siis pakti täpsest uudisest, kakli täpsest ajakirjandus sisust või mis tahes meedia sisust, nad on teadlikud kellegi poolt initseeritud. Nende eesmärk on siis ühiskonna avalikku arvamust mõjutada. Ehk et kui ütleme, satiirieesmärk on olla lihtsalt öelda kojanar ja olla kriitiline öelda lapse soolikud midagi välja, siis nende eesmärk on olnud mõjutada inimeste käitumist ja avalikku arvamust, et see on see vahe. Ja siin on muidugi sotsiaalmeedial päris suur roll olnud ja sotsiaalmeedia on olnud nende pahatahtlike Inimeste või organisatsioonide käest tänuväärne tööriist eriti kui see puudutab emotsionaalselt kõrgesti laetud sündmusi, nagu näiteks relvakonflikt. Mingisugused tõsised vastasseisud, olgu see presidendivalimiste või või kahe riigi vahel. Ja seal on tõesti levinud täiesti täiesti hirmsaid täiesti valesid fakte, mida on kommenteerinud kümned tuhanded inimesed üle kogu maailma, võttes seda, kui kui absoluutset tõde Siin on veel üks aspekt, et kui sa küsisid, et mis eristab seda propagandast, siis propaganda üks reegel ütleb ka seda, et me ei edasta valet, aga me ei räägi kogu tõde. Natukene on see iseloomulik kui ka sellele samale tõejärgsele ühiskonnale ehk et me ei räägi kogu tõde, aga teatud määral me edastame ka valet, et see on väike erinevus sellest. Ja see, mis puudutab sotsiaalmeediat, et mingil hetkel olid Facebook'is nii-öelda leviku eest vastutavad ka inimesed ühel hetkel Facebook automatiseerimisele täielikult, just 2015. aasta lõpust oli see probleem ülesse ja hakkasid tööle algoritmid selle põhiselt, mida inimesed pidasid meeldivaks ja mida nad jagasid. Ehk et me andsime inimeste käest võimu, info leviku ja väärtusele otsustamise algoritmile. Andsime tehnilisele lahendusele selle ja selle eest on Facebooki ja Google'it väga palju kritiseeritud, et nad on loonud tehnilise ehk tehisintellekti, mis tegelikult töötab inimeste vastu. Et mul on kahju, Nendest libauudistetegijast, marjusin, viitas vaene Rohke Debelakk, kes on ausalt teinud Kuku raadios tõesti aastate kaupa libauudiseid, mis on inimeste tuju tõstnud. Need on noh, nüüd on see termin temalt kaaperdatud tegelikult hoopis teise eesmärgi teenistusse. Et Rohke Debelakk libauudised on ju, eks ole noh nagu Marju nimetajat satiir, huumor, leebe huumoriga nalja, uudistesaade tänapäevased libauudised on hoopis midagi tõsisemat, mille eesmärk on, on, eks ole, nii-öelda mingit mingeid süsteeme pea peale pöörata. Nendest tänapäevastest võltsuudistes on saanud tugev relv infosõjas on see USA Venemaa vahel või kui me vaatame rahvusvahelises plaanis, siis me näeme seda, et nende eesmärk on külvata paanikat. Nende eesmärk on suunata inimesi tegevustele ja see on omaette ohtlik. Ja nüüd tekib see küsimus, mis on siin ajakirjaniku roll. Jah, enne kui läheme selle juurde, et toimetused, kuidas toimetused võiksid tegutseda, siis kindlasti kõik avaliku elu tegelased nagu poliitikud või ettevõtete juhid või muud inimesed, kellelt intervjuudes küsitakse ja nad peavad üha rohkem tegelikult enne veenduma, kas see, mille kohta neilt küsitakse, on üldse toimunud. Kui peaministrilt küsitakse pressikonverentsil, kuidas te kommenteerite rahvusvahelise uudisteagentuuri teadet selle kohta, et siis peaminister ei peaks võtma seda faktina, vaid ta peaks enne olema seda uudist näinud või tema abilised seda kontrollinud heide kui enne, kui ta hakkab seda kommenteerima, sest rahvusvaheline uudisteagentuur võib ka lõksu langeda, mitte et oleks hakanud libauudiseid tootma. Ma ainult, et see tegi mürafoon on läinud nõnda tugevaks, et parimad tegijad võivad eksida, aga nüüd jõuamegi selle juurde, miks parimad tegijad eksivad, et kuidas siis toimetused peaksid sellele olukorrale reageerima, mida peaks ajakirjandus tegema, miks juhtub nõndamoodi? Et tõesti ka rahvusvaheliselt kõige tunnustatumaid tegija ta on sunnitud aeg-ajalt ütlema, et me oleme eksinud mingisuguse looga? Jumal tänatud, et nad seda teevad. Ehk siis selle sinu poolt kirjeldatud tõejärgse ajastu üks esimesi tingimusi ja see sellest sellest kuidagi enam-vähemgi välja tuulemised. Eeltingimus on see, et ajakirjandus ütleb kui ta eksib. Ajakirjandus ütleb välja, kui ta kahtleb, mingis faktis. Ajakirjandus kindlasti ütleb välja, et see on vale. See ei ole nii. Ja mis teeb selle töö keeruliseks, on see, et tõepoolest selline mõnus aeg ka, mis oli 20 25 aastat tagasi ajakirjanikel mõnus, veidi jutumärkides, aga mitte täielikult on läbi. Ei ole enam ühtegi allikat, keda täielikult usaldad. Sa pead kontrollima allikaallikaid, mis on sageli vägagi keeruline. Kuidas sa kontrollid näiteks islamiriigi kohta käivat informatsiooni või selle tõesust? Noh, päris keeruline ülesanne ja mis on ka hästi oluline, on see, et kui uudiste puhul loomulikult see operatiivsuse kiirus ei ole kaotanud oma oma tähtsust selle kiirused operatiivselt kõrvale on tõusnud vähemalt sama oluline kriteerium ehk täpsus, korrektsus, pihvest, pat, Fipifrest korrekt. Ehk ole esimene oli eelkõige korrektne. See on, see on hästi oluline, see lihtsalt põhimõtteliselt rusikareeglid, aga kui need rusikareegleid ajakirjanik igapäevases täitma hakkab, siis ta saab aru, et ta vahel ei jõuagi kuhugi välja. Et ei olegi kõike võimalikult rullida. Siin on muidugi pikka aega kujunenud see situatsioon, kuhu me jõudnud oleme, et tõesti neid aegu, mis oli 25 aastat tagasi, kus oli tohutu hulk reklaamiraha ja ajakirjandus seal oli väga-väga-väga hea oli olla ajakirjanik, siis arvestades seda nii-öelda ressurssi vähendamist, mis meil on olnud see raha, mis on ära võetud, seal vähendanud ajakirjanike võimekust fakte kontrollida, aga teistpidi tehnoloogiliselt oleme me ju kogu aeg edasi liikunud. Kogu aeg peab olema kiire. Kui me vaatame Eesti ajakirjanduse, ütleme veebiajakirjanduse arengut, siis tegelikult on välja kasvanud uudisteagentuurides ennekõike ja selle töö võtma, et on kasvanud ka uudisteagentuurid just välja. Uudisteagentuuri eesmärk on nii-öelda hoida linti ehk pidevalt anda peale uut informatsiooni ja selle ülekandmine veebiajakirjandus on tekitanud tegelikult olukorra kus pidevalt peale andes kuskil keegi midagi säutsus, näe, teisel on juba olemas, selles konkurentsisituatsioonis tegutsemine on pannud olukorda ajakirjanikud, kus nad avaldavad enne ja kontrollivad siis fakte ja see loob tohutult hea pinnase selleks, et kuskilt tuleb just nagu tõesena näiv uudis väärtuslike uudisena pakendatud asi siis avaldatakse enne, kontrollitakse fakte pärast. Ja selle äratabamine, kes iganes neid vale või võltsuudiseid siis levitab. See on tekitanud olukorra, kus sellised uudised pääsevad peavoolu meedia uudisvoogu. Aga Marju Himma, kas toimetuste töö praktikas oleks, et seoses selle uue olukorraga tarvis mingisuguseid muudatusi? Kui me vaatame veebiajakirjandus, kui me vaatame teleajakirjanik, miks me saame jätkuvalt aktuaalset kaamerat väga selgelt usaldada selle tööprotsess on nii piisavalt palju aeglane ja seal on niivõrd piisavalt palju ajakirjanduslikku ressurssi vahel seal on nii mitu toimetajat fakti läbi või nii-öelda mitte fakti läbi lipsamisel on palju raskem kui see, et tegelikult on toimetaja, kas kohe avaldab ja siin tekibki see olukord, et me peaksime andma rohkem ressurssi ehk rohkem inimesi, rohkem eelinfo toimetamist, rohkem võimalust kontrollida. Teine asi, mis on välja et meie ajakirjanikel tervikuna ma ei räägi ainult rahvusringhäälingust, vaid, vaid ka üleüldse, ka mujal riikides on olukord see, kas kas sa tegelikult suudad eristada usaldusväärseid allikaid. See on ka tehnoloogiliselt tänapäeval juba üha enam võimalik, aga need on töövõtted, mis tuleb ära õppida. Minu käest küsis üks kuulaja enne saadet ka, et kas, kas rahvusringhäälingu on olnud selliseid uudiseid, et mille puhul rahvusringhääling on sunnitud ütlema, kuidas uudiseid või lugusid või saateid on sunnitud ütlema, et et me eksisime täiesti, et, et see oli, et saime, tuginesime valeinfole ja mina ei suutnud selliseid asju sellist juhtumit välja mõtelda. Juhtub aeg-ajalt mingeid faktivigu sisse, ütleme seal mingi ettevõte on võlgu teisele ettevõttele hoopis teise summa, kui tegelikult uudises kirjas oli, juba öeldi, et taolisi asju, aga et nüüd, et nagu põhimõtteliselt oleks komistatud sellise asja otsa, mis on nagu mingi peidetud nii maas, et see minul igatahes meelde ei tulnud. Mulle ka ei meenu, eeldades, et selle algallikaks on rahvusringhääling, küll aga on juhtunud, kus rahvusringhääling vahendab informatsiooni, mis seevastu tõele, aga mis on pärit teisest allikast, pida rahvusringhäälinguusku usaldab. Kõige viimane juhtum, mis sellega seoses meenub, oli üks Eesti maakonnaleht. Mille mille uudist Rahvusringhääling tsiteeris? Jah, mul tuleb võib-olla kaks kolm sellist juhtumit meelde ja need on seotud just sellesama teisest väljaandest refereerimisega või siis Uudisteagentuuri infoga, mis osutus täiel määral valeks. Tegemist ei olnud uudistega, mis oleksid nüüd pannud inimesi, ma ei tea viimseks päevaks valmistuma. Et ei ole olnud midagi väga ohtlik, aga, aga arvestades, et paar tükki selliste juhtumite läbi lipsanud, tekitab see küsimuse küll, et peab olema hoolikam kopeeri ja kleebi. Jah. Mitmed inimesed on ka enne saadet kirjutanud või helistanud ja öelnud, et rääkige, mis te räägite, rahvusringhääling on ikkagi riigieelarvest rahastatav, et küll te saate ikkagi oma käsud ja korraldused ja täidate täidate täpselt seda, mis neile ette öeldakse. Et noh, sellega on raske vaielda, et toime siin arve, mida Emori küsitlusest, mis Emori küsitlusest välja tulid, rõhutan, et see rahvusringhäälingu enda tehtud küsitlused professionaalne küsitlusfirma, kes, kes selle küsitluse läbi viis. Et meil ei ole mingeid märke ja selle kohta ei konkreetsetest lugudest ega ka üldistest hoiakutest inimeste seas, et rahvusringhääling täidaks mingisugust käsku või ajaks mingisugust kindlat joont ilma ajakirjandusliku sõltumatuse jätta. Aga ma, kui ma nende küsimuste peale mõtlesin, mis eelmisele lõpus tulid, siis ma sattusin lugema eile rahvusringhäälingu teadusportaalist novaator artiklit, mille pealkiri oli tõrjutus, tugevdas usku vandenõuteooriatesse ja see oli päris huvitav kõlaliselt kokku sellega, et seal räägitakse sellest, et miks mõned inimesed tahavad väga uskuda, et neid petetakse kogu aeg, et, et on mingisugune plaan, mis on valmis ja mingisugused tundmatud jõud, kelles meile vaikitakse, viivad selle asja kõik ellu. Et kellel mahti võimalust lugege palun see artikkel läbi. Päris huvitav psühholoogia, psühholoogiat puudutav lugu, kus räägitakse sellest, et et inimesed, kes kipuvad uskuma vandenõuteooriaid, et nad on millegipärast oma varasemas elus saanud kuskil kõrvetada, natuke kannatada ja siis nad hakkavadki nägema kogu maailma lihtsalt. Ühes sellises hästi konkreetses mustas valguses soli Princetoni ülikooli teadlaste uuring. Lugege ja mõelge ja siis võib-olla kuulakaga uuesti kasvõi rahvusringhäälingu uudiseid ja mõelge, et kas, kas, kas see ikkagi on kuskilt sisu nii väga siin ette kirjutatud. Oma arutelu lõpuks veel kuulajatele-vaatajatele lugejatele mõne näpunäite selle kohta, et kuidas neid. Neid libauudiseid võltsuudiseid ajakirjanduses ära tunda meediatarbijana. Minu esimene valitsus on see, et kui te loete või kuulete midagi, millel ei ole allikaviidet siis siis ärge selle tegevusega enam üldse edasi tegeleda. Et kui, kui on mingisugune tekst või väide aga kus ei ole selgelt markeeritud, kes teab, tas kes ütles, siis siis edasi ärge selle tegevusega tegeleda ja noh, ideaalis peaks ajakirjanik olema see, kes neid nii-öelda allikate allikaid siis siis kontrollib ja Ja ma julgen jätkuvalt öelda, et ajakirjandust, Eesti ajakirjandust, just need institutsionaalsed ajakirjandusväljaanded, mis meil on suured kommertsväljendad ja suured rahvusringhäälingu erinevad programmid on tegelikult see, mida saab usaldada. Alternatiivne meedia on see, mille puhul täpselt tuleb esimesena kontrollida allikat ja siis minna algallika juurde ja vaadata, kas algallikas ikka päris seda ütles. See on oluline ja miks ma, miks ma rõhutan ajakirjanduse kui filtri olulisust ajakirjanduses kehtivad just needsamad rollid, et normid, mis tähendab seda, et kui me teeme vea, siis tunnistame oma viga ja see on nähtav. Ajakirjandus ei tohi levitada väära informatsiooni, meil on omad tsunftisisesed, kokkulepped, millest me peame kinni pidama erinevalt kõigest muust meediast, mis ei ole ajakirjandus. Teie suhtevõrgustik, sotsiaalvõrgustik ei ole ajakirjandus ja usaldada tasub ajakirjanik. Head kuulajad, tänane meediatunni saade on läbi, ütlen aitäh meediatunni saate tänastele külalistele rahvusringhäälinguportaalide peatoimetaja ja ETV teadussaate novaator juht Marju Himma ja rahvusringhäälingu juhatuse liige Ainar Ruussaar. Mina olen Tarmo Tammerk. Arvamused on ikka oodatud aadressil meede tund, TRUE või helistage telefonil kuus üks üks neli üks üks seitse kuulmiseni. Meediatund.