Tere päevast eetris on aasta lõpu Päevakaja, et teha kokkuvõte 2000 seitsmeteistkümnenda aasta kõige olulisematest sündmustest. Stuudios on Indrek Lepik ja Indrek Kiisler. Pärast veerand sajandi pikkust planeerimist ja poliitilist kauplemist rakendus Eestis haldusreform. Suurreformiga koos valiti ka uute linnade ja suurvaldade volikogud. Just kohalikult tasandil oli tänavu aga kõige enam tähelepanu Al korruptsioon. Pealinna Tallinna kõrval paistis seekord silma ka heade mõtete linn Tartu e-riigi alustala ID-kaart elas üle oma esimese tõsise kriisi. Teadaolevalt on turvaauk lapitud ning nii ekspertide kui võimude hinnangul lahendati kriis edukalt. Kogu maailmale meenus aga külma sõja lõpu järel taas kord tuumasõja oht. Kui pinged Põhja-Koreaga haripunkti jõudsid. Indrek, mis peaks olema aastalõpupäevaga ja esilugu, kui sa mõtled tagasi kogu möödunud aastale. Sellel aastal juhtus muidugi väga palju asju nii Eestis kui ka mujal maailmas ja välismaal toimunud asjad on olnud väga olulised. Donald Trump, Pihl on möödumas esimene ametiaasta. Euroopas on toimunud väga palju olulisi sündmusi Saksamaal, valimised Prantsusmaal, valimised. Põhja-Korea kriisis. Eestis on hästi palju asju juhtunud, Edgar Savisaar istub kohtupingis, tan poliitikas, mitte keegi. Meil oli esimene tõsine infotehnoloogiline kriis Eestis, ehk siis see, mis toimus ID-kaardi ümber. Kuid ikkagi, kui ma mõtlen selle peale, mis seda aastat minu jaoks meenutama jääb, siis mul tuleb silme ette Eesti kaart ja selle sisemiste piiride ja kontuuri muutumine. Eesti näeb välja nüüd maakaartidelt teistsugune. See põhi on meie välispiir on loomulikult samasugune. Aga meil toimus väga oluline reform, mis läks üle kivide ja kändude ja see on nimelt haldusreform. Samas maailmas toimus ikkagi väga põhimõtteline muutus või on toimumas väga põhimõtteline muutus. Donald Trump on ikkagi näidanud, et see, mida ameeriklased teinud pärast teist maailmasõda taganud eurooplaste turvalisuse kõike selle, et sellel vaid tegelikult lõpp olla. Kas see ei ole isegi veel suurem küsimus meie jaoks tulevikku vaadates? Esiteks ma ei usu, et Donald Trump lahkub Euroopast, ameeriklased lahkuksid Euroopast ja Ma jään ikkagi selle vana teooria juurde, et uudistesaade peab peegeldama ennekõike seda, mis toimub Eestis. Ehk siis see, mis puudutab vahetult meie inimesi ja haldusreform seda kindlasti tegi kaua tehtud kaunike 25 aastat haldusreformi on nüüd vähemasti esimeses etapis valmis saanud. Kuulame, karkelder tegi loo sellest, mida see esimene etapp endaga kaasa tõi. Piiride võimu jagamine ei tekita tüli vaidlusi mitte ainult riikide vahel, kohalikud inimesed võivad minna tülli nendes küsimustes ka näiliselt tühiste asjade pärast. Hea näide nimevaidluses toimus Ülenurme Kambja vallavanemate vahel küsimuse all olijad, kumma valla nimi peab saama ühendvalla nimeks. Esialgu oli selleks Kambja, kuid suurema elanike arvuga Ülenurme pani oma sõnaõiguse maksma. Jaanuaris toimubki nüüd rahvahääletus, millise nimega edaspidi jätkatakse. Madis Hindre palus oma argumendid esitada kõigepealt Ülenurme vallavanemale Aivar Aleksejevile. Kõige suuremat ülekohut nähtigi selles, et see vald, kes oli kõik kriteeriumid täitnud ja kes oleks pidanud justkui saama jätkata iseseisvalt, ühendati siiski Kambja vallaga ja oh ime võeti nimiga ära. Tänane Kambja vallavanem Ivar Tedremaa vaatab asjale muidugi teisiti. Kambja on ajalooline kihelkonna keskus ja võib veel niipalju öelda, et Kambjas on üks esimesest 12-st Eestis alustanud rahvakoolidest, eks ole, 1686. aastal ja Kambja võib nimetada Eesti koorilaulu hälliks, kuna siin on pärit esimene Eesti mitmehäälne laulukoor. Ja taaskord Aivar Aleksejev Nõo kihelkonna piire meil ei ole, teatavasti praegu on valdade piirid ja Kambja ikkagi jääb koorilaulu hälliks ja selles suhtes Kambja kartused on asjatud, tema tähtsus ei vähene. Selle tulemusena. Aga mille poolest siis Ülenurme nimi parem on, kõlab ju ka Kambja päris kenasti. Palju raskem on tunduvalt suuremale arvule Ülenurme inimestele seletada, miks me nüüd oleme Kambja. Enne haldusreformi oli Eestis 30 linna ja 183 valda ehk 213 omavalitsusüksust. Praeguseks on neid 79 ehk 15 linna ja 64 valda. Osa ühinemisi toimus vabatahtlikult, osa sunniviisil. Tõrkujad otsisid abi kohtust. Kui õigust ei saanud sealt keegi, kas on siis võimalik, et kohalik identiteet hävib? Näiteks vikipeedias, kirjutatakse kullamaa kohta nõnda. Kullamaa küla Läänemaal Lääne-Nigula vallas enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli küla kullamaa valla halduskeskus. Juhan Hepner küsis kohalikelt kultuuri edendajatele, mida nemad identiteedi kadumisest arvavad. Kullamaa kultuurielu üks eestvedajatest, Loit Lepalaan vaatab suure valla osaks saamisele optimistlikult. Hääbumine võib pigem ohuks olla nendes Eesti piirkondades, kus ajalooline kogukonnatunne ennerk. Mina ei leia küll mingit ohtu, kui näiteks kullamaa suhtes, et tekiks mingisugune muutus, et midagi ei hakka toimuma. Ei see ei ole üldse nii, sest see kohalik kultuurikogukond ei, Kullamaal on, on suht tugev ja see traditsioon ja see niisugune kultuuriidentiteet on ikka väga võimas siin ja seda, sellel ei ole mingit ohtu, ma ei näe üldse selles Lääneranna valla osaks saanud Hanilas tegutseb Virtsu arenguselts korraldab näiteks iga-aastast Virtsu merepäeva, alustas Virtsu linnuse taastamisega. Seltsi juht Jüri Mõniste oli seisukohal, et piirkondliku identiteedi püsimine ei sõltu valla suurusest. Ise tuleb ka midagi teha, siis jääb ega, ega seda loota, et keegi tegema hakkab, aga väikses vallas oli samamoodi, et siin oli ka piirkondi, kus öeldi, et midagi ei tehtud, aga, aga mina tehtu kohta seda öeldes, kui ise teed, siis on tehtud. Nimi ongi vormi küsimus ning ka riigihalduse minister Jaak Aab tunnistas, et lihtsam on piire muuta, kui teha tegelikke ümberkorraldusi. Piiril on muudetud aga kõik, mis puudutab selle sisu, nii omavalitsuste rahakoti ülesandeid on jätkuv protsess. Esimesest jaanuarist, nagu te teate, on maavalitsused lõpetavad siis ühistransport. Raha läheb omavalitsustele. Maakonna arendamise tegevus ja mõned muudki asjad. Ühelt poolt võiks nagu anda üle hundirahasid tulubaasi, see tähendab silt enam küljes ei ole, omavalitsus, otsusta vabalt. Kõige suurem küsimus on haridustoetus ja kõige suurem summa. Aga ka sotsiaalvaldkonda puudutavad summad. Teide rahad, kõrvalmaanteed on saanud kohalikeks teedeks. Neid küsimusi jätkub. Niisiis ei tea ilmselt keegi täpselt, kuidas ja kas uued haldusüksused toimima hakkavad. Näiteks, kas uuel aastal kõik senised kohalikud bussiliinid ikka sõidavad? On nad tasuta, nagu lubas majandus- ja taristuminister Kadri Simson või siis mitte. Korrastamist vajab ju ka koolivõrk, seega mingitest viljadest me niipea rääkida ei saa. Sisuliselt kõik omavalitsuse muutuvadki need suuremaks, aga see annab ka ju kurikaelte omavalitsustegelastele suurema tegutsemisvälja, seda on seni väga edukalt tõestanud Tallinnaga. Tänavu tõestas seda ka sinu kunagine kodulinn Tartu Indrek. Ma ei tea, mis ma selle peale pean ütlema, et ma vingerdan sellest vastusest kõrvale hoopis sellega, et ma räägin hoopis Narvast. Tegelikult üks väga tähelepanu väärne juhtum oli sellel aastal Narvas kus korruptsioonis süüdi mõistetud Narva linnavolikogu mõjukas liige Fjodor rooksiannikov Läks taas valimistele. Kuigi ta oli paar kuud varem saanud kriminaalkaristuse ja ta mõisteti kaheks aastaks tingimisi vangi siis tema erakonnakaaslased otsustasid, et Ta on täiesti sobiv figuur taas valimistel osalema ning Narva linna elanikud toetasid teda ning mees istub taas nüüd Narva volikogus. Mind teebki kõige rohkem murelikuks see, et me võime muutuda immuunseks selliste juhtumite suhtes. Tallinn ja Tartu ju tegelikult ka seda on juba näidanud just sel aastal ja mis neid kõiki omavalitsusi ju ühendab, on ka tegelikult ühe partei väga suur mõjuvõim kogu selle linnaaparaadi üle. Aga kolleeg Tartust Madis Hindre uuris just käesoleva aasta markantsemaid näiteid korruptsioonist. Korruptsiooniaastal 2017 pakkus pettumusi pea kõikjal Eestis, kuid alustame ikkagi Tallinnast, kus abilinnapea Arvo Sarapuu pidi vastutama prügimajanduse eest. Märtsis kirjutas Eesti Ekspress, et Sarapuu on salajane seos prügifirmaga Baltic veist Management. Sellele järgnes paar kuud ajakirjanduse ja poliitikute vahelist mõõdu. Ehkki meedias ilmus üha enam tõendeid abilinnapea seotusest prügiäriga, kinnitasid Sarapuu ja tema kaitsjad, et kõik sellised väited on alusetud. Mai algul ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas nii. Arvo Sarapuu ei ole minu teada saanud ühtegi konkreetset süüdistustega, ei ole ühtegi süüdimõistvat kohtuotsust. Ma olen tema käest küsinud, et kas ta on seotud Tallinna prügiäri, on vastanud kõikidele nendele küsimustele eitavalt. Kuu lõpus sai Sarapu kahtlustuse suures ulatuses toimingupiirangu rikkumises ehk sisuliselt selles samas, mida ajakirjandus oli talle juba kaks kuud ette heitnud. Sarapu kinnitab tänini oma süütust. Jüri Ratase usk lõi kõikuma. Kindlasti Arvo Sarapuu ei saa jätkata oma ametikohal nendel kahtlustele, mis ajakirjanduses tõusetusid, olid väga tugevad ja konkreetsed alused olemas. Eraldi peatükki mitte ainult Keskerakonna, vaid kogu Eesti korruptsiooniajaloos nõuab tänaval alud Savisaare protsess. Märtsis esitas vandeadvokaat Oliver Lääs taotluses Savisaare kriminaalasi lõpetada, kuna poliitik on väga haige tulenevalt tema terviseseisundist ja see on väga tõsine oht. Kohtumenetluses osalemine toob endaga kaasa eluohtlike tüsistuste tekkimise või äkksurma. Ekspertiis ütles, et kui Savisaar oma tervise eest hoolitseb, elab ta kohtupidamise ikkagi üle. Juunis alanud kohtuprotsessi kolmandaks päevaks poldud veel sisuliste küsimusteni jõutudki. Kui kohtunik pidi Savisaarele kiirabi kutsuma. Augustist sai Savisaare protsess ikkagi hoo sisse. Üks esimesi tunnistajaid oli Eesti üks kogenumaid korruptant Villu Reiljan, Kulla Reiljan leppis kokkuleppemenetlusega langetas kohus novembris ka esimese süüdimõistva otsuse. Sellega tegi Reiljan kübaratriki ehk tema süüdi kolmes korruptsiooniga seotud kuriteos. Ma ei kommenteeri seda naiste siin eile. Aitäh Savisaare protsess jätkub ka tuleval aastal ning kokkum protsessiks plaanitud 100 istungit. Aeg-ajalt külastab kohtusaali kiirabi ja aeg-ajalt kirjutab Savisaar sotsiaalmeedias, kuidas ükski süüdistaja esitatud tõend ei suuda tema pahategusid tõestada. Nüüd aga vaatame Tartusse, kus mõned päevad pärast valimisi külastasid raekoda. Kaitsepolitsei ametnikud meenutab endine Tartu abilinnapea Artjom Suvorov. Ma kuulsin, et mind on vaja raekotta. Mõtlesin, et olin õnnelik, nii on mingid koalitsiooniläbirääkimised. Siis, kui ma nägin juba üleval seisis üks tuntud Kaitsepolitsei ametnik, siis ma kohe sain aru, et miski kantsi mäda. Hakkasin kohe mõtlema, nii, kes minuga töötajatesse mingi käki kokku keeranud, tahetakse kommentaari küsida. Kommentaare Suvorovi küsiti aga hoopis temaine ese kohta. Kahtlustuse järgi lubas Suvorov aidata paaril spordiklubilt toetust saada vastutasuks olevate saadud kinkekaarte ja pudeli konjakit. Suvorov ise nimetab kahtlustusi absurdiks. Samal päeval võttis kapo kaasa ka teise abilinnapea Volvo Semilarski. Tena kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises. Üks altkäemaksuepisoodid olevat seotud Tartu linna bussihankega, teine aga linnale kuulunud maatükkidel müükipanekuga. Ka Semilarski kinnitab, et tema kurjategija ei ole kahe abilinnapea kinnipidamine. Teiega tumedad pilved linnapea Urmas klaasi pea kohale. Seda enam, et alles eelmisel aastal võttis kapo kaasa kolmanda abilinnapea Kajar Lemberi klaasiaga kordas visalt ühte ja sama jutupunkti. Need kahtlustused ei puuduta linnavalitsuse tööd tervikuna, need on eraldiseisvalt konkreetsete ametnike vastutusvaldkonnad. Järgmise näite jaoks pole tarvis tartust kaugele vaadata. Nimelt tõstis Ülenurme toonase abivallavanema haljak gaasikuga seotud ettevõte 18 1000 euro eest. Ja aasta hiljem need maha 870000 euroga. Prokuratuur kahtlustab, et hinda aitas tõsta sobilik planeering. Planeeringule andis hoogu abivallavanem kaasik ise, tänavu kevadel prokuratuur asja kohtusse põhja pool Tartu linna 24 aastat Tartu valda juhtinud Aivar Soop jõudis juba kohtus ära käia. Kütuse omastamise ja toimingupiirangu rikkumise eest mõisteti aastaks ajaks tingimisi vangi Aivar Soop. Isiklikult ma tunnen küll, et tuleb vist edasi kaevata. Õigusemõistmise lõpp selgeks saamiseks kumaldudena nõus ei ole, kas sellega, et omastasite kütust või sellega, et toimingupiirangut rikkusid pigem toimingupiirangu rikkumine, tundub olema selline, et see ikkagi tehti valla huvides. Nüüd menetleb prokuratuur sobi ja siis juba uut kuritegu. Kohalike omavalitsuste korruptsioon tuli aasta jooksul jutuks ka laiemalt, muuhulgas, kes selles riigikogu ees rääkimas ka õiguskantsler Ülle Madise. See on üks väiksem omavalitsus Eestis, ametnik mõisteti korruptsioonis süüdi, tema vastu kahjunõuet ei esitatud ja siis pealekauba patitabel ka uuesti tööle nüüd töölepinguga ehk siis maksumaksja palgale, olgugi et kohus oli süüdi mõistnud selles, et ta on korruptant. Et ei jääks muljet, otsekui oleks korruptsioon lasteaeda ainult mööda omavalitsusi käinud. Mainime ära, et nüüd asjad detsembri keskel pidas kapo kinni Eesti raudtee juhatuse liikmest Sergei Fedorenko altkäemaksu võtmises kahtlustuse saanud Fredo Rencon senini vahi all. Aasta algul sai aga kahtlustuse Põhja-Eesti regionaalhaigla tehnikadirektor, kes olevat mõjutanud riigihankeid vastu kümneid tuhandeid eurosid. Sama haigla endised juhid Tõnis Allike, Marko Kilk said novembris kätte kohtuotsuse. See ütleb, et ka nemad on pistisevõtjad. Kohtuotsuse said suvel ka neli autodele tehnilist ülevaatust teinud meest, kellest üks ei dokumendi võltsimise eest kaks kuuspakki õlut. Ühtekokku on tänavu korruptsiooniasjades süüdi mõistetud 54 inimest. Aga loo lõppu sobib meenutus septembrist, mil ülesande korruptsiooni kujutada said. Tartu kunstikooli õpilased räägib Triin linnaks. Meie valisime rooste, väljast võib välja näha väga viisakas, kena inimene, aga tegelikult sisimas on ta kõrbenud värvida seda nii palju, kui tahad. Rooste hävitegi sinna alles. Viimased pool aastat on Euroopa pealinn olnud tegelikult mõnes mõttes vähemasti Tallinn, Eestil lõppes äsja eesistumine ametnike ja ka näiteks mõjuka poliitika väljaande Politico hinnangul saavad eesistumisega väga hästi hakkama. Kindlasti läks Eestil hästi, neil pole mitte midagi häbeneda, suur tunnustus sellele tiimile, kes seda eesistumist vedasid. Kui ma nüüd räägin ajakirjanikuna, siis minu kolleegid, Yleisradio ost Soomas rääkisid, et kui Soomel oli esimest korda eesistumine siis tundus Kazini õudsalt tähtis. Et Soome asub suure ühenduse etteotsa. Telliti tohutult ülekandeid, tehti kajastusi, kogu riik oli tagajalgadel. Aga siis, kui tuli teine eesistumine, siis ei pannud seda peale ametnikke, kes selle eest otseselt vastutasid. Mitte keegi peaaegu tähele, et eks see on, see on esimene kord, see jääb meile meelde. Ja me võime nüüd aasta lõpus öelda, et see jääb meile meelde kui särav üritus. Keskne teema meie eesistumisel oli digitaalne Euroopa digiühistur. Seal samal ajal oli meil endal siin riigi sees väga suur digitaalne kriis. ID-kaart elas üle vastama senise elu kõige suurema väljakutse. Jah, et teadaolevalt on see turvaauk nüüd lapitud. Ja nii ekspertide kui ka võimude hinnangul on kriis edukalt lahenenud. Kuidas kõik see alguse sai, kuidas seda kriisi hallati, sellest räägib meile nüüd Margitta otsmaa. Probleem algas 2014. aasta oktoobris, kui ID-kaartide kiibitootja Gemalto võttis oma alllepingupartnerilt kasutusse uue tripi, mis hiljem selgus oli rünnatav. Gemalto teadis probleemist juba tänavu jaanuaris, ent riiki unustati kas tahtlikult või mitte. Teavitamast riigini jõudis teadmine varasügisel. Gemalto siinse esindaja Andreas Leemanni väitel püüdnud ta juba varem probleemist märku anda. Ma ei ütle nimesid, sain mõlemalt võimu esindajalt nii politsei- ja piirivalveametilt kui riigi infosüsteemide ametilt kinnituse e-kirjas kirjalikult, aga ma ei avalikusta nimesid, kellega rääkisin. Õige pea sai selgeks, et see jutt ei vasta tõele ja Lehmann on praeguseks oma ametist vabastatud. Riigi infosüsteemide ameti peadirektor Taimar Peterkopi sõnul on tegemist põhimõttelise globaalse sertifitseerimisprobleemiga. Tegemist on väga pikalt väga laialdaselt kasutusel olnud krüptoalgoritmiga, mida kõik usaldasid. Tehnoloogia, mis sinna peale on ehitatud, on sertifitseeritud väga erinevate asutuste poolt ja kogu see rahvusvaheline süsteem, et tagada turvalisus selle juhtumi pealt ja analoogsete paari analoogse juhtumi pealt veel tegelikult tekitab globaalsed küsimused see sertifitseerimise maailm, mis peaks tagama meile turvalisuse. Tundub, et ta ei, ei tee seda. Meie nii-öelda see strateegiline sügavus on Eesti ettevõtted, Eesti ülikoolid, kes aitasite meid siit välja oli ettevõtete ja riigi koostöös tehtud asi ja see on see meie edu alus olnud siiamaani ja ma arvan, et selle mudeli edasiarendamisesse Me peaksime panustama, et meil oleks siin korralik IT-tööstus. Kokku oli ohus pea 760000 ID-kaarti, mille sertifikaadid teise novembri õhtul peatati. Kui tehnoloogia ei tööta, siis töötab teine antud juhul mobiilidee hoolimata suurest segadusest ühiskond kokku ei kukkunud. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Siim Sikkuti sõnul tehakse järgmisteks kordadeks põhjalikum plaan, kuidas alternatiivid kiiremini ja sujuvamalt tööle rakendada. Ühtse digitaalse identiteedi vastav, aga näiteks krüptograafia teadusvõimekuse peale tuleb rohkem investeerida, et see on ka nagu aru saada, et see iseenesest ei, Puhjas peaks olema üllatus, aga noh, ongi, et, et meil on võib-olla selline nagu eelarve sellise tähe jõudunud, sinna panustanud, nii palju, kui me tegelikult peame. IT-visionäär Taavi Kotka ütleb, et tšehhi teadlaste töö oli lihtsalt niivõrd põhjalik ja informatiivne, et selle põhjal sai ründe rekonstrueerida. Süsteemid kukuvad kokku ikka, aga küsimus on selles, kui ruttu me suudame need taastada. Selleks peame selliseid olukordi ka reaalselt kontrollima, ütleb Kotka. Investeeringuressursse Eesti riigi jätku Piitesse haldusressurssi ei jätku, et see on selgelt nagu vastus samas kõikide võimalike veasituatsioonide broimeta vastu ei ole võimalik ennast testida. See Chipis on viga ja me peame terves ühiskonnas nagu kahjud välja vahetama või uuendama. Ei saa kõigest kindel olla. Tallinna tehnikaülikooli võrgutarkvara professor Tanel Tammet märkis ühes Foorumi saates, et kogu e-riigi vundament on peeneteraline ja õrn. Selle tugevdamisega tuleb tegeleda, see juhtu iseenesest. Loomulik mõte inimesena teeks mingeid asju juurde, aga samas, mida rohkem sa juurde teed, seda nõrgemaks need asjad lähevad ja me peame tegelikult tõmbama ja vaatame, kuidas me saame seda vundamenti kõvemaks näiteks et me ise peaksime uurima, eks ole, kus on need nõrgad kohad. Me proovime ennetavalt tegeleda nende asjadega, et ma arvan, selles mõttes see praegune sündmus aitab tegelikult väga oluliselt kaasa e-riigi võimsamaks tegemisele. Eerik isenesest on sündinud vaesusest, on sündinud, sest meil oli väga vähe raha, see on läinud tugevamaks, läbi kriiside, ainult tugevamaks läbi näiteks selle pronksiöö ja ma arvan, et see on täpselt see koht, kus jälle võiks tugevamaks minna, et me saaks ära kasutada. Ja teine dimensioon on võib-olla natukene suurem, see on see, et et kõige selle rabeduse vältimiseks ja kõigi meie IT-asjade tugevaks tegemiseks on suhteliselt kriitiline, et tippjuhtkond võtaks alati vastutuse, ma ei ütle, et see peab olema peaminister, tippjuhtkond peab sellega tegelema ja ma tegelikult mingis mõttes arvan, et see oli väga positiivne asi, et meil selline asi juhtus. Me ei surnud sellest ära, ei saanud isegi kõvasti kahju. Aga me meil tekkis huvi mõelda natuke sügavamalt seda peale. Endine siseminister Hanno Pevkur leiab, et meil oleks vaja IT ministrit ja luua tugev e või katselabor. Näiteks Hollandi riik, mida on teinud, on söötnud. Et teatud lahenduste testimiseks nii-öelda kuulutavad välja nii-öelda avaliku konkursi ründamiseks Et rünnake nüüd neid ja, ja panevad sinna ka siis teatud nii-öelda raha auhinnaks, et kas te suudate leida turvaaugu? Eesti on pidevalt uurinud uusi võimalusi ja peaaegu igal aastal on tellitud ka krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuringuid. Nii ütleb krüptograafia eksperte Dan Bogdanov. Ja seal on olnud alati kirjas, mis on nagu need riskid, mida nähakse ette antud riski ei saanud ette näha, sellepärast et see mehhanism, see optimisatsioon, mis seal kiibises oli, oli parasjagu salajane, ehk siis meie Eesti eksperdid, kes uurivad kogu aeg krüptograafia maastiku, ei saanud seda ette näha, seda riski kuidagi veskit hoiatada. Elu mängis seni korraldamata laiaulatusliku õppetunni ise kätte ja head kriisi ei tahtnud raisku lasta ka president Kersti Kaljulaid, kes kutsus kokku erakorralise riigikaitse nõukogu. Meie oleme maailmas tegelikult täiesti ainukesed, kellel on olemas digitaalne ühiskond, e-teenustest sõltuv ühiskond ja riik, nii et piltlikult öeldes oleme me lihtsalt eesliinil. Meiega saavad sellised asjad juhtuda, teistega üldse ei saagi ja me oleme selle kriisi lahendanud päris hästi. Kui me mõtleme, siis digitaalsed identiteedid on olemas ka teiste riikide kodanikel. Need suleti, lihtsalt suleti. Ja mitte midagi ei juhtunud, meie endale seda lubada ei saanud. Meie pidime parandama sõitvat liikuvat autot, me saime sellega hakkama enam-vähem neli pluss. Ja see tegelikult kindlasti ei nõrgendanud, vaid pigem ikkagi parandab meie kui digitaalse ühiskonna ja e-riigi mainet. Eesti riik on esitanud Maltale kahjunõude. Praeguseks on Kemaltolga uus omanik. Ettevõte ostis kosmose ja kaitsetehnoloogiakontsern Heils oma ID-kaardi on uuendanud üle 350000 inimese. Uuendatud sertifikaati läheb tarvis aasta alguses, kui tuleb esitada tuludeklaratsioon. Peatatud sertifikaatidega. ID-kaarte saab uuendada kuni 31. märtsini. Esimesest aprillist sertifikaadid tühistatakse ja ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb taotleda uus kaart. Alustatud on ka dokumentide krüpteerimise baastarkvara piloottestimist. Google'i statistika järgi oli 2000 seitsmeteistkümnendal aastal Eestis enim populaarsust kogunud otsingufraas ID-kaardi sertifikaatide uuendamine. Nii ulatuslikku sõltuvust tehnoloogiast ei ole ühelgi riigil ja sellest saab õpikunäide, leiavad IT-spetsialistid. Kui möödunud aastal šokeeris maailma see, et USA presidendiks valiti Donald Trump, siis käesoleva aasta jaanuaris ta asus ka reaalselt ametisse või, või kiire afirmee. Kõik need ennustused, mida eelkõige liberaalsema maailma esindajad esitasid, tegelikult ju väga tõeks ei läinud. Väga hea on võrrelda praegu seda, mis toimub USA-s, mis toimub Venemaal? Oma esimestel päevadel kehtestas reisikeelu teatavasti mitmete moslemiriikide kodanikele ja see katse kukkus haledalt läbi, sellepärast et see üles ehitatud demokraatia lihtsalt ei lase selliseid omaalgatuslikke ja ebaseaduslikke asju teha. Erinevalt Venemaast, kus president võib teha mida iganes, sellepärast et Riigiduuma mitte keegi. Aga Trumpil üks ainuõigus on ja see käib temaga kaasas selle tuumakohvriga presidendil on õigus vajutada tuumanuppu ja tegelikult kogu see teema on ju Põhja-Koreaga seoses muutunud üpris lisaks öelda võib-olla reaalseks, aga tõenäoliseks. Mulle väga meeldis üks kommentaar, mis oli New York Timesis kus räägiti sellest, et Põhja-Korea diktaatoril on ainult üks probleem. Ta aastast aastasse üritab lahendada seda probleemi, nimelt et keegi ei võta teda tõsiselt kõiki neid, tema ähvardusi, mida ta on siin aastate jooksul teinud. Et teda on ikka peetud nagu naljavennaks, et ega ta siis ju ometigi ei tule üle piiri arvestades, millises majanduslikus seisus tegelikult Põhja-Korea on ja see ärritas seda, seda diktaatorit. Aga ma ei oska öelda, kas 2017 oli see aasta, kui me kõik hakkasime seda asja ikkagi väga tõsiselt võtma, 2017 tõi samas Euroopasse mõneti uue ajastu, eurooplased said aru sellest, et nad peavad rohkem iseendaga tegelema rohkem ise vastutama. Suvel sai prantslase presidendiks Emmanuel Macron mõneti üllatuslikult samas paljude liberaalide jaoks suureks kergenduseks, sest et alternatiiv oli parempopulistlik Marine Le Pen. Saksamaal võitis ka Angela Merkel uuesti valimised, kuid seni ei ole Saksamaal koalitsiooni koos. Kas Euroopa peaks muret tundma? Ei pea muretsema lähiaastate pärast, aga me peame muretsema, kuna kogu senine poliitiline süsteem, meediamaastik täiesti on muutunud, siis me oleme määramatuse ees, me ei tea, millised jõud võivad, mille abil võivad tulla Euroopas võimule, et et ma, ma ei muretse lähema kolme aasta pärast, aga ma muretsen küll lähema 10 aasta perspektiivis. Samal ajal kodumaal olid tõelised poliitilised vangerdused. Erakonnad vahetasid juhte ja selleks, et ka haldusreformi rakendada, oli vaja viia läbi kohalikud valimised. Uku toom räägib meile täpsemalt sellest, mida kodune poliitikaelu tänavu tõi. Aasta algul vahetas esimeest alles hiljuti võimult kukkunud reformierakond, konkureerisid Kristen Michal ja Hanno Pevkur, nagu hiljem selgus, eliidi soosik ja lihtliikmete soosik Michal oli rivaali aadressil üsna terav. Kampaania tehti räpased sõbrad räpase kampaaniaga, puhast esimest ei saa. Need, kes müüvad toodet plekitu, ei saa jätta igale poole poriseid jälgi. Räpane teeb räpaseks. Aga võitis Pevkur, kes pani paika eesmärgid. Meid teatakse, meid usaldatakse ja meid oodatakse Eestit edasiviivaid säravaid ideid ning algatusi. Märtsis valis Eestimaa roheliste üldkogu oma uueks juhiks Züleyxa Izmailova ja märtsis algas ka IRL-i esimehe Margus Tsahkna langus. Tema soovitud muutusi erakonna juhtkond heaks ei kiitnud. See võimalus oli viia läbi muutusi volikogu ei rahnude suurkogu ehk siis kõik erakonna liikmed tuleksid neid muutusi arutama, vaid otsustati selgelt, et minnakse edasi siis vanamoodi. Solvunud Tsahkna lahkus juhi kohalt ja hiljem ka erakonnast. Maikuus valiti esimeheks Helir-Valdor Seeder, kes deklareeris. Me peame kindlasti tagasi tulema oma juurte juurde ja mitte sellepärast, et meie põhimõte oleks mingisugune ideoloogiline puhtus. Geime selle eest ei võitle, me võitleme ikka parema Eesti eest, aga maailmavaateline poliitika peab olema ikkagi selge ja et inimesed saavad aru, mis asja me selles koalitsioonis ajame. Juba aprillis valiti vabaerakonna juhiks Artur Talvik, sellega olid juhtide vahetused läbi. Algasid valimiseelsed tõmblused erakondade sees suuremates erakondades. Suuremad Keskerakonna probleem, mis saab Edgar Savisaarest, küsis, mis tõi kaasa juba eelmisel sügisel levinud jutud Savisaare enda valimisliidust. Kevadel hakkasid need põhja alla saama Yana Toomi, Olga Ivanova ja Oudekki Loone ettevõtmistega. Savisaar ise oli varjus, aga üha rohkem räägiti, et eraldumise ärahoidmiseks peab Savisaarele või Toomile andma Lasnamäe esinumbri koha. Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et igasugune tikkimine on hilinenud. Esinumbrid on paika pandud, et ja tänane esimene liider, kes teisel poolel teisel pool eestlane, rääkis Yana toom, on Põhja-Tallinna Nissi number. Veidi hiljem lõi Yana Toom eralduivatest lahkuhja, teatas. Mul peab jääma see võimalus, kui ma kandideerin, rääkida kaasa Tallinna linna asjades, mitte jällegi lugeda selles telgis, siis pole nagu asjal mõtet. Ülejäänud seltskond tegutses omasoodu ning Olga Ivanova nentis Ma küll ei panax ühtegi ust kinni, kaasa arvatud seda, mille kaudu saaks väljuda nii erakonnast kui ka fraktsioonist. Keskerakonna esimees Jüri Ratas mässajate edusse ei uskunud. Minu tunnetus on täna see, et seda valimisliitu sellisel kujul vähemalt kindlasti. Ehkki aga valimisliit tekkis siiski, kuigi jäi esialgu kiratsema, läheme nüüd sündmustes veidi tagasi. Juuni lõpus teatas oma osalemisest kohalikel valimistel ettevõtja ja Eesti olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa. Koos Jüri Mõisaga hakati looma liitute, kus Tallinn ja otsima liitlasi. Esialgu peeti läbirääkimisi valimisliiduga Vaba Tallinna kodanik. Kui need millegi nii ei viinud, loodi ühisnimekiri Savisaare valimisliiduga Jüri Mõis. Me vaatasime katvaid punkte programmides. Me vaatasime oma nimekirjade sättimist, me jõudsime rääkida niipalju, et marketing jääb eraldi ja Edgar Savisaar, mulle tundub, et meil on küllalt palju ühist Sõõrumaa ja Mõis neid ümbritseva seltskonnaga asja edasi, seal. Ma arvan niimoodi, et ühtsuses on jõud. Paralleelselt toimusid eraldumised mujal Haapsalus teatas Urmas Sukles, et loob oma valimisliidu Reformierakonnast eraldi. Pärnus jäi Toomas Kivimägi erakonnaga kokku, kuid tema senised kaaslased eesotsas Romek Kosenkranius, Eda mitte. IRL-is ühines valimisliiduga Põlva maavanem Igor Taro ja üksnes valimisliitudes kandideerimisest teatas terve Erakond Vabaerakond. Üldiselt oli terve Eesti valimisliite täis, mõnes kohas muud polnudki ja 15. oktoober lähenes päris valimiste eel olid kõik optimistlikud ka need, kellele reitingud edu ei lubanud. Urmas Sõõrumaa oli kindel, et viie protsendi piiri ületatakse. Siis loomulikult loomulikult ütleme ja, ja kusjuures püttame. Olen optimistlik, kõvasti tulev üle. Intriige oli suuri ja väikeseid, aga põhiline oli see, kas Keskerakond saab ka seekord ilma Savi saareta Tallinnas absoluutse enamuse ja sai kuigi napilt ning edukas oldi üle Eesti. Jüri Ratas. Keskerakond võitis need valimised, Keskerakond võitis valimised Tallinnas. Me tegime tubli tulemuse nii Narvas kui Kohtla järvel Nevalvad Queen ees. Jõgeval kui Sillamäel. Erakondadest läks hästi ka reformierakonnal Hanno Pevkur võis tõdeda Me oleme pälvinud inimeste usalduse ja see teeb mulle rõõmu, et tegelikult seda Keskerakonna võitu võis ju noh, nii-öelda üle-eestiliselt ka mõnevõrra ennustada, et seda näitasin avaliku arvamuse küsitlused kui ka tegelikult see, et Keskerakonnal oli rohkem nimekirjasid välja juba ka üle-eestiliselt erinevates omavalitsustes. Nagu kohalikel valimistel ikka, leidsid kõik, mille üle rõõmu tunda. Siin-seal võitsid sotsid IRL-i kadunud pildilt, EKRE on paljudes volikogudes sees. Põhjalikult kõrbesid üksnes Tallinna valimisliidud, muudest peab muidugi esile tõstma Urmas Sukles, edu Haapsalus. Aga kõigest ei jõua siin rääkida. Poliitikaelu juurde tagasi tulles ei aidanud Reformierakonna edu ja kõrge reiting Pevkurit. Praeguseks on tuuled erakonnas otsustavalt muutunud ja uus erakonnatõenäoline juht Kaja Kallas silmapiiril. Jah, ma olen ainuke, kes on praegu välja öelnud, et ta kandideerib. Nelja aasta eest oktoobris pidas India osariigi Tamil Nadu rannikuvalve kinni, teiste seas 14 eestlasest laevakaitsjat. Meeskond oli neli aastat vahi all, kuid detsembri alguses jõudsid mehed lõpuks koju. Kõige paremini võtab minu meelest kokku selle kojujõudmise Tarmo Maiberg, kes oli Indias koha peal, kui mehed läksid ära lennuki peale ja ta andis meie raadiouudistele hommikul väikese reportaaži. Euroopasse ja, ja siis läbi vahemaandumise tulevat Eestisse koju ära. No see tähendab seda, et nüüd üks väga pikk saaga on läbi ja nad saavad lõpuks ometi koju tulla. Arvata on, et nii mõnigi neist otsib omale mingi muu töö, kuid rääkisin paariga ja, ja küll, et jätkavad ka sedasama laevakaitsja elu ja eks seda ole näha, kuidas neil plaanide ellu lähevad, aga aga vähemalt on hea meel, et nad on nüüd lõpuks siin õigeks mõistetud ja et nad said koju lennata. Nüüd on meil kõigil võimalus siis oma eluga edasi minna. Eks eesti elust osaliselt ära lõigatud olemine tähendabki seda. Indrek, kas sa oled käinud Lätist alkoholi ostmas? Pean tunnistama, et kui ma augustis Lõuna-Eestis puhkasin, siis põhimõtte pärast käisime Valkas. Mis põhimõte see on, selline kummaline põhimõtet, maksta maks naaberriigi riigikassasse ja siis pärast rääkida, et Eesti riik meie inimesi ei aita. Ma pean tunnistama, et minu jaoks oli see selline turistiatraktsioon, mida mina olen näinud kogu oma elu Tallinnas Soome turistide pealt. Ja tegelikult on huvitav, kuidas poole aastaga sisuliselt sama dünaamika on ka käima läinud. Aga see, kuidas meie maksupoliitikal on läinud ja milliseid otsuseid valitsus on teinud, sellest räägib meile Janek Salme. Keskerakonna Sotsiaaldemokraatide ning IRL-i valitsus liitagi juba läinud aasta lõpus otsuse maksuvaba tulumäära hüppelise tõstmise ning sellega seotud muudatuste kohta. Üksikisiku tulumaksutasemeks jääb endiselt 20 protsenti. Maksuvaba tulumäär kerkib tuleval aastal aga seniselt 180-lt eurolt 500 euroni kuus. Alates 1200 eurosest brutopalgast hakkab maksuvaba tulumäär langema, kuni jõuab 2100 eurose palga juures nulli. Peaminister Jüri Ratas ütles jõulude-eelsel valitsuse pressikonverentsil, et tegu on selle sajandi kõige olulisema maksureformiga. Võib öelda julgelt, et tsirka 80 protsenti töötajatest võidab igakuiselt juba järgmisel aastal 64 eurot rohkem. Ma ei arva, et see on midagi väga suurt Eesti leibkondadele. Kindlasti ta tõstab inimeste sotsiaalkindlust ja turvatunnet. Uue süsteemi kritiseerijad leiavad samas, et paljude jaoks muutub tulude arvestamine keerukamaks ja kogu tõde võib selguda alles deklaratsiooni esitamise järel. Reformierakonna esimeheks pürgiv Kaja Kallas kirjutas novembris ja et Eesti maksusüsteem ei ole valitsuse tegevusele kui enam lihtne ja selge. Ka president Kersti Kaljulaid märkis aastalõpuintervjuus ETV-le, et maksusüsteemi lihtsus on praegu kaduma läinud. Aga see on majanduspoliitiliste valikute küsimus. Uuele süsteemile üleminek on toonud ka hulga järelepärimisi maksu- ja tolliametisse, ütles ameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi. Küsitakse, et mis on need tulud, mis kõik mõjutavad nüüd maksuvaba tulu suurust ehk ka, mida selle aastatuluna tuleb kokku arvestada ja kokku liita. Ja teine teema on, et mis on siis õige maksuvaba tulu suurus, mis inimesele kohaldub eta, kuidas seda leida ja kui palju lubada tööandjal jooksvalt maksuvaba tulu arvestada. Et need küsimused on kõigil, sõltumata sellest, kas neil siis on nii-öelda järgmine aasta see tulemus pluss või miinus võrreldes tänasega selgus, nad tahavad ikka saada. Tulumaksureformi mõjul jääb eelarvesse laekumata umbes 160 miljonit eurot tulumaksu. Rahandusministeerium ootab sellele katet eeskätt muudatustest juriidiliste isikute tulumaksupaketis, aktsiiside tõstmisest ning ka teekasutustasust, ütles ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Sven Kirsipuu. Siin pangandussektorile kehtestatud avansiline täiendavaid makse ja lisaks siis nii-öelda küpsete ettevõtete dividenditulumaksumäära langetamine. Tõenäoliselt toob eelarvesse esimesel aastal rohkem raha kuna stimuleerib dividendide väljamakseid. Nii et laias laastus võib öelda, et, et selle juriidilise isiku tulumaksupakett kompenseerib seda alalaekumist, mis tekib tulumaksureformist. Aasta esimeses pooles oli valitsusliidus kaalumisel veel mitu maksumuudatust. Arutusel oli autode registreerimismaks panditulumaks niinimetatud suhkrumaks ja uus pakendiaktsiis. Ulatuslike muudatuste kavandamine tõi kaasa ettevõtlusorganisatsioonide tugeva kriitika. Mai keskel andis olukorrale hinnangu Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Ettevõtjad ei ole olnud rahandusministri valitsusega rahulolematud mitte kunagi. Täna tegelikult, kui vaatame kõiki kavandatavaid maksumuudatusi, siis pahameel nende suhtes on kasvanud väga-väga suureks ja, ja tervikuna nähakse, et need kahjustavad mitte enam mõne konkreetse ettevõtlussektori huve ja head käekäiku, vaid tervikuna Eesti majandust. IRL-i uue esimehe Helir-Valdor Seederi nõudmisel vaadati kavandatavad muudatused uuesti läbi ning rahandusministri ametis vahetas Sven Sesteri välja Toomas Tõniste. Lepiti kokku, et panditulumaksu ei tule ning samuti ei kehtestata järgmisel aastal kuut pakendiaktsiisi. Panditulumaksu asemel sai maksu- ja tolliameti juurde täiendavaid õigusi, ütles Sven Kirsipuu. Selliste ettevõtete vahelist maksude optimeerimise eesmärgil tehtavat laenamist piirata, et siis nende nii-öelda täiendavate õiguste kaudu ettevõtete kaupa tehinguid analüüsides, siis on tõenäoline, et eelarvesse järgmisel aastal vahendeid laekub. Aga see meede lõpuks on jah, palju pehmem, kui, kui seal panditulumaks esialgsel kujul oli. Peaminister Jüri Ratas nentis septembris vikerraadiole antud intervjuus, et uusi makse ei peaks riigikogu valimisteni jäänud aja jooksul enam tulema. Näiteks suhkrumaks, mis on praegu veel riigikogus, tuleb lõpuni menetleda. Aasta jooksul oli tähelepanu all ka alkoholiaktsiis seoses Läti-suunalise piirikaubandusega. Uuringufirma Kantar Emor. Aprillis tehtud küsitluses selgus, et Lätist ostetud alkoholi osa on Lõuna-Eestis tõusnud võrreldes aastataguse ajaga 18-lt protsendilt 33-le. Novembris jõudis riigikogu sotsiaalkomisjoni väikekaupmeeste liidu algatatud pöördumine, millele oli kogutud 31000 allkirja. Pöördumises kutsuti riigikogu ja valitsust muuhulgas üles peatama alkoholiaktsiisi tõusu, et alles jääksid ka väiksed maapoed. Ajakirjanikele jagas selgitusi väikekaupmeeste liidu juhatuse liige, meie toidukaupade juhataja Rein Reinvere. Kõige keerulisem seadus on alkoholiaktsiisi tõus, kõik on alanud siiski piirikaubandusest. Möödunud aasta lõpus prognoosis rahandusministeerium tänavuseks alkoholiaktsiisi laekumiseks üle 276 miljoni euro. Suvises prognoosis langetati seda summat 237,5 miljoni euroni. Nüüdseks on selge, et ka seda eesmärki saavutada järjekordne aktsiisitõus on tulemas veebruaris ning esialgu kavandatust poole väiksemas mahus. Tuleval aastal kerkib alkoholiaktsiis ka Lätis ja Soomes, ütles Sven Kirsipuu. See ei tähenda veel seda, et piirikaubandust kuidagi tagasi pöörduks. Meie prognooside kohaselt piirikaubandus ikkagi jätkab sellist väikest mõõdukat kasvu aga kindlasti kütuse hagu juurde. Maksud ja selle maksutulu ümberjagamine oli tegelikult väga suur teema ka Euroopas laiemalt. Hispaania kõige rikkam piirkond Kataloonia otsustas tänavu lõplikult. Peab referendumi ja tahab saada iseseisvaks. Iseseisvus kuulutati pärast võimude jaoks edukalt referendumit ka välja. Aga tegelikult tänaseks ei ole Kataloonia iseseisev riik ega ka enam autonoomne piirkond Hispaanias. Hästi palju kritiseeriti Hispaania võimude ja eelkõige siis politsei käitumist nendel päevadel, kui oodati, oodati iseseisvuse väljakuulutamist ja toimus referendum. Kuid tagantjärgi vaadates võib-olla oli see väga õige samm. Keskvõim näitas väga selgelt, kes on olukorra peremees ja sündmus, et tegelikult ei eskaleerunud. Epp ehand käis kogu sügise ja nüüd ka talve Kataloonia vahet ja rääkis kohalike inimestega, mida nemad sellest kõigest arvavad ja mis tuleviku nad Katalooniat näevad. Catherolada oli selle sügise heli Barcelonas potte, panne ja muud käepärast. Teates andsid inimesed kõikjal linnas märku oma rahulolematusest. See konkreetne kolin pärina sööst, mis eelnes iseseisvuslaste korraldatud iseseisvusreferendumile. Inimesed ööbisid valimisjaoskondades, kaitstes neid nõnda kinnipanemise eest. Meeleoluline. Kui laulupeol Referendum eel käisin Barcelonast mõnekümne kilomeetri kaugusel vaikses terrassa linnakeses. Kohtumas katalaani ühe tänapäeva tuntuima kirjaniku Sauma Gabreega küsisin, miks aastasadu hõõrunud Sõed just nüüd heleda leegiga põlema lahvatanud Gabree ütleb, et paljude katalaanide jaoks oli pöördehetk kui juba kokku lepitud uut, laiendatud autonoomia statuudi lahjendama hakati, seda just praeguse Hispaania peaministri Mariano Rajoy Rahvapartei kampaania tagajärjel. Kirjanik Sauma Gabree külvisse momendu. Lõbuliga alates sellest hetkest hakati avalikult rääkima iseseisvusest, sest ei ole võimalik Hispaaniaga teineteise mõistmisele jõuda. See oli vist juba alates 2009.-st aastast, aga 2010.-st aastast kindlasti. Nii et oleme igaüks oma kodus, oleme head naabrid, aga laske meil lennata, sest meil on tiivad ja me tahame lennata. Alles referendumi eel rääkisin Barcelonas ka hotelliärimees Albert paraga. Katalaani perest pärit mehe õde on ise seisuslane, tema ise on aga hoopis teistel seisukohtadel. Parra ütleb, et iseseisvuse ideel ei ole ajaloolist alust ega majanduslikku põhjendust. Circa Talon Novskissimisega circa talalistoisega talalist. Olla katalaani tähenda olla katalaani rahvuslane ja olla katalaani rahvuslane ei tähenda olla Iseseisvus. Lane. Iseseisvuslased on mänginud sellega väga hästi. Nad on väga osavad kommunikatsioonis manipulatsioonid rääkides, et kui oled katalam, pead olema iseseisvus ane. Aga ma võin kinnitada, et on hulk katalane, kes ei ole iseseisvusmeelsed, on palju inimesi nagu mina, kes me ei tee lärmi, ei käi meeleavaldustel ega lehvita lippudega. Ma ei taha öelda, et me ei ole katalaani rahvuslased, oleme väga uhked, et oleme plaanid ja soovime oma maale parimat. Aga see ei tähenda, et peaksime olema iseseisvuslased. Küll aga leiab parra samamoodi nagu suur osa Kataloonia elanikke, et Madriid ja peaminister Mariano Rajoy on Kataloonia probleeme ja muresid käsitlenud äärmiselt halvasti. Samuti on paljude katalaanide hinnangul mõtlematult tegutsenud Iseseisvus lastest Kataloonia poliitjuhid. Järjekordseks näiteks kujunes referendumipäev iseseisvuslaste vildakat. Seaduslikele alustel korraldatud ettevõtmine tõi valimiskastide juurde üksnes nii-öelda nendele eri Kataloonia, Hispaania. Mällu jäid sellest päevast aga eelkõige pildid keskvõimu, politsei, vägivallast. Hispaania politsei vägivald on ebainimlik, kaitsevad seadust vägivallaga oma kodanike vastu, seda ei aktsepteerita kusagil. Xavier Vilardell. See, mis homme saab, ei huvita mind, resultaat samuti mitte. Me oleme juba võitnud. Me soovisime hääletada, kõik tulid välja. Me oleme hääletanud, valimiskastid on täis. Kaitsesime valimisjaoskondi, nii kui suutsime, oleme olnud kogu päeva tänaval ja mõned inimesed ei maganud öösiti. Oleme super uhked, meid ei huvita, mis juhtub, homme jaoks on see võit täielik võit. Referendumi järel võttis vägikaikavedu ja sõnasõda Barcelona ja Madridi vahel üha uusi pöördeid. Kuni iseseisvuse väljakuulutamise nii ühelt poolt ja autonoomia peatamiseni ning erakorraliste valimiste väljakuulutamise nii teiselt poolt. Kataloonia parlamendi esimees, karma Forkadell. Rajame Kataloonia vabariigi kui iseseisva suveräänse riigi, mis on demokraatlik ja sotsiaalne. Hispaania peaminister Mariano Rajoy. Eesmärk on seaduslik kord taastada seadustest kinnipidamine on kujunenud keskvõimu, selle sügise sõnumiks. Kui see on aga ainus sõnum, justkui ei olekski inimeste ja sealhulgas peaministri võimuses seaduste ja kokkulepete üle arutada siis on raske ette kujutada, kuidas Kataloonias pulbitsevale rahulolematu selle lahendus leitakse. Kataloonia erakorralistel parlamendivalimistel said enamuse esinduskogus taasiseseisvusmeelsed jõud kuigi protsentuaalselt toetas neid veidi alla poole ehk 47,5 protsenti valijatest. Valimissüsteem eelistab väiksemaid kohti, kus iseseisvuslased domineerivad. Teoreetiliselt peaks uue valitsuse moodustama taas just ametist tagandatud president Carles putši. Tema on tema ja mitmed teised katalaani poliitikud seisavad hetkel silmitsi Aga mässu, süüdistuste ja kohtuteega. Oleme tagasi justkui alguses. Kust otsida kriisile ja patiseisule lahendust, kui oleks tahet, kas abi oleks konkreetsete probleemide üle arutamisest või föderaalsemast riigi ülesehitusest? Politoloog Antoni järgnes leiab, et lahendus oleks siiski referendum. Spanjel napais. Mull Villu. Fondi Laidre Hispaaniani hakko, piinlik maa erinevus aetakse segi privileegi ka. Nii on föderaalriik paljude hispaanlaste jaoks mõeldamatu. See tähendab tõeliselt föderaalne. Arvestades seda, et kaks seisukohta on ühitamatud, siis tuleb hääletada. Indrek, kas sina suvel tantsu ja laulupeol käisid? Laulupeol käisin sellepärast, et mu laps laulis seal. Tõesti oli väga meeleolukas üritus, aga ma saan aru, et see polnud võrreldav sellega, mida sina nägid Vabaduse platsil plaaninud küll tantsupeole minna, aga tol päeval olin ma just raadios tööl ja kui me saime teada, et tegelikult ära jäänud tantsupeokontsert viiakse ikkagi läbi, aga Vabaduse väljakul siis siit raadiomajast ei ole õnneks väga pikk maa, sinna nägin ka mina Jaani kiriku ees kõike seda, mis seal lahti rullus ja see oli väga erakordne vaatepilt, sellepärast et just see fakt, et noored ise tahtsid tantsida ja võtsid selle endi kätte, see oli eriline. Kas see on märk sellest, et me oleme teel ikkagi kodanikuühiskonna poole, et neil ei pea kogu aeg ette ütlema, tehke seda või tehke toda, vaid et kui vaja, siis me organiseerime ennast ise, et see on ülimalt positiivne. Tõnu Karjatse rääkis laulu ja tantsu. Toby aastasele korraldajatega aga osalejale Rasmus Puuri Meie väljendab sama mõtet kui tantsu ja laulupeo pealkiri, mina jään selles enam kui 100 aastat kirjutatud Anna Haava tekstis väljenduv, nooruslik protest mugavuse, konformismi ja stagnatsiooni vastu. Puur andis sellele tänapäevase rütmivormi, ühendades kaks ajastut ja mitu põlvkonda ja ma kirjutasin selle tegelikult jah, ühel õhtul, kui mul oli selline ooperi kirjutamise tsükkel oma maale ja ooperipäev oli nagu mööda, siis kuskil õhtul vaatasin, et see teksti, et võiks siis midagi proovida ja siis isegi üsna üsna ruttu paari tunni käivad. Ooperi kirjutamise vahel. Sellestsamast meie vaimust oli kantud ka spontaanselt tekkinud tantsupeokontsert vihmases ja külmas Tallinnas Vabaduse platsil, kui ametlik kontsert Kalevi staadionil ilma pärast ja väiksemate piduliste huvides ära jäeti. Ma ei ole mitte midagi kunagi nii ägedad, meil selline, nii lahe nagu tantsurevolutsioon, kõik tulid siia ennelise ära, tulid siia ära kõik tantsijad ja see on nii lahe. Ei lähe Ärglise. Laulu ja tantsupidu annab vajaliku väljundi me keelele ja meelele. Mina jään ja meie aitasid välja tuua selle teo sõnumit aastal 2017. Dirigent Hirvo Surva nendib, et uute dirigentide põlvkond, kes tänavu esimest korda laulukaare all juhatasid, on üks tunnus selle traditsiooni vajalikkusest. See ongi see, et me anname ju käest kätte selle asja edasi ja teeme koos. Täna juhatas minu õpetaja. Ma olen ise puldis minutilised, juhatavad, et see on nagu minu meelest õige asjade käik tähendab käest kätte, ta läheb edasi. Nii mõnigi noormees ütles mulle, et ma tulen oma pojaga laulma ja mul on praegu kooris üks selline mees, kellel põis kasvatamisest nagu kahe-kolmeaastane. Paari aasta pärast on ta juba väikestes Jukudes ja ütles, et mina laul, nii kaua kui ma seal oma pojaga koos koolis. Vot see on see, mina jään, ma ei lähe. Ma ei lähe laul juurest ära ja ma ei tea Eestimaalt ära. Pärimusmuusik Mari Kalkun oli üks neist noortest heliloojatest, kelle lugu ka laulupeol kõlas. Mina jään otsima oma juuri, mis on eestlastel tohutult vägevad, et meil on kõik olemas, mida paljud võib-olla Euroopas on juba kaotanud või unustanud, kuna meil traditsioonid on säilinud palju kauem ja selle tõttu meil on ka väga suured arhiivid ja meil on võimalik üldse neid juuri tundma õppida. Laulu ja tantsupeo fenomen ongi selles ühises väärtuses, mida see pidu aina uuesti ja uuesti loob. Iga ajastu annab talle oma sisu, meil tuleb see vaid ära tunda. Veel kord, Rasmus puur minu jaoks ongi pigem see tuleb väga suur hulk inimesi kokku, kes on teinud enne väga ühistööd, mida nad ei ole koos teinud, vaid nad on eraldi, igaüks pingutanud sama eesmärgi nimel, aga tulevad siis lõpuks kokku. Ja nad teevad midagi, mis on kantud ainult positiivsest energiast või ainult heast, et ta ei ole vastandus millelegi vaid ta on selline asi, mis liidab inimesi. Spur kinnitab, et kunst ja looming peavadki tõstatama küsimusi, mis mõnikord tunduvad ebamugavad ja isegi valusad kuid millest ei saa mööda vaadata. Nii on ka pilvede värvide teemade iseolemine, vabadus ja ühtehoidmine ühest küljest ajaloo peegeldus ning teisalt ka hoiatus Rasmus puur ise vaadates ja mõeldes ja mõtestades, mis, mis meil toimub, et siis ikkagi kuidagi mõte läheb sageli sinna, et, et see heaolu on nagu inimestel juba liiga liiga hea, et, et me läheme mugavaks ja me ei oska panna tähele inimlikke asju ja hakkame neist mööda vaatama ja ja muutuma tõesti kuidagi kaotame valvsuse ja et noh, loodame, et see kuidagi ei saa veel nagu saatuslikuks mingil hetkel. Et me nagu ei näe endast enam kaugemale. Niisugune 100 aasta 2017 raadiouudiste Indrekut soovivat eile kõike paremat. Ja loodame teate meie kuulajateks ka 2018. aastal.