Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime me tööst vabatahtlikuna. Nimelt käimas on Glenni konkurss suvest sügis, suveks-sügiseks otsitakse vabatahtlikke. Nii ma jään Marri Indiasse kui Ugandasse, keda otsitakse, mida kandideerija tegema peab ning mismoodi see töö seal kohapeal välja võiks näha. Sellest teeme külas on meil arengukoostöö ümarlaua kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe ja kaks eelmise aasta vabatahtliku Eve-Liis Ivask, kes oli Kameruni sea Kairi Kuusemaa, kes oli Ugandas. Nii et räägime kaugetest maadest ja vabatahtlikud tööst ja teise teemana tunni lõpus. Kerttu Kaldoja tuleb portaalist menu meile külla räägib kultuuriüritustest, mis meid lähiajal ootamas. Niisugused teemad täna minu nimi, Krista taim. Head kuulamist ja alustatu Padar looga tüdruku gene. Taas koiduvalguses hingav liin tahaks olenemata maailma Miikse alles. Niimoodi ja tänase huvitaja teema juurde, milleks on siis töövabatahtlikuna käimas on konkurss, otsitakse kolme noort vanuses 21 kuni 30 kes oleksid nõus minema vabatahtlikena suvel sügisel Myanmari Indiasse või Ugandasse. Nii et kellel huvi, siis hakake mõtteid seadma, mitte kohvreid pakkima, sest ennem tuleb kandideerida. Aga kuidas sinna minna, keda siin otsitakse ja mismoodi see kõik välja näeb, sellest juttu teeme ja külas. Tänavu saates on arengukoostöö ümarlaua kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe, tere. Tervist. Ning kaks noort, kes on käinud küll eelmisel aastal vabatahtlikena Glenni kaudu. Kameronis käis Eva-Liis, Ivask, tere. Tere hommikust ja Ugandas Kairi kuusema. Tere. Tere hommikust. Nii, aga alustame võib-olla Katrin teiega selles mõttes, et sel aastal ainult kolm riiki kihku otsitakse. Miks nii vähe? Ometi on ju 14 aastat Glen Eestis tegutsenud rahvusvaheline organisatsioon, mille üks kontoritest on siis nagu aru on Eestis, et miks nii vähe? Kõige rohkem sellepärast, et me tahame, et see noor, kes sinna läheks, et Ta jõuaks selle organisatsiooni juurde, esiteks, kellel on päriselt vabatahtlikku vaja. Et meie ise suudaksime teda toetada võimalikult palju, sellepärast et see kultuuridevaheline kogemus ei ole nii lihtne, nagu esmapilgul tundub. Ehk siis näiteks Indiasse vabatahtlikuks minemine ei ole sama, mis kohas nädal aega puhata. Ja, ja me lihtsalt meil sõna otseses mõttes on hästi väikekontori ja meil meil endal ei ole lihtsalt võimekust tegeleda kaheksa inimesega korraga. Sel aastal saime aru, et me võiksime natuke suuremat tükki, kui me jõudsime. Jõudsime abistada inimesi. Need kolm on nüüd sel aastal ja tõenäoliselt ka tulevikus ta nii jääb ja sõel saab olema üpris tihe, et iga üksinda. Isad ja no Myanmar ja India on olnud iga aastaga tohutult populaarsed kohad ja aafrika samamoodi Uganda, et eelmistel aastatel võib-olla Gruusiasse, Tadžikistani tahtis veidi vähem inimesi minna, sest seal oli nõue vene keelele ja tänapäeva 21 kuni 30 aastased enam nii hästi vene keelt ei räägi, et neil oleks mugav sinna minna. Aga mis teine asi, mis veidi piirab, on see, et et me otsime inimesi, kellel on konkreetsed oskused, ehk siis mitte see, et ma lihtsalt tahan minna ja aidata vaid näiteks Myanmaris tegutseb organisatsioon, kes pakub noortele noh, meie mõistes siis keskkonnakeskkool ja nagu noortele 16 18 aastat konkreetseid kursuseid ja, ja India ja Myanmaris on, on hästi palju sellist, noh, ütleme vaesematest peredest noori keda tahetakse aidata tööturule ja, ja siis see inimene võib ise teha ka näiteks enda kursuse, kas ta on siis see või ettevõtluse või mingi sotsiaaltaustaga ehk siis mingil kindlal erialal, mis on seotud näiteks ettevõtluse ideega ja ta läheb sinna, ta saab ise konkreetselt teha enda nii öelda kursuse ja siis seda noortele anda, et, et selline väga, väga selge nii-öelda eesmärk, milleks ta sinna läheb. Sama lugu on Indiaga, neil on natuke sarnane probleem, kui Eestil mõnda aega tagasi, ehk siis konkreetsed oskused, kutseharidus on, on väga ebapopulaarne. Samas praegu see India vastuvõttev organisatsioon hindab, et Indias on umbes 20 protsenti inimesi, kes oskavad sellist nagu käeliste konkreetset asja teha. Ja nad õpetavadki noortele selliseid hästi konkreetseid asju tegema. Aga neil oleks vaja kedagi, kes aitaks seda tutvustada videomaterjali fotomaterjali kutsete põhjad mustrite põhjal pärast saavad mõnusasti kasutada. Ehk siis sinna otsitakse kas fototöötluse või siis videotöötluse taustaga inimeste jälle hästi, selline kitsas, konkreetne asi ja Uganda on võib-olla kõige laiem, seal on tegu naisettevõtlusega, ehk siis naised, kes on raskest taustast kas koduvägivallataustaga või HIV, AIDSi taustaga perest kes tahaksid enda äri alustada ja ükskõik, kas on siis seakasvatus või käsitöö siis see inimene läheb sinna ja aitab konkreetseid naisi, kuidas siis näiteks mina väga sarnane lestiga, eks ole. Kuidas mina naisterahvana saaksin enda äriga alustada? Et, et sellised kolm profiili on sel aastal? Kas need, kes tahavad kandideerida, peavad kirjutama ka mingi motivatsioonikirja või või mingi, et miks nad seda teevad ja siis te hindate või, või lihtsalt kirjutanud, tahan aidata, tunnen, eristan siga lambast ja võiksin küll teha. Ja. CV peab olema isegi Europassi vormis, see ei ole küll meie nõue, vaid vaid seal nii-öelda rahvusvaheline nõue, kuna nad lähevad ka siis lõpuks sinna Saksamaale edasi sest kõik on tandamine, ehk siis läheb üks eestlane ja siis lisaks üks sakslane või ka üks jess. Ehk siis jah, peab olema CV ja motivatsioonikirja, ma tõesti soovitan panustada nii-öelda seda aega ja tõesti mitte valmis visata, et vaid mõelda, et kuidas ma päriselt esiteks nagu saan abiks olla. Ja teine meie jaoks nagu väga oluline punkt ja ma ütlen, et võib-olla isegi olulisem tagasi tulen, kuidas ma saan sellest elust seal Eestis rääkida, ehk siis meie nagu suur eesmärk või soov tegelikult ongi rohkem nagu murda müüte Eestis. Sellepärast et noh, kui me nüüd võtame selle kolm kuud, mida üks vabatahtlik seal teha saab, siis nad põhimõtteliselt selle kolme kuuga ei päästa ära hindjatega Aafrikat. Et kuluefektiivsuse mõttes oleks mõistlik saata sinna üks ekspert aastaks ajaks, eks. Et see, see teine pool on meie jaoks nagu veel olulisem tulla siia ja rääkida asjadest, mis, mis üllatasid. Mis olid teistmoodi, kui me arvasime. Mida see inimene ise õppis? Väga põnev, meil on siit hea minna kohe edasi järgmiste saatekülalistega. Eva-Liis, Ivask polegi enam sina olid Kameronis. Nii, ja kui nüüd hakata seda mõtlema, et miks sa sinna läksid ja mis see sulle andis, mis sa tegid seal kolm kuud seal see projekt, millesse mina siis panustasin, seal olid praktilised koolitused kestliku äri- ja IT vallas. Ja siis me viisime läbi sarnaselt, nagu on ka selle aasta projekte, selliseid nii-öelda käegakatsutavaid oskusi andsime osalejatele ja see kogemus oli tõesti väga-väga suurepärane, et inimesed olid äärmiselt vastuvõtlikud, äärmiselt huvitatud. Väga paljud töömeetodid, mida meie kasutasime, kirjelda mõningaid, mida sa täpselt tegid seal võib-olla arvuti, kutsusid nad ümber, arvati, et hakkame nüüd vaatama, mida te, no näiteks üks kursus oli küll selline, et me õpetasime, kuidas neile tasuta kodulehte teha, et kuna seal oli väga palju, kellel olid juba enda ärid väga palju, näiteks kaubanduse valdkonnas või kes tegid ise erinevaid haridusteemalisi ettevõtteid, et neil oligi suur soov, et kuna näiteks internet on seal väga levinud, WhatsApp on igapäevaselt väga populaarne, Facebook on väga populaarne kaveronis Cameroni, et siis me õpetas meile, kuidas saaksid tasuta kodulehte teha Wordpressi abil näiteks sellise line kolmenädalane kursus, mis oli äärmiselt põnev, sest vahel meil ei olnud internetti, vahel meil ei olnud elektrit. Aga osalejad olid äärmiselt entusiastlikud ja need tulemused, millega nad lõpuks välja tulid, et need olid suured, pääsed ja siiamaani nad vahele kirjutavad, et et kuidas see veebileht on neil aidanud nüüd järgmisesse kaugustesse jõuda enda äriga, et selles mõttes see oli äärmiselt tore kogemus ja me tõesti tundsime, et me saime midagi anda, milles nad olid ka väga tänulikud. Siis Kairi Kuuse ma sulle saba küsimus, sina olid Ugandas, mida sina tegid? Mina ja minu tandempartner tegelesime siis peamiselt aiamaade loobumisega, näiteks koolide juures. Kuna toit on väga kallis seal ja toit on ka ühekülgne, et üldiselt toidetakse riisist ubadest, siis lõime selliseid aiamaasid kust seeme oli pärit näiteks Saksamaalt, kurgid, tomatid ja palju teisi seemneid, siis panime mulda seal koos koolilastega. Ja kas need kasvama ka hakkasid, et enamik seemnetest hakkas idanema ja kasvama ning üllatavalt kuue nädalaga oli juba suur kurku suur kõrvits on juba valmis kuue nädalaga kuna seal on see temperatuur ja kõik on teine ja meil oli vihma verd ka, et taimed said väga palju vihma, päikest ja kõike said ja palju kiiremini kui näiteks Eestis siin ma ei tea kolme kuuga Kurks on valmis ja kui kaua ta kasvab? Aga nüüd on selline rumal küsimus, et kas neil siis varem nad ei kasvatanud ise kurki või kui seal kõik kasvab, on soe, on ka vett, mis muidu Aafrikas haruldane ja vähe on, miks neil nagu seda varem ei olnud või et kust selline mõte, see tundub kuidagi kummaline, minna Aafrikasse peenramaad rajama. Ei kasvatataks ikka ka selles suhtes. Kuna seeme on kallis ja taimed on kallid, siis koolid üldjuhul ei suuda neid endale soetada. Ja siis meil oligi selline huvitav juhtum, et ühe koolid direktor käis Saksamaal, tal oli Brex Saksamaal ning ta sai kaasa ühe suure korvitäie põhimõtteliselt igasuguseid seemneid ning ta tuli meie juurde, võttis meiega ühendust ja tal olid need seemned olemas, aga tal puudusid kogemused ja teadmised, kuidas neid kasvatada. Et kui palju on vaja mulda, mis toitained on neil vaja, kuidas neid kasvatada. Ja aia planeerimine on ka tähtis, vaata, et sa ei saareid kõikivad erinevaid taimi kokku panna. Kuna näiteks mõned taimed ei saaga koos kasvada, kuna üks taime võib domineerida teise taimedest näiteks joogivee ära võtta või toitained. Et Kairi, mida sa oled õppinud, vabandust, ma küsin hääldel. Mina õppisin araabia keelt ja kultuuri Tallinna Ülikoolis, aga mul on praktiline kogemus põllumajandusvaldkonnas, kuna mul on peretalu Läänemaal. Selge siis on arusaadav, sest ma mõtlesin, et kus me seda kõike teada, et tavaliselt nii noored ei tea, kui nad ei ole spetsiaalselt aiandust õppinud ja sa said siis mitut moodi kasulik olla seal või läksidki kohe selle projekti eesmärk oligi seal koolide juures midagi teha. Ei olnud ainult et sellise lisa selline boonus, mida sa tegid ja et põhimõtteliselt, et põhiprojekti sisu oli ökoloogilise mahepõllumajanduse arendamine HIV AIDSi nakatunud peredele. Et meil ei olnud tegelikult ainult selline põllumajanduslik projekt, et tegelesime ka esimesel kuul intensiivselt HIV AIDSi ennetusstrateegiaga kogukondades, et tegelesime just naistega ja pereplaneerimine, oli ka üks selline küsimus, millega me tegelesime, milline see pilt seal Ugandas on, ütleme naist aidsi, naiste teadlikkuse ja kõige selle osas, et selles suhtes on äärmiselt kahju, kuna naistel tegelikult puudub suur nagu õigusi otsustusvõimega Ta pereplaneerimisel. Kuna hästi paljud naised kardavad mees kaotada. Et kui nemad kuidagi nagu nagu soovivad, vähem lapsi saada või kuidagi tahavad kasutada kaitsevahendeid. Et kui mees luba ei anna, siis tegelikult väga neid ei kasutata. Ja aids on seal probleemiks suureks probleemiks. Aga kuidas teie neile selgituste tegite, ma mõtlen, et kui seal on niimoodi juurdunud juba selline natukene haiglaslik patriarhaat, siis kuidas seda murda tuleb, valge naine. Ütleb, et teate, et teil, naised on ka õigused ja te võite mehe saata kuu peale, et selles suhtes meie käinud seal õpetamas ja rääkimas, kuidas tegelikult nagu on õige, vaid meie käisime koos kohalike sotsiaaltöötajatega, kes olid naised. Külastasime kohalikke naiskommuune ja siis vestlesime nagu üks-ühele naistega, rääkisime seal vestlusringe, pidasime, Kui erinev on see maailm, kus te olite see kolm kuud sellest, kus te elate siin iga päev või no ütleme meie ja nemad ei taha vastandada, aga ikkagi, et, et see on nagu täiesti mugavustsoonist väljaminek hoopis teise riiki teise kultuuri. Et väga erinev näiteks võtame jälle selle pereplaneerimise teema näiteks kui seal on ongi palju lapsi tähendab neile rikkust saad palju tööjõudu, kes mitte just nii, vaid näidata seda, et vanemad on viljakad ja ja laps on ikkagist rikkuse näide vähemalt selles kommuunis, kus mina käisin vat siis Eva-Liisa, millised on sinu kogemused? Ma arvan, et see väga hästi ilmestabki seda, et võib-olla alati ei saa võtta Aafrikat kui ühte väga sarnast kohta, et minu kogemus Cameron isse vastu oli üsna teistsugune sellest, mida ka eri just mainis. Te kindlasti ka seal see, et sul on pere ja lapsed on nagu äärmiselt-äärmiselt oluline. Aga pereplaneerimine oli vähemalt selles ringkonnas, kus mina liikusin juba väga selline trend ja mida ka jälgiti, et heal perel võiks olla keskmiselt kolm-neli last, et, et enam ei ole selliseid kaheksa üheksalapselisi peresid. Ja, ja üldiselt, tegelikult kui ma mõtlen nüüd elu Eestis elu seal, siis tegelikult inimeste ja selle omavahelise suhtluse kõige selle poole pealt, et see oli üllatavalt sarnane, et inimestel on samad soovid, et neil oleks ümbritsevad, et neil oleks lähedused. Neil oleks ka eneseteostus, et neil on rahulik keskkond nende ümber, et tegelikult me leidsime selle ühise keele nagu väga kergesti ja ja see oli nagu väga positiivne ja tore, et, et mulle tundus, et meie puhul oli see omavaheline suhtlus väga kahepoolne, et, et nemad uurisid meelt, et kuidas meil läheb ja mida meie oma elus väärtustame ja vastupidi, et et ma tunnen mõlemalt poolt õppisime väga-väga palju. Et sarnased, kindlasti erinevusi, aga leidsime ühise keele kergesti. Räägime natukene ka olmest, et ma saan aru täiesti kaks erinevat riiki Kamerun ja Uganda evalise Cameroni, see et sa ütlesid, et oli palju sarnast olmeasjad noh, kõige lihtsam tualettsöömine, hügieen, kuidas sellega on? No see oli kindlasti väga põnev. Kõlab ohtlikult, aga palun, Cameroni vähemalt selles piirkonnas, kus mina olin see oli poepealinn ja see on ülikooli minna, meie mõttes võib-olla on sisime Tartu sarnane, et seal on suur ülikool, mille keskmes siis elu Gerlebki, mis tähendab ka seda, et seal on selliseid edumeelseid, võib-olla natukene jõukamatest peredest väga palju inimesi. Ja sa ütled ikkagi, et see oli huvitav. Oli ka huvitav kuulata, et kui me näiteks reisikirjast sellisest reisi tutvustus raamatust lugesime, et pojazancis buuming, business ensüüm, mis oleks siis selline ärikeskus, ärikeskus, et siis meie mõttes see tähendas, et tee ääres oli nagu neli panka, mis olid kõik sellised pisikesed-pisikesed majakesed, et, et võib-olla see, et Cameroni mõtestali väga nagu arenenud ja väga selline äri, kes kusse moodi, aga võib-olla konkreetselt Eesti ka selles osas paralleeli tõmmata, aga näiteks majad ja sellisesse nägid välja täiesti nagu meie nagu võiks ka täitsa kodus olla küll, aga kuna on suur veeprobleem, siis kuigi on välja ehitatud kanalisatsioonisüsteemid, siis tegelikult nagu kraanidest ennast vett ei tulnud, et siis veetud vesi tuli siiski tuua sellisest ühtsest kaevust. Ja siis vedada tuppa ja väga palju oli ämbrimajandust ja kõike seda, aga joogivesi oli ikkagi pudelivesi kraaneli ütleme sealt, kus seda ei joodud või kohalikud kohalikud jõid ja Nad muretsesid meie pärast väga palju, nad ütlesid, et ärge teie kindlasti jooge, aga ma tean ka väga palju teisi vabatahtlikke, kes on seal olnud kauemat aega, et nemad lihtsalt keetsid kohaliku vee läbi ja ütlesid, et see on igati joodav ja kes oli seal juba kauem olnud, siis niimoodi olid ka lihtsalt täiesti. Otse tulnud vet Kairi kuusema Ugandas, missugused olid seal tingimused, kus sina täpselt olid? Tõenäoliselt mitte pealinnas. Mina elasin siis Mosaka linnas, mis on umbes kolme tunni kaugusel pealinnast, et seal Ugandas näiteks ei saa tegelikult kilomeetrites seda vahemaad mõõta. Et kui on 150 kilomeetrit, ei tähenda seda, et sa situd kahe tunniga sa võid seda sõita nelja tunniga või mitu päeva. Abstrusi. Ja selles suhtes. Minul oli huvitav võimalus tegelikult elada kahes majapidamises, et Esimeses majapidamises mul oli probleeme tegelikult pesemisvõimalusega ja tualetiga aga teises teises majapidamises oli korralik dush jooksva veega esiliiga külm, aga värskendav, mõnus. Ja tualett oli täpselt nagu meil siin euro WC oli, et väga tasemel oli. Ei, aga samas nagu, kui rääkida nendest ma ei tea linnaplaneerimisest või üldse, et oli põnev jälgida, kuidas rikaste rajoon oli täpselt mitest kõrvuti, vaid oligi nagu kuidagi põimunud väga vaestes lummidega, et väga huvitav oli seda jälgida. Et kui minul oli kõik olemas vesi, jooksev vesi ja mida kõike veel kõik mugavused siis oligi kõrvalmajades oli selline olukord, kus on vett ja kus ei olnudki reaalselt nagu võimalus nende kilomeetri kaugusel ette endale hankida. Sest kohalikel ei ole ju võimalik minna poodi ostma vett peavadki Antsima pikkama kusagil tiigist, et tuua küsin ka sinu käest toidu kohta, et Aafrika, see seostub neile banaanid, puuvilja, noh, kõik kõikvõimalikke, mis vähegi võib ette kujutada, on see nii. Ja samas ma kuulsin su jutustuses, ütlesid, et tegelikult nagu nagu päris ei ole, et kuidas siis on, et mis puuvilja on sealt võimalik saada või kas on üldse toidulaual, tavalisele inimesele on kurika välja jätta. Noh, selles suhtes kõik oleneb ikkagist hooajast, kui on ananass valmis näiteks, siis ta on ka laual. Aga selles suhtes, et mina just tegelesingi ananassi, mango ja banaanifarmidega kohvifarmiga ka ja no selles suhtes need on küll olemas, aga meil oligi probleem see, et pidime tegelema nende farmidega, kes tahtsid eksportida. Kas see oligi suur probleem selles, et nad ei suuda tagada aastaringse ekspordi näiteks ananass ekspordi, kui ei ole aastaringselt seda pakkuda, siis seda ka ei ole. Aga igapäevaselt sõime näiteks riisiuba. Ja oligi banaan, aga ta on selline roheline, roheline banaan, Modoge, mida tuleb kuidagi töödelda, siis seda keedetakse banaanilehega siis suures anumas potis ja. No selleks ma ütlesin, ma teen ettepaneku, teeme siin pisikese pausi, kuulame Evertid ja kahte draakonit ning koos prints tormiga laulavad, seejärel aga jätkame juttu. Ning teemaks on meil. Töövabatahtlikuna ja saates on külas Eeva-Liis Ivask, kes oli möödunud aastal kameruni sea Kairi Kuusemaa, kes oli Ugandas vabatahtlikuna ning arengukoostöö ümarlauast Katrin Pärgmäe, kelle käest saame veel kord ka üle küsida, et mida siis oodatakse ühelt vabatahtlikult, kes on nõus minema kas siis Myanmari Indiasse või Ugandasse. Tal on huvitaja saates külas Eeva-Liis Ivask, kes oli möödunud aastal vabatahtlikuna kameruni is, ja Kairi Kuusemaa, kes oli vabatahtlikuna Ugandas ning arengukoostöö ümarlaua kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe. Ja teemaks on vabatahtlikuks minek. Oleks, sest on käimas konkurss, kus otsitakse siis vabatahtlike narri Indiasse ja Ugandasse. Katrin, ma küsiks sinu käest sellist asja, et kui palju nende 14 aasta jooksul või kas on tulnud ette olukordi, kus vabatahtlik tuleb tagasi sellepärast et mingi jama olnud või on mingi selline nagu noh, tõsine probleem juhtunud, et. Ei, asi jäi kuidagi pea paika. No meil on siin Eevalis Kameronis, septembri lõpus hakkasid nagu kergelt nii-öelda kodusõjaalged või rahutused ja siis kutsuti tagasi meie mõlemad Kameruni Cameroni inimesed, et sealsed inimesed on alati väga mures. Kui keegi tuleb neid nii-öelda abistama või tuleb külla, et siis nende inimestega midagi juhtuks ja siiamaani tegelikult teie teevalist, teie nagu projektoriga, esimene, kus tõesti oli nagu oht selliseks nagu konfliktiks ja siis siis saadeti inimesed ikkagi nagu kohe välja. Aga on olnud selliseid, kuidas neile pisemaid isikliku arengu kriise Paar näidet, et näiteks kui meil taimetoitlane läks vabatahtlikuks, siis ta arvas, et sinu aafrika, tal on kogu aeg puuvilja, söö palju tahad ja siis selguski, et on ainult riisi ube, sellepärast et, et seal on hooajaline puuvili, kui, kui parasjagu kasvab, siis kasvab ja siis noh, kui ei ole, siis ei ole ja väga palju tuuakse ka nii-öelda ekspordiks, ehk siis kohalikud seda ei näe. Teine huvitav lugu oli tõesti see, kui inimene eetilistel kaalutlustel on taimetoitlane, ehk siis liha maitseb küll, aga aga talle ei meeldi nagu nii-öelda kuidas loomi koheldakse. Tal oli väga edukas kolm kuud, ta võeti kogukonnas väga vastu, ta sai omaks ja tema auks üks selle perioodi lõpus tapeti kana, mis seal on ikkagi nagu väga suur asi. Sellepärast et noh, tõesti nagu terve suur pere saab sellest kanast söönuks. Me küsisime, et mis sa siis tegid, et noh, et kas sa siis solvad kogu nagu küla põhimõtteliselt või sa sisened oma tõekspidamistele truuks, ta ütles ka, et ei loomulikult siin, et et see, kui ma Eestis ei söö seda kana, kes on puuris nii-öelda elanud oma lühikese kurva elu. Et see on nagu üks asi, aga kui ikkagi see, noh, sa näed, et see kana on seal terve elu nagu rõõmsalt ringi siblinud ohvriks toodud, ohvriks toodud sulle siis, siis see ei ole nagu küsimus ka, et see oli raske, aga noh, ma tegin selle ära, et, et selliseid asju ikka juhtub. Kui või siis on vahel näiteks sel ajal tal Eesti Inimõiguste keskuse juht Egert rünne käis Ghanas rääkimas. Nende projekti eesmärk oli rääkida kullakaevanduste halvast mõjust põhimõtteliselt tervisele, noh ja kuidas siis nagu seal olla ohutum ja nii edasi selle miinus oli see, mida, mida see nii-öelda vastuvõttev organisatsioon ja ka siis ka meie läbi ei hammustanud, on see, et kui see on su piirkonnas ainukene tööandja siis noh, sa ei saa öelda inimestele, et ära mine sinna maa alla või noh, et ära teetööd, eks ole, et, et, et istusin sama ole neljas või et et noh, Egert, ega me rääkisime, ta ütles, et et, et ma ja seal oli ka situatsioon, et põhimõtteliselt juba nii-öelda kuningas oli ära keelanud Need illegaalsed kaevandused ja osad olid kinni pandud ja inimesed olid näljas ja ta ütles, et tead, ma oleks täitsa aru saanud, kui keegi oleks mind röövima tulnud, et noh, ma ei oleks olnud rõõmus selle üle, aga ma ei oleks inimlikult pahandanud, sellepärast sa saad aru, et inimeste olukord on selline, et nad ei saa midagi muud teha. Ja Egert siis vahetusprojekti selles mõttes, et et tal ei olnud mõtet rääkida seal sellest, et pange kiiver pähe ja läki läks hoopis rääkima noortele, andma arvutitunde ühte teise kogukonda ja kus neil läks väga toredasti ja noored olid väga rõõmsad, et vahetevahel tuleb olla valmis selleks et, et midagi on nii-öelda plaanitud, aga alati tuleb võtta ise initsiatiivi, noh, nii-öelda kaine mõistusega läbi mõelda, kuidas asjad on, ja siis, kui kui kui tundub, et midagi oleks vaja nii-öelda muuta, siis seda saab muuta. Et selles mõttes ei ole midagi kivisse raiutud. Need ei ole, et et keegi oleks olnud öelda, et see oli mul kohutavamad elu kolm kuud, kus ma olin kuskil ära. On öeldud, et see oli raske, aga ei, selles mõttes, et kahekümnenud ei olegi, mitte keegi ei ole kahetsenud, kõik tulevad alati tagasi säravate silmadega, ütlevad, et see maailm on nagunii nagu teistsugune ja heas mõttes teistsugune. Just see, et kui näiteks meil olid Kameronis naistel olid tugigrupid, kes koos kogusid raha ja siis koos, nagu nad arendasid oma ettevõtlust, et need tugigrupid kunagi jalganud, punkt õigel ajal. Aganad alati algasid lauluga. Nad olid pikad, põhjalikud ja, ja mis juhtus, on see, et kui meie nagu tormame koosolekul teeme koos tormame välja 45 minutiga tehtud, patsutame õlale. Kuule, jumala hästi läks jumalakiirgusele. Siis neil on nagu vastupidi, see, et nad saavad nagu kogukonnana kokku võtavad aega, räägivad läbi, vaatan sulle otsa, eks ole. Ja lõpptulemus oli see, et seal tagasimaksmise protsent oli sadu. Ehk siis kõik need naised, kui kellelgi oli probleem tõesti, õlg õla kõrval toetasid 11 ja kõik said arendada end enda väiksed ettevõtted. Suurepärane. See on, mida õppida ja siit ma tahakski viimase küsimuse teile mõlemale evalise Ivask, Kairi Kuusemaa, et mida Eva-Liisa see kogemus sulle õpetas ja mida sa nüüd selle teadmisega siin Eestis peale hakkad, no muidugi ka see, et kas sa ise tunned, et sa said kedagi aidata või midagi ära teha. No muidugi keeruline kokku võtta kolme kuu niimoodi. Et ma usun, et kindlasti ma ei tea, kas see sõna on just aidata, aga ma usun, et kellelegi silmaringi laiendada, et seda me kindlasti suutsime ja muuhulgas ka muidugi enda oma ja nüüd tagasi tulles loodetavasti me saame seda jagada ka paljude teiste eestlastega, et et k Meie silmaring laieneks, et aga asjadest, mida ma kõige rohkem õppisin. Ma arvan, et võib ollagi seda, et mitte olla eelarvamuste kütkes. Et sellised hirmud ja suured silmad, mis mu pole enne minekut, olid, et tegelikult kui ma kohale jõudsin, see oli täiesti põhjendamatu, et et oli väga positiivne kogemus ja mina kindlasti soovitaksin kõikidel kandideerida täiesti silma särades oleme meie tagasi tulnud, vähemalt mina, Kamerun, olenematta nendest sisepoliitilistest pingetest, mida Katrin Lust mainib. Kartsid seda tol hetkel, kui oli teada, et nüüdisläheb kodusõjaks. Heino kindlasti väga jah, aga, aga noh, nähes seda toetust nii, Eesti poolt, selles mõttes ma kindlasti toetan seda, et kui minna, siis minna aga läbi organisatsiooni nagu seda arengukoostöö ümarlaud, et eestipoolne toetus oli tohutu, et et see, et sa tead, et sul on tagala, kes sinu eest hoolitseb, et kui tõesti läheb situatsioon käest ära ja kes oskab oma nõu ja jõuga aidata, et et see oli nagu tohutu toetus. Selge. Kairi Kuusemaa, mida, kuidas sinule sama asi, et, et tundsid, sa oled, sa said seal midagi ära teha ja tulid sa tagasi, teise inimesena vaatad sa kuidagi Eesti elule teistmoodi. Ikka selles suhtes, et mida ma õppisin, on see, et elus tuleb olla väga mõistlik. Et kui kui on selline olukord, et sa näed, et tõesti on kriis käes v võtad asja probleemina siis tegelikult võiks nagu proovida rohkem mõista, asjevie uurida lähemalt. Näiteks meil oli selline olukord, et kus ei olnud päris mitmetes riigi osades ei olnud elektrit. Kuna meil oli selline olukord, et president tahtis oma valitsemisaega natukene pikendada. Ja siis, et seda otsust parlamendi otsust ei näeks, et inimesed näeksid mässu ei tekiks, siis lülitati välja elekter päris paljudes nagu riigi osades ja meie arvasime, et see on tegelikult vihmaveeperioodidesse tormist tulenev ja mõtlesimegi, et mis nüüd on, vaata, elektrit ei ole vaated. Esiteks mõtlesime tappikenet meile, et nüüd ma ei tea, mingid dokumendid esitamata, aga tegelikult oli ikka asi veidi tähtsam. Probleem oli tähtsam, vaata et vahel võib öeldavat kokkuvõtvalt, et ei tohiks võtta probleem probleemina, vaid et on ainult väljakutset, millest tuleb üle olla. Jazzi mõista, inimesi mõista. Kuidas sulle tundub, saite sealt mõne inimese silma särama panna, anda nende ellu lootust, usku, et kõik läheb paremini. Või ikka selles suhtes näiteks võtamegi need kooliaiamaad, et kui õpilastega koos tegime, neid aiamaasid, koos istutasime, panime seemned mulda ja nad nägid seda alguses vaatajat ja peame tööd tegema, aga lõpuks, kui nad nägi neid vilju, Nemad olid ju need, kes said need ära süüa, nemad saidi kasumit. Nii et nad olid väga õnnelikud, et Ugandas oligi, et lapsed tunnevad nii väikestest asjadest rõõmu. Näiteks ongi nagu kurb isekasvatatud kurk. Et nad tunnevad väga suurt rõõmu nii väikestest asjadest, see oli äärmiselt uskumatu, tegelikult. Pisut sellega ära tunda keelt, aeg on lühike, et seda ära õppida, aga tunda nendest pisiasjadest rõõmu ja kas oskus või see tunne tuli siia kaasa. Ja ma näiteks ütleks selle, et iga pühapäevane soe piim oli minu jaoks üks. Üks asi, mis pani minu silma särama, sest tavaliselt oligi väga ühekülgne toit ja see piim lihtsalt üks soe piim, ootasin iga pühapäeva saada seda sooja piima. Päris tore aitäh teile mõlemale saatesse tulemast, Eeva-Liisa Ivask ja Kairi Kuusemaa. Aitäh. Ka Katrin Pärgmäe selgitasid, mis sees inimesi ootab, kui nad sinna lähevad, või kui nad mõtlevad kandideerida. Ja kellel on huvi, siis WWW terve ilm punkt ee kaldkriips. Glenn on see koduleht, kus ta siis leiate täpselt juhised, mismoodi konkursil osaleda, mida vaja on ja ja nii edasi, ja nii edasi, kellel on nagu huvilugude vastu, mis siis juhtus Kameronis, kuidas olid veel lood Ugandas siis kindlasti külastage Eeva-Liisa või Kairi blogi, seal on kenasti kirjas meiega, siit läheme edasi muusikaga ja seejärel ootame külla menu portaalist Kerttu Kaldoja. Rääkida kultuurisündmustest, mida võiks külastada lähiajal. Ja nüüd on saates külas meil Kerttu Kaldoja portaalist meenumuja Kertu. Seekord võib-olla paluks sul tuua välja üks selline asi, millele tähelepanu pöörata, sest tegelikult on ju palju toimumas, on kontsert, on teatrietendusi, võib kinno minna iga kell ago, kui nüüd ikka võtta veel mingi selline, et mis see võiks olla, mida sina soovitaksid ja millele tähelepanu. Oi tere hommikust, pärast nii ägedat rütmikat, laulu mul on tõesti üks, üks ääretult äge asi teile kõigile ette panna, sest noh, tegelikult toimub küll palju. Täna valitakse välja Eesti parim film. Ja, ja kinos on palju, aga ma arvan, et sellest kõigest me räägime juba järgmisel nädalal. Aga täna mul on teie jaoks kaasas hoopis üks täiesti uus ja väga vahva asi, mida te saate teha sel nädalavahetusel saate teha järgmisel saate teha kogu 2018. aasta jooksul sest tegemist on Eesti vabariigi 100.-ks sünnipäevaks pühendatud projektiga ja selle nimi on Eesti tantsib. Ja see on üks väga-väga vahva projekt, meile on meile kinkinud soomlased, kellel ju 100. aastapäev täitus juba möödunud aastal ja nemad tegid ühe sellise kampaania, mille nimi oli kogu Suomi tantsi. Ja see tähendab seda, et nad kutsusid üles soomlasi tantsima ja nad said üle kahe ja poole miljoni tantsu endale tagasi, mis oli väga vahva tõesti, kogu Soome tantsis, nüüd nad siis leidsid, et tuleb seesama projekt anda üle lahe ja panna siis naabrika tantsima. Ja seda siis veavadki nüüd meie Eesti rahvusringhääling koos Eesti tantsuagentuuri, kooli, tantsu ja EV 100 meeskonnaga ja kutsume kõiki absoluutselt kõike inimesi tantsima ja selleks on meil välja töötatud selline lehekülg nagu r punkt ee kaldkriips. Eesti tantsib. Ja sealt lehelt leiate viis spetsiaalselt selle projekti jaoks loodud tantsu. Ja need tantsud on teinud absoluutsed Eesti tipud omal alal, aga nad on seda teinud just mõeldes absoluutselt igaühele. Et kui teil tuleb mingisugune hirm, et võib-olla tead, Teet Kask lõib balleti koreograafia, oh jumal, siis ma luban teile, et see on üks kõige lihtsamaid, näiteks et täiesti vabalt saate selle ette võtta. Meil on Liisa Laine liimile eesti tantsu koreograafia, mis on siis selline võib-olla natuke modernsem, mugandus rahvatantsust. Muusika on tuulevaiksel ööl selle rikaan tuulevaiksel ööl kiusaja ja selle saate alla laadida saate õppida. Külli Roosna tegi meile siis kaasaegse tantsu koreograafia koos Kennet lakiga laulu järgi. Oma laulu ei leia ma üles just need vedeli ja metsad. Elliversioon väga kihvt. Minge vaadake siis, nagu juba mainitud Teet Kask tegi meile balletti. Ja seda siis Arvo Pärdi järgi. Spiegel im Spiegel just nimelt. Väga-väga ilus tants ja ma luban teile, Ta üks lihtsamaid, et kui ta seal juba seda lehte uurita, siis seal on juba tulnud paar videot on meile saadetud, on juba ära õpitud näiteks tegi üks ratastooliklubi ratastoolides tantsisid seda väga-väga vahva ja väga südamlik, samamoodi on Eesti teatri- ja muusikamuuseum juba seda teinud, hästi kihvt diversiooni tegid, kus nad erinevaid musa olles tantsu ajal näitasid. Ja siis edasi minnes, Argo Liik tegi meile showtantsu. Neiu mustas kleidis just hea 90.-te hitt. Ja Alissa tseronova on üks väga-väga vahva neiu, kes on tegelikult, et juba täiesti maailmaklassis tänavatantsuoskustes ja tema tegi meile tänavatantsu siis. Loo järgi, jah, tõut aeg, Nende lugu selline ja miks just need lood on valitud, seda sellepärast, et raadio kaks sel suvel valis 100 aasta hiti ja siis inimesed said ise hääletada, et mis nende arvates on möödunud sajandi siis kõige paremad eesti lood. Ja needsamad viis lugu on siis selle 100 laulu seast valitud. Nii et lood on need Karinkargusson. Vot näed, karikakar jäi seekord välja, valisime mingisuguse portsu välja, lasime siis koreograafia ja oma mõtteid seal nagu mõlgutada ja lugusid kuulata. Ja, ja niimoodi need viis lugu sündisid. Ja tegelikult selle projekti idee ongi see, et me tahaksime, et kõik inimesed saaksid, esiteks need tantsud on lihtsalt, et nad saaksid need ära tantsida, ära õppida ja nad saaksid seda teha ükskõik kus, et nutame töökollektiive Psy klass, mida iganes, et te saaksite seda teha kuskil looduses, töö juures, kontoris, kus iganes. Minge võtke laadilise muusika alla, ma praegu siin vaatan nii muusikalaen alla, aga kus ma nüüd saan need sammud? Neli samamoodi, kui sa lähed sellesama lehe peale, see RÜE kaldkriips eesti tantsib, siis seal on olemas videod. Isal on viis videot, kus kõigepealt sa näed, kuidas sellised väikesed tantsugrupid selle tantsivad. Praegu kristjan kuulab siin järjest praegu siin vaatan, on täiesti vaikselt leebel, aga ei keri allapoole, seal on ilus suur kass õppedusel arusaadav, selge, et seal on kõik viis olemas. Teed selle lahti, ühe sa näed seal, kuidas kõigepealt üks truck tantsijaid tantsib selle ette, seal on väga erinevaid, seal on vanemas eas inimesi, on täitsa lapsi, see ongi selle ideega kokku pandud, et kõik saaksid aru, et tõesti kõik saavad neid tantse tantsida ja kõik saavad nendega hakkama. Ja lisaks on siis seal videot, kus needsamad koreograafid üksipulgi selgitavad lahti, mida nad tegid, kuhu nad astuvad ja mis, miks nad selle tantsu tegid ja kuidas nad mõtlevad, et see on. Kuidas see võiks välja näha, aga absoluutselt kõik inimesed võivad neid interpreteerida. Nüüd on teile antud Ta nii-öelda sellised põhisammud, et kui ta juba vaatate ka neid videoid, mis on saabunud, siis te näete täiesti rahulikult, te võite luua mingisuguseid omi versioone, nendest mugandada neid mida iganes, et fantaasiat saate kasutada kõvasti. Täiesti töötab, kontrollitud värk, nii et minge leheküljele, menu, pürree kaldkriips, Eesti tantsib ja siis saab sealt vaadata. Oled sa juba ise vaadanud välja, mida sa tantsid? Nopid, balleti natukene või ütleme, õpid õppi nagu baleriin. Ma ja tegelikult sellesamas ühes balletiõppevideos ma isegi teen seal korraks kaaslasest üks tantse, Meil kahjuks haigestus täpselt enne seda salvestust. Nii et ühesõnaga üks tants on mul juba selgelt balleti, ma juba oskan eesti tantsu maga kindlasti Pinera juba neil ka grupp kose r enda rahvatantsutrupiga teeme rästi tantsu ja üldiselt olen ma endale selle aasta eesmärgiks ikkagi pannud, kõik viis tantsu võiks ära teha. Ja ma arvan, et tegelikult need inimesed, kes aastavahetuse programmi jälgisid ETV-s siis Vabaduse väljakul me alustasime ja ühe suure flash Mobiga ehk siis 100 tantsijat tantsisid sedasama eesti tantsutuulevaiksel ööl. Et see, kes seda programm jälgis, siis on juba tegelikult ühte tantsu näinud ja nägid, et see oli, seda sai tantsida täiesti külmas õhus, talveriietes ja väga mõnusa tundega, lihtsalt. Superluks väga tore ettevõtmine ja ma nüüd hakkan kasin vaatama, millise tantsu ma võtan. Soovitan teistele. Ma ise oma tantsu mingi saadan oma tantsu päris saada, aga võta nendest viiest üks ja muganda seda natuke enda jaoks. Ma tulen sulle appi, Me teeme terve vikerraadioga, ma arvan. Aitäh sulle, Kerttu Kaldoja ja veel kord tuletan meelde menu. TRE eesti tantsib, vaadake ja tehke järgi ning kohtume juba järgmisel neljapäeval. Absoluutselt. See oli siis Stig Rästa ja Eesti laul 2018 poolfinalist hum loo nimi. Tänaseks on huvitaja saada läbist minulegi Krista taim, ma tänan teid kuulamast ja saadeti lõputama Johnny Cash.