On aeg heita pilk aasta sündmustele uudistetoimetuse poolt, stuudios on toimetaja Uku toom, aga saate kallal on näinud vaeva kogu toimetus. Eesti vabariik tähistas oma üheksakümnendat juubelit, pidada laulupidu ja tegi ära prügikoristuskampaania. Ülemaailmne majanduskriis viis ka Eesti majanduse sügavasse langusse. Palgakasv peatus ning tööpuudus hakkas aasta lõpus kiiresti suurenema. Inflatsioon aga näitab raugemise märke, mis annab lootust võtta euro kiiremini kasutusele, kui varem loodeti. Millised on, aga tuleb majandusnumbrid, seda ei julge keegi ennustada. Senisest teravamalt tõusid päevakorda energiapoliitika ja energiajulgeolek. Eestis hakati kohaliku tuumajaama rajamisest rääkima juba täiesti tõsiselt. Hoolimata probleemidest suutis Euroopa liit olla nii mõnelgi korral üksmeelel ja seda loetakse suures osas Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy teeneks residentidel, sest veel nii palju, et uued riigipead said kaks suurriiki Ameerika Ühendriigid ja Venemaa. Tõsise, kuidas neid kohale valiti, oli kardinaalselt erinev. Eestis tõdeti, et koolivõrk vajab ümberkorraldamist. Haridusminister Harjumaa valmistab ette gümnaasiumide ja põhikoolide eraldamist. Endiselt räägiti palju haldusreformist, isegi minister vahetati välja, aga kõik toppab endiselt. Kultuuri vallas valiti kumu Euroopa aasta muuseumiks ning tähistati tee 100 aasta möödumist Gustav Ernesaksa sünnist. Ja välja ei saa jätta muidugi ka asjaolu, et mööduvat aastat iseloomustavad korruptsioonikahtlustused ja riigireetmise skandaal. Alustame kõige põhilisemast ülemaailmne majanduskriis jõudis ka Eestisse. Indrek Kiisler teeb kokkuvõtte. Kui praegu kuulata aasta tagasi tehtud majandusprognoose, siis tahes-tahtmata võtab see kulmu kergitama. Näiteks Eesti Panga president Andres Lipstok tutvustas prognoosi 2009.-ks aastaks. 2009 meie prognooside järgi peaks sisemajanduse kogutoodangu kasvunumber jõudma 5,7 protsendini. Kui nii edasi läheb, siis on ka järgmised aastad ja arengud tasakaalukad ja meie edulugu võiks edukalt jätkuda. Selle aasta detsembris ennustas Eesti pank, et tuleva aasta majanduslangus tuleb ilmselt suurem kui neli protsenti. Mis siis juhtus? Nagu märkis üks majandusanalüütik, kõlasid sellel aastal New Yorgi börsil avagongihelid teistmoodi sest nende helide järel algas ikka ja jälle väärtpaberite odavnemine, mis vaheldus investorite paanikahoogudega. USA ja Suurbritannia kinnisvarasektorist alguse saanud kriis laienes sügisel, panganduse. Üksteise järel lakkasid olemast USA suurpangad. Laenamine peatus ning novembriks oli kriis kandunud ka reaalmajandusse. Viimati oli olukord nii halb 80 aastat tagasi. Globaalne majanduslangus on keskpankasid sundinud üle vaatama oma intressimäärasid, et stimuleerida majanduskasvu. Ometigi kriis jätkub ning milline on olukord maailma majanduses, tuleb aasta lõpus, seda ei julge keegi ennustada. Eesti läks majanduskriisile vastu kiiremini kui lääneriigid, sest meie kinnisvara mull oli lõhkenud juba aasta varem ning tarbimisbuum oli juba nagunii raugemas. Majandusanalüütikud on rõhutanud, et meie päästerõngaks on praegu majanduse ümberstruktureerimine. Ehk siis peavad ettevõtted hakkama pakkuma tooteid ja teenuseid, mille eest saab maailmaturul küsida kõrgemat hinda. Kui paljud ettevõtted on selleks aga valmis? Konjunktuuriinstituudi vanemteadur leev kuum. Ega see ümberstruktureerimine ei pea tähendama, et kõik ettevõtted ühes riigis muutuvad, täitis kasse teaduspõhiseks või siis või kuidagi ümber struktureeritud ennast teist tüüpi toodangule. On teada, et ikkagi need muutused on 10-st 15 protsenti ettevõtetest muut muudavad oma töö iseloomu ja ja ikkagi, väga palju on ikkagi ju siseriikliku tarbimisega seotud teenindussektor finantssektor, kes töötavad siseriigi heaks ja SKP valdav osa jääb traditsiooniliseks. Kuigi majanduse jahtumine aasta lõpus saabunud kukkumine on tööturule toonud palju uusi töökäsi, siis tööpuudus jäi ka selle aasta lõpus ikkagi suhteliselt madalaks. Tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis aga ennustas, et tööpuudus kasvab nüüd kordades. Ma arvan, et see on 10 kuni 15 protsendi vahemikus. Tööandjaid. Peaks igal juhul rõõmustama, sest et on lõppenud see aeg, kus tuli palkasid aina tõste tõsta. Tegelikult sellises olukorras ei saa olla võitjaid, ettevõtjat, kasumeid ka siseturult ja kui inimeste sissetulekud liialt langevad, siis on selge, et ka ettevõtete majandustulemused muutuvad kehvemaks. Ka palgakasv on aasta lõpuks muutunud pea olematuks, aasta lõikes on küll palgad kasvanud ligi 15 protsenti. Majanduslanguse positiivseks kaasnähtusena toimus aga Eestis hinnatõusu järsk pidurdumine. Sellele aitas suuresti kaasa naftahinna langus maailmaturul, mis langes 147-lt dollarilt barrelilt alla 40 dollari piiri. Kui aasta alguses oli inflatsioon pidevalt üle 10 protsendi siis aasta lõpus langes kaheksale protsendile ning nagu valitsusjuht Andrus Ansip märkis, pole mingit põhjust, et tuleval aastal keegi üldse hindu tõstaks. Aga tulevikku vaadates, millal saabub majanduslanguse põhi? Küsisin seda Eesti Panga presidendilt Andres Lipstoki-lt. No, ma arvan, kuskil aasta keskel näitab suuremaid numbreid, me väga loodame, dastad lõpus võiks juba mingitel pressikonverentsidel hakata rääkima esimestest positiivsetest näitajatest, mis võiksid öelda, et järsku 2010 võiks võiks kuidagi muutumata. Kogu aasta räägiti eelarvest esialgu negatiivsest lisaeelarvest, siis järgmise aasta riigieelarvest. Sel teemal Vallo Kelmsaar Aasta tagasi kiitis parlament heaks 2008. aasta riigieelarve, mille prognoositud tulud olid kavandatud kuludest rohkem kui kolme miljardi krooni võrra suuremad. Aprilli alguseks oli selge, et tulusid laekunud prognoositust oluliselt vähem ja neist ei piisa isegi kavandatud kulude katteks, ülejäägist rääkimata. Ta juunis kiitis riigikogu heaks lisaeelarve, milles tulude kogumaht oli vähendatud rohkem kui kuue miljardi krooni võrra. Põhjuseks maksude, eelkõige käibemaksu plaanitust väiksem laekumine. Olukorras, kus käibemaksu osakaal moodustab umbes veerandi riigi tulubaasist. Tuleb vaadata, kas see liiga ohtlik ei ole, kordas sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar siis majandusteadlaste arvamust. Valitsusliidu erakonnad moodustasid komisjoni, mis kuluaarides krokodillid, ekstremistid, gaasiaktsiisi, automaks olid osa võimalikest maksumuudatustest, mida komisjon kaalus. Olulisemad muudatused, milles lõpuks kokkuleppele jõutud. Te olite tulumaksureformi peatamine ja sooduskäibemaksumäära tõstmine. Esitatud eelnõu on kompromiss kõigi kolme valitsusliidu osapoole vahel. See oli võimalus tõsta oluliselt tööinimeste ja ettevõtete maksukoormust. Meil oli võimalus minna riigieelarvega defitsiiti ja meil oli võimalus kärpida riigi kulusid. Valisime viimase kõige õigema, kuigi ka kõige raskema tee. 2009. aasta riigieelarve eelnõu iseloomustab kõige paremini sõna- tasakaal, kinnitas peaminister Andrus Ansip. Nii on vaid paberil, tõdes peaministri erakonnakaaslane, riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. Formaalselt on tasakaal, aga sisuliselt on loomulikult tegemist olukorraga, kus riigi kulud on suuremad kui reaalselt olevat olnud. Mingeid pettus selles mõttes endale ei ole, tulusid on liiga vähe ja järgmine aasta olema sama dubleemis jätkuvalt. Kui palju kavandatud tuludest tegelikult laekumata jääb, me täna veel ei tea. Opositsiooni hinnangul vähemalt 10 miljardit, see on üks tuleva aasta eelarve omapära. Enneolematu on ka see, et kaks opositsioonifraktsiooni ei esitanud ühtegi muudatusettepanekut. Keskfraktsiooni juht vilja Savisaar. Keskfraktsioon ei saanud teha ühtegi muudatusettepanekut mida sa jagad raha, mida sul tegelikult ei ole. Siiski näitame, et me oleme rikkamad, kui me tegelikult oleme ja ma küsin, mille nimel milleks on vaja valetada, sellest ei saa aru. Teise opositsioonierakonna rahvaliidu fraktsiooni liige Tarmo Mänd leiab, et vaid selline eelarve tagas valitsusliidu püsimajäämise sest rohkemas polnud koalitsioon suuteline kokkuleppima. Valimislubadustel on suudetud kärpida üksikud asjad, üksikisiku tulumaks, peatate, see andis üle miljardi, siis võeti ära ranitsatoetus, hambaravi ma ei oskagi rohkem nimetatud. Küsimus sellest, mis siis juhtub. Ma arvan seda, et võivad olla alalaekumised juba jaanuarikuust alates. Ma võiksin prognoosi prohvet olla, et see on umbes aprill, kus hakatakse rääkima miinust järvest, mis on kindlasti sel juhul valitsuskriisi põhjus. Küsimus on ainult ühes, kriis on valitsuse sammu olemas. Küsimus on selles, kes tahab vastutust. Ka valitsusliitu kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar pole eelarve protsessi kulgemisega rahul. Suurimaks puuduseks peab ta kogu protsessi venimist. Siiski võib esile tuua ühe positiivse asja kahtlematult negatiivse lisaeelarvega hakkama saamine kuid seda tõesti kõike venima ja otsa, nihkusid viimasesse otsa ja teinud otsustamatus torni natukene liiga palju. Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni juht Eiki Nestor peab eelarve protsessi õpetlik. Kaks 2010 seisukohast on väga tähtis, et suurem poliitiline üksmeel oleks meil. Mitmed poliitilised otsused, ma möönan, on keerukad, et kui nagu tegelik elu ja sinu valimislubadus ikka risti vastu lähevad, et nii mitmelgi meist kolmest oli keerukas oma sõnu ritta seada, et nüüd seletada oleks nagu selgelt endale aru anda, et mida rutem me kokkuleppele jõuame, seda parem. Reformierakondlase Jürgen Ligi arvamus See arusaamine peab ikkagi laiemalt jõudma poliitikutesse, et järgmine aasta tuleb väga palju halvem kui praegune aeg, et riigieelarve peabki olema, võime reageerida nendele halbadele. Poliitikute see ilu on ikkagi kuulaja kõrvades suhteliselt ehmatama, mida üks või teine partei siis välja loeb väga mustvalgest majandus tõest missugused peaks olema järgmise aasta esimesed sammud, et 2010. aasta eelarve menetlemisel ei korduks tänane olukord. Kõige tähtsam on muidugi hoiak kõigis poliitik, sest mulle tundub, et euroeesmärgina on teadvustatud hoiak, on ka see riigi kulusid tuleb kokku hoida ja et erakondlikud barjäärid on vaja murda. Kujunenud olukorra eest kannavad vastutust kõik erakonnad, mis pärast 2000 kolmandat aastat võimul on olnud, manitses eelarve heakskiitmise eel president Toomas Hendrik Ilves. Tema sõnul oli juba paari aasta eest selge, et majanduse kasvutempo sellisena ei kesta. Ta leppida mõttega, et riigi panus üldise heaolu kasvu on lähiaastatel mõnevõrra tagasihoidlikum, kui oleme harjunud. See on Eesti viimaste aastate eelarvepoliitika. Valusin. Enne järgmise ülevaate juurde minekut kuulame, kuidas hindavad lõppevat aastat koalitsiooni juht ja opositsioonijuht Andrus Ansip ja Edgar Savisaar. Kõigepealt peaminister, mida aastast meenutada. Minu jaoks oli käesoleva aasta Eesti vabariigi 90. juubeliaasta öölaulupidu, kindlasti on üks tähtsündmus teemia ja Eestimaa puhtaks tegemise koristamisega. Haanja oli oli kindlasti üks väga hea algatus, mis leidis järgimist ja mida tasuks tulevikus ka korrata, aga kõige olulisem on see, et tänu sellele kampaaniale väga paljud inimesed on loobunud prügi maha loopimist. Aasta oli oli edukas spordiaasta. Kanteri olümpiavõit on see, mis jääb igaveseks ajalukku. Majanduse kohta on kõigil kuulajatel ka teada, et paraku tuleb prognoosidega järgmiseks aastaks suhteliselt kahvatuid arengunumbreid. Lootus on, et järgmise aasta teisest poolest olud juba paranevad, kuid maailma majandus on, on väga heitlik. Praegu ja prognoosimine ei ole tänuväärne töö. Me oleme oma riiki päris hästi headele taas aastatel ette valmistanud mitte nii headeks aastateks, ehk siis kriisiaastateks. Eesti valitsussektori finantspositsioon on, on tugev ja korduvad avatud Eesti riigireiting alandamata, viidates valitsussektorile tugevale finantspositsioonile mis tasakaalustab erasektori pehmelt öeldes mitte nii tugevat finantspositsiooni. Me oleme kogunud reservidesse ümmarguselt 10 protsenti sisemust majanduse kogutoodangust ja seega meie riigi valitsussektoril on olemas märkimisväärsed reservid. Valitsussektori tugevate ekspositsiooni kinnitab ka Euroopa Liidu kõige madalam valitsussektori võlakoormus. Me oleme halvemateks aegadeks küllalt hästi riigi ette valmistanud. Me oleme mõne asjaga hiljaks jäänud, näiteks töölepinguseaduse vastuvõtmine on viibinud, kuid töölepinguseaduse vastuvõtmist tuleb pidada seadusloomes käesolevale aasta üheks tähtsamaks sündmuseks. See, mida töölepingust veel arvatakse, kuuleme edaspidi aga Edgar Savisaar hinnang lõppevale aastale. Paigalseisu aasta Eestis me ei suutnud reas küsimustes võtta vastu otsuseid. Ei soovinud eelarve suhtes ei suutnud makist väljatuleku suhtes lähmegi vist viimaste riikide hulka, kes sinna kuuluvad. Liiga palju vaieldi, liiga palju oli selliseid ähmasei hinnanguid tõepoolest ühest prognoosist teiseni ja aasta algul president kuulutas meeletanud Ta majanduskasvu viis kuni kuus protsenti. Siis te teate, mis aasta lõpuks sellest järele jäi. Kahju kahjuga nende vaidluste üle, mis toimusid vabadussõja võidusamba ümber, kuigi mul on hea meel, nüüd see asi vähemalt on hakanud liikuma. Uhke tunne oli vabariigi 90. aastapäeva pidustustest ja Eesti rahvarinde 20. aastapäeva üritustest. Ma oleksin valitsusse asemel olnud märksa seepealehakkaja ja rohkem tulevikku vaatav. Mõlemad eelkõnelejad tuletasid meelde vabariigi juubelit peatamegi nüüd sel teemal pikemalt, Mall Mälberg. Iga kuu juubeliaasta jooksul oli teema kuuteemadeks tähtsamad valdkonnad Eesti üheksakümneaastases kujunemisloos pöörati tähelepanu presidendile, õiguskantslerile, riigikogule, kohtule, koolile, valitsusele, aga ka ja ennekõike Eesti rahvale. Nende kuude sündmustest olid haaratud ja neist võtsid osa kümned tuhanded inimesed. President Toomas Hendrik Ilves tänas neid kõiki juubeliaasta lõppedes ja ütles, et koostegemise jagatud rõõm aitab meid toime tulla ka rasketel aegadel. Juubeliaasta tegi meid riigi ja rahvana tugevamaks. Seda jõudu läheb meil nüüd hädasti vaja seda jõudu nüüd kasutamegi. Elagu Eesti. Juubeliaasta töörühma juht Toomas Kiho tunneb tehtule tagasi vaadates aastast saadud emotsionaalset positiivset laengut. Meie kodanikud tundsid äkki tõepoolest nende kulumaa, nende koduriik on 90 aastane, et kõik need eri ajaloo perioodid 24. veebruar 1918 läbi esimese iseseisvusaja sõdade okupatsiooni kuni tänaseni välja on tegelikult üks ja see sama lint, et see on katkematult tulnud tollest ajast tänaseni väljas. Peab ütlema, et juubeliaasta alguses välja käidud juhtma ühiselt ehitatud riigist kinnistus seal aastaga, onju, et lõppkokkuvõttes võib öelda, et tõepoolest üheksakümnendat sünnipäeva pühitsesidki üks ühiselt ehitatud riik. Üks sündmus, mis juubeliaasta eriliselt mälestusväärseks tegi, oli kahtlemata öölaulupidu 19. augustil sel aastal möödus öölaulupidudest 20 aastat ja just seetõttu korraldati laulu uuesti nimeks märkamise aeg. Öölaulupeo lavastas Margus Kasterpalu. Me laulame Eesti laulu või kultuuriloo läbi regilaule aegade hämarusest kuni tulevikuni, eks see annab tunnistust meie rikkusest. Kui tänasel sündmusel üle pea selliseid otseseid seoseid on 20 aasta tagust laulupidudega, siis ma soovin küll, et just see, et me laulaksime kõik koos ja kaasa Ja nii ka läks. Lauluväljakule tuli palju neid, kes olid öölaulupidudest ainult oma vanematelt kuulnud kuid ka neid, kes tahtsid meenutada aegu 20 aastat tagasi. Heinz Valk. Ma loodan, et see öölaulupidu äratab meis uuesti armastuse Eesti vastu, sest vahepealne aeg on olnud ääretult pragmaatiline, me oleme tegelenud materiaalsete väärtustega eelkõige aga hing ja süda on jäetud puudutamata praegune aeg, mis ei ole sugugi meeldiv. See nõuab veel uuesti midagi ka oma südamest ja hingest läbi lasta, sest Kaleda ükskõiksusega ja üksteisest mitte hoolimisega. Me võime jääda ajaloole lihtsalt jalgu. Teine juubeliaasta suursündmus, ülemaalised koristustalgud teeme ära, kolmandal mail liitis üle 50000 inimese, kes tegid puhtaks metsaalused ja näitasid, mida üks kodanikualgatus suudab. Talgute eestvedaja Rainer Nõlvak sai aasta kodaniku tiitli. On üks päev, kus me suutsime inimestes ühe lootuse Kedamekese tekitada, et, et kui me üheskoos asja teeme ja kui ma seljad kokku paneme, siis suudame ikka Eestis üht-teist ära teha küll. Kahjuks seisab osa tol päeval kokku kogutud prügist ikka veel mitmel pool metsades ja lagendikel hunnikus. Jäätmekäitlusfirma ja keskkonnaministeerium pole prügi käitlemise asjus kokku leppinud. Üle poole aasta on möödas. Juubeliaasta lõppu pidi kroonima üks kõige väljapaistvamaid sündmusi vabadussõja võidusamba avamine Tallinnas, Vabaduse väljak. Samas pole siiani tõsi küll, kokku on lepitud samba materjalis valgustusest trepistikus veesilmas. Kuid vaidlused kaitseministeeriumi ja linnavalitsuse vahel muudkui venitasid, tähtaegu, ägenesid vaidlused sambamaapealse klaasist osa ülesambale pandi lõpuks nurgakivi 20. septembril. Kaitseminister Jaak Aaviksoo. Meie endi suhe sellesse sambasse on see, mis meile on oluline, oluline neile ja kõigile järeltulevatele põlvedele armastus Eesti riigi vastu, austus nende vastu, kes seda riiki on hoidnud ja tema eest seisnud. Ja tänu kõigile neile, kes on Eesti riiki läbi aastate edendanud Kaitseminister lubas, et sammas avatakse tuleva aasta võidupühal. Jutuga välismaale Euroopa Liitu jäävad mööduval aastal meenutama süvenev majandusseisak ja hüperenergiline Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, kes täitis viimased kuus kuud Euroopa Liidu eesistuja rolli. Vaatlejad usuvad, et kuigi Sarkozy ületas sageli oma mandaati eesistujana, õnnestus tal panna Euroopa Liit raskel ajal rääkima ühel häälel. Kadri Kukk räägib lähemalt. Kui oktoobris tuli valitsustel käia välja raha pangandussektori pinnal hoidmiseks, siis detsembris vajasid samaväärset abi Euroopa tööstused. Auto- ja metallitööstus on Euroopas üks suurim tööandja, ent paljude arvates isegi liiga suur ning nüüd ootab sektorites koondamine. Reaalmajanduse päästmiseks tuli Euroopa komisjon välja stiimul paketiga, mis kohustab liikmesriike leidma oma eelarves raha 1,2 protsendi ulatuses SKTst majanduse turgutamiseks. Vaatlejad leiavad, et pakett võiks pöörata pisut rohkem tähelepanu Euroopa ühisturuvabadustele. Tööjõu kapitalikaupade ja teenuste vaba liikumine on läbi aegade muutnud Euroopa Liidu investoritele atraktiivsemaks, kõneleb Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Kui me tahame majanduskasvu ja tööjõudu ja töökohti siis on tarvis investeeringuid, see on Eesti praktika on seda näidanud kõigi nende aastate jooksul, mis Eesti on oma iseseisvat majanduspoliitikat ajanud pärast taasiseseisvumist. Investeeringud on olnud ju need, mis tegelikult on loonud uusi ettevõtteid ja uusi töökohti. Ma ei arva, et ma oleksin maailmatark, kes oskab seda, seda nagu öelda, aga eks eks tegelikul tahaks väga, et oma riik oleks see, kes kes võidaks selle võidujooks, kuhu esimesena usaldus taastub. Euroopa ühisraha euro muutus mööduval aastal paljudele eurotsoonist välja jäävatele riikidele üha atraktiivsemaks, sest euro on pakkunud stabiilsust. Näiteks kaaluvad euroga ühinemist Taani ja Poola. Ka britid suhtuvad eurosse positiivsemalt. Ungari rahandusekspert Zoltarvas arvab, et euroga panid uutest liikmesriikidest võivad järgmiste seas eurole üle minna Läti ja Ungari. Ungari on heal positsioonil, sest meie inflatsioon läheb alla ent tingituna rahvusvahelise valuutafondi abipaketist, mis nõuab meilt suuri eelarve kärpeid, täidab Ungariga eelarve defitsiidi nõude, kõneles Zoltarvas. Mööduvasse aastasse Prantsusmaa eesistumine Euroopa Liidu nõukogus. Eesistumine algas vaid mõned päevad pärast seda, kui iirlased lükkasid referendumil tagasi Lissaboni. Edasi tuli Vene-Gruusia sõda ja kogu sügist varjutas paisuv finantskriis. Prantsusmaa riigipea Nicolas Sarkozy asus energiliselt asja kallale ning isegi kui arvukate tippkohtumise tulemused olnud nii sisukad kui selle ümber tekkinud meediakära, õnnestus Sarkozyyl panna Euroopa Liit rääkima ühel häälel. Mitmed vaatlejad on arvamusel, et prantsuse riigipea käitus, nagu oleks Lissaboni lepe olnud juba jõus eriti punktis, mis puudutab alatist presidenti ministrite nõukogus. Vaatlejad on ühel meelel ka selles, et võitlus finantskriisi ja kliimamuutuse vastu on muutnud Euroopa liidu globaalses poliitikas mõjukamaks. Kadri Kukk, Brüssel. Kadri Kukk mainis Lissaboni lepet tuletame meelde ka meie riigikogu ratifitseeris juunikuus selle leppe. Tõsi, aasta teisel poolel pole leppest eriti palju juttu olnud, aga keerame pilgu läänest itta. Sündmus, mida on nimetatud pöördeliseks, oli Venemaa, Gruusia sõda. Sel teemal jätkab nüüd Tarmo Maiberg. Viie kuu möödudes on üha enam maad võtmas seisukoht, et Venemaa reageeris liigse jõu kasutamisega siini paali haaramise katsele Gruusia poolt andes sellega justkui õigustuse Venemaa tegevusele. Kuid arvestamata jäetakse, et piirialadel toimusid juba varem korduvad tulevahetused ja et Vene passe jagati lihtsustatud korras Lõuna-Osseetia ja Abhaasia elanikele. Tuleks tõdeda, et grusiinide noore valitsuse närvid lihtsalt ei pidanud vastu. Kuid oma rullimiks Gruusiat nähti alguses vaid kannataja poolena mängis ka Moskva vaikimine sõja alguspäevil. Tbilisi kasutas meediat ülivõimsalt. Gruusia president Mihhail Saakašvili jagas intervjuusid nii tihti kui võimalik, kui ka voodis häppeningi. Ärgake üles, see, mis toimub, ei ole ainult gruusia pärast seal lääne põhiväärtused, väärtused, millest USA on meile kogu aeg rääkinud, ütles Saakašvili. Sõja alguses ei julgenud ka pessimistlikumad analüütikud arvata, et Venemaa kasutab olukorda niivõrd julmalt, et võtab enda nii-öelda kaitse alla lisaks Lõuna-Osseetiaga Abhaasia ometigi seda tehti. Nii tugevast reaktsioonist oldi üllatunud isegi Washingtonis, mida tõestas välisminister Condoleezza Rice'i avaldus. See ei ole 1968. aasta ja Tšehhoslovakkia invasioon, kus Venemaa saab ähvardada oma naabreid, okupeerida pealinna, kukutada valitsust ja sellest pääseda. Olud on muutunud, ütles Rice. Euroopa Liidu eesistuja, Prantsusmaa hilinenud, kuid siiski oma eesmärgi osaliselt täitnud rahuvahendus tuleb tunnustada, kuid Moskvale tõlgendusvõimaluste jätmine sõjaväega käitumise osas oli ikkagi läbikukkumine. Ehk lootis Nicola Sarkozy Kremli uue peremehe Dmitri Medvedjevi varasematele lubadustele järgida kokkuleppeid ja seadusi aga vandenõusid armastavatele inimestele tundus, et isegi kui Medvedjev tahtis sõda Gruusias lõpetada, tegutses sõjavägi nii, nagu tahtis peaminister Putin. Ehk et Kremli võimumängud jõudsid otsapidi Kaukaasiasse sõja ning võimumängude juures oli üllatav, et Euroopa Liit ja NATO suutsid leida ühtse seisukoha. Ki pidas Natot üheks sõja põhjuseks, sest aprillikuisel tippkohtumisel Bukarestis ei antud Gruusiale NATO liikmelisuse tegevuskava, mis Moskvale olevat tähendanud diplomaatilist võitu. Kuigi detsembris leiti uus võimalus suunata Gruusia rajale, jäi eraldi komisjoni loomisega mulje, et Venemaad ei tahetud vihastada või nagu ütles jaak refere. Tegemist oli tugeva poliitilise sõnumiga, jättes meelega täpsustamata, kellele. Ehk arvestati detsembri alguses, et saabumas on iga-aastane näit. Ukraina pole maksnud gaasivõlga ning igaks juhuks, et näidata Moskvale, et lääs ei taha suhteid rikkuda, otsustati nii-öelda halli koostöövariandi kasuks. Sest sisepoliitiliselt mõtlevad riigijuhid ei suudaks selgitada oma valijatele, miks nende kodudes toasooja asemel külm õhk kuskil Kaukaasias toimuva pärast. Külm sõda ei saanud augustikuise sõja järel kindlasti uut algust. Käisid ju isegi Eestimaal üleskutset mitte osaleda eurovisioonil ja boikoteerida Sotši olümpiamänge. Suhted Venemaaga küll külmutati, kuid nüüdseks on käes sulaaeg ja ametlikud kontaktid taastatakse järk-järgult. Eesti poolelt vaadatuna oli Gruusia Venemaasõda oma paradoksaalsel kombel hea, sest nüüd on hakatud NATO-s looma meie riigikaitseplaani. Selge ju, kelle eest. Loodetavasti siiski ei ole seda kunagi vaja kasutada, sest teinekord piisab ehk juba teadmisest, et on olemas Nato vihmavari. Aasta kokkuvõttega USAst, kus tähtsündmuseks olid kahtlemata novembrikuus toimunud presidendivalimised, mis lõppesid Ameerikale esimese mustanahalise presidendi võiduga. Meie korrespondent Neeme raud jätkab New Yorgist. Nädalakiri Chain võttis läinud aasta kokku jõulude eel lettidele jõudnud numbri esiküljel. See oli Barack Obama aasta veel nelja aasta eest praktiliselt tundmatu Chicago poliitik valiti USA presidendiks esimeseks mustanahaliseks presidendiks ajaloos. Obama kampaania keskseks teemaks olid muudatused, mida tema poolt hääletamine Ameerikale tooks. Tänu sellele, mida me täna tegime neil valimistel, sel otsustaval hetkel on muudatused Ameerikasse tulnud, ütles 20. jaanuaril uueks riigipeaks saav Obama valimispäeva õhtul Chicagos peetud võidukõnes. Obamat oodatakse ennekõike rea president George Bushi poliitiliste kursside ülevaatamist. Arvamusküsitluste põhjal loodab enamus ameeriklasi, et Obama ja ta meeskond, kus hakkavad võtmerolli täitma välisministrina Hillary Clinton ning ametisse edasi jääb. USA senine kaitseminister Robert Gates leiab teid, kuidas Ameerika väed järgneva 16 kuu jooksul Iraagist ära tuua. Nagu Obama kampaania ajal, lubas president Bush ise, kes lahkub ametist ühe USA ajaloo kõige ebapopulaarne arsema riigipeana. Rõhutab samas, et ükskõik millist hinnangut tema ametiajal ega ei anta ühte, peavad hindajad meeles pidama naeru leeven üsna segane küll soola alates 11.-st septembrist 2001 ei ole Ameerika pinnal toimunud uut terrorit ja presidendi sõnul on selle taga suuresti tema administratsiooni otsustav tegevus. Kuid buss tunnistab, et maailm, mille ta oma järeltulijale pärandab, on endiselt täis ohte jäät. Lisaks sõdadele Iraagis ja Afganistanis on Ameerika jätkuvalt pidama sõda ka globaalse terroriga pikka sõda, nagu Pentagoni analüütikud seda üleilmse haarde ja lõperminita operatsiooni nimetavad. Kuid Ameerika uue presidendi esimeseks mureks ei saa välis ja julgeolekupoliitika, vaid USA majandusprobleemid. Suurim kriis majanduses alates 1930.-test aastatest. Obama on viimase kuu jooksul pidevalt rõhutanud, et imesid tema administratsioonilt muidugi oodata ei tasu ning enne, kui asjad hakkavad paranema, muutub olukord ilmselt veelgi tõsisemaks. Oleme majanduslikult läbimas raskemaid aegu alates suurest depressioonist ja peame tegema suurt tööd, et majandusstruktuurides aastakümnete jooksul ladestunud probleeme lahendada, märkis USA järgmine riigipea detsembri keskel. Kuid vaatamata neile hoiatustele, et elu lähitulevikus vähemalt veelgi keerulisemaks ja raskemaks muutub, on ameerika sel aastavahetusel ikkagi lootusrikas, et muudatused, suured muudatused on tulemas. Neeme raud New York jätkame välisaga samal ajal ka Eesti teemadel energiapoliitika ning energiajulgeolek tõusid sel aastal teravalt päevakorda, mida aasta tõi Tõnu Karjatse. Ülevaade. Olulisemate tähistani energeetikas jõuti aasta lõpus, kui Brüsselis toimus Euroopa Liidu tippkohtumine. Seal lepiti kokku energia kliimapaketis, mis hakkab energiapoliitikat lähemate aastate jooksul kujundama ja võimaldab riikliku kokkuhoidu ning ka seda, et elektri hind tõuseb lähiaastatel vähem. Septembris kokku lepitud Euroopa siseturu paketi peaks elektrituru avanemisel tagama ka sõltumatuse Venemaast. See on juba järgnevate aastate teema ja oli ka kolmas Euroopa tasandi sündmus, mida majandusminister Juhan Parts pea tehke. Isegi aasta olulisemaks. Käivitus niinimetatud Balti energiaühenduste töörühma töö Euroopa komisjoni egiidi all, kus osalevad mitte ainult kolm balti riiki vaid ka põhjamaa riigid Saksamaa, Norra ja Poola. Balti energiaühenduste liitmine Euroopa energiavõrkudega on üks kuuest strateegilisest energiajulgeolekut suurendava infrastruktuuri projektist. Euroopa tasandil. Minister tunnistas, et põlevkivienergeetikasse tuleb endiselt investeerida kusjuures ka selles vallas jätkuvalt konkurentsivõimelised. Riigikogus kinnitatud põlevkivi kasutamise arengukava näeb ette põlevkivi kaevandamise järk-järgulise vähendamise aastani 2015. Sealjuures peab kasvama taastuvenergia osakaal. Milline on seis praegu Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Taastuvenergia konkurentsivõime tegelikult hinnakonkurentsivõime on ajas päris jõudsalt kasvanud, kuna avatud turul elektrihinnad on liikunud oluliselt ülesse Eestis olmelinnad suletud turuhinnad ja seetõttu odavamad. Aga väga palju panustaks selle peale taastuvenergia muutma väga odavaks. Tegelikult noh, neid märked odavaks muutunud ei ole, aga ta muutub suhteliselt konkurentsivõimelisemaks, kuna muud energiakandjate hinnad lihtsalt jõuliselt kasvanud. Tavaliselt me näeme, et me saame enda tootmisportfelli, tuumaenergia täna meil ei ole selgust selle koha pealt, kust me selle saame. Leedu projekt on jõudnud olukorda, kus meil täna veel endiselt puudub selgus, kas tuumajaam tuleb. Olen suhteliselt veendunud, et soomlased teevad järgmised tuumareaktorid ära, kuid jällegi nad ei tee seda meie jaoks. Nii et kolmas võimalus ja mõnes mõttes võib-olla isegi pikaajaliselt kõige kindlam võimalus on see ehitada Eestis oma tuumajaam. Tuumajaama ehitamine seisab ka elektrimajanduse arengukavas, mis peaks aasta algul jõudma Riigikogu. Arengukava kohaselt peaks Eesti oma tuumajaama saama aastaks 2025. Elektrihinna tõus jäi tänu energia ja kliimapaketile väiksemaks, sest Eestile jäävad tasuta saastekvoodid aastani 2020 elektrimajanduse investeerimisega vajaduse tõttu tõuseb aga elektri hind keskmisele kodutarbijale eeloleval aastal kahel korral jaanuarist juba 15 krooni ja uus hinnatõus ootab ees juba märtsis. Üha olulisemaks muutub kokkuhoidlikkus ka üksikisiku tasandil. Majandusministeerium tegi ettepaneku muuta ehitusseadust, et uute hoonete energiatõhusust tõsta. Sama eesmärki teenib ka energiaaudiitorite ja energiamärgiste kasutuselevõtt, räägib Madis Laanisto. Majandusministeeriumi säästva energiatalitusest. Võimalik näidata, mis laadi hoonega on tegu, mida müüakse tarbijal, tekiks parem ülevaade erinevatest pakkumistest, selle energiamärgise vaheldust. Ühed inimesed, kes energiamärgised võivad väljastada, on tõepoolest energiaaudiitorid, aga nii-öelda nendele lisanduvad energiamärgiste väljastamisega tegelevad ettevõtted. Sest kui me täna nii-öelda vaatame erinevaid hooneid Eestisse, seal info selle kohta, mis energia selle kohta on võimalik saada, on ikkagi äärmiselt tagasihoidlik. Hinnakõikumisi nafta ja gaasi hinnas tunneb tavatarbija oma rahakoti peal. Karmistunud kliimapoliitika on märk sellest, et fossiilseid kütus on otsakorral. Riigi osa on siinjuures olla riskide ettenägija, kriiside maandaja. Veel kord majandusminister Juhan Parts. Me peame olevat selles mõttes realistid, et me oleme osa sellest maailmast, me peame lihtsalt püüdma neid protsesse teha enda jaoks võimalikult sujuvaks, teisisõnu me võime ju, kui tõenäoliselt kõik ka elektri eest rohkem maksta, kui me elatustase on kõrgem, kui ettevõtted on konkurentsivõimes, hull on see, kui see toimub äkiliselt tulles tagasi selle kliimapaketi juurde, siis me kindlasti on piisavalt puhvreid, et sellised arengud oleksid sujuvad. Et jookseks ette meie tegelikust maksevõimest ja elatustasemest. Tahaks rääkida paar sõna ka parlamendi tööst. Riigikogu vaidles sel aastal lisaks eelarvele ja lisaeelarvele veel töölepingu seaduse, energeetikaprobleemide ja ka iseenesepalkade üle. Töölepinguseadus oli üks neist imerelvadest, mis peab aitama kriisist välja tulla. Tõnis Kõiv, Reformierakond. Töösuhted muutuvad paindlikumaks. Uus töölepinguseadus muudab töötajate olukorra paremaks, sest on väga mitmeid kordi korratud, kuid tuleb veel üle korrata uued võimalused, see uue seadusega täiend ja ümberõppeks suurendame töötaja kindlustunnet. Töötuhüvitis suureneb 70 protsendini senisest sissetulekust. Täna 50. Hüvitisele tekib õigus oma soovil lahkal. Väikeettevõtjate tekib õigus saada töötukassast hüvitist, mida me täna õigus saada ei ole. Pikeneb õppepuhkus. Materiaalne vastutus muutub konkreetseks ja töötajale arusaadavaks. Opositsioon on teadagi hoopis teisel arvamusel Ain Seppik Keskfraktsioonist arvab nii. Meie hinnangul töötajate garantiid ja hüved selle seadusega vähenevad oluliselt ning seda olukorras, kus on alanud inimeste suurem koondamine ja kus niigi ilmasele seadusetagi kasvab inimeste ebakindlus tuleviku eest. See eelnõu iseenesest ei aita kuidagi kaasa majanduskriisi lahendamisel. Pigem viib selle kriisi üle sotsiaalseks kriisiks, kuna töötajaid saab olema senisest märgatavalt lihtsam töölt vabastada. Energeetikavaidlused muutusid kõige ägedamaks, kui jutt käis põlevkivi arengukava kinnitamisest ja põhiliselt vaieldi kaevandamise mahtude üle. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi tuletas meelde, et vähendada tuleb juriidiliselt korrektselt. Põlevkivi arengukava, kus on siis seotud esimeseks sihiks 20 miljonit tonni aastas, kaevandada põlevkivi ja kaugemaks sihiks 15 miljonit tonni aastas. Teatavasti ja on olukord selline, kus jõus olevat kaevandamislubasid on välja antud 23,75 miljonit tonni aastas ja selleks, et me saaksime ega ma üldse menetleda. Tegelikult on vaja ette näha mehhanism, millega esimeses etapis on võimalik neid seaduslikult välja antud load, need aastased kaevandus mahutamata 20 miljoni tonni piirmäära sisse. Roheliste esindaja Marek Strandberg kaitses oma erakonna positsioone. Küsimus pole tegelikult mitte põlevkivi kasutamise ulatuses kas 15 miljonit tonni või 20 tonni. See arengukava ei sätesta mitte ühelgi arusaadaval ja kasutataval moel seda, milline on tegelikult põlevkivi keskkonnamõju. Ja tegelikult me peaksime hindama põlevkivi kasutusmäär, härra, mitte sellest lähtuvalt mituteist miljonit tonni me kirjutame sisse sellesse arengukavasse sellest lähtuvalt, milline on reaalne keskkonnamuna. See arengukava on vastu võetud, saab näha, kuidas ta hakkab haakuma nende kõikide energia arengukavadega, mis on plaanis järgmisel aastal vastu. Muidugi ei saa mööda minna tõsiasjast, et rohelised tegid juunikuus katsekeskkonnaministrit umbusaldada kuid läbi see muidugi ei läinud ja kuna ka moment selleks sammuks polnud valitud kõige paremini, ei saanud üritus ka erilist vastukaja. Palju vastukaja sai aga samm, mida riigikogulased ise teisejärguliseks probleemiks on pidanud. Palgad ja nende külmutamine suure tõenäosusega on see samm ei kuhugi, sest president saatis asja riigikohtusse, aga tuletame meelde hetkeks seda arutelu ja kuulame. Marek Strandbergi, Jürgen Ligit. Arutletav küsimus on moel või teisel ühtepidi küsimus põhiseadusest, aga teistpidi väga selgelt märgiline küsimus. Me teame, majanduslikud olud on kehvad. Aga küsimus on selles, et kas riigikogu näitab üles teatud kokkuhoiumärki või mitte, on ühiskonna jaoks oluline küsimus. Ma arvan, et meil on mõistlik olla positsioonis, kus looja märgina näidata, et põhiseadust oludes, kus seda vaja on saab käsitleda sellisel moel, et riigikogu võib oma palgale seada mingeid piiranguid. Ei ole mitte maailma lõpp mitte ainult 53-l meie hulgast, vaid, vaid kõigil 100. Seal oleks praegu äärmiselt kasulik, kui tulemuseks oleks palga külmutamine. Aga alati on asjad, mis ajatud, mis ei sõltu ajast ja need on seaduse tõlgendamisel. Marek leidis, et põhiseadust tuleb tõlgendada vastavalt ajale. Paraku on just nimelt täpse. Vastupidi. Kui põhiseadus tahab öelda meile, et me saame riigikogu palka muuta ainult järgmise koosseisu jaoks, siis ta ütleb, et me saame riigikogu palka muuta ja järgmise koosseisu jaoks mitte midagi sinna teha. Hariduse vallas tekitas kõige suuremat arutelu niinimetatud koolireform, mille kohaselt gümnaasiumid lahutatakse põhikoolidest. Martha Grauberg peatub sel teemal. Eesti koolivõrk vajab ümberkorraldamist see mõte öeldi välja nii haridusfoorumitel kui ka riigikogus, kus haridus oli novembris arutlusel riiklikult tähtsa küsimusena. Gümnaasiumi ja põhikool tuleb lahutada ühelt poolt seetõttu, et hariduse kvaliteet, et ei ole ühtlane ning teisalt väheneb kiiresti õpilaste arv, leiab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Praegu on ju niimoodi, et 75 gümnaasiumiosaga kooli kümnendas üheteistkümnendas kaheteistkümnendas klassis ei ole paralleele ligi 50. koolis on igas klassis alla 20 õpilase, need koolid on juba selles riskitsoonis, niiet 30 protsenti tuleb veel langust ja mõnel pool 40 protsenti ja oma õpilased, kes vallas elavad, ei käi juba praeguse valla gümnaasiumis, vaid käivad linna gümnaasiumisse, siis paraku ka siis, kui me mitte midagi ei teeks. Korralduslikus plaanis osa gümnaasiume suleks omavalitsuste endi otsustel nelja aasta jooksul oma uksed. Järvamaal on tänavu gümnaasiumiõpilasi 720, aastaks 2012 kahaneb nende arv hinnanguliselt 480-ni. Türi majandusgümnaasiumis õpib praegu üle 40 õpilase vähem kui kevadel kooli lõpetas. Türil arutletakse juba mõnda aega, kuidas edasi minna. Türi majandusgümnaasiumi direktor Aivar Paas. Türi vallal on plaanis praegu teha kahest gümnaasiumist üks gümnaasium, esialgu loomulikult me võitlesime sellele vastu, aga terve mõistus on saanud ka meil võitu ja hetkel oleme suunanud oma jõu nagu rohkem selle peale, et olla valitsusega koostööd teha ja säilitada Türil gümnaasiumihariduse andmine. Haridusministri sõnul ei ole eesmärk tekitada mammutkoole kolme paralleelklassiga, gümnaasium on piisavalt suur, et aineõpetajad saaksid oma koormuse kätte ning koolid valikuid pakkuda. Mis gümnaasiumide puhul on kõige tähtsam. Järvamaal võiks ministri arvates olla kolm gümnaasiumi eraldi Paides, Türil ja Ida-Järvamaal kuid peaks on kõik omavalitsustevaheliste kokkulepete küsimus. Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri hinnangul on koolivõrgu ümberkorraldamine Eestis tervikuna vajalik. Gustav Adolfi Gümnaasiumi iseennast aga eraldi gümnaasiumina ei näe. Me oleme ainuüksi juba oma vastuvõtukorraga eraldanud gümnaasiumisse pääsemise üsna selgepiiriliselt ära. Kui varem võidi arvata, et see, kes meie kooli esimesse klassi tuli, siis läheb nagu tunne veega lõpust tuleb 12-st välja, siis nüüd see enam nii kindlasti ei ole. Me võime sellele teisele alklastama hoonele riputada teise sildi või nimetada natukene ringi, aga me siiski peame sellist traditsioonilist gümnaasiumi, kus kõik õpilased esimesest kuni 12 klassini koos heaks mudeliks. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ei tähenda, et õpetajaid oleks vähem tarvis. Vakantsed kohti on praegu tuhandeid ning varjatud õpetaja puudus kummitab veel mitu aastat. Tõnis Lukas. Selle ajaduse näevad ikka õpilased, klassikomplektid, kus koolis klassikomplekt Vaiknevad ei ole niivõrd, siis isegi, kui nad on kõrvalvallas, võib õpetaja sinna tihti tööle käia. Aga kui ta on linna piires, peab lihtsalt tänavat vahetama või linnaosa vahetama, ei ole see nii suur probleem. Praegu on näha õpetajaameti maine tõus ja noored lähevad pedagoogilistele. Erialadel tuleb kõik teha selleks, et tõmmata need noored ka tulevikus koolidesse. Nüüd hariduse juurest halduse juurde Eestis on 227 omavalitsust. Haldusreformi eesmärk on väikeste omavalitsuste arvu vähendamine nii et tõuseks omavalitsuste pakutavate teenuste kvaliteet ning oleks selgem ülesannete jaotumine. Margitta. Otsmaa jätkab sel teemal. Isamaa ja Res Publica Liit vahetas tänavu jaanuaris senise regionaalministri Vallo Reimaa Siim-Valmar Kiisleri vastu välja. Erakond heitis Reimaale ette soovi alustada reformi omavalitsusliitude tugevdamise eest ja neile funktsioonide juurde andmisest. Reima sõnul andis ta uuele ministrile üle valmis haldusreformi kava. Tähtajad, need hakkavad järjestik saabuma, kus need suure töö tulemused on formuleerumas juba konkreetseteks viljadeks nijates on saagikorjamisaeg. Erakonna juht Mart Laar ütles siis, et Kiisler on majandusministeeriumi aseministrina valdkonnaga kursis ja väljakutsete ulatus on talle selge. Kui me eelmise ministri juures ootasime tulemust kaheksa kuud, siis uue ministri ametiastumisest tahame me lühema ajaga neid tulemusi näha pool aastat. Erakonna eesmärk oli viia reform läbi kiiresti radikaalselt ja sunniviisiliselt. Koalitsioonikaaslased nii ei arva. Isamaa ja Res Publica liidu liige Urmas Reinsalu. Põhimõtteline otsustamise koht on see, et kas me teeme ta üheaegselt seaduse alusel üle terve maa või mitte ja see on valiku koht, mille puhul on kardinaalselt erinevad seisukohad erakondadel, see on otsustamise koht ja pärast seda on võimalik rääkida nüanssidest. Riigikontrolör Mihkel Oviiri sõnul vabatahtliku ühinemise protsess ei toimi. Miks need inimesed peaksid tahtma oma olukorda oma staatus muuta? Kahtlemata ei ole meil Eestis praegu teist võimalust, kui viia nad jõuliselt ja energiliselt läbi teate, mina kardan praegu, et meil väga kiiresti tekibki uus tõmbekeskus ja eelkõige Tallinn meie tõmbekeskuseks. Me oleme pigem hiljaks jäänud, kui seda varem teinud. Mais tõdes reformierakondlane Urmas Klaas Ühinemine ei saa olla mitte kunagi eesmärgiks omaette eesmärgiks omaette juhtimise kvaliteet. Regionaalminister Kiisleri sõnul on see aasta näidanud, et vabatahtlike sühinemistesse ei saa enam. Meil on juba täna Eestis omavalitsusi, kes tahaksid kellegagi ühineda, kellega teised ei taha ühineda. Kui me vaatame praegu majanduses toimub Eestis, tekib selliseid omavalitsusi väga mitmeid juurde, kes on sattunud väga suurtesse raskustesse, seda vähem tahavad teised nendega ühineda. Reformi puhul räägitud kolmest variandist omavalitsuste liitmine, omavalitsusliitude tugevdamine ning riigikontrolli ja kohaloleku tugevdamine omavalitsuses. Viimase endine regionaalminister loodusvälistas tema sõnul oleks ühinemine mõistlik lahendus. Küsimus on aga, millise aja jooksul ja millise ettevalmistusega. Küsimus on ka selles, millised funktsioonid jäävad ja kuidas need on rahastatud. Siin on üksainuke lahendus suuremad omavalitsused, olgu nad siis kasvõi maakondade piiridest, siis tuleb asjast asja, siis jääb alles iseotsustamine ise. Valitsemine. 31. juulil arutas valitsus seadusemuudatust, millega soodustatakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemist. Ühinemistoetuse määr 625 krooni ühe elaniku kohta peaks tõstma omavalitsuste huvi piirkonna arendamiseks. Siim-Valmar Kiisler. Praegu on väga tõsised läbirääkimised 13. omavalitsusüksuses. Ma usun, et see huvi tõuseb. Eestimaa omavalitsuste liidu juhi Kurmet müürsepa hinnangul ei ole raha motiveeriv. Tegelikult võiks ikkagi nimetada seda peenrahaks võrreldes nende vajadustega, mis kohalikel omavalitsustel on, et me ikkagi seisame selle eest, et omavalitsuste tulubaas oleks tugevam kui võib-olla ühekordsed toetused. Kahe kuu eest kinnitas regionaalminister Kiisler valitsuse infotunnis, et reformikava ei ole ebaõnnestunud ja seisukohad ei ole muutunud. Muutunud on vaid nii palju, et nüüd pannakse rõhku kohalike omavalitsuste teenuste standardite muutmisele. Mart Laari sõnul peaks see koalitsioonikaaslase veenma, et IRL-i pakutud reform on vajalik. Siim-Valmar Kiisler. Ka pöördumise koalitsioonierakondade poole küsisin nõusolekud sundliitmisega edasiminekuks. Kahjuks tulid vastused eitavad ja seetõttu on nüüd selge, et 2009 kohalike omavalitsuste valimiste võtmes meil saavad olla enne seda vaid vabatahtlikud ühinemised. Tervet Eestit hõlmavat terviklikku lahendust ei tule. Mart Laari sõnul on ebaõnnestumise peamine põhjus, et reform on ebapopulaarne. Mitme aasta jooksul on riik kulutanud selleks tohutuid summasid. Summa ulatub küll miljarditesse, et see ikkagi Eestile olnud ja on jätkuvalt üsna suur tagasilöök, sest et tegemata haldusreformi taga seisavad paljud teised reformid. Vahetame teemat, käesoleva aasta läheb ajalukku ka sellega, et paljastati riigireetur. Aastat iseloomustavad ka korruptsioonikahtlustused Eesti suuremates linnades Tallinnas, Narvas ja Pärnus. Majandussurutis annab asjatundjate sõnul tunda ka kuritegevusest. Tagasi on tulnud relvastatud röövid. Kai Vare räägib sellest. 21. septembril vahistati kaitseministeeriumi endine kõrge ametnik Herman Simm kahtlustatuna riigireetmises ja samuti tema abikaasa Heete Simm. Ametlikult ei ole avalikustatud, et Simm luuras just Venemaa heaks, kuid nii Eesti kui rahvusvaheline ajakirjandus rääkis sellest kindlas kõneviisis. Herman Simmi vastutada oli kaitseministeeriumis riigisaladuse kaitse. Tema laualt käisid läbi Eestis kõige kõrgema sõnastuse pälvinud Nato dokumendid. Eestis püüti Simmi tabamist näidata riigi tugevusena. Kaitseminister Jaak Aaviksoo. Tõmmata selle sündmuse kahetsusväärsusele on Eesti riik suutnud siiski selle riigireetmise kindlaks teha ja ka kahjustatavad tabada. Seda peetakse suhteliselt heaks tulemuseks, mis näitab riigi tugevust. Riigikogu julgeoleku asutuste järelevalve erikomisjoni esimees Jaanus Rahumägi on kindel, et lähema viie 10 aasta jooksul ei saa laiem avalikkus teada kogu tõde Simmi tegudest. Põhiline järeldus on see, et me peame käituma oma julgeolekuluure vastuluureküsimustes täpselt samadele kriteeriumitele vastavalt, nagu käituvad suured riigid ehk et see mäng käib suurte riikide tasandilt. Riigi peaprokurör Norman Aas leiab, et Simmi juhtumist on palju õppida. See kriminaalmenetlus on olnud ka selline esmakordne Eesti õiguskaitseasutuste jaoks oli seotud väga selliste keerukate hellituskombinatsioonidega lisaks ka väga suur salastatuse aste, näiteks selle protsessi algfaasis teadis sellest, meie majas on kaks inimest peaaegu kuni lõpuni välja. Meie hinnangul on kogutud piisavalt tõendeid, et see asi kohtusse saata, teiselt poolt kindlasti, kui me räägime sellest võimalikust teoste kahjust, siis see on esmakordne Eesti taasiseseisvunud ajaloos. Ja kindlasti siin nii-öelda see osa, mis jääb väljaspoole kriminaalmenetlust, on veelgi ulatuslikum. Eelkõige siin riigisaladuse kaitse seisukohalt tuleb nii-öelda väga paljude asjade üle kontrolli. Kui kaua teie hinnangul niisugune protsess kestab? Kriminaalmärts enda mõttes on see küllaltki suur väljakutse Eesti õigussüsteemi jaoks, kasvõi näiteks nii-öelda see kohtumenetluse tehniline läbiviimine, kus tuleb mõelda ka uuesti riigisaladuse kaitse peale et riigi julgeolek ei saaks uuesti riivatud. Aga ma siiski loodan, et järgmine aasta esimesed kohtulahendit ka selles kaasuses tulevad. 2008. aastal jõudis avalikkuse ette ka mitu korruptsioonikahtlust Eesti suurematest omavalitsustest Tallinnas, Pärnus ja Narvas on uurimine jõudnud ka mõnede isikute kahtlusaluseks tunnistamiseni. Kuna nendes omavalitsustes on võimul Keskerakond, on erakonna liit Metka seoses korruptsiooniga kõrgendatud tähelepanu all. Partei leiab, et tegemist on poliitilise tellimusega. Riigiprokurör Norman Aas. Seaduse ees on kõik võrdsed, tegelikult praktiline tõdemus näitab seda, et see mõni ametnik kuulub mõnda erakonda praktiliselt segab tegelikult uurimistes. Selliste asjade avalikuks tulekuga kaasneb kõik see, mida te olete näinud, süüdistused nii poliitilises ärapanemises, kallutatuses ja kõiges muus. Eriti kummaliseks kiskus Tallinna korruptsioonijuhtum siis, kui Tallinna linnavalitsus teatas, et linnavalitsuse hoones seal ööl vastu seitsmendat detsembrit sisse murtud ja sissemurdjad on jäänud turvakaamera salvestisele. Vaatamata kaitsepolitsei teatel, et majas käisid nende kaastöötajad, ei muutnud linnapea Edgar Savisaar oma sõnakasutust. Me ei välista üldse igasugust maffiastruktuurid, me ei välista ka teiste riikide luure huvi ja tahtis teada saada, mida Tallinna linnavalitsus teeb ja otsustab. Ta oli üks teie omad softist ajakirjanik, kes pole, vihjas sellele, et tema meelest ühe selle mehe nägu on tõepoolest väga sarnane kunagise vene sõjaväeluuraja nafta. Kaitsepolitseijuht Raivo aeg möönis, et kapo töötajate jäämine turvakaamerate lindile oli ebaprofessionaalne. Aga nii Raivo aeg kui Norman Aas taunisid ka Tallinna linnavalitsuse käitumist. Minu jaoks on kahetsusväärne, et Tallinna linnavalitsus eesotsas linnapeaga pidas vajalikuks selliseid menetlustoiminguid, mis neile teatavaks saanud avalikustada ja seda mitme päeva jooksul võimet noh, kindlasti sellest juhtumist tuleb õppida kas või seda, et selliseid asju ei jäeta kunagi kasutamata ära, et hilisemat uurimist segada või tekitada siin muid selliseid süüdistusi selle menetluse kõrvale. Kuritegevusest üldiselt rääkides tõdes Norman Aas, et kuritegevuse vähenemine Eestis on peatunud ning majanduslangus on toonud ka muutusi kuritegevuses. Tagasi on tulnud keerulisemad röövimise juhtumid siin just aasta teisel poolel on olnud väga palju ka kajastusi sellest kasiinoröövi tanklate röövid on suhteliselt palju tagasi tulnud relvadega, mida siin mõned aastad tagasi tegelikult oli jäänud Läheks. Teiseks selle aasta üheks märksõnaks on kindlasti nii-öelda inimestelt raha välja petmine, eelkõige Leedumaalt pärit inimeste poolt, kes siin, eestlased inimestele ütles, et nende lähedane sattunud probleemi, et on võimalik see raha maksmisega ära lahendada. Nii et kokkuvõttes ma kardan. Ma arvan, et, et, et majanduslangus on kuritegevust hakanud mõjutama ja nii-öelda senine kuritegevuse langus on tegelikult peatunud. Ja kultuur on nagu ikka lõpus terve rida kultuuriüritusi oli plaanitud juubeliaasta kavasse neist ka juba rääkisime, kuid kultuuri aasta edenes omasoodu. Riina Eentalu peatub sel teemal. Aastal 2008 valis Euroopa muuseumi foorum meie kumu kunstimuuseumi Euroopa aasta muuseumiks. Kumu, mille vastu mitmed Eesti ärimehed ja ka praegugi juhtivad poliitikud kõigi vahenditega sõdisid teadvustab Euroopale Eestit rohkem, kui need poliitikud oma karjääri jooksul ehk eales suudavad. Nõndaviisi. Ja üks selle aasta tähtpäevi pani mind mõtlema, kas ongi nii, et mis silmist see südamest ühes telemängus, kus pidi arvama, kes nõndanimetatud keskmise eestlase meelest on Eesti tuntud dirigendid. Ei mahtunud mängijate pakutud Gustav Ernesaks õigete vastuste hulka. Mängujuht oli üllatunud, ausalt, mina olin ka. Ometi on eestlased Ernesaksa soojalt laulutaadiks nimetanud. Ehk värskendas Gustav Ernesaksa juubeliaasta meie mälu. Detsembris oli laulutaadi 100. sünniaastapäev ja tema jälg meie muusikaloos on tuntav ka praegu. Meie meestekoorilaulu lipulaev ramm üle 300 koorilaulu soololaule, oopereid. Tänapäeval kirjutatakse palju keerulisemalt ja palju komplitseeritud muusikat, kui Ernesaks kirjutas, kuid ega neid koore, kes tema, ütleme, meeskoorilaule võiks laulda ja kõiki neid suuremaid meeskoorilaule võiks laulda, tänapäeval palju ei ole. Siis ta kirjutas koorile oma võimalusi arvestades. Ja need võimalused olid tal ju suured. Ja teisest küljest veel, mida võib-olla tänapäeval raske hoomata on see, kuidas ta seda vokaalselt välja töötas, kuidas ta selle teose hingama pani? Meenutas Gustav Ernesaksa õpilane ja järglane, rammi ees olev aia Gustav Ernesaksa on pidanud elama keerulise elu keerulisel ajal. Noorem põlvkond ja ehk ka rahvuskaaslased välismaal pole iga kord suutnud seda mõista, rääkis helilooja Veljo Tormis klassikale Raadio Ernesaksale pühendatud saatesarjas. Kuid Ernesaksa Mu isamaa on minu arm on ikka laulupidude lõpulaul ja see liigutab endiselt eestlaste hinge sügavalt. Veljo Tormis. Mul tuleb meelde ka kuskilt austad Roman Toi ütlemine et hernes kattis oma lauluga Mu isamaa on minu arm. Tolleaegsetes oludes. Eesti õige hümni puudumise meil ei olnud hümni Ernesaks lauluga kattis selle tühimiku. Mida veel soovida ühelt heliloojalt? Gustav Ernesaks ise meie arhiivist Paljukuse ühe eluga jõuad selle bioaga muidugi. Tagasi vaatad, et kui tegid kõik kontserdid ära kõik proovid ära. Konservatooriumis normtunde kirjutasid viis ooperit. Ei tea, kus see aeg sai võetud või. Sestap väärib ta meie mäletamist helilooja Veljo Tormis tegi seda juba aastaid tagasi, nii. Minu austus tema vastu on tõesti suur ja seda juba 1974. aastal, kui kirjutasin tema auks oodi laulja, mille sõnad kõlavad nii, nii kui valguse allikas seisab, austatud laulja oma vendadega. See oli kiire ja konspektiivne kokkuvõte 2008.-st. Et aastast 2009 tuleb nii raske, kui ennustatakse, saame näha. Huvitav, tuleb ta igal juhul täna nägemist.