Ma väidan, et see on põhimõtteliselt olemas ennekõike seda osutub jäätmeseaduse alusel kohalikust omavalitsusest kohalikus omavalitsuses peab olema jäätmeseaduse alusel jäätmeeeskiri. See on kohaliku volikogu määrus, nagu igasugune kohaliku volikogu määrus, on see õigusakt ja sellisena täitmiseks kohustuslik. Kahtlemata terve Eesti võiks öelda võrdluses ikkagi paremaid näiteid, ongi Tallinna meeskini Tallinna jäätmeeeskiri väga selgelt kohustuse koguda eraldi paberit-pappi ka pakendit loomulikult. Ja täna juba selle aasta kevadest tegelikult biolagunevad jäätmed. Nüüd on edasi, on küsimus, et kas seda täidetakse. Inimesed on väga mugavad ja ma arvan, et kui seal tuled kodust oma prügikotiga ja välja ja sa oled harjunud seda panema maja taha siis ma ei usu, et paljud inimesed viitsivad võtta nüüd eraldi oma plastmassi ja klaasikoti ja, ja siis selle. Ma ei tea, mis kolmandad jäätmed ja siis minna sinna, otsima kuskile seda suurt konteinerit, kuhu saab neid eraldi panna, et, et kas sellist võimalust ei ole, et prügiauto tuleb, paneb plastmassi eraldi, paneb klaasi eraldi ja, ja siis ülejäänud jäätmed ka eraldi. No esiteks, täna hetkel võime nimetada seda värviti kotisüsteemiks, tegelikult toimib osaliselt osade jäätmefirmade poolt räägime natuke jäätmekäitluse sellistest praktikatest ja tegelikult loogikatest, seda nimetatakse siis ukse juurest kogumiseks või inglise keeles kohta öeldakse Torpedo Collection, eks ole. Ja see on tõesti paljudes Euroopa suurlinnades üsna levinud, aga ma rõhutan ka tegelikult suurlinnadesse ja selle juures nüüd on mõned momendid, mis on oluliselt kindlasti rõhutada, on see, et see eeldab tegelikult nüüd nii nende inimeste poolt üsna suurt täpsust. Sest et yldjuhul selliseid juhtumisi auto tuleb mingi suhteliselt kitsa, võib-olla 15 20 minuti jooksul viib ära, eks ole, ajavahemikus ja kui keegi toob selle koti tänavale pärast seda, kui see auto on läinud, siis see on seal jää vähemasti järgmise päevani, võib-olla isegi mitu päeva. Ja sellisel juhtumil need jäätmete kui nagu kilekoti sageli juba nii teda mode, loomade masinad, inimese Potrambitakse üle ja ta muutub prügiks tänaval, eks ole. Jäätmekäitlus on loomulikult majandusharu, tegelikult ei tee jäätmekäitlusfirmad, ei ole heategevusorganisatsioonid ega ka mittetulundusühingud, on äriühingud, nad teevad seda, mis on kasulik ja nad ei kogu midagi liigiti, mis ei ole just nimelt nendele ettevõtetele kasulik, majanduslikud peegelduvad selleks, et üldse toimiks, peab olema mingi teine mehhanism. Teine mehhanism, täna ongi tegelikult need pakendi puhul ikkagi siis tootjavastutus tähendab seda, et nendele ettevõtetele, kes selle pakendi toovad turule on vastutus see kokku koguda, ettevõtted moodustavad tootjavastutusorganid hoone, kus nad siis kõigepealt deklareerivad, mida nad turule tõid, maksavad sellele vastavale hirmutate taaskasutuse tasu ja siis need organisatsioonid omakorda sõlmivad lepingud jäätmekäitlejatega, mida, nagu inimesed tahavad, et selle mugavuse põhimõtteliselt need konteinerid seal on päris palju iseenesest ja mida rohkem konteinereid on, seda rohkem surelike kogumise kulud, eks ole, see on tegelikult tõsi kulude mõttes, see on tegelikult kulu, mis on nende kaupade turule, toojate kulu, sellisel juhtumil tuleb juurde müügihindadele. Ehk siis vot see nüüd on tegelikult see küsimus, kus see oli tõesti, inimesed ei, võib-olla mõtle või ei saa sellest aru. Mida rohkem kui me tahame, et me tahame, et oleks otse minu maja juures, seda rohkem me hakkame sellest maksma ja me näeme tegelikult ka teisipidi, eks ole, kus inimesed on järjest rohkem mures kaupade hinnad tõusevad, selle mugavuse suurendamine on selge tee sellele, me suurendame selle, ütleme siis kuluartikli kaudu kaupade hinda, ma arvan, räägime suud, kus saab minna, eks ole, ladina tuleb jõuda. Kas tulevikus on võimalik see, et panen veel sellised värvilised prügikastid hoovis ja iga inimene saab kodus ise ära sorteerida. Kindlasti, aga ma ütlekski, et seal on ka täna võimalik. Jäätmeeeskirja järgi peab iga korrusmaja juures olema täna hetkele vanapapi ja paberikonteiner ja peab olema ka nendes piirkondades, kus on juhtunud korraldatud jäätmevedu ka biolaguneva jäätmekonteinerit. Ehk teisiti öeldes, tegelikult peaks Tallinnas olema täna juba kortermajade juures vähemasti kolm konteinerit ja lisaks eks ole siis pakendikonteiner kuskil mõnesaja meetri. Kuhu see vähemasti sellest, eks ole, ega jälle keegi ei tule seda nii-ütelda kingitusena tooma. Et nii nagu ikkagi majaühistul peab olema labidas, reha oma majaesise koristamiseks, peab tal olema prügikonteiner.