Katariina ja herned autor Kadri Hinrikus esitab Eva Koldits. Algab järjelugu üheksaaastasest Katariinast, kelle isa kolis kevadel kodust ära. Tema ema on tööga nii hõivatud, et tal pole tütre jaoks aega. Katariina on kurb ja arvab, et tal tuleb väga igav suvevaheaeg. Naljavaene kevad. See kevad oli üks peavalu, nagu mu ema ikka ütleb. Mitte et ma täpselt teaksin, mis tunne on, kui pea valutab, sest mul pole kunagi pea valutanud. Kujutan ette, et see võib olla midagi sarnast nagu siis, kui jalg ära sureb. Kuigi, kui jalg on surnud ja suriseb üleni, nii et ei saa üldse korralikult püsti seista siis on natuke naljakas ka. Peavalus seevastu ei ole midagi naljakat. Ja selles kevades samuti mitte. Kõigepealt põdesin terve nädala angiini ja istusin kodus nagu kummitus. Kui kauaoodatud klassiekskursioon kätte jõudis, kallas päev läbi vihmaõpetaja keelas meil järve äärde ja matkarajale minna ning Me loksusime bussiga lihtsalt ühtede varemete juurest teiste juurde. Jube igav oli. Mariga läksin tülli, sest ta lõhkus mu rula ära, kui sõitis vastu telefoniposti, kusjuures ta sõitis meelega, kuna tahtis näha, kui tugevad rulad ikkagi on. Enda omaga ta muidugi katsetada ei julgenud. Siis ma jätsin veel sõrme jube valusalt kapiukse vahele. Ja klassiõhtul tantsis Claus terve aja ainult Martaga ega teinud minust väljagi. Ema pesi pesumasinas mobiili ära, mis oli jäänud teksade taskusse ja keeldus tööle hakkama. Seda pärast põhjalikku fööniga kuivatamist. Ja kõige lõpuks, või õigemini kõige alguseks kolis isa meie juurest minema kellegi Juulia juurde, kellel pidi olema umbes minuvanune poeg. See juhtus märtsis. Kui küsisin emalt, miks isa ära läks vastas ta nagu tavaliselt, et tal pole praegu aega mulle kõike seletada, aga kui kasvan suuremaks, saan isegi aru. Sa oled tark tüdruk, lisas ta lõpetuseks ja kihutas mingile konverentsile. Ei tea, kui suureks ma pean kasvama, et kõikidest asjadest ise aru saada. Kas näiteks kolme dist aastaseks või peaksin ootama 15. eluaastani? See on ju pikk aeg. Tahaksin ikka varem teada saada. Isa ise ütles, et ta kolib kodunt ära, sest nii on parem. Kellele parem? Tahtsin täpsemalt teada kõigile, kellele kõigile. Kõik ongi kõik. Kui saad suuremaks, taipad isegi kas ei aja vihale. Üks lõputu suureks saamise jutt. Mida ma nii kaua pean tegema, kuni ma veel ei ole piisavalt suur. Kui keegi minu käest küsiks, miks isa minu arvates kodunt ära kolis, siis vastaksin umbes nii. Esiteks, ema oli kogu aeg tööl. Teiseks isa oli kogu aeg tööl. Kolmandaks. Kui oled kogu aeg tööl, siis unustad ära, kui tore on olla kodus koos teiste kodustega. Ja neljandaks, kui oled ära unustanud, kui tore on olla kodus koos teiste kodustega siis võib vabalt ka mujal olla. Viiendaks ja kolidki mujale. Aga keegi ei ole minu arvamust küsinud. Eva Koldits luges esimese osa raamatust Katariina ja herned, autor on Kadri Hinrikus, režissöör Tiina Vilu, helirežissöör Külliki Valdma.