Meie esimene laulame, mis esimene laul on Alo Mattiiseni ja Reet Linna lugu pealkirjaga, miks see oli sellel ajal tehtud laul kui oli paraku just lahkunud Peeter Lilje kes oli suur muusik, rabas tööd teha ja rabas eluga elada. Ja, ja kogu aeg tormlas igale poole ja siis selle laulu mõte ongi see, et miks pean igale poole ma jõudma, miks igaüks võib pank nõuda, eks ole, et tahaks nagu vahepeal hingata, aga näed, ei saa. Mulle sidus see, et me tutvusime Tartus ja aasta oli 67. Tali ju erakordselt noor, erakordselt andekas ja seal oli see asi, et 68. aastal me sõitsime, oli 69 tegelikult ikkagi Kaunase festivalile ühe kokku pandud bändiga, muusikafestivalile. Petrali veel mängis klaverit ja mul oli õnn pätsiga. Pärast seda, kui ma sõjaväest tulin, seitse, kaks. Aastal käia kahekesi esinemas, sest temal oli muusikast täiesti või laulusaatmisest orkestraalne nägemus. Ma olen teinud küll inimeste Ehala ja Enn Rebasega pikalt ja nüüd kammistada. Ja nad on kõik olnud väga head. Peeter oli eriline. Ta, ta mängis niimoodi. Ja peale selle kuidagi meil olid, asjad olid ühtemoodi, Me mõtlesime kuidagi ühtemoodi. See laul on siis aastast, see on konkreetselt 93 93, kui sageli seda näiteks kontserditel laulad? Ma olen seda ainult pärast seda mingisugune neli-viis korda. Lihtsalt sellepärast, et rock Hotell niukseid lugusid. Aga seda lugu peaks bändi käisid. Nii et seda mingitel suurematel kontsertidel