Kuidas elada 100-ni aga veel üheksakümneselt möllu teha? Tervist, mina olen Marko mikrobioja, ärge nüüd ehmuge, aga mina elan teie kõhus. ERRi toimetajad Marju Himma ja Linda Eensaar lähenevad tänases saates inimesele kõhu kaudu. Täpsemalt teevad nad juttu Tartu Ülikooli mikrobioloogia emeriitprofessori Marika Mikelsaar bakteritest, kelleta inimene ellu ei jää. India räägime alustuseks sellest, mis on mikrobioomi ja mikrobiooota, need on sõnad, mis tänases saates kõlavad õige mitmel korral, mis on kõige lihtsamini võttes ja kõige lollikindlam kaltsupead, et need kõhubakterid. Ja neid on palju ja väga erisuguseid. Öeldakse, et see on just nagu eraldi organ, mis ei olegi inimese enda organite hulgas. See kaalub umbes kolm kilo ja kõhubaktereid võib olla inimese sees umbes 36000 erinevat liiki on siis väga palju ja kõhubaktereid ehk seda mikrobioomi meil vaja selle jaoks, et meie esmajärgus kindlasti seedimine töötaks, aga et ka meie immuunsüsteemi närvisüsteem oleksid korras. Ta on justkui loom, kellega me elame. Sümbioosis. Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marika Mikelsaar. Teie elutööks on mikrobiolooge bakterid kõige tuntum saavutusena ilmselt probiootilised piimhappebakteri Lactobatšillus Ferementumi avastamine, mida mõned tunnevad ka doktor helluse bakterininal. Et nüüd on käimas uuring, kus te kasutate väga vanu inimesi, sajaaastaseid lausa, ja uurite nendel mikrobioomi ehk soolestikubaktereid. Miks seda vaja uurida? Üldse on huvitav teada saada ja oluline teada saada, mis juhtub inimesega, kui ta vananeb. Ja kui, et teada on olnud kogu aeg, kuidas sünnimomendist peale laps omandab bakterid, siis nüüd on väga palju uut teada saadud ka sellest, et juba enne sündi saab laps oma ema bakteritest aimu ja mõned need kohale. Nüüd on äärmiselt huvitav teada saada, et mis siis need ikka juhtub vanast peast, et meie oleme siin uurinud väga erinevaid diagnoose vastsündinuid, lapsi ühe aasta, siis siis kuni viie aasta, siis me oleme määranud siin täiskasvanutel micro biotat ja ma olen juba varem kahurinud vanade inimeste oma ja vanade inimeste juures leidsime ma kuskil väga palju aastaid tagasi, ma olin ju üle 50 aastased neid uuringuid teinud. Leidsime niisuguse huvitava asja. Et vanad inimesed nagu jaotusi kahte lahku mikroobide poolest, kui Need, noored inimesed, näiteks latto patsientide pealt, mis on ühed õõnsused, sagedasemad ja väga kasulikud ja head bakterid. Nende poolest olid niisugune ühtne grupp, nende hulgad olid enam-vähem piirides. Vanadel inimestel oli see erinevus üksteise vahel 100 kuni tuhandekordne. Ja, ja see oli väga suur ahastus. Tol ajal, kui ma tegin oma kandidaaditööd ja ma kirjutasin sellest ja siis ma otsisin ka kirjandus, aga see oli niisugune kirjeldav teadus. Ja selleks, et nüüd natuke edasi liikuda, selleks oli vaja minu mõtlemist areneda ja maailmamõtlemist areneda. Et mikroobid, kui sellised, eks ole, ja inimene kui selline, noh, vana inimene, noor inimene, mis seal suurt erinevust on, aga et kuidas nad suhtestuvad ja miks siis on see nii, et mõnedel on vaat nii kõrged hulgad neid kasulikke baktereid, teistel madalamad hulgad. Ja siis me kolisime kogu oma instituudiga siia biomeedikumi, kus olid väga uued aparaadid ja suured uued võimalused, siis me hakkasime mõtlema, et kas need inimesed, kellel neid kasulikke mikroobe rohkem on kas nende verenäitajad, mida juba osata oskab, arst määratakse millegi poolest paremad. Ja tõesti tuli niimoodi välja meie, andnud neile midagi, siis nad olid terved vanad inimesed, nad läksid puusaoperatsioonile. No eks ole, liigese poolest oli, neil olid probleemid, aga muid probleeme ei olnud, tunnistasid ennast terveks ja hakkasime neid uurima, ajasime publitseerimist esimesele juba 2009. 2011. aastal ja tuli niimoodi välja. Et need, kel kõrgemad hulgad, olid need regulaarselt Darlitasid selliseid noh, juustusid, hapupiimasid jogurteid, kõike, kõike seda, mis, mis vanal inimesel tõenäoliselt meeldib, eks ole, selliseid asju tarvitasid. Ja kui me siis vaatasime, et mis nende verenäitajad olid siis nendesse kahjulik LDL lõudensiti klipid, lipoproteiin et see madala tihedusega lipoproteiin, mida nüüd eristatakse kolesterooli koostises, mida eristatakse, see oli nendel madalam ja neil oli see vähem oksideeritud, neil oli vähem ka nii-öelda kahjulikku kõrged suhkrusisaldust veres. Sest me leidsime väga huvitava asja. Et see siis tähendab, et äkki on mingi seos, eks, et bakteritel ja pikale all ja Teder, kas seal on mingisugune seos, et kas ta nüüd on just laptopid sillidega seoses või kuidas ta millegagi on, siis me tollal ei teadnud. Jah, jaa, mahim jälle muutus, tulid uued võimalused ja uus võimalus tuli see molekulaarsed määrata. Kui me siin 69, siis võtsime need mikroobid sooles isaldisest ja kasvatasime neid välja teatud tingimustes söötmete peal. Ja siis määrasime, mis Tomad, et neil on ja, ja mis nad teevad ja vereproovid saite, ehk siis maailmaigatsus, eks ole, teadus liigub edasi. Mulle meeldib sepas tööri, ütleme nii, et miski ei suuda peatada teaduse progressi ja siis tulid molekulaarsed uuringud ja siis oli võimalik seda mikroobide koostist määrata. Ta on geneetiliste molekulaarsete uuringutega. Muidugi need alguses tekitasid metsikut segadust, sellepärast et tuli välja, et need, keda me juba tundsime, et see oli jäämäe väga-väga kõrge osa seal all oli äärmiselt suur osa niisuguseid tundmatuid baktereid, kelle kohta me ei teadnud, mis nad toimetavad, teevad, kuidas nad on, nii et noh, see, see on niisugune keeruline küsimus ja, ja nüüd eks ole inte küsida, miks seda vaja on, eks ole, nüüd on vaja, on sellepärast et teada saada, et kas need, kes väga vanad on kuidas nendel on suure eeldusega, meil võiks kasulikke baktereid, võib-olla oleks hea, kui see hüpotees klapiks, eks ole, nende väga vanade juures. Aga teistpidi oleks ju äärmiselt huvitav teada, et need bakterid ei ole lihtsalt seal, nad on terved tootmisvabrikud ja mida nad siis teevad, eks ole, missuguseid aineid nad teevad ja seal on, seal on võimalused palju, eks ole, seal ökosüsteem, kui me nüüd metsa ökosüsteemis räägime, kuidas seened mükoriisa, eks ole, kase viisikal, oma kuuseriisika oma, eks niisuguse pinnas, kõik peab seal olema ja niimoodi on ka inimese seedekulglas, on, on niisugune on niisuguse kooslused ja nüüd me saaksime sealt teada, eks ole, mis aineid nad tekitavad, aga ainete kohta on juba teada, mis on kasulikud ained, mis on halvad ained. Ja, ja niisugune lihtne asi, et, et vanasti väga elementaarselt tasemel, kui arstidel ei olnud suuri diagnostikavõimalusi koputati inimesteks, vaadati, kuidas kopsud ja südamekõla nuusutati uriini nuusutati feid, sest eks ole see, see, see kõik andis mingisugust informatsiooni. Kui inimene ka tunneb, et mõtle kui halva haisuga buss, eks tõsi ja eks ole, ja selle järgi saate nüüd teha mingisugust asja, et kas see on mul muutuvalt või see on mul püsivalt ja noh, seal nagu otsustada, mis mu kõhus toimub ja sellega seoses me mõtlesime, et me vaatame nüüd neid hästi vanasid, kes on tõesti tähendab selle vana vana keskmise ja ja selle keskmise eakal üldse. Huvitav, et ma hakkasin huvi pärast otsima just teie jaoks, et mis need viimased andmed on, et missugune vanaduse kriteerium siis on ja WHO järgi. Oli vanaks loeti juba 60 aastase eks tõepoolest Hermesi. Täpsed, aga nüüd nad on selle muutnud, jah, ja nüüd on juba kuusk ainult viis ja nad ütlevad, et 60 aastane tänapäeval, et see on nagu neljakümneaastane, eks ole, jah, ja mul oli kursuse kokkutulek ja seal oli meie noh, meie põhimass moodustab kaheksakümneaastased ja need, kes ellu on jäänud. Ega need küll ei näe välja rohkem kui 70 või 75. Mis kõhubakteritele meeldis? Loo kõhubakteritele meeldivad erinevad asjad, sest et erinevate toitude seedimiseks on ka erinevate maitse-eelistustega kõhubakterid, nii-öelda mitmekesine seltskond meie kõhus sama mikrobioomi. Neil on vaja elamiseks selliseid aineid nagu kiudained, mida me saame peamiselt juurviljadest ja puuviljadest ka täisteratoodetest. Ja ei tea, kas sa oled aru saanud, mille jaoks meil on vaja kiudained või mille jaoks õigupoolest nendele kõhubakteritele on kiudaineid vaja. Ühes USA ülikoolis tehti hiirte talle katselt, kus osadele hiirtele anti väga kiudainetevaest toitu, kiudaineid seedivad bakterite vähenemisega Slovi saanud kiudaineterikast toitu, siis need bakterid lähenesid, kes seda sõid. Ja sellega kaasnes see, et hitta soolestikku ruumala vähenes ja selle siseseinu katva limakihi paksus vähenes ka ja sellest tulenesid põletikud. Ehk siis kiudaineid ei söö ja neid baktereid ei toidaks, kiudained seda toituvad, siis tekitabki meil põletikke ja immuunsussüsteem läheb nõrgemaks. Jah, ja nagu sa ütlesid, kiudained on vajalikud selle jaoks, et meie kõhubaktereid söövad kiudaineid ehk neid aineid, mida meie ise seedida ei suuda. Need on vajalikud meie kõhubakteri ta ja lääne ühiskonnas, kus ka meie elame, süüakse selgelt liiga vähe kiudaineid ehk juurvilju, puuvilja. Ja ma tean, et sul on andmeid ka selle kohta, kui palju süüakse näiteks Aafrikas kiudaineid ja just nimelt Tansaanias, kus elavad inimesed. Nii nagu meie ajal kõige vanemad esivanemad, kütid, korilased, siis nemad söövad päevas keskmiselt umbes 60 grammi kiudaineid. Meie lääne ühiskonnas on igapäevane kiudainete tarbimine, sellest umbes 10 või 15 protsenti, ehk siis me sööme kuskil kuus kuni 10 grammi, ainult keskmiselt peaksime sööma oluliselt rohkem. Ja ma tean, et just nendel lääne ühiskonna inimestel, sealhulgas ka meil endil on oluliselt rohkem erinevaid torustikuga seotud haigusi, näiteks soolaga, ehkki võrreldes siis nende küttide ja korilastena, kelle toidus on oluliselt vähem lihasaadusi ja oluliselt rohkem siis taimseid saadusi, kus on kui palju kiudaineid, headeks kiudainete allikateks ongi näiteks täisteratooted, pähklid, oad, juur ja puuviljad. Ja seda tasuks võib-olla eriti praegu suvisel ajal hästi meeles pidada, et varsti hakkavad valmima esimesed porgandi kodumaine kaalikas peet ja ka need oad ja herned, mis kohe-kohe ongi valmis. Siin on väga kiudainerikkad ja ka sealt saab ka väga palju muid aineid, mida inimesel igapäevaeluks vaja on. Nii et ei pea minema ostma poest kuskilt kaugelt Lõuna-Ameerikast või Aafrikast toodud juur- ja puuvilju vaid pigem eelistada just neid, mis meil siin endal kasvavad. See, et meie mikrobioomi sõltub väga palju meie geenidest ja meil on siin ühes kohas paigas elavatele inimestele sarnane mikrobioon ka siis tulebki pigem alati eelistada neid toite, mis on meil siin lähedal kasvanud, omistanud seda paremini. See on üks tõik veelat. Tõepoolest, need inimesed, kes ühes regioonis koos elavad näiteks meie siin parasvöötme kliimas, kus taimed ja loomad on, on üsna ühesugused, siis ka inimeste võime. Neid taimi, loomi süüa on üsna sarnane. Siin on võib-olla hea paralleel tuua hoopis laktoositalumatuse ka millest järjest rohkem räägitakse. Eestlased taluvad väga hästi laktoosi ja isegi paremini kui mujal maailmas ja just nimelt paremini kui mujal maailmas ja maailmas tervikuna tegelikult neid inimesi, kes taluvad laktoosi, ehk et kes saavad juua piima ja piimatooteid need on oluliselt vähem kui neid, kes laktoosi ei talu. Seda põhjust, et algselt Aafrikas, kus meie kunagised ammused esivanemad välja rändasid seal ei olnud tegelikult piimakarja, mistõttu nendel inimestel geneetiliselt normaalne olla laktoositalumatu, aga meie esivanemad, kes siis rändasid siinsetele aladele, võtsid kaasa ka oma piimakarja või neil oli valik ka selleks, et ellu jääda, pidid kasvatama piimakarja ja see omakorda tähendas seda, et neil arenes välja ka siis laktoosi taluvus. Ehk nad said piima ja piimatooteid süüa kui meil, eestlastel on hea piimataluvus. Seevastu soomlastel on see tohutult suur selle laktoositalumatus. Jah, seda sellel põhjusel, et soomlased, kes rändasid siit üle vee ehk jõudsid siis sinna geograafilise punkti, kus nad praegu asuvad siis neil on seda mutatsiooni, ei ole, nemad piimavalku ei talu. Ja see omakorda tähendab seda, et nad on geneetiliselt seda mitte mutatsiooni edasi andnud. See omakorda tähendab, et nad ongi seetõttu laktoositalumatud. Teine talumatus, millest tänapäeval väga palju rääkida tehakse, on gluteenitalumatus. Mis on siis teatud teraviljavalgutalumatus, konkreetselt siis nisuvalgutalumatus ja seda nüüd viimase viie aasta jooksul või viimase 10 aasta jooksul hakatud üha rohkem diagnoosima osaliselt võib-olla põhjusel, et varem oli see aladiagnoositud, aga teisest küljest on muutunud natukene moehaiguseks, mis tähendab seda, et inimestele meeldib öelda või süüdistada oma mingites kõhuhädades hoopis näiteks siis gluteenisaiatooteid ja mida inimesed teevad, on see, et nad loobuvad, loobuvad Innoktoosist, loobuvad gluteeni-ist, ühelt poolt see moest, teisest küljest see turule on tulnud väga palju selliseid tooteid, mida saab osta ja tarvitada. Eks nad anna kindlasti maitsvad. Ja tootjatel on huvi toota, arendada ja müüa selliseid tooteid, mis on siis laktoosivabad ja mis on gluteenivabad. Küll, aga mida arstid on öelnud ja mida ka uuringutest on välja tulnud, on see, et tegelikult ei ole meie hulgas nii palju gluteenitalumatu inimesi, et inimesed ei peaks lihtsalt moehaiguse tõttu nii-öelda loobuma gluteen söömisest või, või siis gluteeni sisaldavatest toiduainetest, tark oleks lasta teha endale test. Kas te tõesti olete laktoosi või gluteenitalumatu ja siis sellest lähtuvalt edasi talitada, sest gluteenitalumatus aga on ka veel see, et kui see lülitada oma toidus täiesti välja tegelikult samamoodi laktoosikaid kui laktoos ja gluteen oma toidusedelist välja lülitada, siis võib juhtuda. Teil tekibki talumatus. Minu vanaema elas 105 aastaseks, vau, oleks ta meerimas ja aga muu hulgas, ta armastas väga rasvast toitu, ei ole hekinõre, kuidas ta siis rasvane toit ei ole nagu teadupärast iialgi tervisevalik, aga mis temal võis siis teistmoodi olla seal rõõmsalt? Siis sellised bakterid, mis selle koosluse niimoodi korda seadsid, eks ole, mikroobid võtavad seda ainet, mida pakutakse ja järgmised võtavad sinu käest, eks ole. Minu jaoks üks väga huvitav asi, mis nagu seletab, et mismoodi selle toiduga on, on seente võib-olla olete ka kuulnud, oli üks Johannes Hint, oli üks teadlane, kes tegi mingisugust niisugust erilist uudia i, ei kahte või mingisugust niisugust preparaati, mida tema arvas, et vähiraviks võib-olla ja sellest oli väga palju skandaale ja kõike niisugust. Aga huvitav oli see, et tal oli üks meier üksnes piimamees, kes oli andnud talle juuretis bakterid selle asja tegemiseks ja ment palgati mikrobioloogia instituuti, palgati korraks seda, seda vannitäit kraami analüüsima ja uurima ja mina noore inimesena käisin seal ja ja mis oli tõesti rabav, oli niisugune toa suurune, hiigelsuur vann ja hea lõhnas väga spetsiifilised ja teate, mis sinna sisse oli pandud kõike, apelsinikoori, kilupäid, terasid kõik kõike kõiki ja välja tuli ühtemoodi asi. Ahah, no kujutate ette, eks ole, et seal neid juuretis bakterid, need tahtsid midagi saada ja, ja need, need olid ilmselt ülekaalus ja teised valmistasid neile neid sobivaid asju ette, nemad siis haarasid ja niimoodi tõenäoliselt toimub meie organismis ka üsna palju. Ma hiljuti lugesin just äärmiselt huvitavat tööd, kus, kus arutati selle üle, et kuidas kaalu langetamine. Et kaalu langetamiseks oli kokku tulnud niisugune noodiktaiet, Põhjamaade dieet meil või kus siis oli kõik see piimatooted, nagu meil siin on, eks ole, pluss juures kõik niisugused Vahemeretooted palju rohkesti oliiviõli ja, ja rohelist, eks ole, igasugust rohelist. Ja nüüd selle, selle dieedi peal pandi ülekaalulised ja, ja neid oli noh, ligi 100 jah, ja siis vaadati kuus nädalat, et mis siis nendega juhtub ja äärmiselt huvitav, pooltel väga ilusti see kaal hakkas niimoodi langema, teisel poolel natukene kõigutas ja midagi. Et milles siis, milles siis asi ja seal ta oli seal soolestikku ja soolestikubakteritest siis määrati ära, mis siis sellel ühel tüübil oli, kes niimoodi ilusti langetas, neil oli siis ülekaalus pateroidide perekonnast Provedotella, niisugune keeruline nimega Bremotella bakterid, aga teistele olid lihtsalt pater hoideetes sellised bakterid ja need ei teinud midagi, aga prevotella ilmselt valmistas ette seal niisuguseid sobivaid aineid, mis võib-olla siis rasvarakkude külge läksid, blokeerisid neid, ei imendunud kõik need halvad asjad, eks ole. Nii et ajutiselt ja niimoodi on kindlasti võimalik muuta seda dieediga oma. Terviseseisundit, eks ole, aga tegelikult on, on see ka, et kui seal olid ikka täpsemalt tead, eks ole, et selleks tuleks teha täpsemaid uuringuid ja perearst peaks siis selle üle noh, nagu tähelepanu pöörama, mina ütlen, olen neile soovitanud, et tehke proovi, veameetodil ega muu praegu esialgu ei aita, eks ole, et kui ta saaks, hakkab langema, ei hakka langema ja siia siis võib kontrollida pärast teaduslikult. Nii et tulevikus võiks hoopis teete, naerata oma kõhuga. Tere, ja, ja, ja, ja muidugi mitte ainult see ma olen lugenud, et personaalne dieet on nagu kolme komponendiga, üks on see geneetika, eks ole, teie oleks suurepärane näide selles mõttes, et niisuguseid otsitakse, just kelle, kelle vanemad on elanud väga kaugele, nendel on see suur eeldus, et nende niisugune ainevahetus, et see on väga nii kenasti tasakaalustatud ja kõik kõik hästi. Ja pekiarmastaja vanaema ei olnud ka ülekaaluline. Eks ole ja võtame need eesti moodi, eks ole, kes seal puu puhtalt ju selle niisuguse hülgerasva ja kõige selle peale selle peale elavad, neil ei olnud, eks ole midagi ja nii niisugune lugu ja, ja see on üks asi, et geneetika, eks ole, et on üks niisugune tähtis moment, teine dismoment on siis need kõhubakterid, eks ole, nende koostis, see peab olema niisugune noh, stabiliseeritud ja, ja, ja stabiliseeritud koostisse ka dieediga kontrollida, eks ole, kui sa ikka kogu aeg ühekülgsed dieeti annad, noh, nii-öelda suhkrurikas siis siis selge on see, et neil meeldib see vägam nad söövad ja seda omastatakse ka palju, et see, see on, noh, ja kolmas moment on need kontrollida, seda saab väga ilusti siis ikkagi verenäitajate ja kõige kõige sellega. Nii et noh, perearst peaks siis ühtepidi vaatama, mis su pärilikkus on nii-öelda, selleks ongi perearst, eks ole. Et vaadata, et kas eel on ka siis niisugused Nopaks emmelt või peenemalt või kuidas see, kuidas see trend on olemas, siis teiseks peaks vaatama, mis vereanalüüsid näitavad ja kolmandaks olekski kui ta noh, esiteks uuriks su kõhul seisundit, kas on kõik korras. Kas noh, vaevusi ei ole ja meie nimetame seda düspioos Erubiooson, hea kooslus, düspioozan, halb kooslus, eks ole, kui et kui on pärast antibiootikumravi või raskelt niisugust kõhulahtisust, nagu need talvised on, siis läheb kõik paigast ära, eks ole, aga ilmseta tuleb tagasi. Sellepärast et omal ajal on see niimoodi olen näinud ja need bakterid on sinu omaks saanud. Sellepärast mulle meeldib sellest vanatusega seosed täppidega just sellest mikrofloora kujunemisest kus need kasulikud kõhubakteritest meile meile tulevad, nad siis tulevad, eks ole. Et küsimus on selles, et, et rasedus et raseduse puhul on seda väga ilusasti näidatud, nüüd ette loode ei ole steriilne kogu aeg arvasime, et on steriilne, et alles siis, kui need loote membraanid katki lähevad, et siis tupest ülesse tõusevad need bakterid ja siis ta saab ema käest. Need noh, ema head kasulikud bakterid ja sellepärast ei, tänapäeval enam ei desinfitseerida setu tuppe, vanasti tehti seal väga suurte koledate niisuguste baktereid hävitavate ainetega enne sünnitust näha, peale seda ei tehta, kontrollitakse, terve naine oleks. Ja nüüd on näidatud, et, et sellesse lootevedelikku Sammnjoni vedelikus nimetatakse seda, et selles on seal emalt teatud baktereid, ema suubaktereid on, on selles väetis ja tupebaktereid selles lapseväetis. Ja nüüd, kui me mõtleme selle lapse peale, siis eks ole, temal kujuneb välja niisugune immuuntolerantsus selle aja jooksul, kui ta noh, siia ilma nüüd sünnid ja see tähendab seda, et ta oma rakkude peale ei reageeri oma rakud on enda omad, eks ole, sa võid neid siirdada ühest kohast teise. Jah, ja ei teki seda äratõukereaktsiooni, heal juhul sa saad noh, oma kaksikvennal samasugused, eks ole. Aga alati ei pruugi see ka niimoodi klappida. Ja nüüd tuleb välja, et siis mõned bakterid, eks ole, on samal ajal kui sinu rakusi ära tuntakse, on selle protsessiosalised, nii et, et nad saavad ka sulle nagu omaks. Ja omal ajal me uurisime ka väga palju eksperimentaalseid katseloomi. Ja siis ütleme, kui seal sooltrakt, eks ole, siin on nii, me nimetasime seda seina ala, kus limaskest on ja siin keskel on nüüd Valendiku seal igasuguseid mikroobe siinseda seina pidi, siin on olemas nisus, retseptoreid mis siis tunnevad ära, keda endale sinna külge kutsuda. Nii et mina ikka ütlen, et mitte meie ei vali bakterit, vaid bakterid valivad meid. Ja vaatavad, eks ole, kus on minu jaoks niisugune pessa ja jäävad sinna, jäävad sinna külge ja kui siis emal on niisugune korralik mikroPjota jääd, siis nad sealt valivad ja need jäävad ta omaks ja isegi siis, kui sul on tohutu kõhulahtisus ja kõik need seina pidi omad, ega need nii kergesti kao. Need kuskile ei lähe ja sellepärast neid probiootikume ja neid kõiki vä selle halva perioodi üleelamiseks ühtepidi, eks ole, teistpidi muidugi ka, kui on leitud niisugused sobivad, et siit saada neid aineid, mis siis imenduksid verre ja siis oleksid kasulikud. Mõnikord on nii, et tahaks midagi lihtsat, näiteks makarone. Enamik söao play like Ohike nuudleid Hakogi ahaa, selge. Linda, kas seal on ka mõnikord nii, et mingi asja järele on tohutu isu? On kindlasti on. Aga see ei ole magus selle pärast, et ma ei ole päris tükk aega suuresti magusat söönud ja magusaisu all isegi ära läinud ja ma isegi juhtunud mingi kommi sööma, siis, siis tundub minu jaoks nagu õudselt igav maitse olevat. Ja siit tuleb välja just täpselt seesama, et meie kõhubakterid natukene dikteerivad meile ette selle, mille järele isu on. Ja kui kõhubakterid nõuavad magusatest, järelikult domineerivat meie mikrobioomi need bakterid, kellele meeldib magusat süüa. Aga kui me võtame nad nii-öelda kontrolli alla ja jätame magusama toidusedelist välja, siis nende bakterite hulk muutub väiksemaks. Ehk et meie mikrobioomi dikteerib meile seda, mida me sööme, mille järele isu on. Meie omakorda toidame oma mikrobioomi, et see ongi see sümbiootiline vastastikune, see on mõnes mõttes nagu abielu. Et me oleme, abiellusime kõhubakteritega, kõhusõbraga, aga sõbraga, aga teatud asjade suhtes tekib meil siiski suurem isu kui teiste suhtes ning kahju öelda. Aga enamasti ei ole see näiteks, ma ei tea, porgand, peet, kaalikas, pigem on seal mingisugune rasvane pirukas või, või hamburger või, või näiteks šokolaad. Ja sageli juhib meid selle isu poole hoopis lõhn, lõhn väga lihtsal põhjusel. Ma ei tea, kuidas teil, aga minul mõnikord küll juhtunud, et ma lähen mõnest kiirgandi putkast mööda ja kusjuures ma ütlesin, kiirduti tegelikult ei söö ega armasta. Aga ma lähen putkast mööda, lihtsalt torkab ninna selline praadimise lõhn, väga isuäratav lõhn. Ja see tegelikult paneb ikkagi süljenäärmed tööle ja see on natukene meil niimoodi evolutsiooniliselt kaasa tulnud inimestele. Meie aju mõistab ära need kohad, kust me saame kiiret energiat ja rasv on üks sellistest kohtadest ja teine asi, magus suhkur. Suhkur ongi see, et süsivesikuid telekeha lagunebki kõige kiiremini energiaks. Ja ütleme küttide ja korilastena ajast ilmselt oli väga oluline saada kiiresti energiat, et jõuda, joosta kas siis elu eest või millelegi järele. Ja see omakorda tähendabki seda, et meie aju ja maitsemeeled kipuvad kiiremini reageerima nendele asjadele, mis annavad kiiresti energiat. Ja mõnikord ka mingisugused toiduained, eriti need toiduained, mis korraga sisaldavad nii magusat kui rasva. Et just see kombinatsioon magusast rasvast on see suhkrust ja rasvast on see, mis, mis paneb meid mingisugust asja väga tahtma või ka palju sööma. Ja see on ka põhjus, miks näiteks töödeldud toiduainetes sageli asendatakse suhkrut rasvaga ja rasvasuhkruga. Et kui te ostate näiteks dieetjogurtit, kust on välja võetud näiteks rasva sisse, võib hoopis sisaldada oluliselt rohkem suhkrut või vastupidi, et sate mõeldud välja suhkur, aga, aga jällegi rasvama ka palju piimatoodetega. Üleüldse on selline keeruline lugu, et sageli piimatooted tänapäeval ei ole nii väga. Viimased Nendest pannakse väga vähe piima ja väga palju igasuguseid muid aineid, et nad ikkagi maitseks hästi kooresed, hästi mõnusad siidised. Kusjuures helipilt, mis siin enne oli krõpsupakk ka see, kuidas meie toit kõlab, on väga oluline. Mille krõmpsu omad on need kartulikrõpsud, mida me sööme, seda rohkem isu selle järele tekib ja sageli, kui te mõtlete selle peale, siis meil on pandud ka krõbisevasse pakendisse kui kartulikrõps oleks mingit pehmeplega, sest ma tõenäoliselt ei sööks seda. Ja ma näen, näiteks olles külas käinud Eesti maaülikooli teadlastel on selline koht nagu siin soorika labor kus testitakse erinevate toiduainete lõhnu, maitseid ja tekstuuri ja seal teadlased näiteks mõtlevadki selle peale, kuidas teha kartulikrõps krõpsuvamaks ta inimestele rohkem maitseks, nii et selles on oma loogika sees, et see, kuidas meie toit kõlab, on meile ka väga oluline. Aga mida mina näiteks täna siis teistmoodi seal teha, et minu kasulikud bakterid veel alles jääks, et ma sain aru, et neid kuidagi elu jooksul häid baktereid omistada ei saa endale juba olemas. Ja kes saab teha teatud ajaks teatud ajasite seatud teatud seisundid kupeerimiseks allasurumiseks, eks ole, kui teil on tekkinud mingi niisugune, no tõesti nii ei saa, ei saa oma tööd ära kaitstud, eks ole, ei saa seda ülikooli lõpetatud ja öösel magame eksamid, eks ole, läheb ja kõik, niisugune äärmiselt tugev, tugev stress, eks ole, selle puhul on ikkagi vajalik niimoodi korralikult süüa, vähemalt süüa korralikult, sundida ennast sööma midagi niisugust, mis, mis võiks, võiks mõttekas olla. Dressisaamine on tegelikult päris asi, päris asi jah, ka mitte niimoodi metsikul süüa, eks ole. Ei saa süüa see buliimia, et sa sööd ja sööd ja pärast oksendan, sul on kahju, et miks ma nii palju sõin, aga noh, natukene natukene ja nii et, et noh, et võtame selle, selle Johannes Hindi kilu vanni, et sinna on ikka vaja toitu sisse panna, et see asi välja tuleks. Õige asi. Ja ainus, aga mida ma siis kõhubaktereid silmas pidades ei tohiks teha neile, et mu eluaastaid ikka jätkuks? No mida ei tohiks teha, on see, et et ei ole mõttekas, eks ole. Lihtsalt krõbistada igasuguseid, no niisuguseid tablette, mille kohta te väga täpselt ei tea, mis, mis head need võiksid teha, mis stimuleerivad teil ühte asja või teist asja? See, see on ikkagi nagu, nagu liiast organismiga ise peab seda korrastama, mis asja, mis asja süüa, mis olla, ja teine asi on, see tuleks ikka vahetevahel, eriti kui teil on nüüd niisugune tunne, et et seal kõhus ei ole midagi korras, eks ole, nagu ma ütleksin, et halvad haisud ekspert? No see on ju kõige kindlam näide, inimene ise saab teada ja, ja gaasid ja mullitab ja eks ole, ja ehitised ja kõik see sellisel juhul on ikkagi üks niisugune parim asi on ikka kasutada selliseid probiootilisi, baktereid, kasulikke häid baktereid, kes näiteks saate siis, kas perearst kirjutab teile niisuguse arbikesema, näiteks meil on siin niisugune toidulisand, olge lahke, Prantsusmaal ei lähe, asi on minu unistus, et ta on siin, niisuguse tabletid on võimalik väga täpselt doseerida, eks ole, seda või teine asi siis söötena näiteks kas Gefilus kefiiri sööd või siis sööd, eks ole, MP3 helluse, kefiiri natsi tofiil piim natuke ise valima, mis Ehaasi juurde ei tee ja mis mis sobib, on ja millesse te usute, eks ole. Ja siis kuna kui nad siin meie võrgus niimoodi müügil on, siis on neil kõik ikka teadusuuringud taga ja, ja mitte lihtsalt nii et et ma olen kõndinud siin ringiratast laadal näiteks ja vaata, silt on väljas, funktsionaalne mesi, ma küsin, kuidas te selle nüüd ära määrasite, tan funktsema või ta on väga hea mesi, mõtlesin muidugi, mesi on suurepärane. Aga funktsionaalne, tähendab, et tal peab peale mee niisuguse olema tal ka veel mingisugune toime, et noh, näiteks kui oleksite kindlaks teinud piinidelt korjatud mesi sisaldab rohkem antioksüdante ja siis võiks sellise kirja sinna pannakse, tähendaks suuri uuringuid, mitte lihtsalt niisama sinna iga reklaamitrikiga iga reklaamitrikiga ei saa ja see peaks ikka keelata. Oleme seda peaksid tarbijakaitse vaatama, et mis sinna, mis sinna peale kirjutatakse või mitte, et funktsionaalne toit iga toita omab mingit funktsiooni, eks ole, selle jaoks teda ju süüakse. Kui tal on selle asjaülene veel üks lisakomponent sinna juurde pandud näiteks noh, piimas on kaltsiumi, eks ole, aga sinna on lisatud veel juurde D-vitamiini, mis paremini kaltsiumi omandab, siis ta on juba funktsionaalne piim. Ja tõepoolest, aga peale seedimisele kaasaaitamise jääde seedeelundkonna bakterid, et kas võtan kasulikule pikale ala velg kuidagi read. No mida mina olen, eks ole, mikrobioloog, ma ütlen, need bakterid on üle kõige. Bakterid on kõige tähtsamad ja sealt seest me saame ikka väga, väga palju informatsiooni ja kui me nüüd selle kontseptsiooni omaks võtame, et inimene on bakteritega tervi ja kõik see, mis, mis sinu sees on, kõik see avaldub sinu verenäitajates, seabeldub sinu rakunäitajad selles kõiges selles sinu energias, eks ole. No siin naersime neid tšakra siis tšakrat ühte kohta tšakrat teise kohta, tegelikult energiatekitaja on igas rakus mitokond, mis igas rakus teeb seda energiat. Jah, ja selle energia saamiseks on, on just näiteks meie bakter üks väga kasulik selles mõttes, et ta võtab ära neid kahjulikke ühendeid, millel on lähtuvad sillus, fermente memme kolm jääb, sellepärast ta maailmas praegu läheb okei, nii palju laiali, et mitte ainult sellepärast, et ta võitleb mingite nakkushaigustega. Ja vot selliseid võimalusi, selliseid võimalusi, niisuguseid baktereid kindlasti on teisi ka veel palju ja neid teisi pruubioodisi ongi palju. Et nende abil on võimalik ka sinu enda ainevahetust muuta. Mul on üks inimene kunagi kirjutas, et kuidas on võimalik, te sööte selle bakteri sisse ja ütlete, et veres kolesteroolitaseme. Et, et see mõjutab veel midagi, et seal ja seal ääres kujul häid asju just, eks ole, küsimus on selles, et sealt ju imendub sealt kõik lähebki laiali. Sealt me saame ju kogu selle alus ja sealt me saame ka. Igas rakus on oma niisugune energiatekitaja mitu konder ja nende mito Kondrite võime. Kas nad hästi töötavad ja palju energiat tekitavad, see väheneb vananemisele vananemisele ongi rohkem seda oksüdatiivse stressi, et seal mitu Kondris tekivad. Kahjulikud ühendid ja bakter on üks võimalus. Loomulik võimalus on ka omaenda vereseerumist ta kahjutuks teeb, aga bakter annab veel lisaks seda antioksüdandid. Niisugust toimet annab sinna juurde, mis, mis on kasulik. Kuuldavasti pidid soolestikubaktereid mõjutama ka meie ajukeemiat ja see on väga huvitav viimasel ajal, nii et võimalik, et äkki ikkagi käib armastus kõhu kaudu või täpsemalt kõhubaktereid kindlasti. Kindlasti, et eriti meeleolu, eriti meeleolu, et on praegu kindlaks tehtud, et vanadel inimestel trüptofaan üks aminohappest, selle tase langeb. Atrüptofaan on aluseks, millest osa muudetakse serotoniini ja vot serotoniin on üks väga tähtis aine, nii aine, mis meie ajus seal niimoodi ringleb, mis määrab meie meeleolu, mis määrab meie unisust veel, kui seda on liiga palju, siis me võime krambid saada, kui teda on liiga vähe, siis me väga loiuks ja midagi ei tee. Ja, ja selliseid baktereid on kah küllalt, neid selliseid, mis toob. No neid neid ained, mis saaksid sellele aluseks, eks sellel sellel serotoniini peale serotoniini väga palju erinevaid niisuguseid asju. Need on alles viimase aja uudised, et et need on väga-väga põnevad. Kuidas. Öelda, et mis, mis seal taga on, aga selge on see, et seda teoreetiliselt näidatakse, teoreetiliselt näidatakse, et kuidas see on ja, ja kui te võtate nüüd selle armastus kõhu kaudu, kui tal on ikka hirmus paha tuju, eks ju siis võib tüdruk tantsida talvel, kuidas tahab, eks ole. Ja tyhja tuua mingisuguseid sööke nii pidi ja naapidi, aga kui tal õnnestub midagi väga niisugust meelitavad talle anda, et võib-olla tal siis teatud hetkeks, eks ole, trüptofani tase või mingi mingit lase tal siis tõuseb ja serotoniini tasega õnnehormoon on ka sellega seotud see oksütotsiini. Ja noh, kõik muutub, aga ma ei oska teile tõesti öelda, et ma kirjutaks nüüd, et siin on firmad. Kes võrgutab poiss? Eks seda küll. Nii et ikkagi endale keelata miski, väga hea tunded, et raske. Just jah, ja seal on ka muuseas see seda öeldud, et paksemad vanainimesed on õnnelikumad ja elavad kauem. Et nahk ei ole nii korresus ka. Aitäh, Mikelsaar. Võib-olla nüüd on õige koht mõelnud selle peale, milliseid soovitusi võiks siis tänasest saatest kaasa võtta ja Linda, mille järgi sina poes vaatad, et osta nüüd seda asja või teist ise tähelepanu tõmbab. Mina tudengina vaatan ikka oma rahakoti peale ka, aga teisalt selles osas olen mina oma keha küll kuulama hakanud, et mille järgi mul isu on minu mõistus ja minu need kõhubakterid, kes mulle neid isusid tekitavad. Need ei ole ju rumalad ja selle järgi kuulanud. Võib-olla üks selline hea reegel, mida endale meelde jätta, et mitte sattuda turunduse ja toidutootjate kavalatesse lõksudesse. Soovitus võiks olla see, et ostke ja sööge neid asju, mida ei reklaamita ja millel ei ole pakendit. Ta väga lihtsal põhjusel, et kui ühe toiduaine tootmiseks, töötlemiseks, pakendamiseks, transpordiks on kulunud raha, siis seda ka reklaamitakse. Ja tõenäoliselt on see asi ise palju vähem väärt. Teistpidi. Ma ei tea, kui sageli te näete, reklaamis peeti või kaalikat, kartulit, kartulit, Jõgeva kollast, öelge naljalt keegi reklaami, need toiduained, mis on kasvanud meil või meie lähiriikides, on oluliselt paremad saanud olla seal peenra peal või karjamaal kauem kui, kui need, mis tulevad kuskilt näiteks Lõuna-Ameerikast või Aafrikast või Aasiast. Nad on siin valmis saanud, nad on kõik päikesemulla käest saadavad head kasulikud ained toitaineid endale sisse koguda. Ütleme niimoodi lihtsalt just, sest paljud inimesed ilmselt ei teagi, aga banaanid jõuavad meieni sageli teiselt poolt. Maakera korjatakse ära hästi, rohelistena pannakse kastidesse, siin küpsetatakse neid eraldi ahjusel sooja käes, et nad kasvaksid, aga, aga nii sellel hetkel, kui üks toiduaine maetud puu küljest ära või peenemalt ära, siis ta enam ei kogu endasse mitte mingisuguseid vajalikke toitaineid. Ja seetõttu see toitmis tuleb kaugelt on ka meie jaoks oma sisuliselt väärtuselt väiksem, ehk me ei saa neid aineid, mida meil vaja oleks. Ja kui ma ennist mainisin rahakoti järgi toidu ostmist, siis tegelikult kohalik kraam on odavam ka kartul, mõni sent, seda on ikka paremini kui protsessitud kartulikrõpsud. Kuna see meie kõhu sõber, see mikrobioomi on mõnes mõttes meie enda peegelpilt siis kui meie tahame regulaarselt süüa meile tervislik, siis samamoodi on ka meie mikrobioomi. Ta tahab saada regulaarselt toitu. Ta tahab saada mitmekesist toitu. Kuidas elada 100-ni aga veel üheksakümneselt möllu teha? Mina Marko mikrobiojälle siin käime nüüd üle need mõtted, millega elada 100-ni või noh, vähemalt 90-ni. Nii et mul siin kõhus ka hea oleks. Esiteks tervislikku toitu pole olemas, on olemas mitmekesine toitumine, mis sisaldab kõike parasjagu. Nii nagu iga inimene saab oma keha eest hoolt kanda, saab hoolitseda ka mikrobioomi eest. Kuna kõhubakterite seltskond on mitmekesine, tahavad nad ka mitmekesist toitu. Sööge juurvilju, puuvilju, aga ärge jätke menüüst välja ka rasva ja suhkrut. Kuulake oma keha. Seda põhjusel, et inimese ja tema kõhubakterite ehk minu Marko mikrobioomi kooselu on vastastikmõjuline. Bakterid mõjutavad isusid, andes selle kaudu teada, mis toitu parasjagu vaja on. Inimesed oma toiduvalikuga mõjutavad bakterite seltskonda. Mina, Marko mikrobioomi olen elusorganism. See tähendab, et kõhubakterite jaoks on oluline süüa regulaarselt. See omakorda tähendab, et oma kõhubakterite eest hoolitsemiseks peab inimene sööma parajate vaheaegade tagant. Selle saate teemade edasiarendusi saab lugeda ERRi teadusportaalist novaator, kust leiate ka taskuhäälingu, et saade endaga kõikjale kaasa võtta. Tänav maja on nüüd laual, oleks Cyprikilsohhiv laud veel välja, näen. Tainas, tilgake arvul pole, vaata palju, vaatad. Kardus lihtsalt valetainas, tagumik käes Kannik ja siis on vaja järja õmblustest. Sellele kui säiluvad tuleb tagasi, on vaja hoida end, ei tõmbaks kõike keelele maha, jäätuppa olen jääma ja maheeestlane lähiajal ei hammusta, mind ei saa. Ta ei elagi imena. Punt lambapäid ja eila. Onu saarel patud koduõllepruulilõikel pekileiva lasen kruusi vahule kurval pilgul oma närvil sööma. Pildilt vaatab, ise, mõtleb. Aedes meie viltu kaetud rollima. Katasid köit, asus ristil põrkumist. Aga ma jään, ma olen ja ma eestlane ja selleks jää ei hammusta ta, mind ei saa hüve. Ta ei ela Liimena. Hunte, lambapäid ja elada, neil on ka.